Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Komisjon: REACH määrust tuleb lihtsustada ja paremini rakendada

Euroopa Komisjon avaldas märtsis aruande nn REACH-määruse (1907/2006) toimimise tõhususe kohta (REACH Refit evaluation). REACH-määrusesse on sisse kirjutatud kohustus viia iga 5 aasta järel läbi analüüs määruse eesmärkide saavutamise kohta ning möödunud aastal täitus 10 aastat määruse jõustumisest. Seega on tegemist juba teise määruse läbivaatamise aruandega. Analüüsi tulemustest lähtudes tegi Euroopa Komisjon ettepaneku edasise tegevusplaani osas, mis peaks hõlbustama määruse kohaldamist. Muudatusettepanekud peaksid mh lihtsustama kemikaalide autoriseerimise protsessi, parandama EL ettevõtete konkurentsivõimet ning aitama keskmistel ja väikeettevõtjatel määruse nõudeid paremini järgida.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST


Euroopa Komisjon soovib muuta finantssektori keskkonnasõbralikumaks

Euroopa Komisjon on välja töötanud uue tegevuskava finantssektori keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, millega soovib pangad ja muud finantsasutused kaasata mh kliimamuutustega võitlemisesse.

Märtsis avalikustatud tegevuskava üks eesmärke on nn jätkusuutliku rahastamise arendamine. Jätkusuutlik rahastamine tähendab sisuliselt seda, et investeerimisotsuste tegemisel võetakse arvesse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaalutlusi ning soodustatakse investeeringud pikaajalistesse ja jätkusuutlikumatesse projektidesse.

Komisjon plaanib tegevuskava osana ette võtta ka finantssektori õigusaktide muutmise

Pariisi kliimakokkuleppe raames 2030. aastaks võetud eesmärgi (vähendada kasvuhoonegaase 40%) saavutamiseks vajab EL täiendavaid aastaseid lisainvesteeringuid 180 miljardi euro ulatuses. Selleks nähakse tegevuskavas ette kümme erinevat meedet. Meetmete seas on mh ka seadusandlikud ettepanekud, millega tullakse välja järgmise 18 kuu jooksul . Näiteks on Komisjonil plaanis moodustada ekspertrühmad ja muuta jätkusuutlikkuse tegureid peamistes valdkonna direktiivides (nt finantsinstrumentide ja kindlustustoodete turustamise direktiiv).

Tegevuskava peamine ettepanek on aga luua uus ELi klassifikatsioonisüsteem, et teha üheselt selgeks, mida tähendab "roheline". ELi klassifitseerimissüsteemi alusel luuakse ELi märgised keskkonnasäästlike finantstoodete jaoks. See võimaldab investoritel kerge vaevaga kindlaks teha investeeringud, mis vastavad keskkonnasäästlikkuse või CO2-heite vähendamise nõuetele.

Plaanide kohaselt sisaldavad selle aasta maikuus esitatavad õigusaktide eelnõud ettepanekuid varahaldurite ja investorite kohustuste selgitamiseks ning muudatusi ELi peamiste finantsturgude eeskirjadesse jätkusuutlikkuse parandamiseks. Samuti on oodata määrust, mis sätestab roheliste finantstoodete jaoks uue klassifikatsioonisüsteemi. Tegevuskava kohaselt peaks finantstoodete ökomärgise süsteem olema välja töötatud 2019. aasta kolmandaks kvartaliks.

Artikkel Politicos

Euroopa Komisjoni pressiteade


Euroopa Kohus: investorite kaitse lepped võivad olla vastuolus EL õigusega (C-284/16)

Euroopa Kohus langetas märtsi alguses otsuse, milles hindas, kas EL õigusega on kooskõlas sellised rahvusvahelised lepped, mis annavad ühe riigi investoritele õiguse vaidlustada teise riigi tegevust, sh seadusandluse muutmist, mis tekitab investoritele kahju. Taolised investorite kaitse lepped (ingl lühend ISDS) on kahepoolsete investeerimis- ja kaubanduslepete puhul olnud praktikas viimastel aastakümnetel tavapärased. Kuna need annavad samas suurettevõtetele võimsa hoova riikide valitsuste mõjutamisel nt tooteohutuse või keskkonnakaitse valdkonnas, on vastavad sätted aga viimaste suurte kaubanduslepete (nt EL-Kanada kaubandusleppe CETA ja nurjunud TTIP-leppe) puhul palju kriitikat saanud.

