Käivitus sisukas avalik diskussioon kliimaseaduse teemal
Jaanuaris läks hoogsalt käima sisuline avalik diskussioon
kliimaseaduse teemal. Varem on
kliimaseaduse vajadust puudutanud näiteks 2022. a Arvamusfestivali arutelu “Kliimakriis on käes - kas julgeme
otsustada?” ning sama aasta oktoobris toimunud õigusteadlaste
päevad.
Seni on aga puudunud põhjalikum õiguslik argumentatsioon ning ka arutelu
erinevate osapoolte vahel, kas ja millist kliimaseadust Eesti vajab ning kuidas
vajalike seadusemuudatusteni jõuda.
Õiguskantsler: piirangute
kehtestamisega on kiire
16. jaanuaril esitas õiguskantsler Riigikogule ettekande „Kliima kaitse ja põhiõiguste
piirangud“, milles leidis, et oluline on luua kiiresti õiguslikud alused, et
ettevõtjatele oleks selge, millised saavad olema neile tulevikus kohalduvad
piirangud.
Õiguskantsler tõi ettekandes välja, et Eesti on võtnud
endale tähtajalisi kliimakohustusi, mh kliimaneutraalsuse saavutamise
kohustuse, ent asjakohased normid selleks seadustes valdavalt puuduvad.
Sellised normid on aga vajalik kiirelt kehtestada, et ettevõtjatel oleks aega
võimalike kohustuste ja piirangutega kohaneda. Õiguskantsleri hinnangul on
osaga muudatustest aastal 2023 juba väga kiire, kui ei soovita võetud
kohustuste täitmisest loobuda või hüvitisi maksta.
Ettekandest nähtub, et õiguskantsler eraldiseisva kliimaseaduse
kehtestamise vajadust pigem ei näe, leides, et „kliimaseaduseks on võimalik nimetada ka kõikide valdkonnaseaduste
muudatuste paketti, kui need soovitakse liita ja üheaegselt vastu võtta“,
ent õigusloometehniliselt võib osutuda eraisikute huve paremini kaitsvaks eri
valdkondade reeglite arutamine ja vastuvõtmine eraldi seadustes.
Keskkonnaõiguse Keskuse
analüüs: kliimaseadust on vaja, et kõigi õigused oleksid paremini kaitstud
19. jaanuaril avalikustas Keskkonnaõiguse Keskus analüüsi „Kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs“, mille tellis Eestimaa
Looduse Fond (ELF).
KÕKi analüüs tõi sarnaselt õiguskantsleri seisukohaga
välja, et Eestis puudub praegu õigusselgus Eesti kliimaeesmärkide osas ning ei
ole arusaadav, millised on erinevate osapoolte õiguslikud kohustused
kasvuhoonegaaside vähendamisel. Kui
õiguskantsleri ettekanne tugines probleemidele, mis on esile kerkinud
ettevõtjate avaldusi lahendades ning selles oli õiguste piiramise küsimusi
käsitletud ennekõike ettevõtja vaatest, siis KÕKi analüüs lähtus põhiõiguste
kaitsmise laiemast vaatest. Kliimaeesmärkide, sh vahe-eesmärkide seadmise
otsustus kujutab endast põhiõiguste kaalumist põhimõttelisel tasandil. Kui
piirdume lähiaastatel KHG heite piiramisega vähesel määral ning jätame põhiosa
sellest kaugemasse tulevikku, võib see kaasa tuua tulevaste põlvkondade põhiõiguste olulise piiramise. Just selle põhjendusega
tunnistas Saksa konstitutsioonikohus 2021. a Saksamaa kliimaseaduse
põhiseadusevastaseks, mis tingis selle ambitsioonikamaks muutmise. Põhiõiguste
piiramise üheks oluliseks tingimuseks on see, et piirangud kehtestatakse
seadusega (nn seadusliku aluse põhimõte).
