Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2016
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Komisjoni uus meetmepakett püüdleb puhtama energia suunas

Euroopa Komisjon avalikustas novembri lõpus uue nn puhta energia paketi, mille eesmärgiks on koos muude meetmetega vähendada aastatel 2021-2030 Euroopas kasvuhoonegaaside heidet 40% võrra. Selle saavutamisel seab kõnealune pakett peamisteks prioriteetideks energiatõhususe suurendamise, taastuvenergia arendamise ja tarbijatele õiglase hinna ja kvaliteediga teenuse pakkumise. Pakett sisaldab ettepanekuid mitmete õigusaktide muutmiseks ning seab EL liikmesriikidele ka üldiseid  eesmärke ja juhiseid.

Loe lähemalt


KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: taimekaitsevahendite keskkonda viimisega seotud teave peab olema avalikkusele kättesaadav (C-673/13 P ja C-442/14)

Euroopa Kohus langetas novembri lõpus otsused kahes vaidluses, mis puudutasid avalikkuse juurdepääsu taimekaitsevahendeid puudutavale teabele. Kohus leidis, et teave pestitsiidide keskkonda viimise ja selle mõjude kohta tuleb lugeda „heiteid puudutavaks infoks“ nii nn EL Aarhusi määruse (nr 1367/2006) kui keskkonnainfo direktiivi (2003/4/EL) kontekstis. Seega ei tohi EL institutsioonid ega ka EL liikmesriikide ametiasutused sellele infole ärisaladuse kaitse nimel juurdepääsu takistada.

Kohus leidis, et taimekaitse-vahendite keskkonda viimine on "heiteks" keskkonnainfo reeglite tähenduses, mistõttu peab sellega seotud teave olema eriti hästi kättesaadav.

Esimeses vaidluses (kohtuasi C-673/13 P) olid osapoolteks Greenpeace’i Hollandi haru ja Pesticides Action Network (PAN) Europe ühelt poolt ja Euroopa Komisjon teiselt poolt. Vaidlus tekkis sellest, et Komisjon keeldus teabenõude peale väljastamast teatud glüfosaadi turustamise loaga seotud dokumente, tuues põhjuseks ärisaladuse kaitse vajaduse. Teine vaidlus (kohtuasi C-442/14) tekkis Hollandi mesilaste kaitsega tegeleva ühenduse Bijenstichting ja Hollandi ametivõimude vahel. Põhjuseks oli, et ühendus soovis juurdepääsu taimekaitsevahenditena kasutavate neonikotinoididega seotud infole, ent ei saanud seda täies mahus, taaskord oli põhjuseks tootja ärisaladuse kaitse.

Euroopa Kohus rõhutas mõlemas asjas, et taimekaitsevahendite n-ö tavalise kasutuse käigus keskkonda viimine on käsitletav „heitena“. Kohus leidis, et „teave heidete kohta“ sisaldab teavet selle kohta, milline on heidete mõju. See tähendab, et keskkonnainfo hõlmab nt teavet taimekaitsevahendite kasutuse järgsete jääkide ning nende kasutamisel aset leidva hajumise kohta. Vastavalt Aarhusi konventsioonile ei saa juurdepääsu „teabele heidete kohta“ piirata ka sel juhul, kui see võiks kahjustada ettevõtete ärihuvisid. Seega leidis kohus, et taimekaitsevahendite kasutuse keskkonnamõjusid puudutav teave peab olema avalikkusele kättesaadav, ka juhul, kui see võib olla vastuolus tootjate huvidega

Otsus asjas nr C-673/13 P

Otsus asjas nr C-442/14

Euroopa Kohtu pressiteade (ingl k)


Euroopa Inimõiguste Kohus: joogivee reostus rikub õigust eraelu kaitsele (22743/07)

Euroopa Inimõiguste Kohus avalikustas oktoobri lõpus kohtuotsuse, milles leidis, et kraanist saastunud vett joonud ja selle tulemusel haigestunud isiku õigust era- ja perekonnaelu austamisele (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8) on rikutud. Rikkumine seisnes selles, et isiku tervis oli ohtu seatud.