Käesoleva vaidluse osapoolteks olid Slovakkia riik ning Hollandi ravikindlustusettevõte Achmea. Vaidlus sai alguse sellest, et Slovakkia liberaliseeris 2004. a oluliselt oma tervishoiusüsteemi, mille järel Achmea asus selles riigis ravikindlustust pakkuma. 2006. a pöörati tervishoiureform osaliselt tagasi ning mh keelati ravikindlustusest saadud kasumi jaotamine. Kuna Hollandi ja Tšehhoslovakkia vahel oli juba 1991. a sõlmitud investorite kaitset sisaldav vabakaubanduslepe, siis pöördus Achmea selle leppe järgi Saksamaal asuva arbitraažikohtu poole. Viimane mõistiski Achmea kasuks Slovakkialt välja 22,1 miljoni euro suuruse kahjuhüvitise. Slovakkia valitsus sellega ei nõustunud ning vaidlustas otsuse Saksamaa kohtus, kes omakorda pöördus asjas selguse saamiseks Euroopa Kohtu poole.

Euroopa Kohtu hinnangul on lepped õigusvastased, kuna võtavad siseriiklikelt kohtutelt õiguse ja võimaluse EL õigust rakendada

Euroopa Kohus rõhutas esmalt, et EL õigusel on Euroopa Liidu riikides prioriteet ja autonoomia, st Liitu kuuluvad riigid peavad tagama, et seda nende territooriumil rakendataks. Üheks oluliseks mehhanismiks, mis tagab EL õiguse nõuetekohase rakendamise, on liikmesriikide kohtud. EL aluslepingutega on selges vastuolus see, kui vaidluseid, mis puudutavad EL õiguse rakendamist, lahendatakse mingisuguse organi poolt, mis pole ühegi liikmesriigi kohtusüsteemi osaks. Seega oli Hollandi ja Tšehhoslovakkia vahelise lepingu investorite kaitse säte vastuolus EL toimimise lepinguga (üks EL aluslepinguid).

EL liikmesriikide vahel on (enamasti enne ühe riigi EL-iga liitumist) sõlmitud kokku ca 200 vabakaubandus- ja investeeringulepingut, mis sisaldavad investorite kaitse sätteid. Olukorras, kus Euroopa Kohus on sellised sätted EL õigusega vastuolus olevaks tunnistanud, peaksid liikmesriigid tegema omalt poolt kõik vajaliku, et neid enam ei kohaldataks.

Kuna käesolev vaidlus puudutas kaht EL riiki, ei andnud Euroopa Kohus vastust küsimusele, kas EL õigusega oleks vastuolus ka EL ja kolmandate riikide vaheline lepe, mis taolist investorite kaitse sätet sisaldab. EL-Kanada kaubandusleppe (CETA) vastav säte on Belgia poolt igal juhul Euroopa Kohtus vaidlustatud ning otsust on oodata järgmisel aastal. Mitmed keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et seekordsest otsusest võidakse juhinduda ka CETA õiguspärasuse hindamisel.

Slovakkia riigi ja Achmea vaidlusega oli seotud ka Eesti. Nimelt asusid mitmed EL riigid vaidlusesse üht või teist poolt toetama. Eesti, ühes Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küprose, Läti, Ungari, Poola, Rumeenia ja Euroopa Komisjoniga toetasid Slovakkia seisukohta. Seevastu investorite kaitse sätete jõusse jäämise poolt rääkisid Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Austria ja Soome valitsused. Seejuures on Eesti riigil taoliste investorite kaitse lepetega minevikust kibedad kogemused – 2007. a mõisteti riigilt pankrotistunud kalatööstusega „Ookean“ seotud vaidluses arbitraažikohtu poolt Soome pankade kasuks välja 242,8 miljoni kroonine hüvitis.

