Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Aprill 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Kas koroonakriis on keskkonnapoliitika ja –õiguse seisukohast õnnistus või needus?

Ülemaailmne COVID-19 epideemia on juba enam kui kuuks ajaks domineerinud ja raamistanud pea iga meedias avalikustatud infokildu ning muutnud lühikese ajaga põhjalikult meie kõigi elukorraldust. Kuna oleme alles epideemiast põhjustatud mitmekülgse kriisi algusfaasis, siis on lõplikeks järeldusteks selle mõjude kohta veel vara. Sellest hoolimata püüame alljärgnevalt anda esimeste reaktsioonide põhjal lühikese ülevaate, kas ja kuidas võiks kriis mõjutada keskkonnapoliitikat ja -õigust nii Eestis kui Euroopa Liidus, pidades silmas ka arenguid rahvusvahelisel tasandil.

Loe lähemalt


KESKKONNATASUD

Valitsus muutis põlevkivi jt turuhinnast sõltuvate maavarade kasutustasu arvestamise korda

Valitsus kiitis 26. märtsil heaks määruse, millega muutis põlevkivi jt turuhinnast sõltuvate maavarade kaevandamistasude arvestamise korda. Muudatus seisneb kaevandamisõiguse tasu arvestamise aluseks võetava perioodi varasemaks muutmises.

Energeetiliste maavarade (põlevkivi, turvas) kaevadamistasud on juba alates 2016. aastast seatud sõltuvusse toodete turuhinnast. Mäletatavasti tabas tol aastal maailma nn naftakriis, mil madalad naftahinnad muutsid põlevkivist vedelkütuse tootmise majanduslikult ebatulusaks. Ettevõtete majandusliku seisu parandamiseks ning seeläbi tööpuuduse vältimiseks otsustas valitsus põlevkivisektoriga seotud keskkonnatasusid ajutiselt alandada. Veidi hiljem töötati välja uus tänaseni kehtiv tasustamise süsteem, kus põlevkivi ja turba kaevandamistasu määrad seati sõltuvusse nendega seotud või võrreldavate materjalide maailmaturuhinnast (nt põlevkivi puhul raske kütteõli müügihinnast).

Uue korra järgi saab käesoleva aasta II kvartali keskkonnatasude arvestamisel juba arvestada naftahinna järsu langusega aprillis.

Praeguse muudatusega jääb süsteem põhimõtteliselt kehtima, muudeti vaid ühte (hetkel olulist) detaili keskkonnatasude arvestamise korras. Seni on tasud olnud seotud aruandekvartalile eelneva kvartali energiatoodete turuhinnaga. Edaspidi leitakse tasumäär deklareerimise kuule (mitte kvartalile) eelneva kolme kuu andmete alusel. Näiteks kui juulis deklareeritakse II kvartali põlevkivi kaevandamisõiguse tasusid, arvutatakse tasumäär nüüd aprilli, mai ja juuni keskmise turuhinna alusel. Senise korra järgi oleks see arvutatud I kvartali (jaanuari, veebruari ja märtsi) hinna alusel.

Muudatuse tingis asjaolu, et selle aasta märtsis langes nafta maailmaturu hind 14 päeva jooksul 50%. Kiirete turuhindade muutuse tingimustes võib eelnõu koostajate hinnangul kvartalipikkune viiteaeg reaalse turuolukorra ning tasude määramise vahel tuua põlevkivi kaevandajatele kaasa raskusi.

Muudatusi rakendatakse alates 1. aprillist.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade





KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon tutvustas oma ideid, kuidas seada ELis 2030. aastaks ambitsioonikamaid kliimaeesmärke ning ootab neile tagasisidet

Euroopa Komisjon avalikustas märtsis plaani EL 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide uuendamiseks. Praegune eesmärk on vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaase 40% võrra, võrreldes 1990. aasta tasemega. Uue plaani kohaselt sihib komisjon kasvuhoonegaaside vähendamist 55% võrra, kuid mitte vähem kui 50%.

Senine eesmärk koosmõjus sooviga jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalsuseni nõuab võrreldes käimasoleva kümnendiga kasvuhoonegaaside järsku vähendamist vahemikus 2031-2040 ja 2041-2050. 2030. a eesmärgi tõstmine aitaks seega tagada ühtlasema tee kliimaneutraalsuseni sajandi keskpaigaks. Plaanile on võimalik anda tagasisidet avaliku konsultatsiooni raames, mis kestab 23. juunini. Konsultatsiooni tulemustega arvestatakse konkreetsema tegevuskava väljatöötamisel, mille Euroopa Komisjon kavatseb avalikustada septembris.

Info Euroopa Komisjoni kodulehel




LOODUSKAITSE

Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu

Keskkonnaministeerium on avalikustanud eelnõu, millega antaks Keskkonnaametile õigus eriolukorra ajal saata kaitse alla võtmise menetluse algatamise teateid ja selle menetlusega seotud dokumente, samuti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuseid ning kaitsekohustusteatiseid isikutele lihtkirjaga (mitte tähtkirjaga). Samas tuleks nt kaitsealade moodustamise või reeglite muutmise korral iga kord kaaluda, kas mõistlikum pole menetlustoiminguid edasi lükata.




VESI

Veeseaduse täiendused võimaldavad ennetada eriolukorra piirangutest tingitud veelubade nõuete rikkumisi

Riigikogu võttis aprillis vastu veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu võeti vastu koos mitmete teiste seaduste muudatustega, et lahendada eriolukorra ajal üles kerkinud probleeme. Probleemid, mida eelnõu lahendab, on seotud erinevate keskkonna-alaste lubade ja tunnistuste menetlustega ning avalike teenuste pakkumisega eriolukorras.

Eriolukorra piirangud võinuks ilma muudatusteta kaasa olukorra, kus ettevõtja tegevusest sõltumata ei ole võimalik nt veeseire nõudeid täita, aga luba piisavalt kiiresti muuta ka ei saa.

Eelnõukohase seadusega võib Keskkonnaamet eriolukorra ajal muuta vee erikasutust reguleerivate lubade (nii keskkonnaloa kui kompleksloa) nõudeid ilma kõiki asjakohastes seadustes sätestatud loa muutmise menetluse nõudeid järgimata, kui loa nõuete täitmine ja menetluse nõuete järgimine pole võimalik eriolukorra ajal tekkinud objektiivse takistuse tõttu. Muudatust rakendatakse objektiivse takistuse äralangemiseni, kuid mitte kauem kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppu. Ennekõike oleks loa muutmine asjakohane, kui nõuete täitmine on takistatud loa omajast sõltumatute eriolukorra ajal tekkinud asjaolude tõttu. Nt olukorras, kui veeloa alusel tegutseval ettevõttel ei ole võimalik täita seirenõudeid, kuna laborid on eriolukorra ajal suletud või proove pole võimalik laborisse toimetada (Saaremaa puhul). Sellisel juhul saaks Keskkonnaamet võimaldada nõuetest kõrvale kaldumist, nt kasutada eelmise kuu või kvartali proovi tulemusi. Lisaks oleks võimalik loa muutmine menetlusreegleid järgimata, kuna tavapärase haldusmenetluse läbiviimine võib olla võimatu või ebamõistlikult koormav. Viimast võib aga teha vaid siis, kui muudatus ei sea ohtu isikute elu ja tervist ning see on proportsionaalne ega tohi piirata kellegi põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see on loa muutmise eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.

Atesteerimistunnistuste, mille kehtivus lõppeb eriolukorra ajal, omajatel on õigus jätkata vee‑ ja joogiveeuuringute proovide võtmist kuni uue atesteerimistunnistuse saamiseni, kuid mitte kauem kui 6 kuud peale eriolukorra lõppu.

Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu

Uudis seaduste vastuvõtmisest Riigikogu kodulehel




METSANDUS

Metsanduse arengukava koostamine ja selle mõjude hindamine on takerdunud

Metsanduse arengukava koostamise protsess, mis sai alguse juba 2018.a märtsis, on taaskord ummikseisus. Keskkonnaministeerium (KeM) peab mõtlema, kuidas kavaga edasi minna, kuna selleks vajaliku keskkonna- ja muude oluliste mõjude hindajat ei õnnestunud leida.

Eesti keskkonnamõjude hindajate seas ei leidu eksperte, kes sooviks avalikkuse luubi all oleva ning konfliktse arengukava mõjusid hinnata.

Juba algusest peale mitmeid vastandlikke osapooli kaasav ning üle kivide ja kändude kulgenud protsess jõudis detsembris etapini, mil arengukava edasine koostamine läks konsensust mitte saavutanud huvirühmadelt üle ministeeriumi kätte. Kirjutasime sellest ka käesoleva aasta jaanuarikuu uudiskirjas. Ministeeriumi järgmine ülesanne oli välja kuulutada riigihange arengukava eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviija leidmiseks. Hanke tähtajaks, 1. aprilliks, paraku ühtegi pakkumust ei laekunud. Keskkonnamõjude hindamisega tegelevad ettevõtted põhjendasid hankes mitteosalemist eelkõige sellega, et oodatud töö on liialt mahukas ja keeruline, metsanduse valdkond aga tundlik ja suure avaliku tähelepanu all, mis tooks KSH koostajale kaasa palju kriitikat ja isegi võimaluse saada kohtusse kaevatud.

Edasi arutab KeM juhtkoguga, millised on võimalikud edasised sammud uue hanke korraldamisel (nt vähendada töö mastaapsust, jagada töö osadeks, kaasata välismaiseid partnereid, maandada riske muul viisil). Hankeprotsessist sõltumata kavatsetakse samal ajal jätkata arengukava kokkupaneku käigus kaardistatud probleemide lahendamist. Näiteks on kooskõlastusringile minemas looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused, millega reguleeritakse raierahu pidamist lindude pesitsusajal.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaõiguse Keskus otsib uut juhti

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib uut võimekat visiooniga juhti. Töö on omal valikul kas täis- või poole kohaga. Sulle avaneb võimalus arendada ja suunata üht aina olulisemaks muutuvat valdkonda Eestis - keskkonnaõigust. Saad teha rahvusvahelist koostööd oma ala parimate keskkonnajuristidega Euroopas ja kaugemal. Sinu tööd Keskkonnaõiguse Keskuse juhina toetavad nii KÕKi asjatundlik nõukogu kui ka keskkonnavaldkonna vabaühenduste võrgustik Eestis. Seda kõike saad teha paindliku tööaja ja -kohaga.


Loe edasi »


Analüüs: Õiglane üleminek vajab ühiskondlikku debatti

Mõttekojal Praxis on valminud Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Analüüsist selgub, millistel tingimustel saab põlevkiviregioon Euroopa rahastutest toetust süsinikuvaesele majandusele üleminekuks. Peamiseks kitsaskohaks on seejuures ülemineku plaani puudumine. Autorite soovitusel peaks plaani tegemine algama õiglase ülemineku visioonist, mille loomisse peaks panustama kõik osapooled, sh põlevkivitööstuse töötajad ja Ida-Virumaa elanikud.

Loe edasi »


Valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu

Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse tänane otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.

Loe edasi »