SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Jõustus ajakohastatud direktiiv tööstus- ja loomakasvatuse heite kohta
Augustis jõustus ajakohastatud direktiiv
tööstus- ja loomakasvatuse heitkoguste kohta, millega muudetakse varasemat tööstusheidete
direktiivi 2010/75/EL. Ajakohastatud
direktiiviga muudetakse heitkoguste piirväärtused rangemaks ja karmistatakse
erandite tegemise tingimusi. Samuti hõlmab direktiiv täiendavaid heiteallikaid ja
lihtsustab asjaomaste tööstusrajatiste ning põllumajandusettevõtete
tegevuslubade andmist. Muudatused puudutavad ligi 75 000 suurt tööstusrajatist
ja loomakasvatusfarmi ELis.
Ajakohastatud direktiivi rakendamine peaks 2050. aastaks vähendama peamiste
õhusaasteainete (PM2,5, SO2, NOX ja NMVOC (mitte-metaani lenduvad orgaanilised
ühendid) heitkoguseid kuni 40% võrreldes 2020. aasta tasemega.
Direktiivi muudatustega tunnustatakse esmakordselt ELi keskkonnaõiguses
õigust nõuda hüvitist õigusvastase saastamise põhjustatud tervisekahjustuse
eest.
Direktiivi muudatustega tunnustatakse esmakordselt ELi keskkonnaõiguses
õigust nõuda hüvitist õigusvastase saastamise põhjustatud tervisekahjustuse
eest. Samuti paraneb juurdepääs teabele. 2024. aasta mais jõustus uus tööstusheidete
portaali määrus (IEPR), mis võimaldab kodanikel
saada ülevaate ELis väljastatud lubadest ja nende lähiümbruses toimuvatest
saastavatest tegevustest. Esimesed andmed tuleb uuele tööstusheite
portaalile esitada 2028. aastal.
Liikmesriikidel on alates ajakohastatud direktiivi vastuvõtmisest 22 kuud
aega selle ülevõtmiseks. Komisjon võtab vastu veel teiseseid õigusakte
(rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid), et direktiivi täiendada ja aidata kaasa selle kohaldamisele.
Euroopa
Komisjoni uudis
RUUMILINE PLANEERIMINE
Alustas tegevust Maa- ja Ruumiamet (MaRu)
2025. aasta 1. jaanuarist muutusid ministeeriumite valitsemisalad ning
senine Maa-amet korraldati ümber Maa- ja Ruumiametiks. Maa-ameti baasil tekkiv
amet hakkab pakkuma omavalitsustele ja riigiasutustele, aga ka ettevõtetele ja
eraisikutele tuge ning nõu planeerimise ja arendamise vallas. Planeerimise
valdkonnas tähendab muudatus seda, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
ruumilise planeerimise osakond kui ka valitsemisalas oleva Maa-ameti asemele
loodav Maa- ja Ruumiamet liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalasse.
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja
Ruumiametiks)
KLIIMAMUUTUS
Avaldati kliimaseaduse eelnõu uus versioon
2. detsembril
avalikustas Kliimaministeerium kliimakindla majanduse seaduse (kliimaseaduse)
eelnõu uuendatud versiooni. Eelnõu esimesest versioonist kirjutasime
põhjalikult novembrikuu uudiskirjas. Ühe suurima
muudatusena eemaldati seaduse eesmärgi sõnastusest kõik viited
rahvusvahelistele kliimaalastele õigusaktidele, sh Pariisi kokkuleppele.
Ühe suurima
muudatusena eemaldati seaduse eesmärgi sõnastusest kõik viited
rahvusvahelistele kliimaalastele õigusaktidele, sh Pariisi kokkuleppele.
Vaatamata rohkele tagasisidele ei muudetud üleriigilisi ega sektoripõhiseid
kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärke, v.a põlevkivitööstus, mille
puhul vähendati sellele lubatud KHG heite kasvu võrreldes eelnõu suvise
versiooniga. Lisaks kohendati põhimõtete ja hulga valdkondlike sätete sõnastusi
ning seletuskirja. 19. detsembril tegi Kliimaministeerium kättesaadavaks ka
augustikuisele eelnõule laekunud tagasiside kooskõlastustabeli.
Kliimaseaduse eelnõu
edasise menetluse ajakava on ebaselge. 5. detsembril tutvustas kliimaminister
Yoko Alender eelnõu valitsusele. Kliimaministeeriumi avaldatud ajakava
kohaselt pidanuks eelnõu Riigikogule esitatama 2024. aasta lõpus, samas peaminister Kristen Michali sõnul võib valitsus
eelnõu arutada märtsi lõpuni. Eesti Ekspressi ajakirjaniku Urmas
Jaaganti hinnangul pole välistatud, et eelnõu menetlus peatub
kohaliku omavalitsuse valimiste möödumiseni käesoleva aasta oktoobris.
Detsembrikuu eelnõu materjalid Kliimaministeeriumi
kodulehel
ERR uudis
Kliimakohtuasjade arengud 2024. aastal
Detsembris avaldatud rahvusvahelisest kliimakohtuvaidluste 2024. aasta
kokkuvõttest (Climate Change in the Courts: A 2024 Retrospective (Sabin
Center for Climate Change Law, December 2024)) nähtub, et kliimakaebuste arv maailmas on jätkuvalt kasvutrendis. Sabin
Center’i kliimakohtuvaidluste andmebaasis oli 2024. aasta detsembri seisuga
kokku 2895 kohtuasja, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga on juurde
tulnud 355 kohtuasja.
Näiteks jõudsid uued kliimakaebused nii Eesti, Soome kui ka Euroopa Liidu
kohtutesse. Eestis vaidlustasid noored suvel Enefit280-2 põlevkiviõlitehase kompleksloa, mille osas on
halduskohtu ehk esimese astme kohtu otsust oodata tänavu veebruaris. Soome
kõrgeima kohtu ette jõudis keskkonna- ja inimõiguste organisatsioonide kaebus seoses metsa üleraiest tingitud kliimaseaduse rikkumisega. Euroopa Liidu
Üldkohtusse esitasid keskkonnaaktivistid Euroopa Komisjoni vastu kaks
kliimakaebust. Esimese puhul vaidlustavad
EL-i kliimaregulatsiooni transpordi- ja põllumajandussektoris aastaks 2030,
kuna see ei võimalda täita Pariisi kliimaleppe kohustust jääda 1,5 kraadi
temperatuuritõusu piiresse. Teine kaebus puudutab nn EL-i taksonoomia
regulatsiooni, mis võimaldab nimetada mõningad lennukid kliimasõbralikeks
investeeringuteks.
Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu otsustest nähtuvalt on selge, et riikidel lasuvad kliimaalased õiguslikud
kohustused tulenevalt nii Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonist kui ka ÜRO
mereõiguse konventsioonist. 2024. aastal tulid olulised teedrajavad kliimaalased otsused Euroopa
Inimõiguste Kohtult (vt 2024. a kevade uudiskirja) ja Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult (vt 2024. a
suve uudiskirja). Neist nähtuvalt on selge, et riikidel lasuvad kliimaalased õiguslikud
kohustused tulenevalt nii Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonist kui ka ÜRO
mereõiguse konventsioonist. Aastal 2025 on oodata sarnaselt olulisi nõuandvaid
arvamusi Rahvusvaheliselt Kohtult (vt 2023. a
juunikuu uudiskirja) ning Ameerika Inimõiguste
Kohtult.
Ühendkuningriigi kõrgeim kohus tühistas fossiilkütuse tootmisprojekti
planeeringu selle tõttu, et KMH raames ei olnud hinnatud eksporditud
fossiilkütuse põletamisest tekkivat KHG heidet.
Tähelepanuväärsete arengute hulka kliimavaidlustes kuulub jätkuv
keskendumine keskkonnamõju hindamisele (KMH), kusjuures mitmed kohtud rõhutasid
vajadust võtta projektide hindamisel arvesse kliimamõjusid, sealhulgas projekti
kaudseid KHG heitkoguseid, mis on seotud tootmise lõpp-produktiga (sh
eksporditud lõpp-produktiga; loe lähemalt nt Bracewell artiklist). Näiteks tühistas Ühendkuningriigi kõrgeim kohus 20.
juuni otsusega fossiilkütuse tootmisprojekti
planeeringu selle tõttu, et KMH raames ei olnud hinnatud eksporditud
fossiilkütuse põletamisest tekkivat KHG heidet.
USA üks
olulisemaid kliimaalaseid kohtuotsuseid tuli 18. detsembril Montana osariigi kõrgeimalt kohtult. Sealne kohus
rahuldas 16 noore kliimakaebuse, milles kaebajad väitsid, et osariik rikkus
nende põhiseaduslikku õigust puhtale ja tervislikule keskkonnale, edendades
fossiilkütuste tööstust ning süvendades kliimamuutuste mõju. Kohus leidis, et
Montana seadus, mis piirab KHG heite arvesse võtmist projektide keskkonnamõjude
hindamise käigus, rikub Montana põhiseaduse „õigust puhtale ja tervislikule
keskkonnale“ ja keelas osariigil selle seaduse alusel tegutseda. Kõnealune
kohtuotsus kohustab osariiki tagama selle, et
iga kavandatava fossiilkütuste projekti puhul on hinnatud igakülgselt kliimamõju ning kaalutud keskkonna- ja
rahvatervise tagajärgi ning eelkõige just lastele tekitatavat kahju.