Kohtuotsus

Euroopa Kohtu pressiteade (ingl k, pdf)




KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus selgitas avalikkuse kaasamist veekasutust puudutavatesse otsustesse

Euroopa Kohus selgitas möödunud aasta lõpus kohtuasjas C-664/15 tehtud otsuses nn veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Århusi konventsioonist tulenevaid avalikkuse kaasamise ja otsuste vaidlustamise nõudeid. Kohus leidis, et keskkonnaühendustel peab olema võimalus vaidlustada lube, mis võivad olla vastuolus vee raamdirektiiviga ning juhul, kui kohtusse pöördumise eelduseks on osalemine haldusmenetluses, siis ka menetluses osaleda.

Austria keskkonnaorganisatsioon Protect taotles Austria kohtult enda menetlusosaliseks vaidluses, mille teemaks oli ühele turismiettevõtjale lumetootmisrajatise loa pikendamine ning Protecti õigus loamenetluses osaleda ning selle tulemust vaidlustada. Euroopa Kohtu poole pöördus Austria kõrgeim halduskohus, kes soovis teada, kas keskkonnaühendustel on (tulenevalt ka Århusi konventsioonist) õigus osaleda ja otsuseid vaidlustada ka seoses sellises vee raamdirektiiviga seotud haldusmenetluses, milles ei tule keskkonnamõju EL keskkonnamõju hindamise direktiivi (2011/92/EL) kohaselt hinnata. Samuti huvitas kohut, kas on lubatav regulatsioon, mille kohaselt keskkonnaühendus peab esitama oma vastuväited ettenähtud ajaks haldusmenetluses, sest vastasel juhul kaotab ta õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Euroopa Kohus rõhutas, et õigus keskkonnaotsuseid vaidlustada ja otsuste tegemises osaleda on eraldi õigused ning vahel võib saada vaidlustada otsuseid, mille tegemine polnud avalik

Euroopa Kohus viitas oma varasemale lahendile (C-461/13), milles ta oli selgitanud, et veepoliitika raamdirektiivi kohaselt ei või liikmesriigid (üldjuhul) lubada projekti, mis võib halvendada pinnaveekogu seisundit või ohustada direktiivis pinnavee seisundile seatud eesmärke. Selle direktiivi eesmärk iseenesest eeldab, et üksikisikud või keskkonnaühendused saavad direktiivile kohtutes tugineda ning kohtud saavad direktiivi alusel kontrollida, kas loa andja on täitnud direktiivist tulenevad kohustused, eelkõige kohustuse vältida veekogu seisundi halvenemist. Lisaks on liikmesriigid tulenevalt lojaalse koostöö põhimõttest kohustatud tagama isikutele EL õigustest tulenevate õiguste kohtuliku kaitse, kehtestades selleks vajalikud õiguskaitsevahendid. Eeltoodust tulenevalt leidis Euroopa Kohus, et keskkonnaühendusel on õigus vaidlustada tegevuslube, mis on antud projektidele, mis võivad olla vastuolus veepoliitika raamdirektiivist tuleneva kohustusega vältida veekogude seisundi halvenemist.