KÕKi hinnangul on kliimaalase regulatsiooni
väljatöötamiseks mõistlik eraldiseisva kliimaseaduse väljatöötamine. Selle
poolt räägivad järgmised kaalutlused:
1. kliimaalane regulatsioon – juhtumisraamistik, sektoritevaheliste
kohustuste jaotus KHG vähendamisel, seirekohustus, teaduspõhisuse tagatised,
avalikkuse kaasamise nõuded jmt – peaks õigusselguse ja terviklikkuse huvides
sisalduma ühes õigusaktis;
2. tegemist on eraldiseisva ja olulise õigusvaldkonnaga, mille
reguleerimine mõne teise eriseaduse raames ei ole otstarbekas;
3. enamik teisi Euroopa riike on valinud eraldiseisva kliimaseaduse
kehtestamise tee, samuti on eraldi kliimamäärus (nn Euroopa kliimaseadus)
kehtestatud Euroopa Liidus;
4. kliimapeatüki lisamine Eesti kehtivatesse õigusaktidesse
eeldaks nende olulist ümberkujundamist, samas kui ajaliselt ei pruugi eraldi
seaduse väljatöötamine olla mahukam töö kui mõne kehtiva seaduse täiendamine
uue peatükiga;
5. eraldiseisev kliimaseadus koos selgete õiguslikult siduvate
vahe-eesmärkidega on vajalik, et kliimaneutraalsuse eesmärk oleks ka avalikkuse
jaoks hoomatav ning ühiskonnas oleks suurem konsensus kiire tegutsemise
vajalikkuse osas.
Avalikud mõttevahetused
25. jaanuaril toimus kliimaseaduse vajaduse ja sisu
arutamiseks ELFi eestvedamisel ümarlaud, millel osalesid riigiasutuste
(KeM, MKM, Riigikantselei, õiguskantsleri kantselei), ettevõtjate (Eesti
Energia, VKG, Eesti Turbaliit jt), vabaühenduste (Fridays for Future, Eesti
Roheline Liikumine jt) jm huvirühmade esindajad, kokku ligi 30 inimest.
Ümarlaual osalenud olid ühel meelel, et Eesti
kliimapoliitika vajab korrastamist, eesmärgid paika panemist ning üheks
lahenduseks võiks olla kliimaseadus – ent sellele lisaks on kindlasti vaja ka
konkreetseid muudatusi üksikutes seadustes, kus tuleks konkreetselt meetmete
või piirangute sisu kirja panna. Eriarvamused tekkisid aga näiteks Eesti
ambitsioonikuse määramise osas – kas tuleks lähtuda Eesti õiglasest panusest,
nagu näeb ette ka Pariisi lepe, või mõistlikust panusest, nagu toonitasid
ettevõtete esindajad. Samuti jäädi
erinevale seisukohale selles, mil viisil määrata
sektoritevahelised panused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
Kliimaseaduse teemat lahati jaanuaris ka mitmes raadiosaates:
●19.01 arutlesid Vikerraadio Reporteritunnis kliimaseaduse teemal ELFi
kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu, Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas
ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela
● 26.01 käis KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari kliimaseadusest
rääkimas Kuku raadio saates „Kukkuv õun“
●28.01 diskuteerisid Kärt Vaarmari ja Keskkonnaministeeriumi
kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok kliimaseaduse teemal Kuku raadio saates Ilmaparandaja
15. veebruaril korraldas ELF valimiste-eelse erakondade debati kliimaseaduse teemal, kus uuriti ka erakondadelt,
millist kliimaseadust Eestil on vaja ning milliseid samme erakonnad plaanivad,
et Eesti kliimapoliitika oleks senisest edukamalt juhitud. Mitmes küsimuses on
erakondade seisukohad erinevad, ent teemat pidas neist enamik oluliseks. Suurem
osa erakondadest tähtsustas kliimapoliitika juhtimisstruktuuri korrastamist ja
suuremat õigusselgust, samuti teaduspõhisust ja avalikkuse kaasamist.
Edasised arengud
Ilmne on see, et kliimaalase regulatsiooni väljatöötamisega on kiire.
Juhul, kui valitsus otsustab võtta kliimaseaduse väljatöötamise oma
tegevusplaani, tuleks õigusloomeprotsess käivitada juba lähemal ajal.
Uudiskirja ilmumisel (31.03.2023) on uue valitsusliidu läbirääkimised veel käimas ning seetõttu
on ebaselge, millise prioriteedi saab kliimaseaduse väljatöötamise plaan uue valitsuse
tegevusprogrammis. Senistest arvamustest ja debattidest on ilmne, et
kliimapoliitika ning sellest tulenevad piirangud ja kohustused vajavad suuremat
õigusselgust.
Kliimaseaduse
arutelu õigusteadlaste päevadel (järelvaadatav video)
Õiguskantsleri ettekande täistekst (pdf)
Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs
kliimaseaduse teemal (pdf)
25.01 ümarlaua kokkuvõte ja ettekanded
Erakondade 15.02 kliimadebatt (järelvaadatav video) ja ELFi kokkuvõte erakondade seisukohtadest
|