2024. aasta kokkuvõtte kliimakohtuasjadest (Climate Change in the Courts: A 2024 Retrospective (Sabin Center
for Climate Change Law, December 2024))
ÜRO Lapse õiguste komitee soovitused Eestile lapse õiguste konventsiooni täitmiseks
ÜRO Lapse õiguste komitee andis suvel välja ettepanekud Eestile lapse
õiguste konventsiooni täitmiseks koos eraldi peatükiga laste õiguste ja
keskkonna kohta.
Laste elu, arengu ja turvalisuse paremaks tagamiseks on Ühinenud Rahvaste
Organisatsioon (ÜRO) vastu võtnud eraldi dokumendi laste inimõigustest. Selleks
on Lapse õiguste konventsioon (1989), millega Eesti liitus 1991. aastal. Lapse
õiguste konventsiooni ratifitseerimisega lasub liikmesriigil kohustus esitada
iga viie aasta tagant ÜRO Lapse õiguste komiteele raport, mis kirjeldab laste
õiguste olukorda konventsiooni punktidest lähtuvalt ning millele komitee annab
omapoolse hinnangu ja soovitused tulevikuks.
ÜRO Lapse õiguste komitee soovitab oma 2024. a ettepanekus, et Eesti
lõimiks lapse õigustel põhineva lähenemisviisi oma keskkonnakaitse ja
kliimamuutustega seotud õigusaktidesse ning poliitikasse ja kaasaks lapsi ning
noorte keskkonnanõukogu Eesti kliimaseaduse aruteludesse. Eestil tuleks tagada,
et kliimamuutustega tegelemise ja katastroofiohu juhtimise poliitika ning
programmide väljatöötamisel võetakse arvesse laste erilist haavatavat olukorda,
vajadusi ja seisukohti. Samuti on ettepanekus eraldi soovitus, et Eesti võtaks
vajalikke meetmeid, millega tagada, et Euroopa Liidu riigiti kindlaksmääratud
panused ning sellega seotud riiklik energia- ja kliimakava (2021–2030) oleksid
rakendamisel osaluspõhised ning lähtuksid lapse õigustest.
Lapse
õiguste komitee lõppjäreldused 2024
MTÜ
Lastekaitse Liit kokkuvõte
Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärkide seadmiseks
Eesti hinnangul ei ole Euroopa Liidu üleselt 2040. aastaks
kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90% võrreldes 1990. aasta tasemega
saavutatav uute tehnoloogiate kättesaadavuseta. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kinnitas detsembris
hääletusega täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta
kliimaeesmärgi teatise kohta ja nõustus tingimuslikult Euroopa Komisjoni
ettepanekutega. Eesti hinnangul ei ole Euroopa Liidu üleselt 2040. aastaks
kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90% võrreldes 1990. aasta tasemega
saavutatav uute tehnoloogiate kättesaadavuseta, riiklikke eripärasid
arvestamata ja võrdse ligipääsuta rahastusele.
Eesti seisukohas on märgitud, et 2040. aasta raamistiku kavandamisel tuleb
arvesse võtta Euroopa Liidu liikmesriikide ajaloolisi panuseid ja maakasutuse
võimekust süsiniku tagavara suurendamiseks, et Euroopa Liidu ülene eesmärk
jaguneks liikmesriikide vahel võimalikult õiglaselt. Liikmesriikidele peab
jääma paindlikkus otsustada, millistes sektorites ja kuidas kasvuhoonegaaside
heitkoguseid vähendada.
Euroopa Komisjoni ettepanek puudutab Euroopa Liidu ülest eesmärki vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Komisjoni
teatisele järgneb 2025. aasta alguses seadusandlik ettepanek ja järgnevad
sisulised arutelud nii Euroopa Liidu nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis.
Euroopa Liidu 10-aastased eesmärgid kiidavad tavapäraselt heaks riikide
peaministrid Euroopa Ülemkogus.
Keskkonnaühendused: Euroopa
Liidu minimaalne eesmärk 2040. aastaks peaks olema kliimaneutraalsuse
saavutamine.
Euroopa keskkonnaühendused on rõhutanud, et Euroopa Kliimaalase
Teadusnõukogu ESABCC hinnangul peaks Pariisi kokkuleppe kohase 1,5 °C temperatuuritõusu
piires püsimiseks olema nii kõnealune väljapakutud 2040. a eesmärk kui EL 2030.
a eesmärk ambitsioonikamad. Et vähendada
EL õiglase süsinikueelarve ületamist, peab keskkonnaühenduste sõnul liit
sätestama miinimumina KHG heite 65% vähenemise 2030. aastaks (praegu on see
55%), sealhulgas peab eesmärk hõlmama maakasutusest tulenevat sidumist. Euroopa
Liidu minimaalne eesmärk 2040. aastaks peaks olema kliimaneutraalsuse
saavutamine.