Vastamaks teisele küsimusele, selgitas Euroopa Kohus esmalt, et osavõtt keskkonnaalaste otsuste tegemise menetlusest on eraldiseisev õigus ja selle eesmärk on muu kui kohtulik kaebeõigus. Isegi, kui keskkonnaühendusel pole õigust osaleda haldusmenetluses (see on nõutav vaid „olulise keskkonnamõjuga“ otsuste puhul), on keskkonnaühendusel ikkagi konventsiooniga ette nähtud õigus vaidlustada otsuseid, mis võivad olla vastuolus veepoliitika raamdirektiiviga. Kuna Austria siseriiklik õigus seob aga omavahel haldusmenetluses osalemise ning kohtusse pöördumise õiguse, peab keskkonnaühendustele tulenevalt Århusi konventsioonist ning veepoliitika raamdirektiivist andma võimaluse ka vee erikasutusloa menetluses osaleda.

Viimaks analüüsis kohus, kas Århusi konventsiooniga on vastuolus siseriiklik õigus, mille kohaselt keskkonnaühendus kaotab menetlusosalise staatuse ja sellega ka õiguse esitada kaebus kohtule, kui ta on oma vastuväited haldusmenetluses õigel ajal (hiljemalt suulises etapis) esitamata jätnud. Euroopa Kohus märkis, et Århusi konventsiooni kohaselt võivad riigid sätestada täiendavaid tingimusi, mis peavad õiguskaitsevahendite kasutamiseks olema täidetud. Seesuguseid kohtusse pöördumist reguleerivaid menetluseeskirju seades tuleb aga järgida, et oleks tagatud EL põhiõiguste hartast tulenevad õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

Eeltoodu pinnalt asus Euroopa Kohus seisukohale, et vastav Austria säte üksi ei ole Århusi konventsiooniga vastuolus. Kohus leidis, et see võimaldab kiiremini kindlaks teha vaidlusküsimused ja lahendada need haldusmenetluses, mistõttu pole hilisem kohtusse pöördumine enam alati vajalik. Kohus rõhutas, et selline säte peab ka lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest, olema vajalik ja vastama EL poolt tunnustatud avalikele huvidele või olema vajalik kolmandate isikute õiguste kaitseks.

Antud juhul pidas Euroopa Kohus aga muid Austria õiguses seatud piiranguid sellisteks, mis välistasid keskkonnaühendusel sisuliselt võimaluse loamenetluses kaasa rääkida. Selles olukorras ei saanud neile ette heita, et nad ei esitanud hiljemalt suulises etapis oma vastuväiteid ning see ei saa olla aluseks keelduda nende esitatud kaebuse läbi vaatamisest.

Kohtuotsus 


Riigikohus määras omavalitsusele kohtulahendi täitmata jätmata eest 7000 eurot trahvi (3-17-643)

Riigikohus tegi 13. märtsil lahendi asjas, kus vaidluse all oli, kas vallal oli planeerimismenetluses õigus kõrvale kalduda Riigikohtu otsuses antud juhistest. Riigikohus kohustas varasemas kohtuvaidluses oma 6.11.2016 otsusega valda otsustama hiljemalt 1.03.2017, kas varasemad menetlusetapid läbinud üldplaneering kehtestada või jätta kehtestamata. Vald otsustas üldplaneeringu osaliselt kehtestada ning teise osas menetlust jätkata, mistõttu ei teinud vald kohtu poolt antud tähtajaks otsust kogu üldplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. Sellega jäi vallal Riigikohtu otsus tähtajaks täies ulatuses täitmata. Kinnistu omanik taotles kohtult vallale rahatrahvi määramist kohtulahendi täitmata jätmise eest.

Riigikohus asus seisukohale, et valla otsus planeerimismenetlusega teatud osas jätkata ja pöörduda tagasi planeeringu avaliku väljapaneku etappi oli Riigikohtu otsusega vastuolus. Riigikohus selgitas, et alternatiivsete variantide kaalumine valla poolt oli õigusvastane, sest Riigikohtu otsusest sellist valikuruumi ei tulenenud. Kui vald leidis, et otstarbekam oleks mõni muu lahendus, kui see, mis sisaldus juba vastuvõetud ja avaliku väljapaneku läbinud planeeringus, oleks ta pidanud jätma planeeringu kehtestamata ja seda põhjendama.

