SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Komisjon võttis vastu energiatõhususe parimat võimalikku tehnikat käsitleva viitedokumendi
Euroopa Komisjon võttis 3. veebruaril 2009 vastu energiatõhususe parimat võimalikku tehnikat käsitleva viitedokumendi täisteksti. Kõnealune dokument on saadaval veebilehel http://eippcb.jrc.es
RUUMILINE PLANEERIMINE
Euroopa Komisjon võttis vastu rohelise raamatu üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) tulevaste suundade määratlemiseks
Euroopa Komisjon võttis 4. veebruaril 2009.a. vastu nn rohelise raamatu (Green Paper), mille kaudu soovib arutada üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) arendamise suunamuutusi. Rohelise raamatu kohaselt tuleb TEN-T võrgustiku edasisel rahastamisel lähtuda kliimamuutusega seotud probleemidest. Rohelises raamatus tunnistatakse ka vajadust hinnata täielikult TEN-T projektide keskkonnamõju ning selles mainitakse võimalust viia kogu võrgustikule läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Roheline raamat on arvamusteks avatud aprilli lõpuni.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Vt Euroopa Komisjoni selgitusi rohelise raamatu kohta (ingl k)
Vt ühenduse Transport & Environment pressiteadet (ingl k)
Riigikogu arutas esimesel lugemisel uue sadamaseaduse eelnõud
Riigikogus oli 25. veebruaril 2009.a. esimesel lugemisel uue sadamaseaduse eelnõu (393 SE), mis muuhulgas reguleerib riigi omandis olevatesse veekogudesse (sh merre) sadamaehitiste ehitamise võimaldamist. Algselt pidi eelnõu hõlmama ka avamere tuuleparkide rajamise regulatsiooni, ent eelnõu koostamise käigus eri ministeeriumide vahel tekkinud vaidluste tõttu on see osa sadamaseaduse eelnõust nüüdseks välja jäetud.
Vt eelnõud ja sellega seotud menetlust Riigikogu kodulehelt
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Parlament võttis vastu soovitused EL tulevaseks kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks
Euroopa Parlament võttis 4. veebruaril 2009.a. vastu resolutsiooni "2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks". Parlament kutsub EL ja muid tööstusriike üles seadma eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 25-40% aastaks 2020 võrra ning 80% võrra aastaks 2050. Lisaks sisaldavad soovitused tervet rida meetmeid erinevate sektorite jaoks (energiatõhusus, päikeseenergeetika alased partnerlused Vahemere riikidega jne). Euroopa Komisjon tervitas Parlamendi soovitusi ning teatas, et need on kooskõlas Komisjoni seisukohtadega.
Vt Euroopa Parlamendi resolutsiooni (eesti k)
Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet (ingl k)
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Riigikogu arutas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste reservi jaotamise korra muudatusi
Riigikogus oli 10.02.09 esimesel lugemisel ja 10.03.09 teisel lugemisel välisõhu kaitse muutmise seaduse eelnõu (422 SE), mille kohaselt antakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku reservi ja selle jaotuskava kehtestamise õigus valitsusele. Vabariigi Valitsus on 19.02.09 otsustanud eelnõud toetada.
Muudatused on vajalikud selleks, et Euroopa Komisjon saaks lõplikult kinnitada kasvuhoonegaaside summaarse lubatud heitkoguse Eesti kauplemissüsteemis osalevatele käitistele. Komisjon määras lubatud heitkoguseks Eestis 12,6 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas, mis kinnitatakse lõplikult siis, kui riikliku reservi jaotamise kord on seaduses sätestatud. Eelnõu kohaselt sätestatakse ka riikliku reservi jaotamise alused uutele kasvuhoonegaaside heitkoguse kauplemise süsteemi sisenejatele. Seni jaotas riiklikku reservi keskkonnaminister, andes oma käskkirjaga uuele sisenejale kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise loa koos lubatud heitkogustega.