Täiendatud
Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise kohta
Eesti Keskkonnaühenduste Koja
seisukoht
ÜRO kliimakonverents COP29
Novembris Aserbaidžaanis Bakuus toimunud ÜRO kliimakonverentsil COP29 jõuti
pärast pikki vaidlusi kokkuleppele kliimameetmete rahastamises. Leping näeb
ette, et jõukamad riigid eraldavad 300 miljardit dollarit aastas, et aidata
arengumaadel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja võtta kasutusele
keskkonnasõbralikum tehnoloogia. USA ja teised jõukad riigid nõustusid
kolmekordistama oma iga-aastast kliimamuutuste rahastamist 2035. aastaks.
Läbirääkimistel loodeti suuremat edasiminekut kliimamuutuste leevendamisel,
et liikmesriikidega korratakse üle ja kinnitatakse eelmisel aastal Dubais toimunud COP28-l esitatud üleskutset
kõikidele riikedele aitamaks kaasa „fossiilkütustest loobumisele“ ja esitama
kliimakohustusi, mis on kooskõlas 1,5°C piiriga. See jäi aga saavutamata. Kliimakaitsjate hinnangul on see ohtlik
signaal fossiilkütuseid tootvatele riikidele.
Küll aga õnnestus kliimakonverentsil jõuda märgilise otsuseni globaalse
süsinikuturu reeglite täpsustamise osas, mis aitab kaasa heitkoguste
vähendamisele ja seega Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamisele. See
tähendab, et kõik Pariisi leppe elemendid on lõpule viidud peaaegu 10 aastat
pärast selle allkirjastamist.
Läbirääkimised tõid esile kliimamuutuste ja julgeolekuohtude vahelise
tiheda seose. Kliimamuutused suurendavad ressursinappust, süvendavad vaesust ja
põhjustavad konflikte, mis ohustavad üleilmset stabiilsust.
Euroopa Liidu kliimateadlaste hinnangul oli 2024. aasta tõenäoliselt
esimene, mille keskmine temperatuur ületas 1,5 kraadi tööstusrevolutsiooni eelse ajastu
temperatuurist, mis on
Pariisi kokkuleppes sätestatud piir ja pärast mida on oodata
katastroofilisi keskkonnamõjusid.
Kliimaministeeriumi
uudis
Euractive artikkel
VÄLISÕHU KAITSE
EL õhukvaliteedi direktiiviga kehtestatakse uued õhukvaliteedi standardid
Muudetud õhukvaliteedi direktiiv (EL)
2024/2881 jõustus 10. detsembril 2024. aastal. Direktiiviga
kehtestatakse uued õhukvaliteedi standardid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks.
Lisaks kehtestatakse direktiiviga kohustus jälgida täiendavaid saasteaineid,
nagu ülipeened osakesed, must süsinik ja ammoniaak.
Euroopa keskkonnaameti viimaste hinnangute kohaselt oli ELis 2022. aastal
vähemalt 239 000 surmajuhtumit, mis olid tingitud kokkupuutest eriti peente
osakeste (PM2,5) saastega, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)
soovitatud kontsentratsiooni 5 µg/m3. 70 000 surmajuhtumit olid tingitud
kokkupuutest osoonisaastega (O3) ja 48 000 lämmastikdioksiidi (NO2) saastega.
Peen- ja eriti peenete osakeste näol on tegemist saasteainega, millel
teadaolevalt puudub tervisele ohutu sisaldus. Alates 2030. aastast hakkavad
ELis kehtima senisest rangemad kvaliteedinõuded, näiteks eelkõige inimtervist
mõjutavate eriti peenete osakeste (PM2,5) aastast piirväärtus
vähendatakse rohkem kui poole võrra (25 µg/m³-lt 10 µg/m³-le). Seda ka
olukorras, kus osadel Euroopa riikidel on väljakutseks ka praegu kehtivate
tasemete saavutamine.
Uuringute kohaselt puutub peaaegu kolm neljandikku Euroopa ökosüsteemidest
kokku õhusaaste kahjuliku tasemega. ELi nullsaaste tegevuskava sisaldab
eesmärki vähendada 2030. aastaks 25% võrra nende ökosüsteemide pindala, kus
lämmastiku sadestumine ületab võrreldes 2005. aasta tasemega kriitilist
koormust. Selle eesmärgi saavutamine on praegu ebatõenäoline, sest ajavahemikul
2005–2022 vähenes see kõigest 13% võrra.
