Euroopa Kohus: info GMO-de keskkonda viimise asukohtade kohta peab olema avalik
Euroopa Kohus langetas 17. veebruaril 2009.a. kohtuasjas C-552/07 olulise otsuse seoses geneetiliselt muundatud organismide (GMO) keskkonda viimise asukohti puudutava teabega.
Kohtuasjas C-552/07 esitas Prantsusmaa 2007.a. eelotsusetaotluse, soovides tõlgendust „keskkonda viimise koha” mõiste kohta. Euroopa Kohus leidis, et GMO-de keskkonda viimise koha määratlemisel tuleb lähtuda teabest, mille on esitanud keskkonda viimise loa taotleja vastava menetluse käigus. Lisaks leidis Kohus, et sellist teavet ei tohi varjata isegi mitte avaliku korra või muude seadusega kaitstud huvide kaitse eesmärgil.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
Pierre Azelvandre soovis teada tema elukohaks olevas Sausheimi vallas GMO-dega läbiviidavate põllukatsete asukohta. 21. aprillil 2004.a. esitas ta Sausheimi vallavanemale taotluse avalikustada iga tema elukohaks oleva valla piires läbi viidud GMO keskkonda viimise kohta info, mis näitaks, millisele maatükile on GMO-taimi külvatud jm asjakohased dokumendid. Kuna ta ei saanud oma nõudele vastust, pöördus ta dokumentide avalikustamiseks Haldusdokumentidele Juurdepääsu Komitee poole. 24. juunil 2004.a. väljastas komitee positiivse seisukoha küll osade soovitud dokumentide kohta, ent otsustas, et konkreetse maatüki asukohta ega kaarti ei tule avalikustada, kuna selline avalikustamine rikuks asjassepuutuvate talunike privaatsust ja turvalisust. P. Azelvandre vaidlustas selle otsuse Prantsusmaa halduskohtus.
Eelotsusetaotluse sisu
Prantsusmaa kohus pöördus Euroopa Kohtu poole palvega defineerida „keskkonda viimise asukoht”, mida ei või lugeda konfidentsiaalseks infoks vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta, ning EÜ õigusest tulenevate vastavate info avalikustamisega seotud kohustuste kohta.
Euroopa Kohtu seisukoht
Euroopa Kohus märgib otsuses, et ettevaatusprintsiibist tulenevalt ning keskkonnale ja inimtervisele avalduvate võimalike riskide tõttu on direktiivis loodud läbipaistev süsteem GMO-de keskkonda viimise lubade andmiseks. Direktiiv sätestab muuhulgas avalikkuse õiguse saada teavet GMO-de keskkonda viimise kohta, nagu ka vastavate avalike registrite sisseseadmise, mis peavad sisaldama teavet iga GMO keskkonda viimise kohta. Seetõttu on isikutele, kes soovivad GMO-sid keskkonda viia, pandud kohustus esitada koos loataotlusega teave keskkonda viimise paiga asukoha ja suuruse kohta.
Kohus järeldab eeltoodust, et loataotlemise menetluse ja teabele juurdepääsu vahel on otsene seos, millest tuleneb, et välja arvatud direktiivis sätestatud erandjuhud, võib asjaomane avalikkus nõuda kogu selle teabe avaldamist, mis on esitatud loataotleja poolt selle GMO keskkonda viimise loa taotlemise menetluses. Seega tuleb „keskkonda viimise koha” määratlemisel lähtuda kogu sellest infost, mis loataotleja poolt esitatud teabest keskkonda viimise kohaga seondub.
Direktiivi 2001/18 artikli 25 lõigetest 1-3 tuleneb küll, et Euroopa Komisjonile või siseriiklikule asutusele esitatud või vahetatud konfidentsiaalset teavet ega teavet, mille avalikustamine võiks kahjustada konkurentsivõimet, ei tohi avalikustada, ning et selle teabega seotud intellektuaalomandi õigused peavad olema kaitstud. Samas sätestab direktiivi art 25 lg 4, et keskkonda viimise kohta käiv teave ei tohi ühelgi juhul jääda konfidentsiaalseks. Seetõttu ei kujuta avaliku korra või muude seadusega kaitstud huvide kaitse endast keskkonda viimise koha kohta käivale teabele juurdepääsu piiramise õigustust ning sellist teavet ei või jätta edastamata.
Euroopa Kohtu seisukohtade kohaldamise piiratus
Tuleb märkida, et Euroopa Kohtu lahend puudutab GMOde keskkonda viimist muul kui turustamise eesmärgil (ehk keskkonda viimist nt põllukatsetes). Euroopa Kohtu tõlgendust ei saa automaatselt kohaldada GMOde kasvatamisele nende tootmiseks ehk turustamise eesmärgil – selline GMOde kasvatamine on lubatud mitte keskkonda viimise lubade, vaid Euroopa Komisjoni poolt antavate turustamislubade alusel.
Vt Euroopa Kohtu pressiteadet (ingl k)
Euroopa Kohtu lahendite andmebaas
Tagasi uudiskirja juurde
|
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel