Lühidalt otsustamisest ja osalemisest
<Sisukord |
Kuidas otsused sünnivad? |
Lisaks tuleb aga arendustegevuse läbiviimiseks tavaliselt taotleda mõni keskkonna- või muu luba (nt raie- või ehitusluba). Keskkonnaloaga antakse arendajale õigus kasutada loodusvarasid (nt vett, maavarasid jms), tekitada saasteaineid (nt heitgaase) ja jäätmeid ning arendada majandustegevust. Keskkonnaload on näiteks keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, kiirgustegevuse luba. Loe edasi lubade andmise kohta.
Osalemisvõimalused on nii planeeringute kui ka keskkonnalubade menetlustes üldjuhul avarad, samas on mõnede arendustegevuste (nt elamuehitus) puhul planeerimismenetlus ainus protsess, milles laiem avalikkus saab kaasa rääkida, või ka vastupidi – saab osaleda ainult keskkonnaloa andmises (nt maavara kaevandamist planeeringutega ei otsustata, selleks on vajalik kaevandamisluba).
Nii planeeringute kui keskkonnalubade puhul tuleb enne lõpliku otsuse langetamist sageli hinnata ka nende mõju keskkonnale. Planeeringute ja keskkonnalubade mõjude hindamine on mõnevõrra erineva iseloomuga – planeeringute menetluse raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning keskkonnalubade menetluse raames keskkonnamõjude hindamine (KMH). Ka mõjude hindamise menetluses saad osaleda ning avaldada arvamust, kas kõike olulist (sh mõjusid sinu elukeskkonnale, varale vmt) on piisavalt arvesse võetud.
Kuidas saad aru, millise otsustusprotsessiga on konkreetsel juhul tegemist? Kui said kavandatava tegevuse kohta infot avalikust teatest, siis peaks seal olema öeldud, kas koostamisel on planeering, loa eelnõu või keskkonnamõju hindamise dokumendid. Kui sa ei ole teadet näinud või see oli arusaamatu, küsi üle vastavast ametiasutusest (nt kohalik omavalitsus, Keskkonnaamet või Rahandusministeerium).