Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikohus: poollooduslike koosluste hooldamisele lisatingimuste seadmine peab olema hoolikalt läbi kaalutud (3-17-1343)

Riigikohus tegi veebruari keskpaigas otsuse, milles selgitas poollooduslike koosluste (PLKd) hooldamise toetuse saajatele lisatingimuste seadmise korda. Vaidlus sai alguse sellest, kui Hiiumaal tegutsevale talunikule seati Keskkonnaameti poolt lisatingimuseks ligi 13 hektari suuruselt alalt kadakate ja mändide eemaldamine. Kohus sedastas, et ulatuslikult alalt puittaimestiku eemaldamise kohustus ei olnud antud juhul toetuse eesmärki arvestades proportsionaalne.

Loe lähemalt

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjoni uus kliimaseadus valmistas 2030. a kliimaeesmärkide osas pettumuse

4.märtsil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa kliimaseaduse kehtestamiseks. Uue õigusaktiga muudetaks ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus õiguslikult siduvaks. Kirjutasime selle õigusakti loomisest pikemalt ka veebruarikuu uudiskirjas.

Värskelt avaldatud seaduseelnõu on langenud kriitika osaliseks peamiselt ühel põhjusel. Suureks pettumuseks on, et eelnõu ei sisalda ajakohastatud kliimaeesmärki aastaks 2030. Mäletatavasti on Komisjonil plaan suurendada ELi heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks seni kokkulepitult 40% -lt 50-55% -le (vähendamise protsent on võrreldes 1990. aasta tasemega). Kui esialgselt lubas Komisjon 2030. aasta eesmärkide suurendamiseks mõjuhinnangu valmis saada juuniks, siis äsja avaldatud seaduseelnõus on see tähtaeg lükkunud septembrisse, mis mitmete liikmesriikide ja keskkonnaorganisatsioonide arvates on aga liiga hilja. Komisjon peaks kinni pidama lubatud ajakavast, et EL nõukogu ja parlament saaksid enne novembris toimuvat rahvusvahelist kliimakohtumist (COP 26) Glasgow’s saavutada poliitilise kokkuleppe uue 2030. aasta eesmärgi osas.

Kliimaseadus sisaldaks küll siduvat kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks, ent sellelt oodati ka 2030. a eesmärkide ambitsioonikamaks muutmist.

Komisjon seevastu ei soovi liialt kiirustada ja tahab eesmärkide seadmisel toetuda põhjaliku mõjuhindamise tulemustele. Protsessi aeglustavad ka mõned liikmesriigid, kes ei ole siiani esitanud oma uuendatud kliimakava 2030. a eesmärkide täitmiseks. Tähtaeg kava esitamiseks oli juba eelmisel aastal, kuid siiani on kava esitamata näiteks Hispaanial ja Prantsusmaal.

Positiivse külje pealt tuleb aga oluliseks pidada seda, et oma kliimaseadusega oleks Euroopa Liit esimene maailmajagu, kellel on seatud siduv kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks. Seaduse üks positiivseid külgi on seegi, et selle kehtestamisel ei tehtaks EL-i kliimaeesmärkide seadmise otsuseid enam nõukogus, vaid kaasotsustamismenetlusega. See võimaldaks võtta ambitsioonikamaid eesmärke, kuna Euroopa Parlament on kaasseadusandjana kaasatud. Samuti on kliimaseaduse mõte distsiplineerida kõiki liikmesriike ja EL asutusi astuma vajalikke samme, et täita kliimaneutraalseks olemise lubadus aastaks 2050. Õigusaktiga tekiks edaspidi ka seaduslik alus liikmesriikide jt vastutusele võtmiseks, kui lubadustest kinni ei peeta.

Kui kiiresti suudetakse 2030. a eemärkide osas kokku leppida, sõltub paljuski Saksamaast, kellest saab alates juulist ELi eesistujamaa.

Euroopa Komisjoni veebileht

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Euractiv veebileht


Euroopa liikmesriigid sõlmisid ametliku kokkuleppe pikaajalise kliimastrateegia osas

EL liikmesriigid võtsid 5. märtsil vastu ELi vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalise strateegia, mille koostamise kohustus tuleneb Pariisi kliimakokkuleppest.

EL on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle saavutamiseks leppisid liikmesriigid kokku strateegias, mis näeb ette ambitsioonika sotsiaalse ja majandusliku ülemineku väiksema süsinikuheitega majandusmudelile. Liikmesriigid seadsid eesmärgiks pakkuda ka teistele inspiratsiooni ülemaailmsete kliimameetmete kasutusele võtmisel, samuti soovitakse näidata, et kliimaneutraalsuse saavutamine pole mitte vaid hädavajalik, aga ka teostatav ja soovitatav.

Vastu võetud strateegia esitatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele, nagu on nõutud Pariisi kokkuleppes. Lisaks peavad liikmesriigid koostama individuaalsed riiklikud strateegiad, mis tuleb samuti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele esitada hiljemalt käesoleval aastal.

EL nõukogu pressiteade


Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

Riigikogu keskkonnakomisjonis oli märtsi keskel esimesel lugemisel atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõuga soovitakse muuta AÕKS-i selliselt, et see võimaldaks kütuse tarnijatele suuremat paindlikkust 2020. aasta kütuste elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustuse täitmisel. Kui täna tuleb kohustust täita igakuiselt, siis eelnõu võimaldaks seda teha poolaasta kaupa. See võimaldab tarnijatel oma tegevust vabamalt planeerida ja leida lahendusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Alates järgmisest aastast tuleks aga kohustust täita aastapõhiselt. Seoses kohustuse muutmisega kuupõhisest poolaastapõhiseks muudetaks ka kohustuse täitmata jätmise korral mõistetava rahatrahvi suurust – 400 000 eurolt 5 miljoni euroni.

Ühelt poolt annaks eelnõu paindlikkust kütuste kliimamõju vähendamise kohustuse tätimisel, teisalt laieneks aruandluskohustus uutele ettevõtetele.

Samuti muudetaks kütuse tarnija mõistet, mis omakorda on seotud kohustusega esitada aruandeid kõigi kütuste ja energia kohta, mis on läinud tarbimiseks maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väikelaevades, kui need ei ole merel. Võrreldes varasemaga muutuksid aruannete esitamise kohustuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku, sest ka nende raporteerimine muutuks kohustuslikuks. Ühtlasi muudetaks biokütuse mõistet selliselt, et see on üksnes biomassist toodetud vedelkütus ning gaaskütus selle alla enam ei kuuluks. Eelnõuga lisataks AÕKS-i ka termin biomasskütus, mis on biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused. Eelnõukohase seadusega antaks ka kütuseseire andmekogu vastutava töötleja ülesanded Keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaagentuurile ning täpsustataks andmekogusse kantavate andmete nimistut.

ATKEASi muutmise eesmärk on tagada ühesugune arusaam põlevkivikütteõli definitsioonist seoses rehvihakke kasutamisega põlevkivikütteõli toormena. Ligikaudu aasta tagasi jõustus tööstusheite seaduse ja ATKEASe muutmise seadus, mis defineerib põlevkivikütteõlina ka kütuse, mille massist kuni 30 protsenti võib moodustada rehvihake. Õigusselguse huvides lisatakse eelnõukohase seadusega ATKEASi muudatus, mille kohaselt on lubatud põlevkiviõli valmistamisel tootmise sisendina kasutada lisaks põlevkivile ka piiratud ulatuses rehvihaket, millest utmise protsessi tulemusena saadakse õli. Selline definitsioon on selgem ja vastavuses kehtiva õlitootmise praktikaga. Lisaks täiendatakse ATKEASi tulenevalt aromaatsete ühendite määramise laboratoorse meetodi kasutuselevõtust uue kombineeritud nomenklatuuri koodiga, mida edaspidi hakatakse kasutama Eesti õlitööstuse peamiste õlitoodete määramisel.

