Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikogu menetluses olevad metsaseaduse muudatused vajaksid täiendavat läbimõtlemist

10. septembril võttis Riigikogu menetlusse metsaseaduse ja halduskoostööseaduse muudatuste eelnõu, millega kavandatakse mitmete metsade majandamise piirangute (nt raielankide suurus, metsateatiste menetlemise kord) olulist leevendamist. KÕK analüüsis viimase 15 aasta jooksul metsaseaduses tehtud muudatusi ning sai kinnitust, et seadusandja on käsitlenud metsa eelkõige puiduressursi allikana ning elurikkuse säilitamise vajadusele ei ole alati piisavalt tähelepanu pööratud. Seda suunda jätkavad meie hinnangul ka uued kavandatavad muudatused.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

Kavas on välja töötada uus rahvatervise seaduse eelnõu 

Sotsiaalministeerium on avalikustanud uue rahvatervise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.  Kehtiv rahvatervise seadus (RTerS) on vastu võetud 1995. aastal ja seda on erinevatel põhjustel 33 korda muudetud. Kehtiv seadus koosneb suuresti erinevate asutuste ülesannete kirjeldustest ja volitusnormidest erinevate nõuete (sh müranormide) kehtestamiseks, ent kehtestatud on ka üldnõuded elukeskkonna ja tervise kaitseks.

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on erinevate asutuste terviseedendamise alased funktsioonid ja ülesanded vaja senisest täpsemalt paika panna, et asutustel tekiksid selgepiirilisemad kohustused ning näiteks vabasektoril tekiks suurem võimalus poliitikakujundamises osalemiseks. Plaanis on optimeerida tervisekaitse volitusnormid ja ajakohastada seaduses kasutatavad mõisted.

Kavandatavate muudatuste täpsem sisu ei ole väljatöötamiskavatsusest väga selgelt välja loetav. Keskkonnatervise teema peaks olema uues seaduses eraldi peatükiks, ent kavatsuse kohaselt peaks rahvatervise seadus jääma edaspidi raamseaduseks ning spetsiifilised keskkonda puudutavad nõuded peaksid olema reguleeritud eriseadustes (nt kiirgusseadus, veeseadus, välisõhu kaitse seadus). Seetõttu ei pruugi muudatused olla keskkonnaõiguse seisukohalt väga olulised, põhitähelepanu on suunatud erinevate asutuste vahelisele tööjaotusele ning sellele, et terviseteenused oleksid üldiselt paremini kättesaadavad.

Eelnõu kooskõlastamisele saatmise eeldatav aeg on 2015. aasta; eelnõu väljatöötamisel eraldi kontseptsiooni ei koostata, vaid selle aluseks võetakse Rahvatervise arengukava 2009-2015.

Rahvatervise seaduse väljatöötamiskavatsus Eelnõude Infosüsteemis

Rahvatervise arengukava 2009-2015 (pdf)



KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjon kahtleb keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi mõttekuses

Euroopa Komisjon avalikustas 2. oktoobril teatise õigusliku regulatsiooni efektiivsuse teemal (ingl k „Regulatory Fitness and Performance“ ehk REFIT). Teatis kajastab Komisjoni jõupingutusi EL õigusnormide hulga ja killustatuse vähendamiseks, mis peaks võimaldama tulevikus miljoneid eurosid kokku hoida. Muuhulgas on teatises kirjas, et Komisjon plaanib teha ettepaneku keskkonnaalase kaebeõiguse direktiivi (nn Access to Justice direktiiv) eelnõu tagasivõtmiseks ning leida muid viise Aarhusi konventsioonist ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevate nõuete täitmiseks.

Oktoobri lõpus avalikustatakse Komisjoni 2014. a tööplaan, millest selgub, kas kaebeõiguse direktiivi idee on lõplikult maha maetud

Kaebeõiguse direktiivi eelnõu on olnud menetluses juba alates aastast 2003, ent liikmesriigid ei ole seni selle toetamises üksmeelele jõudnud. Seetõttu kehtivad erinevates liikmesriikides keskkonnaalasele kaebeõigusele väga erinevad nõuded. Kirjutasime sellest lähemalt juulikuises uudiskirjas, seoses Komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooniga samal teemal.

Suured keskkonnaorganisatsioonid nagu BirdLife ja EEB on avaldanud Komisjoni kavatsuse üle sügavat pahameelt, leides, et rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks on teemat vaja EL tasandi reguleerida. Seni ei ole siiski täielikult selge, kas Komisjon plaanib kaebeõiguse direktiivi idee täiesti maha matta, või tähendab 2003. aasta eelnõu hülgamine kavatsust alustada otsast ja koostada täiesti uus eelnõu. Asjasse peaks selgust tooma Komisjoni 2014. a tööplaan, mille avalikustamist on oodata juba 22. oktoobril.

