Riik kavandab Nursipalu harjutusvälja laiendamist kiirkorras

 Riigi kaitseinvesteeringute keskus on avalikustanud plaani Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks ning asunud selle elluviimiseks ettevalmistusi tegema. Seni ei ole Vabariigi Valitsus aga harjutusvälja laiendamise otsust teinud. Ka ei näe Nursipalu harjutusvälja laiendamist ette ükski kehtiv planeering. Riigi eriplaneeringut ei ole algatatud. Eelmine valitsus ning praegu koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad on kaitseministeeriumi valitsemisala hinnangutele tuginedes avaldanud soovi laiendada harjutusvälja kiirkorras, muutes selleks kehtivaid seadusi ja kasutades riigikaitselise erandi klauslit, mis võimaldab mööda minna planeerimismenetlusest. Riigi eriplaneeringut ei taha viimased algatada, kuna kardavad, et sellega võib liiga kaua (nende hinnangul 6-8 aastat) aega minna. Rahandusministeerium sellise hinnanguga ei nõustu ja ei näe põhjust planeerimismenetlust algatamata jätta.

Mõju ulatus ja alternatiivide kaalumine

Laiendatud harjutusväljaku pindala oleks kolm korda tänasest (3134 ha) suurem ulatudes 10 000 hektarini. Lisaks lasketiirudele ja lõhkamisaladele on plaanis ehitada väljaõpet toetav teedevõrk ja teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000 inimesele. Laiendamisega on plaanis Nursipalus kasutusele võtta relvasüsteeme, millest laskmisi viiakse praegu läbi keskpolügoonil – 155-millimeetrise kaliibriga suurtükid – või – mitmikraketisüsteemid HIMARS, mida kaitseväe relvastuses veel pole. Samuti on plaanis Nursipalus hakata kasutama õhutõrjerelvi ning õhk-maa tüüpi relvastust ehk lennukilt, kopterilt või droonilt maale lastavat moona. Kokku plaanitakse polügooni kasutada 250 päeval aastas, kaasa arvatud õppused, kus tehtav müra kaugele ei kosta.

Otseselt jääb laienduse alla 21 elu– või ühiskondlikku hoonet. Laiendatud harjutusväljast 2 km kaugusele jääb 493 elu– või ühiskondlikke hoonet. Kuna harjutusväljak jääb Võru linna külje alla ning mitme teise asula naabrusesse, siis asuks müra mõjupiirkonnas (st 15 km raadiuses) kokku hinnanguliselt ligi 23 000 inimest, s.o 2/3 kogu Võrumaa elanikkonnast.

Laienduse alla jääb 1887 ha kaitsealuseid alasid (sh kavandatavaid), millest 389 ha on Natura ala (Timmase loodusala). I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohti on alal 40. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka laiendatud harjutusvälja mõjupiirkonda jäävate kaitsealuste aladega.

Kaitseministeerium on jaanuaris avalikustanud oma esialgse uuringu kokkuvõtte harjutusvälja asukoha alternatiivide kohta. Uuringus on jõutud järeldusele, et Kagu-Eestis on „ainuke realistlik võimalus“ arendada Nursipalu harjutusvälja. Muid variante, näiteks Nursipalu harjutusvälja väiksemas mahus laiendust ja kaugtulerelvadest laskmise koondamist Ida-Virumaale, kaitseministeeriumi valitsemisala ametnikud valitsusele arutluseks ei paku. KÕKi hinnangul on jätkuvalt ebaselge, miks Nursipalu harjutusvälja laiendamisega kaasneva mastaapse keskkonnahäiringu õigustamiseks toodavat ülekaalukat huvi – kaitsevõime tugevdamine, Venemaa heidutamine – peaks saama saavutada just selle konkreetse tegevusega, just selles asukohas ja sellises mahus. Selgusetu on, mis on riigi varuvariant kaitsevõime tagamiseks juhul, kui selgub, et Nursipalu harjutusvälja laiendamist ei ole mõnel ettenägematul põhjusel võimalik ellu viia.

Riigikaitseline erand vs eriplaneering

Koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad on kaitseministeeriumi valitsemisala hinnangutele tuginedes jõudnud seisukohale, et nad soovivad Nursipalu laiendamiseks kasutada riigikaitselist erandit ning on vastavat seadusemuudatust ette valmistamas.