Vt VV 19.02.09 istungi päevakorrapunktide ülevaadet
Vt eelnõud ja selle menetluskäiku Riigikogu kodulehelt
Valitsus kiitis heaks energeetika arengukavad
Valitsus kiitis 26. veebruaril 2009.a. heaks energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavad, mis näevad ette põlevkivist elektri tootmise olulise vähendamise ning muude energiaallikate osakaalu suurendamise, sealhulgas võetakse suund Eestisse oma tuumajaama rajamiseks.
„Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ja „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja –tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus.
Vt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteadet
Vt „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“
Vt „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“
LOODUSKAITSE
Euroopa Komisjon ajakohastas Natura 2000 võrgustiku alade loetelud
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) on ilmunud Euroopa Komisjoni otsus 12. detsembrist 2008.a., millega võetakse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu. Vastav loetelu puudutab ka Eestis asuvaid Natura 2000 võrgustike alasid.
Loe lähemalt selle kuu peateemade all artiklist "Euroopa Komisjon ajakohastas Natura 2000 võrgustiku alade loetelud"
Euroopa Komisjon esitas Hispaaniale ja Portugalile hoiatused seoses looduskaitsemeetmete rakendamata jätmisega
Euroopa Komisjon esitas Hispaaniale viimase kirjaliku hoiatuse Barajase lennuväljal looduskaitsemeetmete võtmata jätmisega. Hispaania ei ole suutnud rakendada lisameetmeid, millega ta lubas leevendada lennuvälja laiendamisega tekkivaid mõjusid lähedalasuvale Natura 2000 alale. Hispaania võttis kohustuseks luua lennuvälja mõjude leevendamiseks uued elupaigad, ent ei ole sellega kuigi kaugele jõudnud.
Esimesed hoiatused on esitatud Hispaaniale ja Portugalile ka muude rikkumiste osas, kus nimetatud riigid ei ole suutnud võtta looduse kaitseks piisavaid meetmeid. Need rikkumised puudutavad Kanaari saartel 174, Madeiral ja Assooridel 36 ala Natura 2000 võrgustiku aladeks (linnualadeks) määramata jätmist ja vajalike looduskaitsemeetmete rakendamata jätmist.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Jõustusid säästva arengu seaduse täiendused seoses biosfääri programmiga
27.02.09 jõustusid säästva arengu seaduse täiendused, millega sätestatakse säästva arengu seaduse biosfääri programmiala definitsioon.
Vt säästva arengu seaduse muudatusi Riigi Teatajas
MEREKESKKONNA KAITSE
Euroopa Komisjon avas debati merealade ühtse ruumilise planeerimise teemal
Euroopa Komisjon korraldab 2009.a. neli seminari, mille eesmärgiks on leida vastused küsimustele, kuidas tuleks merealasid planeerida, et kaitsta ka mereökosüsteeme, millised on väljakutsed merele planeeritavate majanduslike algatuste jaoks ning kuidas kohaldub kehtiv EL õigus merealade ruumilisele planeerimisele. Tulemuste alusel koostatav aruanne avalikustatakse järgmise aasta alguses. Kõigi ürituste kohta avalikustatakse info uuel merealade ruumilisele planeerimisele pühendatud veebilehel.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Vt Komisjoni teatist „Mereala ruumilise planeerimise suunised: ühiste põhimõtete saavutamine Euroopa Liidus” (eesti k)
Euroopa Komisjoni merealade ruumilise planeerimise teemaline veebileht
Valitsus kiitis heaks rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL 73/78) lisade muudatused
Vabariigi Valitsus kiitis 19.02.09 istungil heaks 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL 73/78) III lisa muudatused. III lisa sisaldab pakendatud kahjulike ainete mereveost tuleneva reostuse vältimise reegleid. Muudatused jõustuvad Eesti suhtes rahvusvaheliselt 1. jaanuaril 2010.a., kui 1. juuliks 2009 ei esita enam kui üks kolmandik konventsiooniosalistest vastuväiteid.