Euroopa Komisjoni teatis “Regulatory Fitness and Performance (REFIT): Results and Next Steps” (pdf, ingl k)




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Parlament hääletas uue KMH direktiivi eelnõu poolt

Euroopa Parlament toetas 9. oktoobril hääletusel uue keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi eelnõu. Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse kehtiva KMH direktiivi nõudeid, et mõjude hindamine oleks tõhusam. Euroopa Komisjon avalikustas eelnõu esimese versiooni 2012. a oktoobris; selle sisu ja tausta kajastasime pikemalt toonases uudiskirjas.

Parlamendi poolt tehtud muudatused nõuavad keskkonnamõju põhjalikumat hindamist ja üldsuse selgemat kaasamist, ent peavad oluliseks ka menetluse lihtsustamist ja lühendamist

Parlamendi poolt on tehtud eelnõusse omakorda hulgaliselt muudatusettepanekuid, mille osas oodatakse järgmisena seisukohta Euroopa Komisjonilt ja Nõukogult. Mõned näited neist muudatustest:

1) kildagaasiprojektidele KMH kohustuslikuks muutmine, olenemata projekti suurusest;

2) suurem tähelepanu menetluse lihtsustamise vajadusele, sh suurte taristuprojektide puhul;

3) mõju hindamise ekspertide akrediteerimisnõude asendamine nõudega, et eksperdid oleksid „kvalifitseeritud ja sõltumatud“;

4) meetmed huvide konfliktide vältimiseks (nõuded pädevate asutuste sõltumatusele);

5) suurema tähelepanu pööramine traditsioonilisele/ajaloolisele linnaruumile kui iseseisvale väärtusele;

6) visuaalse mõju hindamise mõiste sissetoomine (oluline nt rannikualade, tuuleparkide ja ajalooliste hoonete puhul);

7) üldsuse õigus taotleda neile murettekitava projekti korral selle keskkonnamõju hindamist;

8) KMH läbiviimise kohta teadete avaldamine kohustusliku elektroonilise keskportaali kaudu, jpm.

9. oktoobri hääletuse tulemus tähendab, et nüüd algavad läbirääkimised Euroopa Nõukoguga, et saavutada institutsioonide vahel kokkulepe juba esimese lugemise etapis.

Euroopa Parlamendi pressiteade

Eelnõu koos Euroopa Parlamendis tehtud muudatustega (pdf)

KMH direktiivi kehtiv tekst (pdf)




KESKKONNAJÄRELVALVE

Keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seadus

Riigi Teatajas avaldatud seaduse täiendustega antakse Keskkonnainspektsioonile õigus pidada objekti kontrollimise ja õiguserikkumiste andmekogusid ning inspektoritele võimalus täita oma ülesandeid ka väljaspool tavalist tööaega (nö valveajal). Kajastasime täienduste sisu eelnõuna KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas, Riigikogus eelnõu menetlemisel sisulisi muudatusi ei tehtud.




KLIIMAMUUTUS

Rahvusvaheline kokkulepe lennundussektori heidete vähendamiseks paneb EL keerulisse olukorda

4. oktoobril avaldas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) otsuse, mille kohaselt nõustusid organisatsiooni liikmed looma rahvusvahelise süsteemi lennundussektorist pärinevate kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Otsusega leppis liikmesriikide assamblee kokku, et 2016. aastaks arendatakse heidete piiramiseks välja globaalne turupõhine mehhanism, mis jõustuks aastal 2020.

Ühelt poolt on tegemist revolutsioonilise otsusega – lennundussektorist saaks selle elluviimisel esimene sektor, kus kasvuhoonegaaside heidet reguleeritakse üleilmsel tasandil turupõhiselt, nn kvoodikaubanduse teel. Teisalt paneb otsus keerulisse olukorda Euroopa Liidu, kes soovis lisada lennundussektori oma heitkogustega kauplemise süsteemi juba alates 1. jaanuarist 2012. a, ent oli sunnitud selle teiste riikide survel edasi lükkama (selle kohta saate lähemalt lugeda meie 2012. a detsembrikuu uudiskirjast). EL esialgne plaan oli lükata skeemi rakendamine edasi 2013. aastani, seades tingimuseks rahvusvahelise kokkuleppe saavutamise (vastasel juhul kohaldaks EL oma süsteemi ühepoolselt). Probleemiks on nüüd, et ICAO küll saavutas kokkuleppe (nagu EL soovis), ent selle sisu kohaselt tuleb EL heitkoguste kauplemise süsteemi laiendamiseks teiste riikide lennuettevõtetele sõlmida nende riikidega eraldi kokkulepped.

