Riigikohus: KOV võib jätta kaevandamisloale nõusoleku andmata, tuginedes elamupiirkonnale ja rohevõrgustikule tekkida võivatele mõjudele (3-20-1247)

Riigikohus langetas 30. septembril otsuse Saue valla ja kaevandamisloast huvitatud isiku vahelises vaidluses valla kasuks. Vaidlus käis piirkonna elanike õiguste ja üldplaneeringus käsitletud rohevõrgustiku üle. Tegemist on märgilise lahendiga, mis loob õigusselgust seni valitsenud ebaselges olukorras sellest, millised on kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja võimalused kaevandamislubade väljastamisel olukorras, kus kaevandamise mõjud on (veel) hindamata.

Vaidluse taust

Saue vald oli keeldunud kaevandamisloale nõusoleku andmisest, kuna 50 kuni mõnesaja meetri kaugusel kavandatavast karjäärist asuvad elamud. Samuti tugines vald üldplaneeringule ja selles sätestatud rohevõrgustikuga seotud piirangutele ning riikliku huvi puudumisele alal maavarasid kaevandada.

2020. aastal jõustus seadusemuudatus, mille järgi tuleb kohalikul omavalitsusel teha otsus kaevandusloale nõusoleku andmise kohta 2 kuu jooksul, arvates loataotluse saamisest. Tihtipeale ei ole Keskkonnaamet selleks ajaks kaevandamise mõjule hinnangut andnud ehk tegemata on mõjude eelhindamine ning pole teada, kas viiakse läbi täismahus keskkonnamõju hindamine (KMH). See on pannud kohalikud omavalitsused praktikas keerulisse olukorda: ühelt poolt nõutakse neilt kaevandamisloa taotlusele hästi põhjendatud seisukohta , teisalt ei ole aga veel täpsemalt teada kaevandamise tegelik keskkonnamõju (nt kui kaugele võivad häiringud ulatuda, kui suur võib olla tekkiv müra jne).

Riigikohtu seisukoht

Nüüd on Riigikohus andnud suunised, kuidas sellises olukorras käituda. Esiteks ei tohi Keskkonnaamet jääda KMH eelhinnangu andmisega ootama, kuni KOV on oma otsuse teinud. Eelhinnang tuleb koostada ja KOVile esitada niipea kui võimalik, sealjuures võimaluse korral nii, et KOVil jääks pärast eelhinnanguga tutvumist veel piisavalt aega oma arvamuse kujundamiseks. Võrdluseks viitab Riigikohus, et KMH läbiviimise korral peab jääma KOV-le kaevandamisloa osas seisukoha võtmiseks vähemalt 21 päeva.

Kui KOV talle arvamuse andmiseks ette nähtud kahe kuu jooksul Keskkonnaametilt KMH eelhinnangut ei saa, tuleb KOVil arvamus siiski anda, ent sel juhul tuleb KOVi arvamuse õiguspärasuse hindamisel arvestada, et KOVil puudub sel juhul Keskkonnaametilt info kaevandamise mõju ulatuse ja olulisuse kohta. KOVilt ei saa selles olukorras nõuda kaevandamise mõju täpsemat hindamist. Seejuures leidis Riigikohus, et kui KOV leiab, et kaevandamise mõju võib olla kohalike huvide vaatepunktist lubamatult suur, oleks kaevandamisloaga nõustumine enne KMH tegemist ennatlik.

Samuti annab Riigikohus oma otsuses suunised KOVile, kuidas keskkonnaloa andmisel erinevaid huve kaaluda. Eelkõige tuleks KOVil lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi. Omavalitsusüksusel on võimalik tugineda ka argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga.

Riigikohus leidis, et elamute lähedus on sobiv argument kaevandamisloast keeldumiseks. Mis puutub rohevõrgustikku, siis hoolimata asjaolust, et vald ei olnud ise põhjalikke uuringuid teinud rohevõrgustikule avalduvate mõjude väljaselgitamiseks, leidis kõrgeim kohus, et koosmõjus elamute lähedusega on ka rohevõrgustiku argument sobilik. Kolleegiumi hinnangul ei pidanudki KOV piiratud aja jooksul ja omal algatusel rohevõrgustikule avalduvaid mõjusid detailselt välja selgitama. Riigi huvisse puutuvalt selgub kohtuotsusest, et riigi huvi ei ole kohaliku elu küsimus, kuid kohalik omavalitsus võib riigi huvi olemasolu või puudumise kohta ise teavet otsida ning seda asjakohaselt keeldumisotsuses kajastada.

Varustuskindluse osas ei saa KOV langetada lõplikku otsust selle kohta, kas see on tagatud, kuna see on riigi ülesanne. KOVil pole siiski keelatud viia ennast ajakohaste ja usaldusväärsete andmete põhjal kurssi sellega, milline on eeldatav riiklik huvi, ning arvestada seda kohalike huvide kõrval lisaargumendina otsuse tegemisel.

Kaevandaja ärihuvide kaalumisel tuleb arvestada sellega, et maavara ei kuulu kinnistu omanikule, vaid riigile, ning kaevandamisloa taotlejal ei ole õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides. Taotleja huvi kaevandamisluba saada ei ole määrava kaaluga olukorras, kus kaevandamist ei saa KOV hinnangul oluliste kohalike huvide vaatepunktist lubada.

KÕKi hinnang 

Kõnealune kohtulahend on märgilise tähtsusega, sest sellega andis Riigikohus suunise kohalikele omavalitsustele selle kohta, millistele argumentidele saab tugineda kaevandusloale nõusoleku andmisest keeldumisel olukorras, kus see otsus tuleb teha ilma, et Keskkonnaameti poolt oleks antud mingisugust infot plaanitava kaevanduse mõjude kohta. Lahend on oluline ka rohevõrgustiku alaga arvestamise aspektist. Ka Keskkonnaõiguse Keskuse juristid nõustavad kohalikke omavalitsusi maavarade uuringu- ja kaevandamislubade menetlustes ning lahendis käsitletud küsimused on tõstatunud meiegi praktikas. 

Riigikohtu otsus