Euroopa Komisjon on vastu võtnud Natura 2000 võrgustiku alade ajakohastatud loetelud
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) on ilmunud Euroopa Komisjoni otsus 2009/94/EÜ 12. detsembrist 2008.a., millega võetakse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu. Vastav loetelu sisaldab muudatusi ka Eestis asuvate Natura 2000 võrgustike alade osas.
Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade ajakohastatud loetelu puhul on tegemist EL direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) alusel kaitstavate Natura 2000 võrgustiku alade täiendatud ja täpsustatud loeteluga, mille ajakohastamine on läbi viidud vastavalt liikmesriikidelt pärast eelmiste loetelude vastuvõtmist saadud andmetele. Analoogsed ajakohastatud loetelud on vastu võetud Pannoonia, Alpide, Musta mere, kontinentaalse, Vahemere ja Atlandi biogeograafiliste piirkondade kohta.
Seosed varasemate loeteludega
Teise ajakohastatud loetelu puhul on tegemist loetelu nö konsolideeritud versiooniga, mis asendab varasemad loetelud. Muuhulgas tunnistatakse Komisjoni otsusega 2009/94/EÜ kehtetuks varasem otsus 2008/24/EÜ 12. novembrist 2007, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (see loetelu sisaldas esimest korda ka Eestis asuvaid loodusdirektiivi alusel kaitstavaid alasid).
Asjaolu, et varasem loetelu on asendatud uuega, ei tähenda siiski, et varasema loetelu põhjal tekkinud kohustustes midagi muutuks – Komisjoni otsuse preambulas rõhutatakse, et loodusdirektiivi artikli 4 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustusi peab kohaldama võimalikult kiiresti, aga mitte hiljem kui 6 aastat pärast boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimese ajakohastatud loetelu vastuvõtmist, olenevalt sellest, millisesse loetelusse lisati ühenduse tähtsusega ala esimest korda.
Natura alade loetelu õiguslik tähendus
Ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud Natura alade osas tekivad liikmesriigil loodusdirektiivist tulenevad kaitsekohustused – seda ka juhul, kui alad ei ole siseriiklikult kaitse alla võetud. Muuhulgas kohaldub loetellu kantud aladele hoolimata nende siseriiklikust kaitstusest (või selle puudumisest) nn Natura hindamise erisustega keskkonnamõju hindamise kohustus, kuna keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 ja § 45, mis nn Natura hindamist reguleerivad, näevad ette sellise hindamise läbiviimise Natura 2000 võrgustiku aladele avalduda võiva mõju korral.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 69 koosneb EL Natura 2000 võrgustik Eestis ühelt poolt linnualadest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni teavitanud direktiivi 79/4097EMÜ (linnudirektiiv) kohaselt ning teiselt poolt aladest, millel on loodusdirektiivi kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohalt üleeuroopaline tähtsus. Just sellist üleeuroopalist tähtsust Komisjoni vastuvõetud loetelu väljendabki – seega on loetelu puhul tegemist ainsa õigusliku alusega, määratlemaks, millised alad (peale linnualade) on Eestis Natura 2000 võrgustiku alad.
Vt boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate alade teist ajakohastatud loetelu ELT-s
Tagasi uudiskirja juurde
|
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel