Riigikogu arutab jäätmeseaduse
muudatusi, mis peaksid suurendama jäätmete taaskasutamist
Riigikogus on menetluses
jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõukohase seaduse eesmärk on kehtestada hulk uusi meetmeid, millega
vähendataks jäätmete teket ning jäätmetega seonduvat negatiivset keskkonnamõju
ning soodustataks ressursside tõhusamat kasutamist. Muudatused puudutavad
ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud
tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavasid, aga ka jäätmevaldkonna
rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid.
Muudatuste taust
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivid (EL) 2018/851, 2018/852 ja 2018/850 (jäätmete
raamdirektiivi, prügiladirektiivi ja pakendidirektiivi muudatused). Paljud
direktiivide ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid juba JäätS-is ja PakS-is olemas,
ent direktiivi eesmärkide ja neis seatud jäätmete ringlussevõtu eesmärkide
saavutamiseks on vaja võtta ka Eestis täiendavaid meetmeid.
Jäätmete
ringlussevõttu soovitakse suurendada
Eelnõukohase
seadusega uuendatakse ja kehtestatakse jäätmete ringlussevõtu edendamiseks
sihtarve ning piiratakse nende põletamist ja ladestamist. Aastaks 2025 peab
olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt kasvama 55
protsendini nende jäätmete kogumassist kalendriaastas, 2030. aastaks 60
protsendini ja 2035. aastaks vähemalt 65 protsendini. Pakendijäätmete
ringlussevõtt peab aastaks 2025 kasvama nende kogumassist 65 protsendini
ning 2030. aastaks 70 protsendini. Need nõuded tulenevad EL direktiividest.
Selleks et tagada
sihtarvude täitmist Eestis, kehtestatakse aastateks 2025 ja 2030 sihtarvud ka
pakendimaterjalide liikide kaupa. Samuti seatakse piir ladestatavatele
olmejäätmetele – aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist nii, et
ladestamine ei ületaks 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete
üldkogusest. Kehtestatakse ka piirang, et alates 2030. aastast on keelatud
ladestada jäätmeid (eelkõige olmejäätmeid), mis sobivad ringlussevõtuks või
korduskasutuseks ettevalmistamiseks. Keelatud on liigiti kogutud jäätmete
põletamine ja ladestamine; erandiks on jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud
jäätmete töötlemisel ning mille puhul põletamine või ladestamine on keskkonnale
ohutuim viis.
Ringlussevõttu ja
liigiti kogumist aitavad suurendada uued kohustused KOVidele. Kui seni on KOV pidanud
korraldama paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises
tekkinud ohtlike jäätmete liigiti kogumist, siis eelnõukohase seadusega peaks
KOV korraldama ka biojäätmete eraldi kogumise ja alates 2025. aastast tekstiilijäätmete
liigiti kogumise. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleks
KOVi jäätmehoolduseeskirjas edaspidi sätestada ka tekkekohal liigiti kogutud
ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiskohad; kokkuleppel teise KOViga võivad
kogumiskohad olla ka teise KOVi territooriumil ning vajadusel võib kasutada ka
teise KOVi territooriumil tegutseva ettevõtte teenuseid.
Jäätmetekke vähendamise meetmed
Lisaks
täiendataks eelnõukohase seadusega jäätmetekke vältimise kohustust
laiaulatuslike ja pea kõiki tooteid puudutavate muudatustega. Iga tegevuse
juures tuleks rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Selleks
tuleks mh rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid – kavandada,
projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on
korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille
kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel
määral.
Ühtlasi tuleks
vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks
muutumist ning edendada toodete parandamist ja korduskasutust, tehes selleks
intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks vajalikud varuosad,
kasutusjuhendid, tehniline teave ja muud vahendid, seadmed ja tarkvara.
Vähendada tuleb
ka toidujäätmete teket ning eelistada toidu annetamist ja muul viisil
ümberjaotamist inimtarbimiseks. Söögikõlbulikku toitu ei tohiks ära visata ega
saata seda ümbertöötlemiseks selliselt, et saadav produkt on toiduks
mittekasutatav toode. Lisaks tuleks iga tegevuse juures mõelda, kuidas vältida
mereprügi teket.
KOVide jäätmekava
Muudatused
puudutavad ka KOVi jäätmekava sisu ja selle uuendamist ning jäätmete liigiti
kogumist. Edaspidi ei peaks KOVi jäätmekava enam sisaldama valdkonna
arengukavaga täpselt samu elemente. Lisaks tuleb jäätmekavas hakata käsitlema jäätmete
liigiti kogumise erandite tegemist, kui selliseid erandeid tehakse. Erandite
tegemisi tuleks põhjalikult analüüsida kohalike olude põhjal. Ilma vastava
analüüsita ei oleks KOVil lubatud talle antud liigiti kogumise nõudeid eirata.
KOVi jäätmekava tuleks uuendada vähemalt iga viie aasta järel selle
koostamisest või muutmisest, samuti vajadusel aasta jooksul pärast valdkonna
arengukava või KOVi arengukava kinnitamist.
Muud olulisemad muudatused
Muudatuste
kohaselt otsustataks edaspidi juhul, kui jäätmeliigi kohta ei ole vastu võetud
selle lakkamise kriteeriume, jäätmete lakkamine üksikjuhtumi põhjal. Selleks
tuleb jäätmekäitlejatel Keskkonnaametile tõendada, et jäätmed on lakanud
olemast jäätmed, st jäätmetest on saanud toode. Siseriiklikult on kehtestatud
kriteeriumid jäätmete lakkamisele biolagunevatest jäätmetest komposti
tootmisel, reovesettest toodete (kompost, biosüsi, tuhk vm) valmistamisel, õli
sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmisel, põlevkiviõli
tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele, põlevkivi kaevandamis- ja
rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmisel ning biogaasijaamades biolagunevate
jäätmete toorainena kasutamisel.
Lisaks peaks
muudatuste kohaselt edaspidi iga toote valmistaja, importija, levitaja või muu
tarneahelas osaleja, kes toote turule viib, sisestama Euroopa Kemikaaliameti
andmebaasi teavituse juhul, kui toode sisaldab kontsentratsioonis üle 0,1
massiprotsendi väga ohtlikke aineid, mis on lisatud kandidaatainete loetellu.
Rehvitootjatel,
kantavate patarei ja aku tootjatel ja kodumajapidamiste elektri- ja
elektroonikaseadmete tootjatel on edaspidi tootjate ühendusega liitumise
kohustus.
Samuti
ühtlustatakse väärteokoosseise ning nähakse ette kõrgendatud ülemmääraga
rahatrahvid. Need on mõeldud eelkõige Eestile siduvate EL õigusest kohustuse
täitmiseks, sealhulgas selleks, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse
kõrge tase. Karistusmäärade tõstmisega vähendatakse riski, et keskkonda
kasutatakse ära rikastumiseks.
Eelnõu sai 7.
mail Vabariigi Valitsuse heakskiidu ning selle esimene lugemine Riigikogus
toimub 20. mail. EL direktiivide muudatuste ülevõtmise tähtaeg on 5. juuli.
Uudis Keskkonnaministeeriumi veebilehel
Vabariigi Valitsuse 7. mai istungi
päevakord (p 1)
Eelnõu materjalid
|