Eelnõu on kavas võtta Riigikogu täiskogu päevakorda 13. aprillil.

Eelnõu materjalid




VÄLISÕHU KAITSE

EL liikmesriikide esindajad ootavad Euroopa Komisjonilt täiendavaid samme õhusaaste vähendamiseks

Euroopa Liidu nõukogu võttis 5. märtsil vastu poliitilised suunised õhukvaliteedi parandamise teemal. Seisukohad on seotud Euroopa Komisjoni välisõhu kvaliteedi direktiivi toimivuskontrolliga (nn „fitness check“). Komisjoni hinnangul on ELi olemasolevad reeglid aidanud õhukvaliteedi parandamisele märkimisväärselt kaasa, ent õhusaaste kahjuliku mõju tervisele ja keskkonnale vähendamiseks on vaja veel palju ära teha.

Euroopa Komisjon algatas õhukvaliteedi direktiivide läbivaatamise juba 2018.a. Ülevaatuse käigus vaadeldi kahe välisõhu kvaliteedi direktiivi (2008/50/EÜ ja 2004/107/ EÜ) toimivust. Analüüs näitas, et paljud ELi liikmesriigid ei järginud olemasolevaid õhusaasteainete piirnorme, millest mõned on omakorda vähem ranged kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistes soovitatud piirväärtused.

Euroopa keskkonnaministrite vastu võetud dokumendi kohaselt saab Euroopa õhusaastega võitlemiseks teha palju rohkem. Liikmesriigid ootavad, et Euroopa Komisjon algataks direktiivi muutmise, et selles sisalduks rangemad õhukvaliteedi standardid, mis oleksid rohkem vastavuses WHO suunistega.

Liikmesriigid ootavad mh EL õhukvaliteedi piirväärtuste karmistamist, nii et need vastaks enam Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele.

EL liikmesriigid leiavad, et kehtestatud õhukvaliteedi standardid, eriti piirväärtused, on olnud tõhusad ja jäävad kodanike tervise kaitsmiseks endiselt oluliseks. Hea õhukvaliteedi tagamiseks kogu ELis on aga õigusraamistikku vaja veel täiustada (nt õhukvaliteedi normide ja parandus-ennestusmeetmete osas). Toonitatakse ka vajadust sidususe järele puhta õhu poliitika ja teiste poliitikavaldkondade vahel. See tähendab, et õhukvaliteedi eesmärke tuleks täielikult arvestada heiteallikaid käsitlevates ELi õigusaktides (nt tööstusheite regulatsioonis) ja uute valdkondlike algatuste kavandamisel nn Euroopa rohelise kokkuleppe raames. Samuti tuleks õhusaaste vähendamise vajadusega arvestada näiteks taastuvenergia, hoonete renoveerimise, elamute kütte, põllumajanduse ja tööstuse valdkonnas.

Keskkonnaorganisatsioonid kiidavad nõukogu järeldused üldiselt heaks, kuigi peavad neid kohati ebamäärasteks. Keskkonnaorganisatsioon EEB sõnul peaksid valitsused nüüd lisaks üldistele järeldustele võtma ka konkreetseid meetmeid õhusaaste vähendamiseks. ClientEarthi sõnul aga peaks Euroopa Komisjon võtma konkreetsemaid õiguslikke meetmeid valitsuste vastu, kes ei täida oma olemasolevaid kohustusi õhukvaliteedi tagamisel.

Õhusaaste on Euroopa piirkonnas ja kogu maailmas keskkonnaoht number üks, põhjustades igal aastal ELis 400 000 enneaegset surma ja sadu miljardeid eurosid tervisekulusid. Halb õhukvaliteet on peamine krooniliste haiguste, sealhulgas südame- ja kopsuhaiguste või vähi riskitegur.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

EL Nõukogu järeldused


Keskkonnaministeerium soovib muuta müra normtasemeid ja nende kontrollimist reguleerivat määrust selle praktikaga kooskõlla viimiseks

Muutmisel on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71, millega on kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Muudatuste eesmärgiks on eelnõu koostajate hinnangul müra normtasemete parem rakendamine.

