Euroopa Nõukogu võttis 6.aprillil 2009.a. vastu nn „kliima- ja energiapaketi“. Tegemist on kuue uue kliimamuutuseid ning säästlikku energia tootmist ja –kasutamist käsitleva õigusaktiga. Euroopa Liidus on juba varasemalt kehtestatud mitmeid kasvuhoonegaaside emissiooni ning energia tootmist ja tarbimist piiravaid õigusakte. Euroopa Komisjoni hinnangul ei panusta olemasolev regulatsioon aga  jätkuva kliimamuutuse peatamiseks piisavalt. Juba 2008.a. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni toetuse saanud ning aprillis lõplikul kujul kehtestatud „kliima- ja energiapaketi“ ülesandeks on aidata erinevate täiendavate meetmetega kaasa sellele, et täituks eesmärk  vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside emissiooni  EL-s  tervikuna 20% võrra ning suurendada taastuvatest energiaallikatest pärineva energia osakaalu kogu energiatarbimises 20%-ni. 

Loe edasi

KESKKONNAJUHTIMINE JA -AUDITEERIMINE

Euroopa Kohus: kinnistuomanikud ei saa Natura alade nimekirju vaidlustada, kuna nad ei ole isiklikult puudutatud

Euroopa Kohus tegi 23. aprillil kohtuasjas C-362/06 otsuse, millega kinnitas varasemat Esimese Astme Kohtu (Court of First Instance) otsust, et Soome kinnistuomanikel, kes vaidlustasid Euroopa Komisjoni otsuse Natura alade nimekirja kinnitamise kohta, ei olnud kaebeõigust, sest nad ei olnud vaidlusalusest otsusest isiklikult puudutatud.

Hagejad M. Sahlstedt jt, kes olid Natura alade loetellu hõlmatud maatükid, v.a. 163 000 Soome põllumajandus- ja metsandusettevõtjat hõlmav Maa- ja metsätaloustuottajain keskusliitto MTK ry, esitasid selles vaidluses kaebuse Euroopa Komisjoni otsusele ühenduse tähtsusega boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate alade loetelu (nn Natura alade nimekirja) kinnitamise kohta.

Esimese Astme Kohus leidis juba 2006.a. tehtud kohtuotsuses, et kuna Komisjoni otsus ei puuduta hagejaid otseselt, puudub neil kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei sisalda vaidlusalune otsus ühtegi sätet Natura alade sellise kaitsekorra nagu kaitsemeetmete või loa andmise menetluse kohta, mistõttu see ei mõjuta kinnisasjade omanike õigusi ega kohustusi. Kohus leidis, et ükski loodusdirektiivi artikli 6 lõigetes 1-4 sätestatud kohustustest ei ole hagejate kui maaomanike suhtes vahetult kohaldatavad, vaid et kohustuste tekkimise eelduseks on liikmesriigi õigusakt, milles pannakse paika kaitsemeetmed ja loa andmise tingimused tegevustele, mis võivad alale olulist mõju avaldada.

Euroopa Kohus lisas oma 23. aprilli otsuses, et Natura alade loetelu kinnitamise otsust ei saa lugeda iga maatüki kohta käivate üksikotsustuste kogumiks, vaid et tegemist on üldkohaldatava otsusega kõigi ettevõtjate suhtes, kelle tegevus mis tahes põhjusel kahjustab või võib kahjustada nimetatud aladel loodusdirektiivis sätestatud kaitse-eesmärkide teostamist. Seetõttu ei ole kinnistuomanikud otsusest isiklikult puudutatud.

Vt Euroopa Kohtu otsust (eesti k)

Euroopa Komisjon kinnitas uue nimekirja looma- ja taimeliikidest, mille sissetoomine Euroopa Liitu on peatatud

1. mail 2009.a. avaldati Euroopa Liidu Teatajas Komisjoni määrus nr 359/2009, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse. Määruse ajendiks on asjaolu, et viimase aasta jooksul on Euroopa Komisjon tuvastanud seni piiratud määral sissetoodavate liikide kaitsestaatuse halvenemise, mistõttu nende liikide sissetoomine Euroopa Liitu tuleks täielikult peatada. Seoses sissetoomiskeelu saanud liikide märkimisväärse hulgaga, asendatakse määruse lisas toodud nimekirjaga täielikult senine nimekiri liikidest, mille sissetoomine ühendusse on peatatud (nimekiri oli osa 13. augusti 2008. aasta määrusest 811/2008, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse).

Vt määruse teksti ELT-s

Valitsus muutis Euroopa Komisjonile esitatavat Natura alade nimekirja

Vabariigi Valitsuse 23. aprilli korraldusega muudeti 2004. aastast pärinevat korraldust, millega valitsus kinnitas Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.

Tegemist ei ole siiski aktiga, mis tooks õiguslikke muudatusi Natura võrgustiku alade loetellu, vaid sellega „seadustatakse” Eesti poolt juba 2007.a. alguses Euroopa Komisjonile esitatud Natura alade täiendused, mille alusel on Euroopa Komisjon 2008.a. detsembris kinnitanud ka ajakohastatud Natura alade loetelu (vt Komisjoni otsuse osas KÕKi uudist märtsikuu uudiskirjas).

Natura 2000 võrgustiku ala staatuse saavad loodusalad sellest hetkest, kui need on Komisjoni poolt Natura alade loetellu kantud, mitte aga sellest hetkest, kui need esitab või kinnitab Eesti valitsus.

Vt Vabariigi Valitsuse korraldust Riigi Teatajas

Jõustus kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

25. aprillil 2009.a. jõustus keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrus nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“.  Kaitse-eeskiri kehtestab kuue Lääne-Viru-, Pärnu- ja Raplamaal asuva kaljukotka püsielupaiga piirid ning määrab nende kaitsekorra.

Vt määruse teksti Riigi Teatajas

Jõustus uus Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vabariigi Valitsus võttis 9. aprillil 2009.a. vastu määruse nr 63, millega kinnitati Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskiri. Uue kaitse-eeskirja eesmärgiks on eelkõige olemasoleva kaitseala piiride korrigeerimine. Piiride korrigeerimisel väheneb kaitsealune pindala 2 ha võrra. Määrus jõustus 24. aprillil 2009.a.

Allikas: Vabariigi Valitsus, Riigi Teataja

Vt määruse teksti Riigi Teatajas 

VESI