Euroopa Komisjon plaanib suurendada kliimaeesmärke, tehes ettepaneku
vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrra
Euroopa
Komisjon esitas kava
tõsta ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40
protsendilt vähemalt 55 peale võrreldes 1990. aasta tasemega. Uus eesmärk
aitaks saavutada kliimaneutraalsust aastaks 2050 ning rajaneb sotsiaalsete,
majanduslike ja keskkonnamõjude põhjalikul hindamisel. Mõjuhinnang
näitab, et eesmärk on realistlik ja täidetav. Koos 2030. aasta kliimaeesmärkide
kava ja selle mõjuhinnanguga võttis Komisjon vastu ka hinnangu
liikmesriikide 2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavadele, millest nähtub
et EL on peagi ületamas oma senist eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks
40% võrra.
Esimest
korda räägiti ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. aasta
eesmärgi ambitsioonikamaks muutmisest Euroopa Komisjoni president Ursula von
der Leyeni 2019. aasta juulis avaldatud poliitilistes suunistes. 16. septembril avaldatud mõjuhinnangus on
Komisjoni möödunud aastal korraldatud rohketele konsultatsioonidele ja
olemasolevate poliitikavahendite analüüsile tuginedes leitud, et
tasakaalustatud, realistlik ja ettevaatlik viis saavutada kliimaneutraalsuse
eesmärk aastaks 2050, oleks vähendada heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55%.
Mõjuhinnangust nähtub, et nii majandus kui ka tööstus saaks ambitsioonikama
kliimaeesmärgiga hakkama. Tänaseks on EL riigid vähendanud süsiniku emissioone
ligi 25% võrreldes 1990. aasta tasemega, samal ajal kui majandus on kasvanud
enam kui 60%.
Hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele
Lisaks
2030. aasta kliimaeesmärkide kavale ja selle mõjuhinnangule võttis Komisjon 16.
septembril vastu ka hinnangu riiklikele energia- ja kliimakavadele, mille
liikmesriigid on koostanud ajavahemikuks 2021–2030. Hinnangust nähtub, et
riigid ületavad praeguse 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada heitkoguseid
vähemalt 40% ning seda eelkõige tänu taastuvenergia hoogsale
kasutuselevõtule kogu Euroopas. Kõige
suuremad vajakajäämised on aga energiatõhususe osas: primaarenergia tarbimine
on vähenenud 2,8% ja lõppenergia tarbimine 3,1%, samas kui eesmärk on vähemalt
32,5%. Selle probleemi lahendamiseks plaanib Komisjon võtta meetmeid, mis eelkõige
hõlmavad kavandatava renoveerimislaine algatust ning energiatõhususe direktiivi
läbivaatamist ja võimalikku muutmist, ning annab suunised energiatõhususe
esikohale seadmise põhimõtte kohta. Kõnealust riiklike energia- ja kliimakavade
hinnangut täiendatakse oktoobris iga liikmesriigi esitatud hinnangutega, mis on
osa energialiidu olukorda käsitlevast aruandest.
Kliimaambitsioone tuleb tõsta kõigis valdkondades
2030.
aasta kliimaeesmärkide kava kohaselt tuleks uue 2030. aasta kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmiseks tõsta EL ambitsioone kõigis
valdkondades, mis tähendab näiteks taastuvenergia osakaalu tõstmist senise 32%
asemel 38-40% peale aastaks 2030. Samuti tuleks kivisöe osakaalu vähendada 70%,
naftat 30% ning gaasi 25% võrreldes 2015. aasta tasemetega.
Planeeritava
55 % eesmärgi saavutamiseks tuleks meetmeid võtta kõigis
majandussektorites. Kliimaneutraalsuse
saavutamise võtmeks peetakse just energiavarustuse kui ka -nõudluse
vähendamist. Liikmesriigid võivad kasutada ELi järgmist pikaajalist eelarvet ja
750 miljardi euro suuruse taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid, millest
37% investeeritakse Euroopa roheleppe
eesmärkidesse, sealhulgas projektidesse, mis on seotud vesinikutehnoloogia, keskkonnahoidlike
hoonete ja miljoni elektrisõidukite laadimispunkti rajamisega. Investeeringute
toetamiseks võttis Komisjon koos 2030. aasta kliimaeesmärkide kavaga vastu ka
eeskirjad ELi uue taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta, et lihtsustada
liikmesriikide koostööd taastuvenergia projektide rahastamisel ja rakendamisel.