Eelnõuga täpsustataks uue planeeringuga ala definitsiooni, lugedes selleks uue üldplaneeringuga või üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga kavandatava uue müratundliku ala. Definitsioon on oluline, kuna sellest, kas ala loetakse „uue planeeringuga alaks“, sõltub kas selle suhtes kehtestatakse rangemat sihtväärtust või leebemat piirväärtust. Seni kehtiva määruse kohaselt on uue planeeringuga ala uue planeeringuga kavandatav uus müratundlik ala, hõlmamata sõnaselgelt üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga kavandatavat ala. Samuti sisustataks määruse muudatusega müratundliku ala mõiste. Selleks oleks uue definitsiooni kohaselt üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed ja mida kasutatakse puhkuseks või kus on olemas alaline püsiv asustus. Siiani müratundliku ala mõiste määruses defineeritud ei ole.

Lisaks asendataks määruse lisa 1 uue lisaga, milles on müra ekvivalenttasemetele lisatud ka nende ühikud. Samuti lisataks müra II kategooriasse (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) ka maatulundusmaa õuealad. Senini määrus otsesõnu maatulundusmaad ega nende õuealasid ei käsitlenud, ehkki praktikas rakendati nende osas elamualade normtasemeid.

Määruse muudatus kehtestatakse pärast sellele vajalike kooskõlastuste saamist.

Eelnõu materjalid




MAAPÕU

Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord” ning keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määruse nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määrusega lihtsustatakse maavara kaevandamisel n-ö kõrvalsaadusena saadava materjali (katend, teenindusmaalt eemaldatav maavara, maavarana arvele võtmata kivim ja setend) võõrandamist ja selle kohta aru andmist. Muutused on seotud aasta alguses jõustunud muutustega maapõueseaduses.


Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määrusega parandati ebatäpsus liiva ja kruusa varasemate andmete ümberarvestamise valemitega. Ebatäpsus tulenes sellest, et rakendussätte aluseks olnud TTÜ uuringuaruande järelduste peatükki oli kogemata sattunud numbri 0,25 asemel 0,125.




JÄÄTMED

Euroopa Komisjoni uus ringmajanduse tegevuskava tahab muuta kauakestvad ja parandatavad tooted normiks

Euroopa Komisjon võttis 11. märtsil vastu uue ringmajanduse tegevuskava. Tegevuskava on üks Euroopa rohelise kokkuleppe peamisi alustalasid ning hõlmab kogu toodete olelusringi sisaldavaid meetmeid, alates disainist ja tootmisest kuni kasutamise, parandamise, taaskasutamise ja uuesti ringlusse võtmiseni.

Tegevuskava rõhutab, et ringmajandusel on oluline seos kliimamuutuste ennetamisega - vähem jäätmeid ja materjalikulu aitaks vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet.

Pool kõigist kasvuhoonegaasidest tuleb ressursside kaevandamisest ja töötlemisest, mistõttu ei ole ilma täielikult ringluspõhisele majandusele üleminekuta võimalik saavutada ka ELi eesmärki saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Ringmajanduse tegevuskava eesmärk on vähendada ELi tarbimise jalajälge ja kahekordistada ELis ringlusse võetavate materjalide hulka eeloleval kümnendil, hoogustades samal ajal majanduskasvu. Praegu tuuakse vaid 12% teisestest materjalidest ja ressurssidest majandusse tagasi, tooted lagunevad liiga lihtsalt ega ole korduvkasutatavad, parandatavad ega ringlusse võetavad või on need valmistatud vaid ühekordseks kasutuseks.