Kohtuasjas on poolteks Svetlana Otgon (kaebaja), kes jõi saastunud kraanivett, ja Moldova Vabariik, kellele kuulus kohalik joogiveeteenuse pakkuja. Kraanivee saastamine sai võimalikuks torudes leidunud prao tõttu, mille tulemusel sattus reovesi joogivette, mis omakorda põhjustas kaebajale ning tema tütrele tõsise ja ägeda düsenteeria.

Inimõiguste Kohus leidis, et kaebaja õigusi on rikutud, kuna tema füüsilist tervist oli kahjustatud ebatervisliku keskkonna läbi. Kohus rõhutas, et eraelu on lai mõiste, mis muu hulgas hõlmab nii füüsilist kui ka psühholoogilist puutumatust. Kuigi Euroopa inimõiguste konventsioon ei hõlma otseselt õigust puhtale keskkonnale, on õigust eraelule sisaldav artikkel 8 kohaldatav juhtudel, kus indiviid on otseselt ja tõsiselt keskkonna reostuse tõttu kahju kandnud. Riigil on sellest tulenevalt ka kohustus tagada joogivee puhtus. Kuna riik oli oma kohustust rikkunud, leidis Kohus, et kaebajal on õigus saada 4000 euro suurune hüvitis.

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus 22743/07 (ingl k)




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus selgitas KMH-kohustust kiirteede ehitamisel ja laiendamisel (C-645/15)

Euroopa Kohus tegi novembri lõpul otsuse kohtuasjas, milles selgitas EL direktiivist 2011/92 tulenevat kohustust viia tee laiendamise korral läbi sellega kaasneva keskkonnamõju hindamine (KMH). Samuti selgitas kohus oma otsuses kõnealuse direktiivi mõistete „kiirtee“ ja „ehitamine“ tähendust.

Vaidlusalases juhtumis oli põhiküsimuseks, kas Baieri liidumaa jättis õiguspäraselt algatamata KMH projektile, millega plaaniti Nürnbergi linna territooriumil asuva tee teatud osade laiendamist. Kõnealune laiendamisprojekt puudutab kahte linnapiirkonnas asuvat teelõiku, millel on juba mõlemas suunas kaks sõidurada. Esimesel teelõigul (1,8 km) ehitatakse juurde ühel suunal kolmas sõidurada ning ca 1,3 km ulatuses müratõkkeid. Teisel lõigul (2,6 km) on kavas ehitada ca 1,8 km pikkune teetunnel, muuta ristmikud mitmetasandiliseks ja lisaks ehitada uus juurdepääsutee. KMH direktiivi kohaselt tuleb KMH tingimata läbi viia vähemalt neljarajaliste uute teede ehitamisel või kõige rohkem kaherajaliste olemasolevate teede ümberehitamisel ja/või laiendamisel vähemalt neljarajaliseks, kui uus tee või ümberehitatud ja/või laiendatud teelõik oleks vähemalt 10 km pikk. Kuna tegemist on vähem kui 10 km pikkuse, kuid vähemalt neljarajalise tee laiendamisega, oli küsimuseks, kuidas kohaldada EL KMH direktiivi sätteid antud laiendamisprojektile ja kas tegemist on „ehitamisega“ nende sätete tähenduses.

Euroopa Kohus rõhutas, et kuigi lühemate kiirteelõikude ehitamise või laiendamise puhul ei ole KMH kohustuslik, tuleb siiski läbi viia eelhindamine.

Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et direktiivist ei tulene vältimatut kohustust viia läbi KMHd projektidele, mis puudutavad vähem kui 10 km pikkust teelõiku, isegi siis kui on tegemist vähemalt neljarajalise tee laiendamisega. See aga ei tähenda, et liikmesriigil puudub kohustus juhtumipõhiselt hinnata, kas projekti suhtes on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine arvestades sellega kaasneva mõju olulisust (nn eelhindamise käigus).

Euroopa Kohus selgitas, et „kiirtee“ tähendab direktiivi tähenduses kõiki teid (isegi neid, mis ei ole peamiste rahvusvaheliste liiklussoonte Euroopa kokkuleppe võrgu osaks või asuvad linnaalal), millele on juurdepääs ainult mitmetasandilistelt ristmikelt või eraldi reguleeritud ristmikelt ning kus peatumine ja parkimine on keelatud. Mõiste „ehitamine“ hõlmab ehitise püstitamist, mida varem ei olnud või olemasoleva rajatise füüsiliselt muutmist. Kiirtee laiendamise korral KMH vajadust hinnates tuleb arvesse võtta kõiki asjaomase rajatise tunnuseid (nt ka ehitusvõtteid, mida kasutatakse), mitte vaid üksnes selle pikkust või seda, kas esialgne trass säilib. Vaid siis on võimalik hinnata tee muutmise olulisust ja vajadust KMH teostada.

Euroopa Kohtu otsus C-645/15 


Euroopa Kohus: otsuse kohtus vaidlustamise tähtaja möödumine ei vabanda KMH läbiviimata jätmist (C-348/15)

Euroopa Kohus selgitas novembri keskpaigas keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi kohaldamist olukorras, kus KMH kohustusega otsuse kohtus vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud. Vaidluse põhjuseks oli Alam-Austria liidumaa otsus, millega lubati Wiener Neustadti nimelises linnas laiendada jäätmetest kütuse töötlemise tehast. Kui linn otsuse ca 10 aasta pärast vaidlustas, jättis Austria halduskohus kaebuse KMH läbiviimata jätmise õiguspärasuse küsimuses läbi vaatamata. Kohus tõi põhjuseks, et vastavalt Austria seadustele tuleb keskkonnaotsused pärast kaebetähtaja möödumist lugeda õiguspärasteks ja seega tuleb õiguspäraseks pidada ka KMH läbiviimata jätmist.

Euroopa Kohus hindas Austria kõrgema halduskohtu palvel Austria vastava õigusnormi kooskõla EL õigusega. Tuginedes oma varasemale praktikale, leidis kohus, et Austria reeglid, mille kohaselt ei pidanud kolmeaastase kaebetähtaja möödumisel KMH läbiviimise vajadust enam hindama, on EL õigusega vastuolus. Euroopa Kohus on varasemalt (kohtuasjas C-201/02 Wells) rõhutanud, et KMH õigusvastaselt läbi viimata jätmise korral tuleb asutustel teha kõik endast sõltuv, et oma eksimuse tagajärjed kõrvaldada. Selles kontekstis „vabandaks“ Austria õiguse säte põhjendamatult asutusi, kes on õigusvastaselt KMH kohustuse täitmata jätnud.

Kohtuotsuse C-348/15 tekst 




RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: planeerimismenetlus tuleb läbi viia ilma ebamõistlike viivitusteta (3-3-1-23-16)

Novembri lõpus tegi Riigikohus otsuse kohtuasjas, mille esemeks oli Luunja Vallavolikogu 2013. a otsus tunnistada kehtetuks valla üldplaneering Eeli Lääne (kaebaja) kinnistute (Andrese ja Lillevälja tee 20) suhtes. Enne seda oli vald 2008. a kehtestatud üldplaneeringu 2009. a kaebaja kinnistute osas kehtetuks tunnistanud, siis menetlenud üldplaneeringut puuduvas osas kuni selle kehtestamiseni 2013. a kevadeni, sügisel selle aga uuesti kehtetuks tunnistades. Kaebaja leidis, et vald oli liigselt kaua venitanud üldplaneeringu kehtestamisega. Seetõttu palus kohtul kohustada valda planeerimismenetlus lõpule viima ja tuvastada põhjendamatu viivituse õigusvastasus.

Riigikohus toonitas, et kohustus võimalusel konsensuslikke otsuseid teha ei tähenda, nagu võiks planeeringumenetlus igavesti kesta.

Esmalt leidis Riigikohus, et vallal on planeerimismenetluse lõpule viimise kohustus ja seega oli valla tegutsemiseks kohustamise nõue põhjendatud. Vald on ületanud mõistliku aja piiri, mille jooksul läbikaalutud ja põhjendatud otsus teha tuleks. Kohus leidis, et valla põhjendused, nagu segaks otsuse tegemist kõnealune kohtuvaidlus, on väärad. Haldusakt jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamine ei kõrvalda ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta selle kehtivust. Seega oli üldplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsus kehtiv ja puudusid takistused uue planeeringu kehtestamiseks. Kohus leidis, et planeerimismenetlus oli seega kehtestamise etapis pooleli jäänud ja kuigi KOVil on kohustus menetlusosalistega konsensuse otsimiseks, ei tohi see toimuda igavesti. Ebamõistlikku viivitust otsuse tegemisel ei õigusta ka soov vältida kohtuvaidlust.

Riigikohus rahuldas kohustamiskaebuse ja andis vallale planeeringu kehtestamise osas uue otsuse tegemise tähtajaks 1. märtsi 2017. Samuti tunnistas kohus õigusvastaseks valla viivituse nii vaidlustatud haldusakti andmisel kui ka sellele järgnenud üldplaneeringu menetluses, sest planeeringutest ei nähtu niivõrd suuri ulatuslikke vormilisi puudusi, mille kõrvaldamine kestaks kauem kui paar kuud ja põhjendaks hetkel aset leidvat viivitust.

Riigikohtu otsus 3-3-1-23-16




KLIIMAMUUTUS

Avaldatud on F-gaaside käitlemise ja vedelkütuste keskkonnanõuete määruste eelnõud

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile kahe määruse eelnõud. Mõlemad määrused ei ole sisult uued, vaid kehtestatakse uues kuues seoses atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kehtima hakkamisega järgmise aasta alguses.

Esimene määrus reguleerib fluoritud kasvuhoonegaase (nn f-gaase) sisaldavate toodete ja seadmete käitlemisloa taotlusi ja nõudeid. Võrreldes kehtiva määrusega on uues määruses kavandatud ka mõned muudatused. Muudetaks seda, millised riigiasutused on F-gaaside aruandluse jaoks loodud  FOKA-registri volitatud töötlejad (töötlejate hulgast arvatakse välja Keskkonnaagentuur ja määratakse lisaks Keskkonnaametile veel Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus). Teise olulisema muudatuse kohaselt on ettevõtetel võimalik volitada registrisse toodete käitlemise kohta kandeid tegema neile sobivaim töötaja, kes ei pea omama selleks kutsetunnistust. Sellega soovitakse lihtsustada valdkonnaga tegelevate ettevõtete töökorraldust. Uuendusena ei piisa muudatuste kohaselt seadme hermeetilisuse tõendamiseks edaspidi ainult sellekohase informatsiooni välja toomisest kasutusjuhendis, vaid asjakohane märgistus peab olema ka seadmel. Lisaks on täpsustatud jahutusseadme definitsioone, mis muudavad seadmete FOKAs registreerimise kohustuse selgemaks.

Määruse uuesti kehtestamisega on tegemist ka vedelkütuse keskkonnanõudeid reguleeriva määruseelnõu puhul.  Välja on jäetud mitu sätet, kuna seni EL direktiividest ülevõetud nõuded on nüüdseks sätestatud otsekohalduvates ELi määrustes. Lisaks on tehtud keelelisi parandusi ja eemaldatud aegunud sätteid. Näiteks on korrigeeritud laevakütuse terminit. Laevakütusena ei käsitleta enam põlevkivi ja muud toorainet, seega ei saa vastavatest komponentidest enam laevakütust valmistada. Lisaks laiendatakse keskkonnanõudeid kütustena kasutatavale vedelale põlevainele.

Mõlemad määrused on planeeritud jõustuma samal ajal atmosfääriõhu kaitse seadusega, 2017. aasta 1.jaanuarist.

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis:

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded

Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika 


Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu

Riigi Teatajas avaldati kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu, mis jõustub koos uue atmosfääriõhu kaitse seadusega 1. jaanuaril 2017. aastal. Määrusega loetletakse tegevusalad (nt mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine), millel tegutsevad käitajad on kohustatud osalema nn EU ETS kauplemissüsteemis. Sisulisi muudatusi võrreldes varasema määrusega tehtud ei ole.


Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. a määrus nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu

Riigi Teatajas avaldati fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise aruandluse korra, aruannete vormi ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu määrus, mis jõustub koos uue atmosfääriõhu kaitse seadusega 1. jaanuaril 2017. aastal. Määruse täpsemat sisu kajastasime meie 2016. a novembrikuu uudiskirjas. Uusi muudatusi vahepeal lisandunud ei ole.




VÄLISÕHU KAITSE

Õhuheite piirmäärade direktiiv sai ametlikult kinnitatud

Novembris kiitsid nii Euroopa Parlament kui ELi Nõukogu heaks uued õhusaasteainete piirmäärad. Tegemist on õhusaasteainete piirmäärade direktiiviga, mille sisus Parlament ja ELi Nõukogu saavutasid kokkuleppe juulis. Kajastasime seda ka juulikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas.

Kõnealuse nn NEC direktiiviga (National Emission Ceilings, numbriga 2001/81/EC) kehtestatakse riiklikud heite piirmäärad vääveldioksiidile (SO2), lämmastikoksiididele (NOx), lenduvatele orgaanilistele ühenditele (LOÜ), ammoniaagile (NH3) ja tahketele osakestele (PM2,5). Riigid peavad erinevate meetmetega tagama, et riigis ei eritataks välisõhku direktiivis ettenähtust rohkem saasteaineid. Metaanile direktiiviga liikmesriikide nõudmisel piirmäära ei seata. Metaani direktiivis käsitlemise küsimus oli üheks peamiseks tüliõunaks juulikuistel läbirääkimistel liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Komisjoni vahel ning lõpuks sellest liikmesriikide survel loobuti. Komisjon on aga juba teatanud, et kaalub uusi meetmeid metaani heite vähendamiseks.

Direktiiviga kehtestatakse  iga liikmesriigi jaoks eraldi indikatiivsed õhusaasteainete piirmäärad 2025. aastaks, mida lineaarselt järgides peaks liikmesriik jõudma 2030. aastaks õiguslikult siduvalt kindlaks määratud tasemeni.

Plaanide kohaselt jõustub direktiiv 31.detsembril 2016.a.

Euroopa Parlamendi pressiteade


Uus atmosfääriõhu kaitse seadus toob muudatusi välisõhu saastamist reguleerivatesse määrustesse

Seoses 1. jaanuarist 2017 a. kehtima hakkava uue atmosfääriõhu kaitse seadusega, on keskkonnaministeerium avaldanud mitu määrust, mille eesmärgiks on seniseid nõudeid kas täpsustada või uusi nõudeid juurde lisada. Mõned neist on juba vastu võetud ja avaldatud, mõned alles kooskõlastusringil.

Riigi Teatajas on avaldatud põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete määratlemise määrus, milles sisulisi muudatusi tehtud pole. Määrus reguleerib saasteainete (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid ja lenduvad orgaanilised ühendid) heitkoguse sisalduse määratlemist otsese mõõtmise teel (nt põletusseadmetel nimisoojusega vähemalt 50 MW) või arvutuslikult (nt. vedelkütuse kasutamisel väljutatava vääveldioksiidi eriheite puhul).

Teise määrusena on Riigi Teatajas avaldatud naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate heidete määratlemise määrus, milles sisulisi muudatusi tehtud pole. Määrus reguleerib lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse kindlaksmääramist arvutuslikul teel.