Uue leppe kohaselt peaks EL oma heitekaubanduse süsteemi laiendamiseks saavutama eraldi kokkulepped teiste riikidega

Euroopa Komisjon ei ole veel avalikustanud, kuidas ta antud olukorras edasi tegutseda kavatseb, ent igasuguse kokkuleppe saavutamine Euroopa Parlamendi ja EL Nõukoguga saab olema keeruline. ICAO otsus ei võimalda kvoodikaubanduse süsteemi „automaatselt“ teiste riikide lennufirmadele rakendada, ent selle rakendamine üksnes EL riikide lennufirmadele ei saaks tõenäoliselt Euroopa Parlamendi heakskiitu. Samuti ähvardab Komisjoni sellisel juhul jätkuv kohtuvaidlus Euroopa odavlennufirmadega, kes peatasid vastavasisulise vaidluse Suurbritannia kohtus ICAO otsuse tegemiseni.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Euroopa odavlennufirmade liidu pressiteade (ingl k)

ICAO eest vastutava ÜRO Assamblee otsus (pdf, ingl k)


Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2013. a määrus nr 138 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“

Riigi Teatajas avaldatud määrus reguleerib, kuidas kasutada ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS) kolmandal perioodil (2013-2020) Eesti enampakkumistel saadavaid tulusid.




VÄLISÕHU KAITSE

Uue EL direktiiviga seataks väikelaevadele rangemad õhuheite normid 

9. oktoobril kiitis Euroopa Parlament heaks EL direktiivi eelnõu väikelaevade ja jettide kohta, millega plaanitakse kehtetuks tunnistada seni valdkonda reguleeriv  EL direktiiv 94/25/EÜ. Eelnõuga plaanitakse sätestada rangemad heite-, müra- ja ohutusnõuded spordi- ja vabaajategevuseks kasutatavate väikelaevade (2,5-24 m pikkuste aluste) mootoritele. Euroopa Komisjoni andmetel on ELis kasutusel ca 6 miljonit sellist alust. Kavandatavad muudatused on ajendatud uuringu tulemustest, mille kohaselt mõnedel veekogudel ja randades (eelkõige turismipiirkondades) võivad väikelaevade kasutamise tõttu tekkida kõrged lämmastikoksiidide kontsentratsioonid.

Kavandatavate muudatuste tulemusena soovitakse väikelaevade tekitatavat lämmastikoksiidide ja süsivesinike heidet vähendada 20 % ja tahkete osakeste heidet 34 %. Lisaks rangematele saasteainete heitenormidele plaanitakse rangemaks muuta ka lubatud müratasemeid. Samuti soovitakse täiustada laevade ohutust, nt plaanitakse lisada nõue, et mootorid peavad olema varustatud hädaseiskamisseadeldisega. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes valmistavad väikseid mootoreid (kuni 15 kW võimsusega), plaanitakse anda enda toodete nõuetele vastavusse viimiseks aega kuus aastat; suurettevõtetele aga kolm aastat.

Järgmise sammuna peab kavandatavad muudatused heaks kiitma ka EL Nõukogu.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressteade (ingl k)

EL direktiivi eelnõu tekst Euroopa Parlamendi kodulehel (ingl k)


Riigikogus menetletakse vee- ja jäätmeseaduse muudatusi haisu vähendamiseks

17. septembril võeti Riigikogus menetlusse veeseaduse ja jäätmeseaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada reoveepuhastite settekäitlusest levivat haisu jt häiringuid. Eelnõu muudatuste ajendiks on Riigikogu keskkonnakomisjoni raport ja Keskkonnauuringute Keskuse poolt välja töötatud Reoveesette töötlemise strateegia. Nende dokumentide kohaselt kasutatakse Eestis reoveesette käitlemisel enamikul juhtudel aunkompostimist (mis toimub lahtise taeva all). See ei ole keskkonnale ohutu (lagugaasid lenduvad), tekkiv hais halvendab inimeste elukvaliteeti ja tekkiva komposti ebaühtlane kvaliteet raskendab selle niigi keerulist taaskasutust. Eelnõu esitasid Riigikogule valitsuskoalitsiooni fraktsioonide esindajad Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru, Siim Kabrits, Tõnis Kõiv.

Suuremad reoveepuhastid peaksid asuma setet töötlema kinnises ruumis või muul haisu oluliselt vähendaval viisil

Eelnõu sisaldab kaht olulist nõuet. Esiteks vähendataks kanalisatsiooniehitiste kuja, ehk lubatud väikseimat kaugust teistest hoonetest ja kaevudest, mille piiresse peavad kanalisatsiooniehitise tekitatavad keskkonnahäiringud jääma. Kui kehtivas õiguses on selle suuruseks kuni 500 m, siis muudatuste kohaselt oleks kuja maksimaalseks suuruseks 150 m. Teiseks nõutaks tiheasustusaladel asuvate suurte (enam kui 10 000 inimekvivalendi (ie) suuruse reostuskoormusega) reoveepuhastite sette käitlemist kinnises hoones, mahutis või muul viisil, mis tagab, et häiringud (eelkõige hais) ei ulatuks väljapoole kuja piire. Selliseid suuri reoveepuhasteid on eelnõu seletuskirja kohaselt Eestis kokku 26, uute nõuete rakendamiseks on sätestatud üleminekuajad (1. juuli 2018 enam kui 100 000 ie suuruse reostuskoormusega puhastitele, 1. juuli 2023 väiksematele).