Liikmesriikidel on nüüd kaks aastat aega, et võtta vastu õigus- ja
haldusnormid muudetud direktiivi ülevõtmiseks. Komisjon võtab vastu teiseseid
õigusakte (rakendusaktid), et täiendada uusi eeskirju ja aidata kaasa nende
kohaldamisele.
Euroopa
Komisjoni uudis
Keskkonnaagentuuri
uudis
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus: loodusdirektiiv kohustab Natura 2000 alade seisundi halvenemise vältimiseks võtma õiguslikult siduvaid kaitsemeetmeid (C-47/23)
14. novembri kohtuotsuses leidis Euroopa Liidu Kohus, et Saksamaa on
rikkunud loodusdirektiivi, kuna ei ole keelanud põllumajanduslikku tegevust,
mis põhjustas loodusliku mitmekesisuse halvenemist kaitstavatel (Natura 2000)
aladel. Rikkumismenetlus puudutas loodusdirektiivi art 6 lõikest 2 tulenevat
nõuet, millega pannakse liikmesriikidele üldine kohustus võtta kasutusele
vajalikud meetmed, et vältida erikaitsealadel elupaikade halvenemist ja
selliste liikide olulist häirimist, mille kaitseks need alad on määratud.
Kohus leidis, et Saksamaa on rikkunud loodusdirektiivi art 6 lg 2 tulenevat
kohustust, kuna on jätnud üldiselt ja struktuurselt võtmata vajalikud meetmed,
et vältida elupaigatüüpide 6510 ja 6520 (teatud madalikuniidud ja
mäginiidud) halvenemist nende kaitseks määratud erikaitsealadel. Rikkumist
tõendab nende elupaigatüüpide oluline pindalakadu aladel, kus need
elupaigatüübid esinevad, samuti nende alade erijärelevalve puudumine ja
õiguslikult siduvate kaitsemeetmete puudumine nende alade üleväetamise ning
enneaegse niitmise vastu.
Euroopa Kohus ei nõustunud Saksamaa väitega, et art 6 lg 2 eesmärgi
saavutamiseks ei ole vajalik konkreetsete keeldude kehtestamine, vaid võib
piirduda lepinguliste looduskaitsemeetmetega ala hooldajatega ning
mittesiduvate soovituste ja kaitsekorralduskavadega.
Euroopa Kohus ei nõustunud Saksamaa väitega, et art 6 lg 2 eesmärgi
saavutamiseks ei ole vajalik konkreetsete keeldude kehtestamine, vaid võib
piirduda lepinguliste looduskaitsemeetmetega ala hooldajatega ning
mittesiduvate soovituste ja kaitsekorralduskavadega. Saksamaa ei suutnud
tõendada, et neil meetmetel oleks siduvate keeldude mõju. Kohus leidis, et
õiguslikult siduvate sätete puudumine, mis keelaks elupaigatüüpe 6510
ja 6520 hõlmavate alade üleväetamise ning enneaegse niitmise, loob
olukorra, kus Saksamaal ei ole võimalik täita elupaigadirektiivi artikli 6
lõike 2 nõudeid.
Kuna 81% ELi linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga hõlmatud elupaikadest on
kas kehvas või halvas kaitsestaatuses ning 35% kõigist elupaikadest on
halvenenud, on selge, et praegune lähenemisviis on olnud ebapiisav pärast enam
kui 30 aastat kestnud õiguslikke kohustusi hea kaitsestaatuse tagamiseks ja
halvenemise vältimiseks. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist põhjustavate
tegurite süstemaatilise käsitlemise ebaõnnestumine on olnud peamine takistus
langustrendi peatamisel.
Euroopa
Kohtu otsus C-47/23
Verfassungsblog artikkel
Huntide kaitsestaatust Berni konventsioonis langetati
Berni konventsiooni alaline komitee võttis Euroopa Liidu ettepanekul vastu
otsuse muuta hundi kaitsestaatust nii, et hunt ei kuuluks enam rangelt
kaitstavate loomaliikide, vaid kaitstavate loomaliikide hulka. Euroopa
Komisjoni hinnangul võimaldab hundi kaitsestaatuse muudatus riikidel olla
paindlikum sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel, samas jääb hunt
siiski kaitsealuseks liigiks. Muudatus Eestit oluliselt ei puuduta, kuna Eestis
juba on huntidel sama taseme kaitsestaatus.
