Üldplaneeringute menetlus alates 1.07.2015
| <Sisukord |
Üldplaneeringute ülesanded ja liigid
1. juulist 2015. a jõustuva uue planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringud jätkuvalt
omavalitsuse arengupõhimõtteid ja maakasutust üldisemalt kindlaksmääravad
planeeringud. Lisaks võidakse üldplaneeringus kindlaks määrata olulise ruumilise
mõjuga objektide asukohad, sel juhul ei ole nende asukoha valikuks vaja
koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.
Kuidas üldplaneeringuid koostatakse?
Üldplaneeringute koostamise menetlus on üldjoontes jäänud samaks. Senisest selgemalt on omavahel seotud planeeringumenetlus ja planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) menetlus. Menetlusetappe vt alljärgnevast tabelist.
NB! Tabelis saad erinevate etappide peal klikkides lisaselgitusi, mida konkreetses etapis otsustatakse ja mida sina saad selles etapis ette võtta (pidades seejuures silmas pidada alltoodud selgitusi 1.07.2015. a jõustuvate erisuste kohta).
Erisused võrreldes varasemate reeglitega:
Eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelu
Üldplaneeringu lähteseisukohti enam ei avalikustata, selle asemel avalikustatakse planeeringu eelnõu ehk esialgne ettepanek. Koos üldplaneeringu eelnõuga pannakse avalikkusele tutvumiseks välja ka planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Arutelu peab toimuma 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu.
Teade planeeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu kohta tuleb avaldada hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust.
Üldplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu
Avalikust väljapanekust ja arutelust tuleb sarnaselt varasemaga teavitada ajalehtedes ja linna või valla veebilehel, avalikes kohtades teadete avaldamine aga enam kohustuslik ei ole.
Olulise erisusena võidakse vastuvõetud üldplaneeringu avalik arutelu ära jätta. Seda juhul, kui keegi ei avaldanud väljapaneku ajal kirjalikult arvamust või kõik arvamused võeti arvesse.