Riigikohus sedastas, et haldusorgan ei tohi laia kaalutlusruumiga otsuste tegemist üha uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata. Samuti rõhutas Riigikohus, et kuigi kinnistuomanikul pole alust dikteerida kohalikule omavalitsusele planeeringulahendust, on tal õigus nõuda planeerimismenetluse toimumist mõistliku aja jooksul, isegi kui puudutatud isikud ei jõua planeeringulahenduse osas kokkuleppele.

Riigikohus otsustas määrata vallale trahvi 7000 eurot otsuse tähtajaks täitmata jätmise eest. Tegemist on olulise pretsedendiga, mis kinnitab, et haldusorganil tuleb isiku kasuks tehtud jõustunud kohtuotsust kogu ulatuses täita. Lahendil on oluline tähendus mitte ainult planeerimismenetluses, vaid kõigi tulevaste vaidluste puhul, kus haldusorganid laia kaalutlusruumiga otsuseid ka kohtuotsusest hoolimata ei langeta (keskkonnaasjades nt lubade andmise, järelevalve jm küsimustes).

Riigikohtu määrus asjas 3-17-643




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: EL õigus ei keela keskkonnamõju hindamist ka pärast tegevuse lubamist (C-117/17)

Euroopa Kohus tegi veebruari lõpus otsuse, milles lahendas taaskord küsimust sellest, kas ja millistel juhtudel võib või isegi peab hindama mingisuguse projekti keskkonnamõjusid pärast selle elluviimist. Kohus leidis, et kuigi üldjuhul peab mõjusid hindama enne tegevuse lubamist, siis kui seda nõuet on rikutud, ei keela EL õigus keskkonnamõju hindamist hilisemas etapis.

Seekordne vaidlus sai alguse, kui Itaalias asuvat biogaasil töötava elektrijaama sooviti selle võimsuse suurendamiseks ümber ehitada. Tegevust lubati ilma, et keskkonnamõju hindamise vajadust oleks üldse kaalutud. Pärast tegevuse lubamist ning elluviimist tühistati aga asjakohased Itaalia keskkonnamõju hindamise reeglid, kuna need olid vastuolus EL õigusega.

Euroopa Kohus rõhutas esmalt, tuginedes oma varasemale praktikale, et keskkonnamõju hindamise mõte seisneb kavandatava tegevuse mõjude hindamises enne selle lubamist. Samas ei välista see olukorras, kus KMH on enne projekti lubamist jäetud õigusvastaselt hindamata, mõjude hindamist pärast projekti elluviimist. Sellisel juhul tuleks arvestada ka juba avaldunud mõjudega keskkonnale, nagu kohus sedastas ka möödunud aasta juulis.

Kuna Itaalias on õigusaktiga kindlaks määratud künnisväärtus, millest allapoole jääva võimsusega projektide puhul ei ole keskkonnamõju hindamise algatamist vaja üldse kaaludagi, rõhutas Euroopa Kohus oma otsuses ka veel seda, et selliste künniste seadmisel tuleb olla ettevaatlik. Täpsemalt ei tohi seada künniseid selliselt, et olulise keskkonnamõjuga projektide korral oleks keskkonnamõju hindamine välistatud, kuna tegevus jääb alla vastavat künnist.

Kohtuotsuse tekst




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Kohus leidis, et Poola rikkus välisõhu kvaliteedi kaitse reegleid

Euroopa Kohus tegi veebruari lõpus otsuse kohtuasjas (C‑336/16), milles hindas Poola poolt välisõhu kvaliteedi kaitse reeglite rikkumist. Vaidluse algatajaks oli Euroopa Komisjon, kes leidis, et Poola on rikkunud nn välisõhu kvaliteedi direktiivi 2008/50/EMÜ nõudeid.

Kõnealuse direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende territooriumi välisõhus ei ületaks tahkete peenosakeste PM10  osas ettenähtud piirmäärasid. Poolas toimus aga päevaste piirtasemete süstemaatiline ja püsiv ületamine 35 piirkonnas, ning aastaste piirtasemete ületamine 9 piirkonnas.