18. septembril esitas Riigikogu Eelnõude Infosüsteemis eelnõu Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks. Järgnevalt peab eelnõu saama valitsuse heakskiidu ning siis läbima Riigikogu menetluse.

Veeseaduse ja jäätmeseaduse muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel




VESI

Paisutamisega seotud veeseaduse muudatused Riigikogus lugemisel

Septembris oli Riigikogus esimesel lugemisel veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE), mis puudutab peamiselt põhjavee kaitset ning veekogude paisutamise nõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse oluliselt paisutamise nõudeid, mh suurendatakse juhtumite hulka, mille puhul ei ole paisutamiseks luba vaja. Oluliseks eelnõuga kavandatavaks muudatuseks on ka vee erikasutuslubade tähtajatuks muutmine. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt 2013. a jaanuarikuu uudiskirjas.

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE I) materjalid Riigikogu kodulehel


Õiguskantsler: kohalik omavalitsus ei või määrusega piirata veesõidukite kasutamist

Õiguskantsler saatis 9. septembril Viljandi linnale märgukirja, milles leidis, et linna poolt 2010. aastal määrustega kehtestatud piirangud veesõidukite kasutamisele Viljandi järvel on vastuolus põhiseadusega. Viljandi linn oli kehtestanud korra, et enam kui 10 kW võimsusega mootoritega varustatud veesõidukite omanikud või kasutajad on kohustatud tasuma 63 euro suuruse tagatisraha, mille linn jätab nõuete rikkumise korral endale. Korra kohaselt oli linnavalitsusel või selle volitatud isikul õigus reegleid rikkuvaid isikuid järvelt eemaldada ning keelata neid samal aastal uuesti järvele minemast. Samuti võis taolisi sõidukeid linna piires järvel vette lasta vaid ühes kohas.

VeeS sätted ei anna KOVidele õigust veesõidukite kasutamist alaliselt piirata

Õiguskantsler leidis oma märgukirjas, et Viljandi linna määruste sätted riivavad kaht põhiseaduslikku õigust. Nendeks on põhiseaduse §-st 19 tulenev õigus vabale eneseteostusele ning §-s 113 sätestatud nn maksupõhiõigus, mis seisneb selles, et avalik-õiguslikud tasud kehtestatakse vaid Riigikogu poolt vastu võetud seadustes. Õiguskantsler tõdes, et põhiõiguste riived võivad küll olla avalikes huvides, ent need oleksid õiguspärased vaid juhul, kui nende kehtestamiseks on seaduses sätestatud volitusnorm. Õiguskantsler leidis, et veeseadusest ei tulene kohalikele omavalitsustele volitust kehtestada alalisi piiranguid veesõidukite kasutamisele ja nendega liikumisele, sh kehtestada tagatisraha kohustust. Küll annab veeseadus avalik-õiguslike veekogude kasutamisele teatavate piirangute seadmise õiguse maavanemale (nt õigus keelata veesõidukite liiklemine või jääle minek ning liikluskiiruse piirangute kehtestamine).

Seetõttu on Viljandi linna kehtestatud määrused põhiseadusega vastuolus ning õiguskantsler tegi Viljandi linnale ettepaneku algatada määruste muutmine.

Õiguskantsleri märgukiri Viljandi linnale (pdf)




MEREKAITSE

HELCOMi Kopenhaageni deklaratsioon näeb ette uusi tegevusi Läänemere kaitseks

3. oktoobril kiitsid Kopenhaagenisse kogunenud HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni) liikmesriikide esindajad heaks uute meetmete paketi, nn Kopenhaageni deklaratsiooni. Paketi tähtsaimad osad puudutavad põllumajandusest pärineva reostuse vähendamist Läänemerel ning reostustõrjet rannikualadel.

Laevandusest pärinevaid lämmastikheiteid vähendavat kokkulepet Kopenhaagenis vastu ei võetud

Kohtumisel kiitsid Läänemere-äärsed riigid heaks muudatused põllumajandusest pärineva lämmastiku- ja fosforiühendite vähendamise plaanide osas; senist heite vähendamise kohustuse jaotust riikide vahel muudeti ning mõnevõrra muutusid vähendatavad kogused üldiselt. Kohtumisel muudeti ka Helsingi konventsiooni sätteid rannikul toimuva reostustõrje osas, muudatused näevad ette tõhusama riikidevahelise koostöö selles valdkonnas. Lisaks sellele lepiti kokku regionaalse meres leiduva prügi vähendamise kava koostamises, uutes tegevustes seoses kaitstavate merealadega jms.

