Riigikohus: kaugeleulatuvad
järeldused uuringust viisid vigase otsuseni detailplaneeringu mõju hindamisel
(3-21-125)
Riigikohus saatis 23. märtsi otsusega ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks Veikko Ulmi kaebuse, millega Ulm palus tühistada Viimsi valla kehtestatud detailplaneeringu. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus tegi liiga kaugeleulatuvaid ja vigaseid järeldusi uuringust, millega hinnati detailplaneeringu mõju rohevõrgustiku toimimisele. Samuti leidis Riigikohus, et ringkonnakohus ei põhjendanud piisavalt, kuidas ei kahjusta detailplaneeringu elluviimine oluliselt Lubja maastikukaitseala kaitse-eesmärke. Asjaolud
15. detsembril 2020 kehtestas Viimsi vald Lubja 2 kinnistu ja selle lähiala
detailplaneeringu, millega kavandati kinnistule ärihoone ja parkla. Üksiti
muutis vald kõrgema astme planeeringuid: esiteks muutis vald otsusega piirkonna
üldplaneeringus maa juhtotstarvet maatulundusmaast ärimaaks ja teiseks muutis
vald rohevõrgustiku teemaplaneeringut. Seni kehtinud planeeringute järgi
paiknes Lubja 2 kinnistu rohevõrgustiku puhveralal ja haljastul ning piirnes
kohaliku tähtsusega maastikukaitsealaga. Vald põhjendas otsust muuhulgas
sooviga vähendada pendelrännet ja luua piirkonda uusi töökohti ning sõlmpunkt.
Lubja 2 naaberkinnistu omanik Veikko Ulm palus kaebuse tühistada nii
avalike huvide (rohevõrgustiku toimimise) kui isiklike huvide (õhu-, valgus- ja
mürareostus ning privaatsus) kaitseks. Ringkonnakohtus esitas vald uue tõendina
rohevõrgustiku teemaplaneeringu auditi, mis oli asja lahendamisel
võtmetähtsusega.
Riigikohtu seisukoht
rohevõrgustiku kohta
Riigikohus võttis esiteks seisukoha, et rohevõrgustiku puhveralade
kaitsmine on tähtis mitte niivõrd puhveralade enda säilitamiseks, kuivõrd
rohevõrgustiku kui terviku tõhusaks toimimiseks. Riigikohus kordas üle juba
varem otsuses 3-20-1310/52 väljendatud seisukoha, et
rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks ning
rohevõrgustiku kahjustamine peab olema taotletava eesmärgiga proportsionaalne.
Ka ei tohi seada ohtu üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku toimimist,
„hammustades“ detailplaneeringuid kehtestades rohevõrgustiku servast tükke ära.
Lähemalt Riigikohtu varasema otsuse kohta loe 2022. aasta detsembrikuu uudiskirjast.
Kuna varasemate detailplaneeringutega on roheala pindala juba vähendatud,
pidanuks vald Riigikohtu hinnangul selle detailplaneeringu kehtestamisel
kõigepealt tuvastama tegevuse mõju rohevõrgustikule. Sealjuures pidanuks vald
vaatama mõju laialt ehk hindama kitsalt kavandatavast tegevusest lähtuvat mõju
ning ka selle tegevuse mõju koos teiste rohevõrgustiku mõjutajatega. Vald
eeldas, et tegevuse ei kahjusta oluliselt võrgustiku toimimist, kuid ei
põhjendanud seda eeldust ning tegi seega põhjendamisvea.
Riigikohtu seisukoht auditi
kohta
Riigikohus leidis, et ringkonnakohus tegi valla esitatud rohevõrgustiku
teemaplaneeringu auditist vigased järeldused ärihoone ja parkla rajamise mõju
kohta. Näiteks järeldas Riigikohus, et kui on leitud, et detailplaneeringu kehtestamine ei mõjuta loomastiku
ja linnustiku liikumiskoridore, ei tähenda see veel, et detailplaneeringu
kehtestamine loomastikku ja linnustikku üldse ei mõjutaks. Vigaste järelduste
vältimiseks oleks ringkonnakohus pidanud uuringut menetlusosalistega arutama
kohtuistungil või vähemalt kirjalikult, samuti võis olla vajalik ekspertide
kaasamine. Vigade parandamiseks saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uuesti
läbivaatamiseks.
Riigikohus analüüsis ka ringkonnakohtu järeldust, et detailplaneeringu
elluviimine ei kahjusta õigusvastaselt maastikukaitseala eesmärke. Ringkonnakohus
jõudis selle järelduseni asjaolude põhjal, et uuringu põhjal on
detailplaneeringu alale jääva maastikukaitseala loodusväärtused hästi säilinud,
kuigi tugeva inimmõju all, ja et ala ei ole märgitud konfliktalana, kus tuleks
keelata suured maastikku muutvad tegevused. Riigikohus leidis, et need asjaolud
on sellise järelduseni jõudmiseks ebapiisavad. Riigikohtu hinnangul pidanuks
ringkonnakohus selgitama, „kas ja kui, siis mil määral ohustab intensiivse
inimtegevuse nihkumine maastikukaitsealale lähemale niigi tugeva inimmõju all
oleva kaitseala kaitseväärtuste säilimist”.
Riigikohtu otsus asjas 3-21-125
|