PM10 -osakesed koosnevad õhus leiduvate orgaaniliste ja mitteorgaaniliste ainete segust. Nende osakeste diameeter jääb alla 10 mikromeetri ning need võivad sisaldada toksilisi aineid, mis tulenevalt osakeste väiksusest võivad hõlpsasti tungida inimese ülemistesse hingamisteedesse ja kopsudesse. Direktiivi järgi peab liikmesriik võtma piirväärtusi tagavad meetmed. Komisjoni uurimisel selgus aga, et Poola õhukvaliteedi parandamise kavad ei sisalda meetmeid, mis oleksid asjakohased ja tagaksid selle, et piirnormide ületamise ajavahemik oleks võimalikult lühike. Näiteks Varssavi linnastus kujutab transport endast peamist saasteallikat, kuid õhukvaliteedi parandamise kava ei sisalda teavet transpordi valdkonnas rakendatud meetmete olemasolu ega laadi kohta.

Lisaks oli Poola rikkunud ka talle tehtud erandeid. Direktiivis on ette nähtud, et kui teatud piirkonnas või linnastus osutub PM10-osakeste piirtaseme saavutamine siiski raskeks, nt ebasoodsate ilmastikutingimuste või piiriülese saaste leviku tõttu, siis vabastatakse liikmesriik nende piirtasemete rakendamise kohustusest kuni 11. juunini 2011. Samas näeb erand ette, et päevaseid piirtasemeid ei või siiski ületada enam kui 50% võrra. Poolale oli kehtestatud erandid nelja piirkonna suhtes, kus aga isegi erandlikke, leebemaid piirtasemeid tagada ei suudetud.

Euroopa Kohus nõustus Komisjoni etteheidetega ja leidis, et Poola on rikkunud direktiivi nõudeid läbi selle, et piirtasemed on küll ületatud, ent riik pole võtnud tõhusaid meetmeid probleemi lahendamiseks.

Euroopa Kohtu otsus


Euroopa Komisjon avalikustas autode heitkoguste mõõtmist rangemaks muutva eelnõu

Euroopa Komisjon avalikustas märtsi alguses eelnõu, mille eesmärgiks on muuta senisest paremaks autode heitgaaside teste ja seada rangem kontroll lämmastikoksiidide (NOx) jt saasteainete heite üle.

Testinõudeid muudeti esmalt juba eelmise aasta septembrist, kui kohustuslikuks muutus tegelikus liikluses tekkivate heitmekoguste (Real Driving Emission, RDE) menetlus koos laboris läbi viidava kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetlusega (WLTP). Euroopa Komisjon püüab teste veelgi parandada ja viia sisse täiendavaid nõudeid, mis aitaksid tagada juba ringluses olevate sõidukite heitgaaside nõuetele vastavuse. Muudatuste tulemusel saab võrrelda laboris mõõdetud CO2 heidet keskmise tegelikul sõidul tekkiva heitega.

Kuni 5. aprillini on avaliku konsultatsiooni raames võimalik igaühel eelnõu kohta oma arvamust avaldada. Pärast seda jätkab Euroopa Komisjon eelnõu menetlust juba laekunud arvamustega arvestades.

Eelnõu tekst





METSANDUS

Keskkonnaministeerium alustas  metsanduse arengukava koostamisega

Keskkonnaministeerium alustas metsanduse arengukava koostamist aastateks 2021-2030. Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Praegune metsanduse arengukava kehtib kuni 2020. a.

Arengukava koostamise protsess on mitme-etapiline, seda juhib Keskkonnaministeerium (KeM). Keskkonnaministrit nõustab selleks puhuks moodustatud metsanduse erinevaid huvisid esindavatest ekspertidest ja riigiametnikest koosnev metsandusnõukogu. Esmalt kutsutakse kokku arengukava algatamise juhtrühm, mis koosneb kõikide huvirühmade esindajatest. Töörühm selgitab välja metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning paneb paika arengukava lähteülesande. Enne arengukava koostamisele asumist tuleb selle lähteülesanne kooskõlastada huvigruppide ja teiste ministeeriumitega.