Ministrid arutasid kohtumisel ka Läänemere kuulutamist lämmastikoksiidide kontrolli alaks (nn NECA-alaks) rahvusvahelise MARPOLi konventsiooni tähenduses. Viimane tähendaks, et Läänemerel seilavad laevad peaksid oma lämmastikheiteid oluliselt vähendama. Taotlus rahvusvahelisele merendusorganisatsioonile (IMO) Läänemere NECA-alaks muutmiseks on juba koostatud, ent Kopenhaageni kohtumise tulemusena jäi see veel esitamata. Taotluse esitamata jätmine pälvis keskkonnaorganisatsioonide, sh WWFi ja Eestimaa Looduse Fondi kriitikat.

 HELCOMi pressiteade kohtumise tulemuste kohta

Eestimaa Looduse Fondi pressiteade Kopenhaageni deklaratsiooni kohta




MULLAKAITSE

Euroopa Komisjon kaalub mulladirektiivi eelnõu tagasivõtmist

2. oktoobril avaldas Euroopa Komisjon teatise õigusliku regulatsiooni efektiivsuse teemal (ingl k „Regulatory Fitness and Performance“ ehk REFIT), teatises kirjeldatud sammude eesmärgiks on lihtsustada EL õiguskorda. Euroopa Komisjon annab teatises mh teada, et kaalub mulladirektiivi eelnõu ametlikku tagasivõtmist. Sammu peamiseks ajendiks on asjaolu, et eelnõu menetlemine on toimunud 8 aasta jooksul, ent ilma igasuguse edulootuseta. Euroopa Komisjon töötas nn mullastiku raamdirektiivi eelnõu välja juba 2006. a, ent selle menetlemine on takerdunud mõningate liikmesriikide (eelkõige Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi ja Austria) vastuseisu tõttu. Seda ei ole senini Euroopa Parlamendi ega EL Nõukogu poolt vastu võetud.

Euroopa Komisjoni sõnul tuleb hoolikalt analüüsida, kas parim viis olukorras edasi tegutseda on eelnõu säilitada või see tagasi võtta. Täpsem teguviisi valik sõltub hinnangust sellele, kas praegust direktiivi on võimalik vastu võtta enne Euroopa Parlamendi valimisi (mis toimuvad 2014. a  mais). Küll aga tuuakse dokumendis välja, et Euroopa Komisjon soovib jätkuvalt saavutada eelnõu eesmärke ning selle tagasivõtmine annab võimaluse alternatiivse algatuse esitamiseks järgmise Komisjoni koosseisu poolt.

Raport sai koheselt keskkonnaorganisatsioonide kriitika osaliseks, kes leidsid, et taolised plaanid keskkonnaalaseid õigusakte leevendada on ohtlikud.

Euroopa Komisjoni teatis “Regulatory Fitness and Performance (REFIT): Results and Next Steps” (pdf, ingl k)




METSANDUS

Avalikustati uus EL metsanduse strateegia eelnõu

20. septembril avalikustas Euroopa Komisjon uue EL metsanduse strateegia eelnõu, mis asendaks kehtiva, 1998. a pärineva metsanduse strateegia. Eelnõu ajendiks on vajadus siduda metsanduspoliitika muude metsa majandamist mõjutavate sektoritega (nt toiduaine-, kütuse- ja tekstiilitööstus). Kehtiv metsanduse strateegia keskendus ELi ja liikmesriikide koostööle ning lõi raamistiku säästva metsamajanduse tegevusteks, ent ei pööranud tähelepanu erinevate poliitikate ühendamisele ja koostoimele. Samas on nõudlus puidu kui tooraine järele viimaste aastate jooksul kasvanud ning sellest tulenevat mõju metsandusele tuleks samuti arvesse võtta.

Uus strateegia pöörab tähelepanu metsandusega seotud sektoritele ja poliitikate integreerimisele

Metsandus on EL jaoks tähtsaks küsimuseks, kuna ligi 40% EL maismaast on kaetud metsadega, mis on samaaegselt nii nõutud ressursi allikas kui väärtuslik ökosüsteem. Uues strateegias on seetõttu plaanis võtta terviklikum lähenemine, tähtsustades metsa nii maapiirkondade arengu, keskkonna, loodusliku mitmekesisuse, bioenergeetika ning ka kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohast. Eelnõus on välja toodud põhimõtted ja mõned konkreetsed tegevused eeltoodud lähenemise elluviimiseks, mh tehakse ettepanek luua ühtne Euroopa metsanduse infosüsteem ning ühtlustada üleeuroopaliselt metsade kohta kogutavat teavet.

Komisjoni poolt vastuvõetud strateegia eelnõu saadeti Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule, kellel tuleks strateegiale heakskiit anda ning esitada oma seisukohad selle rakendamise kohta.