Suvel jõustunud seadusemuudatus lubab juba praegu põhjendatud juhtudel asjakohase ohuhinnangu alusel ilma planeerimismenetluseta rajada riigikaitselise ehitise (s.t hoone või rajatise), mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine (PlanS § 2 lg 2 lause 2, ehitusseadustiku § 115 lg 1’1). Selline võimalus tuleb kõne alla ehitise puhul, mille asukohale ei ole alternatiive ning mis on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra lahendamiseks ja mis tuleb rajada lühikese ajaga. See tähendab, et kui sellist ehitist ei ole ja selle rajamisega viivitatakse, võib see ohtu seada riigi julgeoleku.

 Harjutusvälja laiendamisel pole praegusel juhul tegemist üksnes ehitiste rajamisega, sestap on Vabariigi Valitsusel kavas ette valmistada õigusaktide muudatusi, et riigikaitselise erandi menetlust saaks kohaldada harjutusvälja laiendamisele. Sellisel juhul jäetakse ära ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kuna aga laiendus kahjustaks tõenäoliselt Natura ala, st EL-i tähtsusega looduspärandit, siis tuleb igal juhul läbi viia nn Natura hindamine. Natura ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust võib Vabariigi Valitsus lubada üksnes rangete eelduste täitmisel. Erandi tegemise tingimusteks on alternatiivide puudumine, ülekaalukas avalik huvi, hüvitusmeetmete rakendamine ja nende tingimuste käsitlemisele eelneva mõjuhindamise läbiviimine, mis vastab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuetele (vt selle kohta nt KÕKi 2022. a. analüüsi). Selleks, et Natura hindamist oleks võimalik täiemahulisest keskkonnamõjude formaliseeritud menetlusest eraldiseisvalt teha, on algatatud seaduseelnõu (vt ka KÕKi oktoobrikuu uudiskirja). Viimasele on teravaid etteheiteid esitanud mh Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Valitsuse plaan jätta riigikaitse erandi klausliga harjutusväljaku laiendamiseks planeerimismenetlus algatamata on saanud palju kriitikat. Näiteks riigihalduse ministri Riina Solmani hinnangul planeeringu koostamisest pääsu ei ole: „Kui me väga lihtsalt ja kergekäeliselt igat objekti käsitleme riigikaitselisest vaatest ja saame sellega kehtestada ülimuslikud õigused, siis see on justkui pretsedendi loomine, mis avab järgmised uksed.“ Tema sõnul soovib rahandusministeerium ruumilist analüüsi, mille üks kriteerium on harjutusvälja mõjuala asustustihedus. Ta juhtis tähelepanu, et ruumianalüüsi osana on oluline hinnata ka mõju piirkonna tööhõivele ning ettevõtlus- ja elukeskkonnale, samuti on ruumianalüüs vajalik hindamaks proportsionaalsuse vajalikkuse kriteeriumit - kas kavandatava ala laiendus peab ilmtingimata liikuma asustuse või pigem metsa ja soode suunal. Laienemine asustuse suunal on tema sõnul vajalik ainult juhul, kui riigikaitselist eesmärki ei ole võimalik muudmoodi saavutada mõne samaväärse, kuid majapidamisi vähem koormava abinõuga.

Seni on riik praktikas algatanud viis riigi eriplaneeringut. Neist ainsana on lõpule jõudnud kaitseväe keskpolügooni eriplaneering, mis kestis kokku kuus aastat. Samas võib rahandusministeeriumi sõnul kogu asi ka oodatust kiiremini edeneda. 17. märtsil jõustus planeerimisseaduse muudatus, mis lubab riigi eriplaneeringut läbi viia senisest oluliselt kiiremini. Rahandusministeeriumi hinnangul saaks eriplaneering tehtud ka 2-3 aastaga. Heddy Klaseni sõnul võtaks riigi korrektse ja läbimõeldud asjaajamise korral Nursipalu harjutusvälja laienduse mõjuhindamine umbes sama aja nii riigi eriplaneeringu kui riigikaitselise erandi puhu.

Ka õiguskantsler on oma seisukohas juhtinud tähelepanu, et Soodla harjutusvälja käsitlevast Riigikohtu lahendist järeldub, et hea halduse tavaga on kooskõlas, kui enne harjutusvälja asutamist ja mistahes riigikaitselise tegevuse alustamist määratakse harjutusvälja maa planeeringutes riigikaitseliseks alaks ja harjutusvälja ehitiste püstitamiseks koostatakse riigi eriplaneering. Planeerimismenetlusega on tagatud oluliselt suurem õigusselgus, huvitatud ja puudutatud isikute tõhusam kaasamine ning seeläbi huvide parem kaalumine (RKHKo otsus nr 3-18-913, p 13).  

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebileht

Õiguskantsleri seisukoht (07.03.2023)

Postimehe artikkel (20.03.2023)

Postimehe artikkel (03.02.2023)