Euroopa
Kohus leidis, et raied Białowieska kaitsealal on vastuolus EL õigusega (C‑441/17)
Euroopa Kohus tegi 17. aprillil otsuse
kohtuasjas C‑441/17, milles
lahendas küsimust, kas Poola Vabariik rikkus EL loodus- ja linnudirektiivist
tulenevaid kohustusi, kui ta lubas suures ulatuses metsaraiet kuuse-kooreüraski
leviku peatamiseks Białowieża metskonnas. Białowieska Natura 2000 ala on üks
Euroopa paremini säilinud loodusmetsi, millele on iseloomulik suur hulk surnud
ning vanu, sealhulgas üle saja aasta vanuseid puid. Sellel territooriumil on
väga hästi säilinud looduslikud elupaigad, mis on määratletud elupaikade
direktiivi tähenduses esmatähtsana, samuti esineb seal mitmeid kaitsealuseid
mardika- jt putukaliike ja linnuliike. Kohus leidis, et Poola rikkus raieid
lubades oma kohustusi.
Vaidluse
taust
2012. aastal võeti vastu metsamajandamiskava
aastateks 2012-2021, millega vähendati piirkonnas raiemahtusid võrreldes
eelmise kümne aastaga oluliselt. Kogu raiemaht täideti esimese kolme aastaga
ning sel ajal tuvastati ka kuuse-kooreüraski levik. Aastal 2015 võeti vastu
metsa kaitsekorralduskava, milles kinnitati kaitse-eesmärgid ja kehtestati
kaitsemeetmed. 2016. a aastal kiideti heaks 2012. a metsamajandamiskava lisa,
millega suurendati eelmises metsamajandamiskavas määratud raiemahtusid ning metsastamiseks
ja taasmetsastamiseks ette nähtud pindala. Vajadust selleks põhjendati
kuuse-kooreüraski pideva levikuga tekitatud kahjuga, mis tingis vajaduse suurendada
puidu kasutamist (eelkõige kõrvaldades kahjustatud kuused), et säilitada
metsades kohane sanitaarne olukord, peatada kahjustumine ja tagada metsas
viibivate inimeste ohutus. Lisa koostamiseks viidi 2015. aastal läbi ka
keskkonnamõju hindamine.
2016. aastal võeti vastu ka otsus nr 52,
millega kehtestati üksikasjalikud eeskirjad metsamajandamise kohta Białowieża
ja Browski metskonna territooriumil. Selles otsuses sätestatud piirangutest
lubati samas teha erandeid tulenevalt 2015. a kaitsekorralduskavast. Aasta
hiljem võeti vastu otsus nr 51, mis kohustas kuuse-kooreüraski levikust
tingitud erakordset ja katastroofilist olukorda arvestades viivitamata langetama
inimestele ohtlikud puud, pidevalt kõrvaldama kuivanud puud ning langetama
pidevalt ja õigel ajal kuuse-kooreüraski poolt asustatud puid kõigi
vanuseklassi puistutes. Selle otsuse järgselt alustati kuivanud ja
kuuse-kooreüraski poolt asustatud puude raiumisega alal, mis moodustab
ligikaudu 54% Puszcza Białowieska Natura 2000 ala pindalast.
Euroopa Komisjon leidis, et võetud meetmed ei
ole põhjendatud ning raiemahu suurendamist lubades on Poola rikkunud elupaikade
direktiivist ja linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, ning esitas Euroopa
Kohtule hagi.
Natura
hindamise reeglite rikkumine
Euroopa Kohus leidis, et Poola rikkus
elupaikade direktiivi artikkel 6 lõikest 3 tulenevalt kohustust hinnata iga
kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei
ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist
mõju, seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab (nn
Natura hindamine). Poola oleks pidanud enne 2016. a metsamajandamiskava lisa
(millega lubati suuremaid raiemahte kooreüraski kahjustuste tõttu) vastuvõtmist
kontrollima, ega see ei kahjusta Białowieska Natura 2000 alasse kuuluva
ühenduse tähtsusega ala ja erikaitseala terviklikkust.
Euroopa Kohus ei lugenud õigeks Poola väidet,
et 2016. a metsamajandamiskava lisa võimaldas saavutada kuuse-kooreüraski
leviku piiramisega seotud kaitse-eesmärgi, sest seda eesmärki ei ole loetletud
2015. a kaitsekorralduskava kaitse-eesmärkide hulgas. Vastupidi,
kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede kõrvaldamist tuleb selle kohaselt
pidada võimalikuks ohuks värbkaku, karvasjalg-kaku ja laanerähni elupaikade
soodsa kaitsestaatuse säilitamisele.
Lisaks tuvastas Euroopa Kohus, et 2015. aasta
keskkonnamõju hinnang ei suutnud hajutada kõiki teaduslikult põhjendatud
kahtlusi seoses 2016. aasta lisa kahjuliku mõjuga Puszcza Białowieska Natura
2000 alale ning 2016. aasta lisa vastuvõtmise ajal ei olnud Poola
ametiasutustel kõiki vajalikke andmeid, et hinnata metsamajandamise meetmete
mõju kõikidele liikidele ega ala terviklikkusele. Seega rikkus Poola mitmel
viisil Natura hindamise nõudeid.