Euroopa Komisjoni pressiteade uue strateegia kohta (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade uue strateegia ja kava kohta (ingl k)

Uue metsanduse strateegia eelnõu tekst (pdf, ingl k)


Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused“ muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt suurendatakse erametsaomanikele vääriselupaikade kaitseks sõlmitud lepingu tasu tulumaksumäära võrra. Eesmärgiks on kompenseerida Maksu- ja Tolliameti tõlgenduse muutusest tekkinud olukorda, kus erametsaomanik peab alates 2010. a vastavalt tasult maksma tulumaksu.




JÄÄTMED

Euroopa Kohus: sealäga ei ole jääde, kui seda taaskasutatakse (C-113/12)

Euroopa Kohus tegi 3. oktoobril otsuse kohtuasjas C-113/12, milles lahendas küsimust, kas seakasvatusest tekkiv läga on jäätmed, mida tuleb käidelda vastavalt jäätmekäitlemise nõuetele.

Selles kohtuasjas lahendas kohus Iirimaa Ülemkohtult tulnud eelotsusetaotlust, mis esitati D. Brady ja Environmental Protection Agency (EPA) vahelises kohtuvaidluses. D. Brady käitab seakasvatust, kus on ligikaudu 2000 emist. 1998. aastal esitas ta ettevõtte laiendamiseks taotluse, milles märkis, et tema ettevõttes olevad mahutid võimaldavad tal ladustada aasta jooksul tekitatud läga, ning et ta sõlmis erinevate ettevõtjatega kokkulepped viimaste poolt läga omandamiseks ja oma maadel väetisena kasutamiseks. EPA väljastas 1999. aastal loa, milles nägi ette tingimused läga kasutamise ehk jäätmekäitluse nõuete täitmise kontrollimiseks D. Brady poolt. D. Brady vaidlustas loa väitega, et selliseid tingimusi ei olnud õige kehtestada, sest läga näol ei ole tegemist jäätmetega.

Euroopa Kohus leidis, viidates ka varasemale kohtupraktikale, et intensiivses seakvasvatuses tekitatud läga, mida ladustatakse kuni põllumajandusettevõtjatele üleandmiseni, kes kasutaksid seda oma maal väetisena, ei ole jäätmed direktiivi 75/442 (nn vana jäätmedirektiiv) tähenduses, vaid kõrvalsaadus. Seda siiski ainult tingimustel (ja nende täitmise tõendamist võib nõuda läga tekitajalt):

1) tekitaja kavatseb läga hiljem talle majanduslikult soodsatel tingimustel turustada;

2) taaskasutamine on täiesti kindel, mitte ainult võimalik – selleks peavad olema läga kasutavate ettevõtjate maatükid eelnevalt kindlaks määratud ning ettevõtjatega sõlmitud kindlad kokkulepped;

3) läga taaskasutamine ei vaja eelnevat töötlemist ja toimub pideva tootmisprotsessi raames.

Kui läga tekitaja ei kavatse läga majanduslikult soodsal tingimusel turustada, st annab selle kas tasuta ära või maksab isegi peale, on tegu jäätmega, ning sel juhul tuleb tal need jäätmed kas ise nõuetekohaselt käidelda või anda käitlemiseks kellelegi, kellel on olemas luba vastavat sorti jäätmete käitlemiseks.

Kohtuasja C-113/12 materjalid – taotlus ja kohtuotsus


Riigikohus: ka isik, kes ei soovinud jäätmeveoga liituda,  peab teenuse eest maksma (3-2-1-80-13)

Riigikohus on teinud 25. septembril otsuse kohtuasjas 3-2-1-80-13, kus lahendas muuhulgas küsimust, kas isik, kes ei ole soovinud liituda korraldatud jäätmeveoga, peab jäätmevedajale nn tühisõitude eest maksma. Tegemist oli peaasjalikult võlaõigusliku vaidlusega – Raasiku vallas elav isik oli kaevanud kohtusse jäätmeveofirma, kuna viimane oli esitanud talle tühisõitude eest arveid, ning kui isik neid ei tasunud, oli ettevõte avaldanud tema nime avalikus võlgnike nimekirjas. Isik väitis, et ta viib oma jäätmed ise prügilasse ja oli korduvalt jäätmeveoettevõttele teatanud, et ta ei soovi korraldatud jäätmeveoga liituda.

Riigikohus sedastas, et jäätmeveoga loetakse liitunuks kõik jäätmeveo piirkonnas elavad isikud, seega Raasiku vallas ka hageja, olenemata tema soovist. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on hõlmata kohaliku omavalitsuse (KOV) territooriumil jäätmekäitlusega võimalikult suur hulk isikuid, mistõttu saab isikud liitumisest vabastada vaid erandkorras ja KOV otsusega.