Ambitsioonikama kliimaeesmärgi saavutamiseks kavandatakse ka süsinikdioktsiidi
piirimaksu mehhanismi, mis aitab muuhulgas tagada, et teised järgiksid Euroopa
eeskuju.
Uuest
2030. aasta kliimaeesmärgist lähtudes tuleks teha muudatused kavandatavasse
Euroopa kliimaseadusesse, mille kehtestamise ettepaneku tegi Komisjoni 2020.
aasta märtsis. Kliimaseadusega sätestataks ELi õiguses 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärk, milles ELi juhid leppisid kokku 2019. aasta
detsembris, ning määratakse kindlaks kogu ELi poliitika tegevussuund. Nüüd tegi
Komisjon ettepaneku lisada läbivaadatud 2030. aasta eesmärk määrusesse ning on kindlaks
määranud ka uue eesmärgi rakendamiseks vajalikud muud seadusandlikud
ettepanekud, mis tuleb esitada 2021. aasta juuniks. Need hõlmavad näiteks ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamist ja laiendamist; jõupingutuste
jagamise määruse ja maakasutusest tulenevate heitkoguste raamistiku
kohandamist; energiatõhususe ja taastuvenergia poliitika tugevdamist; ning
maanteesõidukite CO2 heite normide karmistamist.
Euroopa Parlament teeb otsuse käesoleva aasta lõpuks
Komisjon
on kutsunud Parlamenti ja Nõukogu üles kinnitama kõnealust 55% eesmärki kui ELi
uut Pariisi kokkuleppe kohast riiklikult kindlaksmääratud panust ning lisama
selle ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile käesoleva aasta lõpuks. Euroopa
parlamendisaadikute seas näivad seisukohad 2030. aasta kliimaeesmärgi osas
olevat juba kujunenud: Sotsialistide, Roheliste ja vasakpoolsete fraktsioonid
pooldavad 65% heitkoguste vähendamise eesmärki, kuna see on nende hinnangul
ainus, mis on kooskõlas teaduse ja Pariisi leppe 2 kraadi eesmärgiga;
Liberaalid pooldavad 60% eesmärki ning parlamendi suurim fraktsioon Euroopa
Rahvapartei näib olevat valmis hülgama oma tavapärase konservatiivse lähenemise
kliimapoliitikale ja toetavad väljapakutud 55% eesmärki.
Hääletamisele läheb ka 60% heitkoguste vähendamise eesmärk aastaks 2030
10.
septembril toimunud hääletusel võttis Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee vastu ettepaneku vähendada 2030. aastaks
kasvuhoonegaaside heitkoguseid 60% võrra ning muuta kliimaneutraalsuse eesmärk
aastaks 2050. kohustuslikuks lisaks Euroopa Liidule tervikuna ka igale
liikmesriigile. Samuti leppisid keskkonnakomitee saadikud kokku ettepanekus
luua iseseisev EL Kliimamuutuste Nõukogu, mis koosneks 15 eksperdist, kes
teadusele tuginedes EL edasisi kliimaeesmärke üle vaataks ja täpsustusi teeks. Lisaks
pooldab keskkonnakomitee kõigi fossiilkütuste toetuste peatamist alates 2025.
aastast ning EL kodanikele õiguse andmist valitsuse kohtusse kaebamiseks, kui
valitsus ei suuda võetud kliimakohustusi täita. Keskkonnakomitee ettepanekud
lähevad Euroopa Parlamendis esimesele hääletusele 5.-8. oktoobril.
Pressiteade
Euroopa Komisjoni kava kohta
Pressiteade
Euroopa Liidu keskkonnakomitee ettepaneku kohta
|