Vabariigi Valitsus kiitis 19.02.09 istungil heaks ka MARPOL 73/78 V lisa 1995., 2000. ja 2004. aastal vastuvõetud muudatused. V lisa sisaldab laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reegleid. V lisa keelab igasuguste plastmassist toodete merre heitmise ning piirab prügi lossimise laevadelt rannatsoonis ja eripiirkondades. Muudatused jõustusid Eesti suhtes rahvusvaheliselt 1. juulil 1997, 1. märtsil 2002 ja 1. augustil 2005.
Lisaks on Riigi Teatajas värskelt avaldatud MARPOL 73/78 II lisa muudatused, mille kohaselt hakkab kehtima uus kahjulike vedelainete liigitamissüsteem, ning IV lisa muudatused, mis puudutavad laevadel olevaid seadmeid reovee käitlemiseks ja reovee vette heitmise nõudeid. II lisa muudatused jõustusid Eesti suhtes 1. jaanuaril 2007.a. ning IV lisa muudatused jõustusid Eesti suhtes 1. augustil 2005.a. ja 1. detsembril 2008.a.
VV 19.02.09 istungi päevakorrapunktide ülevaade
MARPOL 73/78 teemaline veebileht KKM kodulehel
MARPOL 73/78 II lisa muudatused Riigi Teatajas
MARPOL 73/78 IV lisa muudatused Riigi Teatajas
METSANDUS
Keskkonnaminister muutis vääriselupaikade kaitseks lepingute sõlmimise korda ja kehtestas uue määruse erametsanduse toetuse andmise kohta
Keskkonnaministri 9. veebruari 2009.a. määrusega nr 10 on muudetud vääriselupaikade klassifikaatorit ja valiku juhendit puudutavat varasemat määrust, kuhu on lisatud vääriselupaiga kaitseks lepingute sõlmimise korraldus ja tasu arvutamise alused. Seni olid vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise ja kasutusõiguse seadmise tingimused sätestatud erametsanduse toetamist puudutavas määruses. Vt määrust Riigi Teatajas
Keskkonnaministri 11. veebruari 2009.a. määrusega nr 11 on kehtestatud erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad. Vt määrust Riigi Teatajas
JÄÄTMED
Käimas on arutelud biojäätmete käitlemise üle Euroopa Liidus
Euroopa Komisjon on 2008.a. detsembris võtnud vastu rohelise raamatu „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus”, mille eesmärgiks on valmistada ette arutelu, kas ja milliseid poliitikameetmeid oleks tulevikus valdkonna arendamiseks vaja rakendada ning koguda arvamusi selle kohta, kuidas biojäätmete käitlust täiustada. Seisukohti rohelise raamatu osas oodatakse kuni 15. märtsini 2009.a.
Vt Euroopa Komisjoni roheline raamat „Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus” (eesti k)
Vt Euroopa Komisjoni keskkonnapeadirektoraadi biojäätmete teemaline veebileht
OHTLIKUD AINED
Saavutati rahvusvaheline kokkulepe uue elavhõbedat puudutava konventsiooni koostamiseks
Maailma keskkonnaministrid leppisid Nairobis 16.-20. veebruaril 2009.a. toimunud ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) nõukogu kohtumisel ja ülemaailmsel keskkonnaministrite foorumil kokku uue rahvusvahelise leppe koostamises, et võidelda elavhõbedareostusega. Formaalsed läbirääkimised leppe üle algavad järgmisel aastal, leppe lõplik vastuvõtmine on plaanitud 2013. aastaks. Lepiti kokku, et uus konventsioon peaks sisaldama sätteid elavhõbeda toomise ja nõudluse vähendamiseks, vähendama saasteainete emissiooni ning käsitlema elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid ja reostuse likvideerimist.
Vt UNEPi pressiteadet (ingl k)
Vt organisatsioonide Zero Mercury ja Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) pressiteadet (ingl k)
Jõustusid kemikaaliseaduse muudatused
27. veebruaril 2009.a. jõustus kemikaaliseaduse muutmise seadus. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on viia kemikaaliseadus kooskõlla EL määrusega 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (nn REACH määrus). Muudatustega on antud Kemikaalide Teabekeskusele ülesanded koguda ja hallata teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetud kemikaalide kohta, tagada mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale jne. Tühistatud on sätted, mis reguleerisid kemikaalide riskianalüüsi, kuna vastav regulatsioon tuleneb REACHi määrusest. Sätestatud on ka karistused REACHi määrusega kehtestatud nõuete rikkumise eest.