Isiku lugemine jäätmeveoga liitunuks ei tähenda kohtuotsuse kohaselt, et ta peaks jäätmevedajaga lepingu sõlmima – ent jäätmeveoga liitumine toob siiski kaasa lepingusarnase võlasuhte vedajaga. See tähendab, et jäätmete vedaja peab jäätmed koguma ja ära vedama ning jäätmete tekitaja peab selle eest maksma. Kuna aga leping puudub, ei saa maksmine toimuda jäätmeveoettevõtte hinnakirja kohaselt, vaid tasu maksmise tingimused peavad tulenema õigusaktist. Ehkki Raasiku valla aktides olid jäätmeveo teenustasu määrad kehtestatud, pidas Riigikohus problemaatiliseks tasu määramist jäätmevedajaga sõlmitud halduslepingu alusel, millele nendes aktides oli viidatud.

Jäätmeveo (st ka tühisõitude) eest tasu kehtestamist isikule, kes on teatanud jäätmevedajale, et ta teenust ei soovi ja koraldab jäätmeveo ise, pidas Riigikohus küll põhimõtteliselt lubatavaks, ent leidis, et see tasu ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur.

Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-2-1-80-13


Õiguskantsler: KOV poolt jäätmeveoteenuse vahendamine on kooskõlas põhiseadusega

Õiguskantsler on andnud 18. septembril seisukoha seoses Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) avaldusega, milles leiti, et jäätmeseaduse § 66 lg 1.1 on vastuolus põhiseadusega. See säte näeb ette võimaluse korraldada jäätmevedu selliselt, et jäätmeid vedav ettevõtja ei sõlmi lepinguid ega kogu tasu mitte elanikelt, vaid tema kliendiks ja talle tasu maksjaks on kohalik omavalitsus või KOV poolt volitatud mittetulundusühing. KOV ise peab arvestust jäätmevaldajate üle ning arveldab nendega. Selline süsteem toimib hetkel Tallinna linnas. EJKL arvates on säte vastuolus põhiseadusega, kuna rikub ettevõtlusvabadust. EJKL hinnangul võimaldab norm muuta KOV-il ennast või enda volitatud mittetulundusühingut ilma konkursita ainuõiguslikuks jäätmeveoteenuse vahendajaks.

Õiguskantsler leidis, et ehkki säte riivab ettevõtlusvabadust, ei ole tegemist põhiseaduse rikkumisega. JäätS § 66 lg 1.1 eesmärgiks on hõlmata senisest enam jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveo süsteemiga. Samuti aitab see saada KOV-il paremat ülevaadet, kas korraldatud vedu on piisavalt efektiivne ja toimiv. Ettevõtlusvabaduse riive ei ole väga suur, sest ehkki jäätmeveoettevõttele võib süsteem tekitada lisakulu (ettevõte, kes on harjunud ise arveldama, peab oma töö umber korraldama), on tema äririsk kokkuvõttes väiksem (isikutega, kes arveid ei maksa, peab tegelema KOV ise).

Kokkuvõtteks asus õiguskantsler seisukohale, et kuna väärtused, mida eesmärkidega kaitstakse, on väga tähtsad – tervis ning puhas elu- ja looduskeskkond – on ettevõtlusvabaduse riive õigustatud.

Õiguskantsleri arvamus korraldatud jäätmeveo põhiseaduspärasuse kohta (pdf)


Kavas on muudatused elektri- ja elektroonikaromude kogumise regulatsioonis

30. septembril esitas Keskkonnaministeerium kooskõlastusringile elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumist puudutava Vabariigi Valitsuse määruse muudatuste eelnõu. Muudatuste peamiseks ajendiks on EL direktiivi 2012/19/EL (uus elektroonikaromude direktiiv) ülevõtmine Eesti õigusesse. Uus direktiiv asendab alates 14. veebruarist 2014. a vana elektroonikaromude direktiivi (EL direktiiv 2002/96/EÜ). Uue direktiivi ülevõtmiseks plaanitakse muudatusi nii jäätmeseaduses (JäätS), kui selle alusel antud määrustes, sh elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumise määruses. JäätS muutmise eelnõud, mis on alles koostamisel, kajastasime KÕKi 2013. a septembrikuu uudiskirjas.

Mõnesid JäätS-sse planeeritud muudatusi kavatsetakse määruses pelgalt üle korrata, ent osasid täpsustada. Näiteks kavatsetakse JäätS muutmise eelnõu kohaselt seada turustajatele uus kohustus oma müügikohas võtta tasuta tagasi kuni 25 cm küljepikkusega väikseid elektroonikaromusid. Määruse muudatustega täpsustataks, et selline kohustus kohaldub vaid turustajatele, kelle müügipind on vähemalt 200 m2 suurune. Selline nõue on rangem kui EL direktiivis, mille kohaselt on väikeseadmete tagasivõtu kohustus turustajatel, kelle müügipind on vähemalt 400 m2. Määruse eelnõu seletuskirjast tulenevalt vähendab Eesti seda piiri põhjusel, et vastasel juhul jääks väikeseid elektri- ja elektroonikaromusid koguvate kaupluste arv väga väikseks ning selliste jäätmete kogumist ei oleks võimalik oluliselt suurendada.