Tegevuskava meetmetel on neli peamist eesmärki:

  • Esiteks, muuta kestlikud tooted ELis normiks. Selleks plaanitakse võtta vastu kestliku tootepoliitika regulatsioon, millega tagatakse toodete pikem kestvusiga, lihtsam korduvkasutatavus, parandatavus ja ringlussevõtt, samuti et toote valmistamisel kasutatakse võimalikult palju ringlussevõetud materjali. Ühtlasi piiratakse toodete ühekordset kasutust, kavandatud vananemist (ettekavatsetult lühikese kasutusajaga toodete loomine) ning keelatakse müümata kestvuskaupade hävitamine.

  • Teiseks eesmärgiks on võimaldada tarbijatele juurdepääs usaldusväärsele teabele toodete parandatavuse ja vastupidavuse küsimuses, mis aitab tarbijatel teha keskkonnasäästlikke valikuid. Samuti saavad tarbijad kasutada toodete parandamise õigust.

  • Kolmandaks keskendutakse meetmete abiga sektoritele, kus kasutatakse kõige rohkem ressursse ja kus ringmajanduse potentsiaal on suur. Sellised sektorid on elektroonika ja IKT, patareid ja akud ning sõidukid, pakendid, plastid, tekstiilitooted, ehitus ja hooned ning toit.

  • Neljas meetmete eesmärk on tagada, et jäätmeid tekiks vähem. Selleks keskendutakse jäätmete täielikule vältimisele ja nende muutmisele kvaliteetseks teiseseks ressursiks. Samuti võideldakse jäätmete ekspordi vähendamise eest ja ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu.

Uudis Euroopa Komisjoni veebilehel

Küsimused ja vastused uue ringmajanduse tegevuskava kohta Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)





OHTLIKUD AINED

Euroopa Parlament seisab vastu taaskasutatud PVC-s suurema pliisisalduse lubamisele

Euroopa Parlament hääletas veebruari keskel vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule, mille kohaselt lubataks taaskasutatud PVC-st toodetes tavapärasest kõrgemat pliisisaldust. PVC ehk polüvinüülkloriid on kõige enam kasutatav plastmass maailmas ning sellest valmistatakse nt dušikardinaid, põrandakatteid, laste mänguasju, autoosi, ehitusmaterjale, mööblit jpm. Plii on üks mürgisemaid metalle, mille kasutamist püütakse EL tasandil minimaalseks viia.

Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks maksimaalne plii ja selle osakeste sisaldus nn uutes PVC toodetes 0,1% materjali kaalust, kuid taaskasutatud PVC puhul oleks lubatud pliid kuni 1% elastse PVC puhul ja kuni 2% jäiga PVC puhul. Parlamendi liikmed leidsid, et sedavõrd suur plii sisaldus ei ole ohutu ning taaskasutus ei tohi õigustada ohtlike ainete kasutamise jätkamist. Seejuures oleks see parlamendi liikmete arvates vastuolus kemikaalide registreerimist ja käitlemist reguleeriva nn REACH määrusega (1907/2006), mille eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda. Plii on ohtlik ka väikestes kogustes ja võib tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme, sh pöördumatuid neuroloogilisi kahjustusi.

Kuna Euroopa Parlament lükkas ettepaneku tagasi, on Komisjonil  võimalik nüüd esitada saadikute soovidele vastavalt muudetud või täiesti uus ettepanek.

Pressiteade Euroopa Parlamendi veebilehel (ingl k)




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS


Avalik kiri: Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Loe edasi »


Mürakaardi koostamise juhend kohalikele omavalitsustele ja müraekspertidele

ELis kehtiv nn keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ nõuab liikmesriikidelt strateegiliste mürakaartide koostamist. Direktiivi kohaselt on Eesti EL liikmesriigina kohustatud iga 5 aasta järel koostama välisõhu strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Ka siseriiklik õigus (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63) nõuab kohalikelt omavalitsustelt müraprobleemide esinemise korral müra kaardistamist ning tegevuskavade koostamist.

Loe edasi »