Euroopa Liit põhjendas ettepanekut kahe aruandega, milles hinnati huntide
kaitsestaatust Euroopas positiivseks, kuna hundipopulatsioon on viimastel
aastatel märkimisväärselt kasvanud tänu hundi „rangelt kaitsva“ staatusele, mis
tal on loodusdirektiivi alusel. Hinnanguliselt on hundi populatsioon Euroopas
kümne aastaga peaaegu kahekordistunud (2012. aastal 11 193 isendit, 2023.
aastal 20 300). Eestis oli Keskkonnaameti andmetel 10.11.2024 seisuga kindlalt
teada 29 pesakonna olemasolu, s.o u 250-300 hunti. Suurkiskjate kaitse- ja
ohjamiskava järgi võiks sama aastaste hundikutsikatega karjade arv Eestis jääda
20-30 vahele.
Loodusdirektiivi
muudatused Eesti jaoks aga suurt midagi ei muuda, sest Eesti
hundipopulatsioonid on juba loodusdirektiivi V lisas ja sellest madalamaks
minna ei saa.
Hundi kaitsestaatuse muudatus jõustub kolm kuud pärast vastuvõtmist ehk 7.
märtsil 2025. aastal. Pärast seda kuupäeva saab EL kohandada loodusdirektiivi
vastavaid lisasid. Komisjon teeb ettepaneku sellekohase seadusandliku muudatuse
kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peavad vastu võtma. Loodusdirektiivi
muudatused Eesti jaoks aga suurt midagi ei muuda, sest Eesti
hundipopulatsioonid on juba loodusdirektiivi V lisas ja sellest madalamaks
minna ei saa.
1979. aastal vastu võetud ja 1982. aastal jõustunud Berni konventsioon on
Euroopa Nõukogu egiidi all sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärk on
tagada looduslike taime- ja loomaliikide ning nende looduslike elupaikade
säilimine ja kaitse. Selleks kehtestatakse konventsiooniga
konventsiooniosalistele õiguslikud kohustused, millega kaitstakse üle 500
loodusliku taimeliigi ja üle 1000 metsloomaliigi. Berni konventsiooniga on
tänasega liitunud 50 riiki, sh kõik Euroopa Liidu riigid.
Kliimaministeeriumi
uudis
Euroopa
Komisjoni uudis
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents COP16
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 16. konverentsil (COP16),
mis toimus 21. oktoobrist kuni 1. novembrini Calis, Colombias, vaadati üle seni
saavutatu ja tehti edasisi samme 2022. aastal vastu võetud Kunmingi-Montreali ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse
raamistiku (KMGBF) rakendamiseks (vt 2022. a detsembrikuu uudiskirja). Konverentsil tõdeti, et
looduskaitse eesmärkide rakendamine vajab veel palju tööd ja pühendumist.
Mõningaid otsuseid ei suudetud vastu võtta, mistõttu kohtuvad osalised uuesti
25.-27. veebruaril 2025 Roomas, Itaalias, et saavutada konsensus lahendamata
küsimustes.
Märgilisena
tunnustati konverentsil põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi ning nende
olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel.
Olulisena võeti COP16-l vastu bioloogilise mitmekesisuse ja tervise
tegevuskava. Samuti lepiti kokku kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse
alaste jõupingutuste lõimimises ÜROs ja riiklikul tasandil. Märgilisena
tunnustati konverentsil põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi ning nende
olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Konverentsil võeti vastu
põlisrahvaste ja kohalike kogukondade töökava ning loodi uus alaline
konventsiooni abiorgan, et tagada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade
osalemine KMGBFis, edendada
traditsiooniliste teadmiste kasutamist looduskaitse valdkonnas ning tunnustada
Aafrika päritolu rahvaid elurikkuse hoidjatena. Samuti lepiti kokku
geneetiliste ressursside digitaalse järjestuse teabest saadava kasu globaalse
jagamise mehhanismi käivitamises.
Ookeanikaitse osas leppisid valitsused pärast pea kümmet aastat kestnud
ettevalmistusi kokku kõrge ökoloogilise väärtusega ookeanialade väljavalimise
protsessis. Seejuures aitas COP16 sillutada teed ülemaailmse ookeanide lepingu
ratifitseerimisele 2025. aasta juuniks.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on rahvusvaheline õiguslikult siduv
leping, mis kohustab valitsusi kogu maailmas bioloogilist mitmekesisust
kaitsma. Konventsiooni juhtorgan koguneb iga kahe aasta tagant, et vaadata üle,
mida on saavutatud ja mida on veel vaja teha bioloogilise mitmekesisuse
kaitsmiseks kogu maailmas. ELi ühised eesmärgid Kunmingi-Montreali ülemaailmse
bioloogilise mitmekesisuse raamistiku rakendamiseks on kättesaadavad konventsiooni veebipõhise
aruandlusvahendi kaudu.