Kaitsemeetmete
kehtestamata jätmine
Euroopa Kohus tuvastas ka elupaikade
direktiivi artikkel 6 lõikest 1 ja linnudirektiivi artikkel 4 lõigetest 1 ja 2
tulenevate kohustuste rikkumise. Rikkumine seisnes selles, et Poola ei
kehtestanud kaitsemeetmeid, mis vastaks nende looduslike elupaigatüüpide,
liikide ja lindude ökoloogilistele vajadustele, mille jaoks Białowieska Natura 2000
ala ühenduse tähtsusega alaks ja erikaitsealaks määrati.
Kaitsemeetmed sellel alal olevate elupaigatüüpide,
liikide ja lindude kaitseks on sätestatud 2015. a kaitsekorralduskavas.
Meetmete eesmärgiks on ennetada nendele liikidele võimalikke ohtusid, mis on
loetletud kaitsekorralduskava lisas 3. Ohtude hulgas on mh loetletud metsamajandamise
meetmeid, surnud ja/või surevate puude väljavedamist ning kuuse-kooreüraski
poolt asustatud üle saja-aastaste kuuskede ja mändide väljavedamist. Antud
juhul aga kaitsemeetmeid kunagi ei rakendatud ning 2016. aasta
metsamajandamiskava lisa ja otsus nr 51 andsid hoopis võimaluse nende tegevuste
elluviimiseks, mille kaitsekorralduskava oli ohtudena välistanud, s.o surnud
ja/või surevate puude väljavedamine ning kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle
saja-aastaste kuuskede ja mändide väljavedamine.
Ka ei lugenud kohus põhjendatuks Poola
argumente seoses kuuse-kooreüraski levikuga, sest 2015. aasta
kaitsekorralduskavas ei mainitud kuuse-kooreüraskit kui võimalikku ohtu
Białowieska Natura 2000 ala terviklikkusele, vaid peeti võimalikuks ohuks
hoopis kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle saja-aastaste kuuskede ja mändide
väljavedamist.
Liigikaitse
nõuete rikkumine
Lisaks leidis Euroopa Kohus, et Poola on
rikkunud elupaikade direktiivi artikkel 12 lõike 1 p-des a ja d sätestatud
kohustust võtta vajalikke meetmeid, et kehtestada direktiivi lisas loetletud
loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates kõik
nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid ning
paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.
Poola lubas nii 2016. aasta lisaga kui ka
otsusega nr 51 kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede langetamise ega
näinud ette piiranguid seoses puude vanusega, st lubatud oli ka üle
saja-aastaste surnud või surevate puude langetamine. Nähtuvalt 2015. a
kaitsekorralduskavast on surnud või surevad kuused, mis võivad olla
kuuse-kooreüraski poolt asustatud, oluliseks elupaigaks elupaikade direktiivi
lisas loetletud saproksüülsetele mardikatele ning kaitsekorralduskava kohaselt
on seda tüüpi puude väljavedamine nendele mardikatele võimalikuks ohuks. Kohtu
hinnangul toovad 2016. a lisa ja otsus nr 51 paratamatult kaasa saproksüülsete
mardikate liikide isendite tapmise ning nende liikide paljunemis- ja
puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.
Viimaks tegi Euroopa Kohus kindlaks, et Poola
rikkus ka linnudirektiivi artikkel 5 punktides b ja d sätestatud keeldu
tahtlikult hävitada või kahjustada osutatud linnuliikide pesasid ja mune ja
kõrvaldada nende pesasid ning neid tahtlikult häirida, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal. Nimelt, et 2015. aasta kaitsekorralduskava
kohaselt on kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle saja-aastased kuused
oluliseks elupaigaks linnudirektiivi lisas nimetatud värbkakule,
karvasjalg-kakule, valgeselg-kirjurähnile ja laanerähnile ning seda tüüpi puude
väljavedamist nähakse kaitsekorralduskavas võimaliku ohuna neile
linnuliikidele. 2016. aasta lisa ja otsus nr 51 nägid aga muu hulgas ette
kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede langetamise ning surnud või surevate
puude väljavedamise, mistõttu toob nende rakendamine paratamatult kaasa nende
linnuliikide paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.
Eeltoodu pinnalt rahuldas Euroopa Kohus hagi
tervikuna.
Järeldused
KÕKi hinnangul on tegemist olulise
pretsedendiga. Õigusvaidlus Białowieska metsa üle on viimaste aastate üks enim
tähelepanu saanud juhtumeid ning Euroopa Kohtu selge signaal oli, et
liikmesriigid peavad Natura 2000 aladel esikohale seadma just looduskaitselised
vajadused. Lahendil on oluline tähendus ka Eestile, eriti mis puudutab
liigikaitselistele piirangutele antud tõlgendust (sh linnudirektiivis nimetatud
linnuliikide paljunemis- ja puhkepaikadeks olevate puude kaitse osas).
Otsus
kohtuasjas C‑441/17
|