Detsembri keskpaiga seisuga on kooskõlastamisringil looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguse määrus, mille muudatused oleksid täpsustavat laadi. Nt loetaks määruse tähenduses vasikaks veised kuni nende kuuenda elukuu lõpuni (hetkel viienda elukuu lõpuni), lisataks selgitusi, kuidas arvutada väljaheites sisalduva lämmastiku arvu sigade puhul ja parandataks loomakasvatushoonest või lindlast eralduva ammoniaagi heitkoguse arvutamise valemit.

Teiseks on kooskõlastamisringil õhusaasteloa taotluse ja lubatud heitkoguste projekti nõuete määrus, milles oleks muudetud peamiselt saasteainete lubatud heitkoguse projekti sisu (nt lisanduks kohustus hinnata, kas käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete esinemine või müraallikate tõttu müra normtasemete ületamine). Samuti tehtaks muudatusi loataotluses ja loa vormides (nt tuleks õhusaasteloa taotlemisel uue nõudena järgida edaspidi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse keskkonnaloa taotlusele kehtestatud sätteid).

Kolmandaks ootab kooskõlastamist bensiini veo ja hoiustamise nõuete määrus, milles asendataks mõningad mõisted (nt tankla mõistega teenindusjaam, mahuti mõistega hoidla, tsistern mõistega teisaldatav mahuti), et tagada terminoloogiline kooskõla EL direktiividega 94/63 (bensiini säilitamise direktiiv) ja 2009/126 (mootorsõidukite tankimise direktiiv). Samuti lisatakse käitajale kohustus lekkekindlust perioodiliselt kontrollida. Kontrolli tuleb teostada vähemalt neli korda aastas (hetkel on kohustus kontrollida igal laadimisel).

Viimase määrusena on kooskõlastusringil õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste määrus, milles on samuti tehtud muudatusi mõistete osas (nt välisõhu saastatuse tase on asendatud mõistega õhukvaliteet) ja vähendatud on piirväärtusega reguleeritavate saasteainete nimekirja (nt on välja jäetud saasteained, mille heiteid ei ole ettevõtjate poolt viimastel aastatel välisõhu saastamise aruannetes esitatud ja millega seetõttu eeldatavasti probleeme pole). Alles jäävate saasteainete piirväärtuste arvulisi suuruseid (v-a ammoniaak, mille piirväärtust leevendatakse) muudetud ei ole.

Kõik määrused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2017. a. koos uue atmosfääriõhu kaitse seadusega.

Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid

Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid

Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid materjalid eelnõude infosüsteemis

Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid materjalid eelnõude infosüsteemis

Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil materjalid eelnõude infosüsteemis

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid materjalid eelnõude infosüsteemis




MAAPÕU

Määruse eelnõu suurendaks turba kaevandamise aastamäära mitmes Eesti maakonnas

Seoses uue maapõueseaduse jõustumisega 1. jaanuarist 2017.a on Keskkonnaministeerium saatnud kooskõlastusringile uuendatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu turba kaevandamise aastamäära kohta. Määrusega sätestataks turba kriitilise ja kasutatava varu suurus ning turba kaevandamise aastamäärad kogu Eesti ja eraldi kõigi maakondade kaupa.

Turba kaevandamise aastamäär tähendab lubatud kaevandatavat turbakogust aastas. Eelnõu kohaselt tõstetaks määrusega turba kaevandamise aastamäärasid mitmes Eesti maakonnas, enim Ida-Viru, Lääne-Viru ja Pärnu maakonnas. Võrreldes eelmise määrusega tõuseks aastamäär kogu Eesti kohta 197 tuhande tonni võrra. Kaevandamist lubatakse eelkõige juba rikutud ja mahajäetud turbaaladel või aladel, mis on juba inimtegevusest mõjutatud ja ei oma olulist looduskaitseväärtust. Selliste alade nimekiri võetakse vastu eraldi määrusega.  Eelnõu seletuskirja kohaselt uute alade avamisega seega olulist täiendavat keskkonnahäiringut ei kaasneks.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




JÄÄTMED

Kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse rahastust reformiv eelnõu võeti vastu

16. novembril võeti vastu jäätmeseaduse muudatused, mis puudutavad omavalitsuste poolt korraldatavat olmejäätmete vedu ja käitlemist. Eelnõu käsitlesime pikemalt keskkonnaõiguse oktoobrikuu uudiskirjas.