ClientEarth uudis
Kliimaministeeriumi uudis
Euroopa Komisjoni uudis
Kliimaministeerium ajakohastab Natura 2000 alade võrgustikku
Eelmise aasta lõpus avaldas Kliimaministeerium Natura 2000 Vabariigi
Valitsuse korralduse eelõu, mille kohaselt täpsustuvad Natura 2000 alade piirid
ja muudetakse kaitse-eesmärke. Natura 2000 alasid nii vähendatakse kui ka
laiendatakse ning summaarselt suureneb Natura 2000 alade kogupindala pea 26 000
hektarit, millest 20 000 hektarit jääb mere alale. Eelnõu täpsustab 112
loodusala ja 33 linnuala piire ning muudab ühe linnuala ja 66 loodusala
kaitse-eesmärke.
Seletuskirja kohaselt muudetakse Natura alade piire vaid juhtudel, kus
nende kaitse alla võtmine on avalikustatud, maaomanikke on kaitsemeetmetest
teavitatud ja Vabariigi Valitsus või kliimaminister on need otsusega kinnitanud
või juba olemasolev kaitsekord tagab lisatava liigi ning elupaiga kaitse.
Maaomanikele eelnõu Kliimaministeeriumi teatel sisulisi muutusi kaasa ei too,
Natura 2000 aladel juba kehtivad eraomanikele samad looduskaitseliste
piirangute eest makstavad kompensatsioonid, mis on sätestatud riigisisestele
kaitstavatele loodusobjektidele.
Eelnõu materjalid Kliimaministeeriumi veebilehel
Jõustus looduse taastamise määrus
Augustis jõustus ELi looduse taastamise määrus (EL) 2024/1991.
Kirjutasime määruse sisust lähemalt 2024. a. suvises uudiskirjas.
MAAPÕU
President jättis välja kuulutamata seaduse põlevkivi kaevanduslubade menetluste peatamiseks
Seletuskirja kohaselt oli seadusemuudatuse eesmärk vältida
õigustatud ootust kaevandamiseks, mis tekib loa andmisel 30 aastaks, kuna
kliimaseadusega võidakse õige pea muuta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise
regulatsiooni.
2024. aasta lõpus jättis Vabariigi President välja kuulutamata
maapõueseaduse (MaaPS) täiendamise seaduse. Selle seadusega oleks 2026. aastani
peatatud põlevkivi kaevandamislubade ja loa muutmise taotluste menetlemine ning
juba menetlusse võetud põlevkivi kaevandamisloa taotluste keskkonnamõju
hindamine. Seletuskirja kohaselt oli seadusemuudatuse eesmärk vältida
õigustatud ootust kaevandamiseks, mis tekib loa andmisel 30 aastaks, kuna
kliimaseadusega võidakse õige pea muuta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise
regulatsiooni.
President põhjendas välja kuulutamata jätmist sellega, et MaaPSi täiendus
piiranuks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, minnes nõnda vastuollu
põhiseadusega.
President põhjendas välja kuulutamata jätmist sellega, et MaaPSi täiendus
piiranuks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, minnes nõnda vastuollu
põhiseadusega. President leidis, et riik saaks saavutada sama eesmärki
ettevõtjate jaoks vähem koormavalt: täpsustades seaduses sisulisi tingimusi,
mille korral põlevkivi kaevandamine on võimalik. Nii ei tekiks vastuolulist
olukorda, kus põlevkivi kaevandamine on ühelt poolt küll põhimõtteliselt
võimalik, kuid teisalt on kaevandamiseks vajalike lubade andmine peatatud.
Sarnastel argumentidel pidas eelnõud põhiseadusvastaseks ka Riigikogu
Kantselei õigus- ja analüüsiosakond, kes tõi lisaks välja ka
ebaproportsionaalse menetlus- ja korralduspõhiõiguse riive. KÕKi hinnangul
väärib siiski märkimist, et Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna analüüsi
lähteülesandeks oli esitatud küsimus, kas maapõueseaduse täiendamise seaduse
eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, ega riku õiguspärase ootuse põhimõtet.
Analüüsis keskendub seetõttu peaasjalikult just ettevõtlusvabaduse piiramise
küsimusele. Vastanduvale huvile - inimeste õigusele saada kaitset
kliimamuutuse eest ja sellega seonduvatele põhiõigustele - on pööratud
tähelepanu vaid põgusalt. Küsimus erinevate vastanduvate huvide ja õiguste
kaalust kliimakriisi lahendamisel vääriks KÕKi arvates edaspidi suuremat
tähelepanu.
Riigikogu arutab MaaPSi täiendamist uuesti 30. jaanuaril. Kui Riigikogu
seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, on presidendil õigus see samadel
argumentidel Riigikohtus vaidlustada.