Lisaks plaanitakse muudatusi elektri- ja elektroonikaromude kogumise määra ning taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude, nende tähtaegade ja nende arvutamise meetodite osas. Määruses sätestataks EL elektroonikaromude direktiivi mõjul uued, varasemast rangemad sihtarvud, mis kohalduvad alates 2015. ja 2018. aastast. Lisaks sellele tehtaks eelnõu kohaselt muid, väiksemaid muudatusi, sh määruse ja JäätS kooskõla tagamiseks.

Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määruse nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ muutmise eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määruse nr 135 „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muutmine

Riigi Teatajas avaldati muudatused, mis puudutavad elektri- ja elektroonikajäätmete ning põllumajandusplasti jäätmete aruandlust. Muudatuste sisu kohta saab lähemalt lugeda meie septembrikuu uudiskirjast




OHTLIKUD AINED

Euroopa Parlament soovib keelustada teatud kaadmiumi või elavhõbedat sisaldavate patareide ja akude turule laskmise

10. oktoobril kiitis Euroopa Parlament heaks EL direktiivi 2006/66/EÜ (patareide ja akude direktiiv) muudatuste eelnõu, millega keelustataks teatud kaadmiumi või elavhõbedat sisaldavate patareide ja akude turule laskmine. Direktiivi eesmärgiks on vähendada nende toksiliste ainete keskkonda sattumist.

Eelnõu kohaselt kaotataks kaks erandit, mis lubavad tavapärasest kõrgemat kaadmiumi ja elavhõbeda sisaldust akudes ja patareides

EL direktiiviga 2006/66/EÜ on üldjuhul keelatud lasta turule eemaldatavaid patareisid ja akusid, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 massiprotsendi, ent juhtmeta mootortööriistade (nt akutrell, mootorsaag) eemaldatavate patareide ja akude suhtes on sellest keelust sätestatud erand. Samuti on direktiiviga keelatud kõigi selliste patareide ja akude turulelaskmine, mis sisaldavad üle 0,0005 massiprotsendi elavhõbedat. Ka selle keelu suhtes on kehtestatud erand nööpelementide suhtes, mis ei sisalda üle 2 massiprotsendi elavhõbedat (nt kellades, mänguasjades).

Muudatustega plaanitakse vastavad erandid kaotada, kuna sellistele akudele ja patareidele on asendajad välja töötatud ja müügile tulnud. Juhtmeta tööriistade suhtes lõpetataks erandi kohaldamine alates 1. jaanuarist 2017. a, nööpelemente puudutav erand kaotaks kehtivuse sügisest 2015. Enne vastavate keeldude jõustumist turule lastud patareisid ja akusid lubataks müüa kuni varude ammendumiseni.

Järgmise sammuna tuleb direktiivi muudatused heaks kiita ka EL Nõukogu poolt.

EL Nõukogu pressiteade (ingl k)

Direktiivi eelnõu tekst Euroopa Parlamendi kodulehel  (ingl k)




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Siim Vahtrus esindas KÕKi võrgustiku Justice&Environment iga-aastasel kohtumisel

KÕKi juhatuse liige Siim Vahtrus osales 16.-20. septembril Horvaatias Opatijas toimuval üle-euroopalise võrgustiku Justice&Environment kohtumisel. Kohtumise eesmärgiks oli arutada EL keskkonnaõiguse seisukohalt aktuaalseid teemasid, teha kokkuvõte võrgustiku möödunud aasta tööst ning seada plaane tulevasteks aastateks.

Loe edasi »


Justice&Environment plaanid: rohkem fookust ja mõju

16.-20. septembril Horvaatias toimunud Justice&Environment (J&E) kohtumisel otsustasid võrgustiku liikmed selle tegevussuundi võrreldes varasemaga vähendada, pühendades enam ressursse EL keskkonnaõiguse võtmevaldkondadesse. Uue tegevusplaani eesmärgiks on saavutada senisest suuremat mõju. KÕK on J&E liige alates 2008. aastast, kohtumisel esindas KÕKi Siim Vahtrus.

Loe edasi »


Metsanduse reegleid määravad raiemahud, elurikkusega arvestatakse vähem

Keskkonnaõiguse Keskusel (KÕK) valmis koostöös Eestimaa Looduse Fondiga analüüs metsaseadusest ja selle muudatustest aastatel 1998-2013. a. Uuring näitas, et seadusandjad käsitlevad metsa esmajärjekorras puiduressursi allikana, mistõttu võib ohtu sattuda metsade elustik.

Loe edasi »


Siim Vahtrus rääkis KUKU raadios metsaseaduse muudatustest

28. septembril rääkis KÕKi jurist Siim Vahtrus „Ilmaparandaja“ saates hetkel Riigikogu menetluses olevatest metsaseaduse muudatustest. Raadiosaadet ning intervjuud on võimalik järelkuulata KUKU raadio veebilehel (intervjuu algab 14. minutil).

 Loe edasi »