Seadusega sätestatakse kohalikele omavalitsustele võimalus saada lisatoetust jäätmehoolduse arendamiseks. Lisatoetuste üks eesmärk on kompenseerida omavalitsustele senise süsteemi alusel jäätmete prügilasse ladestamise tasust laekunud osa, mida alates 1. jaanuarist 2017.a enam ei maksta. Toetuse saamise tingimusteks on, et omavalitsuse territooriumil töötab jäätmejaam või on elanikule tagatud jäätmejaama kasutamise võimalus teises omavalitsuses, toimib korraldatud jäätmevedu, kehtestatud on jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Toetuse andmise alusena arvestatakse omavalitsusüksuses asuvate eluruumide ja elamu kasutusotstarbega hoonete arvu aasta alguse seisuga.

Jäätmehoolduse rahastamise reformiga loodetakse innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. Kohalik omavalitsus peab tagama, et tema territooriumil oleks elanikel võimalus jäätmeid liigiti ära anda.

Seaduse muudatused, mis puudutavad toetuse saamise õigust, jõustusid üldkorras 5. detsembrist. Eelpool välja toodud nõuded, millele omavalitsus peab toetuse saamiseks vastama, jõustuvad 1. oktoobrist 2017.a 

Seaduse tekst Riigi Teatajas 


Keskkonnaministeerium soovib määrusega hoogustada reoveesette komposti ja kääritusjäägi kasutamist

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud määruse eelnõu, millega kehtestataks nõuded reoveesette komposti ja kääritusjäägi tootmisele. Reoveesete sisaldab mitmeid taimekasvuks vajalikke toitaineid, sh fosforit, mistõttu kasutatakse selle produkte väetisena põllumajanduses ja haljastuses. Määruse jõustumisel ei koheldaks nõuetele vastavat reoveesette komposti ja kääritusjääki edaspidi enam jäätmetena, vaid tootena. Seega ei peaks nende kasutamisel enam järgima jäätmekäitluse nõuded.

Eelnõuga võimaldataks nõuetele vastavalt valmistatud reoveesette komposti ja kääritusjääki toodetena müüa ja senisest vabamalt kasutada.

EL jäätmeõiguses eristatakse rangelt jäätmeid ning nendest töötlemise käigus loodud tooteid. Jäätmeid tohib üle anda vaid jäätmeluba omavale isikule ja nende kasutamise kohta tuleb esitada jäätmearuanne. Jäätmetest valmistatud toodetele seevastu jäätmekäitlusnõuded ei kehti ja tooteid võib üldjuhul vabalt üle anda ja turul kättesaadavaks teha. Eestis on reoveesette kasutamine täna reguleeritud jäätmete kasutusena, kuna kehtestamata on jäetud reeglid ja kriteeriumid, mille alusel saaks reoveesettest tooteid valmistada. Reoveesettele ja selle produktidele kasutajate leidmine on olnud problemaatiline, kuna see nõuaks neilt jäätmekäitlusnõuete järgimiseks lisaraha.

Määruse eelnõuga sätestataks töödeldud reoveesette kui toote tootmise ja kasutamise nõuded. Määruse jõustumisel tekiks reoveesette valdajatel võimalus tuua settekompost või -kääritusjääk turule tootena, mida võib võrreldes jäätmetega vabamalt ja lihtsamalt kasutada. Määruse kehtestamisega loodetakse suurendada ka tarbijate kindlustunnet, et settekomposti ja -kääritusjäägi puhul on tegemist kontrollitud ja tunnustatud tootega.

Settekomposti ohutuse ja kvaliteedi tagavad mh reoveesette käitlemise nõuded. Näiteks on kindlaks määratud, milliseid jäätmeid tohib komposti ja kääritusjäägi tootmiseks kasutada, kui suur võib olla raskemetallide sisaldus. Käitleja peab mh ümbritsema käitluskoha piirdega ja järgima keskkonnanõudeid ning kõik kompostimise tegevused peavad olema dokumenteeritud.