Presidendi
kantselei pressiteade
ERR uudis
Maapõueseaduse täiendamise seaduse 435 UA menetluse info Riigikogu
kodulehel
METSANDUS
Raadamisvabade toodete määruse rakendamine lükkub aasta võrra edasi
Eelmise aasta detsembris leppisid Euroopa Komisjoni, ELi nõukogu ja Euroopa
Parlamendi esindajad kokku kompromissis pikendada üleminekuperioodi EL raadamisvabade toodete määruse (EUDR) (EL) 2023/1115
jõustumiseks 12 kuu võrra. Suurettevõtjad peavad seega alates 30. detsembrist
2025 ning mikro- ja väikeettevõtjate alates 30. juunist 2026 olema valmis
tõendama metsade põllumaaks raadamist põhjustavate kaupade (nt soja, veiseliha, palmiõli, puidu, kakao, kohvi, loodusliku kautšuki) päritolu. Esialgne
tähtaeg oli käesoleva aasta lõpp.
EUDR näeb ette, et iga ettevõtja (sh metsaomanik), kes toob eelpool
nimetatud kauba ELi turule või ekspordib sealt, peab suutma tõendada, et see ei
pärine metsamaalt, mille maakasutust on hiljuti muudetud põllumajandusmaaks või
on raie aidanud kaasa metsa degradeerumisele. Ettevõtja ei lase määrusega
seotud tooteid turule enne, kui on esitanud Euroopa Komisjoni infosüsteemi
(TRACES NT) hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (edaspidi HTD, inglise
keeles Due Diligence Statement e DDS). HTD unikaalne viitenumber liigub toodet
müües mööda tarneahelat kaasa ning sellest uue toote valmistatamisel on toote valmistajal kohustus esitada uus HTD.
ELi nõukogu uudis
Kliimaministeeriumi uudis
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Eelmise aasta lõpp tõi kolmes kohtuasjas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspertide abiga klientidele võidu
Aasta lõpp rõõmustas meid heade uudistega, kui KÕKi õigusekspertide abiga
saavutati kolmes kohtuasjas võit. Kõik kohtuotsused ei ole veel jõustunud, sest
vastaspoolel on õigus 30 päeva jooksul otsus vaidlustada. Sellest hoolimata
saame kõigi kolme otsusega rahule jääda.
Loe lähemalt
Keskkonnaühendused: seadus ei tohi lubada kaitsealade lagedaks raiumist ja ulatuslikke istandikke
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul
kahjustaks metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste elluviimine meie loodust.
Ühendused tõid 20. septembril Kliimaministeeriumile saadetud kommentaarides
välja, et plaanitavad muudatused võimaldavad jätkuvalt kaitsealasid
järk-järgult lagedaks raiuda, samuti on taunitav plaan lubada Eestisse
ulatuslikke ja elustikuvaeseid istandikke.
Loe lähemalt
Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for
Future Eesti leiavad septembris kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et
plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde.
Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et
kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid,
mis aitavad sellega toime tulla.
Loe lähemalt
Vaata järgi kliimaõiguste konverentsi
15. oktoobril korraldas Justice and Environment (J&E) võrgustik
rahvusvahelise kliimaõiguste konverentsi "Kliimaõigused - uus viis
kliimakriisile reageerimiseks".
Konverentsil astusid üles esinejad Hispaaniast, Bulgaariast, Ungarist,
Eestist (Triin Jäädmaa, KÕK), Šveitsist kui ka mujalt. Konverentsi ettekanded
keskendusid kliimaõiguse kontseptsioonile, kodanike ja kohtunike rollile
kliimaõiguse määramisel kui ka kliimavaidluste mõjule ELi kliimaõigusele ja
-poliitikale
Konverentsi materjalid ja videod
„Nagu oleks otsus fosforiiti kaevandama hakata juba tehtud.“ Keskkonnaühendused tahavad riigilt kaasavat arutelu
Kliimaministeerium on asunud looma seadusandlikku pinnast fosforiidi ja
teiste uute maavarade kaevandamiseks. Keskkonnaühendused kardavad, et
käimalükatud ettevalmistuste juures võivad muud aspektid majandushuvide varju
jääda. KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann jagas oktoobris ilmunud Delfi Roheportaali
artiklis mõtteid seoses fosforiidi kaevandamise plaaniga. Tema sõnul on esmalt
tarvis teha põhjalikud uuringud ja hinnata süvitsi kõiki kaevandustegevusega
seotud keskkonnamõjusid, millega ausalt kindlaks määrata kõik kaasnevad
keskkonnariskid. Lisaks on tema hinnangul ülimalt oluline see, et otsust ei
tehtaks kitsas poliitikute ja ametnike ringis, vaid kaasataks nii avalikkust
kui ka laia ringi sisueksperte.
Loe lähemalt
|
