Natura hindamine

Mis on Natura hindamine?

Natura hindamine on keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) osa, mille käigus hinnatakse plaanitava tegevuse või planeeringu mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Rohkem infot Natura kohta üldiselt leiab siit: http://www.natura2000.envir.ee/

Eestis on Natura 2000 võrgustiku alad üldjuhul kaitse alla võetud hoiualade, kaitsealade või püsielupaikadena. Seda, kas kaitstav ala kuulub Natura 2000 võrgustikku, on võimalik teada saada näiteks Maa-ameti andmebaasi looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest.

Natura hindamine erineb tavapärasest KMH või KSH menetlusest selle poolest, et ei hinnata lihtsalt mõjusid keskkonnale, vaid hindamise eesmärgiks on välja selgitada just Natura 2000 alale avalduv mõju, kusjuures negatiivse mõju korral on plaanitava tegevuse lubamine tavapärasest rohkem piiratud. Kuna hindamine peab kirjeldama kõiki Natura ala väärtuseid (kaitstavad liigid, elupaigad) ja plaanitava tegevuse mõju neile, viiakse seda hindamist läbi ka teistsuguse metoodika alusel, mistõttu on Natura hindamine mõnikord esitatud KMH või KSH aruandes eraldi peatükina või lisana.

Natura hindamist reguleerivad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse erisätted (KMH menetluses § 29, KSH menetluses § 45), mille aluseks omakorda on EL loodusdirektiivi artikkel 6.

Millistel juhtudel tuleb Natura hindamine algatada?

Kui tavapärane KMH või KSH tuleb algatada (lisaks kohustuslikele juhtudele) siis, kui eelhindamise käigus ilmneb, et kavandatav tegevus võib avaldada keskkonnale olulist mõju, st mõju avaldumine on tõenäoline (vt lähemalt KMH algatamise ja KSH algatamise juurest), siis Natura hindamise algatamisel tulenevad Euroopa Kohtu praktikast rangemad reeglid. Nn Waddenzee kohtuasjas (C-127/02) on Euroopa Kohus leidnud, et Natura hindamise võib ära jätta vaid siis, kui ei ole mingit kahtlust mõju puudumise osas.   Seega, kui negatiivne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, tuleb algatada KMH või KSH, mille raames viiakse läbi ka Natura hindamine. Sama on rõhutanud Riigikohus lahendis nr 3-3-1-56-12.

Kuidas Natura hindamine piirab arendustegevuse lubamist?

Kui Natura hindamise tulemusena leitakse, et plaanitav tegevus võib Natura 2000 ala terviklikkust negatiivselt mõjutada, on sellise tegevuse lubamine võimalik vaid erandjuhtudel. Seejuures loetakse, et tegevus ei avalda alale negatiivset mõju üksnes juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole negatiivse mõju osas mitte mingit kahtlust.

Tegevuse lubamise piirangud ja erandid on järgmised:

• Natura ala kahjustav tegevus ei ole üldjuhul lubatud, mistõttu tuleb sellisele tegevusele otsida alternatiive. Kui alternatiivid puuduvad, võib tegevust lubada ainult juhul, kui see on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel.
• Juhul, kui Natura alal on esmatähtsad liigid või elupaigad (mis on loetletud loodusdirektiivis), võib ala kahjustavat tegevust lubada üksnes sellistel põhjustel, mis on seotud rahva tervise, avaliku julgeoleku või esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale; tegevust võib lubada ka muudel eriti mõjuvatel põhjustel, ent nende osas tuleb küsida juba Euroopa Komisjoni arvamust.

Kuidas saan Natura hindamises kaasa rääkida?