 

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KIIRGUS

Uued määrused täpsustavad kiirgusohutust tagavaid nõudeid

Detsembri keskpaiga seisuga on Riigi Teatajas avalikustatud kolm uut kiirgusohutuse teemalist määrust, milles on tehtud mitmeid täiendusi. Need määrused on:

  • kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitamise nõuete määrus, milles erinevalt varasemast eristatakse kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialistide (enam kui kümne kiirgustöötajaga ettevõtte või suure ohuga kiirgustegevuse kiirgusnõuete täitmise korraldajad ja järgijad) koolitamisnõudeid. Uue nõudena sätestatakse, et esmane, kiirguskaitse põhialuseid käsitlev koolitus, tuleb kiirgustöötajal või kiirgusohutuse spetsialistil läbida kuue kuu jooksul alates tööle asumisest. Varasemalt ajalist piirangut sätestatud polnud. Ajaline piirang on vajalik selleks, et vältida võimalikke tööõnnetusi ja tagada töötajatele piisav ettevalmistus. Samuti on ette nähtud varasemast intensiivsem pideva enesetäiendamise kohustust, millest tulenevalt peavad täiendkoolitused käsitlema tegevusvaldkonna kiirguskaitses toimunud olulisi muudatusi kiirgustöötajatele (nt ohutussüsteemide, avariiolukorras tegutsemise ja kiirguskaitsevahendite teemal) ning kiirgusohutuse spetsialistidele (nt kiirguskaitse tehniliste vahendite, avariide ja avariivalmiduse teemal);

  • meditsiiniradioloogia protseduuride teostamise kiirgusohutusnõuete määrus, millesse on lisatud nõue kooskõlastada meditsiiniradioloogia protseduuride tegemist hõlmavad teadusuuringud eelnevalt eetikakomiteega. Sõeluuringute programmi kavandamisse tuleb uue nõudena kaasata Terviseamet, Keskkonnaamet ja asjakohased erialaühendused (vastavalt uuringuvaldkonnale). Muutuvad nõuded ka kvaliteedikäsiraamatus (kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi kirjeldav dokument, kus on kirjas nt protseduuride tegevusjuhised, neid teostavad isikud ja nende läbitud erialased koolitused) säilitatavate andmete kohta. Edaspidi tuleb kiirgustegevusloa omajal säilitada käsiraamatus vähemalt kümne standardsuurusega (kehakaaluga vahemikus 65-75 kg) patsiendi individuaalsed patsiendidoosi andmed (hetkel tuleb talletada standardprotseduuride raames kogutavate patsiendidooside keskmisi);

  • kiirgusloa taotluse täpsustatud nõuete määrus, mille täpsemat sisu kirjeldasime meie 2016. a novembrikuu uudiskirjas. Sisulisi muudatusi määruses vahepeal tehtud ei ole.

Määrustes tehtud muudatused peaks tagama, et kiirgustöötajatel ja kiirgusohutuse spetsialistidel on tööülesannete täitmiseks piisavad teadmised ajakohastest kiirguskaitsemeetmetest ja ülevaade kiirgusalastest õigusaktidest, teadusuuringutele on tagatud nende eetilisus ning kiirgusloa taotlemise protsess muutub arusaadavamaks ja kiiremaks.

Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded

Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded

Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete vormid




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Linnujahi normid on Eestis liiga leebed

Värskelt valmis saanud analüüsis jõudsime järeldusele, et Eestis kehtiv veelindude jahi regulatsioon ei lähtu avalikest huvidest ega toeta jahipidamist säästval, ökoloogiliselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikul moel. Probleemiks on ka kehtestatud reeglite sage rikkumine, ent rikkumiste tuvastamine on keeruline ning sanktsioonid ebapiisavad nende ennetamiseks ja vältimiseks.

Loe edasi »