Keskkonnaõiguse  uudiskiri

MAI‘09

Euroopa Liit kehtestas kliima- ja energiapaketi

Euroopa Nõukogu võttis 6.aprillil 2009.a. vastu nn „kliima- ja energiapaketi“. Tegemist on kuue uue kliimamuutuseid ning säästlikku energia tootmist ja –kasutamist käsitleva õigusaktiga. Euroopa Liidus on juba varasemalt kehtestatud mitmeid kasvuhoonegaaside emissiooni ning energia tootmist ja tarbimist piiravaid õigusakte. Euroopa Komisjoni hinnangul ei panusta olemasolev regulatsioon aga  jätkuva kliimamuutuse peatamiseks piisavalt. Juba 2008.a. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni toetuse saanud ning aprillis lõplikul kujul kehtestatud „kliima- ja energiapaketi“ ülesandeks on aidata erinevate täiendavate meetmetega kaasa sellele, et täituks eesmärk  vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside emissiooni  EL-s  tervikuna 20% võrra ning suurendada taastuvatest energiaallikatest pärineva energia osakaalu kogu energiatarbimises 20%-ni.  

Uued nõuded kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks

Olulise uuendusena muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi elluviimiseks (vt direktiivi teksti). Seni panustas nimetatud skeem kliimamuutusega võitlemisse eelkõige selle kaudu, et piirati liikmesriikidele  jagatava lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka.  Seejuures hõlmab skeem vaid teatud kasvuhoonegaaside emissiooni enam panustavaid sektoreid: mineraalõli-, raudmetallide-, terase ja malmi-, tsemendi jms tootmine. Seekordsete täiendustega karmistuvad nõuded tegelike saastajate ehk tootjate suhtes. Heitmelubasid ei jagata neile enam liikmesriigile eraldatud kvootide alusel tasuta, vaid neil tuleb nende eest progresseeruvalt maksma hakata.

Direktiiviga hõlmatud sektorite tööstusettevõtted peavad 2013. aastal omandama 20% heitmelubadest oksjonitel ning 2027. aastaks kehtib see nõue kõigile heitmelubadele. Energiatootjatele hakkab 2013. aastast kehtima aga täielik tasuliste ja oksjoni kaudu omandatavate heitmelubade nõue. Erandina võivad 10 liikmesriiki, nende hulgas Eesti, taotleda oksjoninõude vähendamist 30%-le aastal 2013, kuid 2020. aastast hakkab ka neile kehtima 100%-ne kohustus väljastada ainult tasulisi heitmelubasid. Kõikidest heitmelubadest saadud tuludest peab liikmesriik vähemalt poole investeerima kliimamuutuste vastasteks tegevusteks või süsinikku säästvale majandusmudelile üleminekuga kaasnevate sotsiaalprobleemidega tegelemiseks.

Teine uus kasvuhoonegaaside vähendamist puudutav õigusakt (vt õigusakti teksti) seab esmakordselt kasvuhoonegaaside emissiooni piirangud ka sektoritele, mis jäävad heitkogustega kauplemise skeemist välja. Nendes väga erinevates sektorites (enimpuudutatud on neist põllumajandus, elamumajandus ja transport), tuleb EL-s tervikuna saavutada kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine aastaks 2020 vähemalt 10%, võrreldes 2005. aastaga. Akt seab ka iga-aastase maksimaalse emissiooni piirmäära kalkulatsiooni alused ning erinevad lõplikud piirmäärad liikmesriigiti aastaks 2020. Samas on solidaarsuse põhimõttest tulenevalt nn „arenevatel majandustel“ vastavates sektorites mainitud perioodil õigus kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise asemel hoopis suurendada, Eesti võib seda teha kuni 11%. Kokkuvõtlikult on tegemist väga tähelepanuväärse sammuga kasvuhoonegaaside vähendamise regulatsioonis, kuna ülejäänud maailmas ollakse emissiooni piiramisest kõnealustel elualadel enamasti veel kaugel.

Konkreetsed sammud taastuvatest energiaallikatest pärineva energia kasutuse edendamiseks

EL-s puudusid seni liikmesriikidele siduvad sihtmäärad seoses taastuvatest energiaallikatest pärineva energia kasutamisega. Uus direktiiv (vt direktiivi teksti) taastuvatest energiaallikatest pärineva energia edendamise kohta sätestabki nüüd kõigile liikmesriikidele siduvad sihtmäärad tõsta aastaks 2020 taastuvatest energiaallikatest pärineva energia osakaalu kogu energiatarbimises võrreldes aastaga 2005, vastav määr Eesti jaoks on 25%. Nimetatud eesmärgi on Eesti võtnud ka „Energiamajanduse arengukavas aastani 2020“, kuid selle kehtestamine EL direktiivis tähendab, et eesmärgi täitmata jätmise korral kohalduvad Eesti suhtes ka sanktsioonid. Kohustuse täitmisel peavad liikmesriigid järgima seejuures iga-aastaselt indikatiivset graafikut sihtmäära saavutamiseks. Transpordisektoris osas kehtestab uus direktiiv analoogse sihtmäära, kuid selleks on kõigile riikidele ühtselt 10%.

Direktiiv loeb taastuvatest energiaallikatest pärinevaks energiaks mitte-fossiilsetest energiaallikatest pärinevat – näiteks tuule-, päikese- hüdrotermilist- ja aerotermilist energiat jne. Kuna samuti taastuvast energiaallikast pärinevaks loetava biokütuse tootmine tekitab mingil määral kasvuhoonegaase, kehtestatakse kõnealuses direktiivis ka biokütuse säästliku tootmise nõuded.

Muud olulisemad uuendused

Kaks uut „kliima- ja energiapaketi“ akti on suunatud peamiselt transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside vähendamisele, mis arvestades transpordi suurt panust emissiooni, oli seni suhteliselt vähereguleeritud. Üheks (vt teksti) on autode kasvuhoonegaaside emissiooni piirav määrus, mis tekitab põhiliselt kohustusi autotootjatele, kes peavad näiteks tagama, et sõidukite kasutamisel ei ületataks teatud süsinikdioksiidi emissiooni piirmäära kilomeetri kohta. Direktiiv kehtestab ka konkreetsed nõuete rikkumisel rakendatavad trahvimäärad. Teiseks (vt teksti) on direktiivi 78/90 muutev akt, mis seab uued kvaliteedinõuded kütustele sealhulgas biokütusele – näiteks ei tohi üldreeglina aastast 2011 olla etanoolisisaldus bensiinis olla rohkem kui  10%.

Täiesti eraldiseisev (vt teksti) ning uuenduslik on „kliima- ja energiapaketis“ raamdirektiiv süsinikdioksiidi geoloogilise ladestamise kohta. Kõnealune direktiiv võimaldab EL-s kasutada tehnoloogiat, millega süsinikdioksiid kinnistatakse mineraalides süsihappe soolade kujul. Esialgu ei kehtestata liikmesriikidele mingit geoloogilise ladestamise kohustust, raamdirektiivi eesmärk on kujundada vajalikud keskkonnariskide hindamise-, lubade väljastamise- ja seire menetlused ning kaotada mõningad seni esinenud seadusandlikud takistused selle tehnoloogia kasutamisele.

Allikas: Euroopa Nõukogu

Vaata Euroopa Nõukogu pressiteadet (koos viidetega õigusaktide tekstidele)