Lähteülesande koostamisest arengukava vastuvõtmiseni on pikk tee. Näiteks koos arengukava koostamise algatamisega tellib Keskkonnaministeerium ka selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH), mis viiakse läbi paralleelselt arengukava koostamisega. Koostatud lähteülesanne tuleb arengukava protsessi ametlikuks algatamiseks esitada Vabariigi Valitusele, peale mida saab arengukava koostamine ametliku alguse. Lisaks on KeM väljendanud soovi arengukava kogu protsessi läbi viia läbipaistva ja avalikuna, mis tähendab erinevate huvigruppide, spetsialistide, teadlaste ja teiste osapoolte kaasamist kõigis protsessi etappides. Arvestades viimaste aastate aktiivset diskussiooni ja erimeelsusi Eesti metsandust puudutavates küsimustes, ei saa see kindlasti olema lihtne ülesanne. Igaüks saab arengukava koostamise protsessi vältel teha ettepanekuid, lisaks on KeM lubanud korraldada mitu rahvakoosolekut.

Arengukava algatamise rühma liige Tarmo Tüür Eestimaa Looduse Fondist ütles, et ekspertorganisatsioonina ootab ELF kvaliteetset arutelu, kus vastastikku kuulatakse ja austatakse eri osapoolte vaateid, püütakse leida ühisosa ning kompromisse. Tema sõnul saame ainult nii jõuda kokkuleppele, mis tagab nii eestimaalaste metsaga seotud huvide kui ka elustiku kaitse ning ka stabiilse majanduskeskkonna.

Lähteülesande valmimine on planeeritud  selle aasta sügiseks. Pärast lähteülesande kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt algab juba sisuline uue arengukava koostamine. 

KeM pressiteade

KeM teemakohane veebileht




GMOD

Komisjoni direktiiv (EL) 2018/350, 8. märts 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ seoses geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hindamisega

EL Teatajas avaldati direktiivi muudatused, millega uuendati GMOde keskkonnariski hindamise juhiseid. Uuenduste aluseks oli juba 2010. a Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt vastuvõetud mittesiduv juhendmaterjal.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Rita Annus: konventsiooniga võetud riikide kohustused on õigupoolest inimeste õigused

Århusi konventsioon on keskkonnakaitse ja inimõiguste seostamisel teedrajav rahvusvaheline kokkulepe. Juba aastaid oli maailma erinevates piirkondades toiminud liikumine, mida inglise keeles kutsutakse „environmental justice“. Juristi kõrvale kõlab otsetõlge „keskkonnaõiglus“ kohmakalt ja viitab justkui sellele, et õigluse subjektiks on keskkond, mitte inimene. Keskkonnaõigluse liikumise tunnuseks olid ja on tänaseni inimesed, keda mõjutavad keskkonnas nende teadmata ellu viidud ulatuslikud muutused, mis otseselt ja vahetult mõjutavad nende elukvaliteeti ja tervist. Keskkonnaõigluse liikumise ja Århusi konventsiooni keskmes on inimene ja tema õigus teada saada, millises seisundis on teda ümbritsev keskkond, õigus kaasa rääkida keskkonda puudutavate otsuste tegemises ja neid otsuseid ka vaidlustada.


Loe edasi »


Kliimamuutustega hakkama saamine nõuab riigilt senisest julgemaid samme

Eestis on hästi inimeste teadlikkusega – kliimamuutustest räägitakse üha enam ja ilmselt pole enam kedagi, kes ei teaks, et selline nähtus on olemas. Positiivne on ka see, et Eesti on juba täitnud oma 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi - 2015. aastal oli taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest Eestis 28,6%.

Loe edasi »