Lisaks on muudatustega sätestatud piirangud kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi transiidile.
Vt kemikaaliseaduse muutmise seadust Riigi Teatajas
Vt REACHi puudutavat infot REACHi teabetoe lehelt
GMO
Euroopa Kohus: info GMO-de keskkonda viimise asukohtade kohta peab olema avalik
Euroopa Kohus langetas 17. veebruaril 2009.a. kohtuasjas C-522/07 olulise otsuse seoses geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise asukohti puudutava teabega.
Loe lähemalt selle kuu peateemade all artiklist "Euroopa Kohus: info GMO-de keskkonda viimise asukohtade kohta peab olema avalik"
KALANDUS
Euroopa Komisjon võttis vastu EL tegevuskava haide kaitseks ja haivarude majandamiseks
Euroopa Komisjon võttis 05. veebruaril 2009.a. vastu haide kaitse ja haivarude majandamise ELi tegevuskava. Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt on tegevuskava eesmärgiks tagada, et ohustatud haivarude taastamiseks võetakse kõikjal tõhusad meetmed, rakendades vajadusel ka ettevaatusprintsiipi, ning kehtestada suunised asjaomaste püügipiirkondade säästvaks kasutamiseks, sh ka nende, kus haisid püütakse kaaspüügina. Kava hõlmab samuti meetmeid, mis võimaldavad parandada haivarusid ja -püüki käsitlevat teadusteavet. Kehtestatud meetmed hõlmavad nii haisid kui ka nende sugulasliike raisid ning neid kohaldatakse kõikjal, kus püüavad ELi kalalaevad, nii Euroopa vetes kui ka mujal. Komisjon on võtnud endale ka kohustuse tagada, et ELi tegutsemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja lepingute sõlmimisel oleks kooskõlas tema haivarusid käsitleva poliitikaga ühenduses.
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (eesti k)
MUUD ARENGUD
Toimus ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) nõukogu kohtumine ja ülemaailmne keskkonnaministrite foorum
16.-20 veebruaril 2009.a. toimus Keenias, Nairobis ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) nõukogu kohtumine ja ülemaailmne keskkonnaministrite foorum, kus riigid arutasid erinevaid keskkonnaprobleeme. Kohtumisel võeti vastu 17 otsust, mis puudutavad mh kemikaalide käitlemist (sh elavhõbe), maailma keskkonnaseisundit, rahvusvahelist keskkonnakorraldust, keskkonnaõigust, toetust Aafrikale keskkonnakorralduse ja –kaitse alast toetust Aafrikale jm.
Vt kokkuvõtet toimunud aruteludest ja otsustest (ingl k)
Nairobi kohtumise koduleht (ingl k)
Vabariigi Valitsus muutis säästva arengu komisjoni koosseisu ja täpsustas komisjoni ülesandeid
Vabariigi Valitsus otsustas 12. veebruaril 2009.a. muuta 1996.a. loodud säästva arengu komisjoni koosseisu ja täpsustada komisjonile pandud ülesandeid. Selleks kehtestati uue määrusega komisjoni uus koosseis – komisjoni liikmeteks on nüüd 17 valitsusvälise organisatsiooni esindajad. Säästva arengu komisjoni ülesanneteks on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat ning esitada valitsusele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele asjakohaseid ettepanekuid säästva arengu küsimustes. Täiendav ülesanne on Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamise seire ning vastavate aruannete avaldamine.
Vt VV määrust Riigi Teatajas
Vt selgitusi VV päevakorrapunktide ülevaatest
Vt kuni 12.02.09 kehtinud säästva arengu komisjoni koosseisu ja ülesandeid
KESKKONNA-VASTUTUS
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel