lühiuudised
- Haldus
- Keskkonnamõjude hindamine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- GMOd
- Kalandus
HALDUS
Muudatused keskkonnaministeeriumi haldusalas
28. detsembril 2009.a. jõustus Keskkonnaministeeriumi uus põhimäärus ja sellest tulenevalt muutus ka ministeeriumi struktuur. Muutmisvajadused olid Keskkonnaministeeriumi teatel tingitud üldisest keskkonnahalduse korrastamisest, mis algas juba 2008. aastal ja mille tulemusel moodustati 1. veebruarist 2009 Keskkonnaamet. Koos ameti loomisega tekkis vajadus korrastada ministeeriumi organisatsioonilist struktuuri ja juhtimist – kujundati ümber asekantslerite ametikohad ning nende vastutusalad.
1. jaanuaril 2010.a. jõustusid muudatused ka Keskkonnainspektsiooni struktuuris, kus kujundati ümber peadirektori asetäitjate vastutusalad. Lisaks on keskkonnaministri 28. detsembri 2009.a. määrusega nr 73 kehtestatud Keskkonnaameti uus struktuur ja koosseis.
Vt muudatustest Keskkonnaministeeriumis lähemalt KKM kodulehelt
Vt Keskkonnaministeeriumi uut põhimäärust Riigi Teatajas
Vt Keskkonnaministri 28. detsembri 2009. a määrust nr 72 „Keskkonnaministri 31. märtsi 2008. a määruse nr 12 «Keskkonnainspektsiooni põhimäärus» muutmine”
Vt Keskkonnaministri 28. detsembri 2009. a määrust nr 74 „Keskkonnainspektsiooni struktuur ja teenistujate koosseis”
Vt Keskkonnaministri 28. detsembri 2009.a. määrust nr 73 „Keskkonnaameti struktuur ja koosseis”
Põllumajandusameti ja Terviseameti loomine puudutab ka keskkonnaküsimusi
Alates 1. jaanuarist 2010 alustasid tööd Terviseamet ja Põllumajandusamet, millesse on liidetud mitme varasema asutuse tegevused.
Terviseamet ühendab seniste Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ülesandeid.
Põllumajandusamet moodustati Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ja Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo liitmise tulemusena.
Kuna nii Terviseameti kui Põllumajandusameti haldusalasse jäävad mitmed keskkonnakaitsega kokkupuutuvad teemad (Terviseameti puhul nt veekaitse, järelevalve müranormide täitmise üle, Põllumajandusametil maaparandus), on ametite loomisega muudetud ka mitmeid õigusakte, vt allpool.
Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määrus nr 188 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega”
Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määrus nr 189 „Terviseameti moodustamisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine”
Põllumajandusministri 8. detsembri 2009. a määrus nr 119 „Põllumajandusministri määruste muutmine seoses Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega”
Keskkonnaministri 23. detsembri 2009. a määrus nr 70 „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses Terviseameti moodustamisega”
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Riigikogu võttis vastu Espoo konventsiooni strateegilise keskkonnamõju hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse
Riigikogu võttis 13. jaanuaril 2010.a. vastu seaduse, millega ratifitseeritakse piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn Espoo konventsioon) muudatused ning Espoo konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokoll.
Espoo konventsiooni näol on tõenäoliselt tegemist kõige olulisema rahvusvahelise lepinguga, mis käsitleb keskkonnamõju hindamist. Selle 2003. aastal Kiievis sõlmitud KSH protokoll peab tagama, et konventsiooni pooled viiksid strateegilise keskkonnamõju hindamise läbi planeerimisprotsessi kõige varasemates staadiumites, samuti on selles hulgaliselt nõudeid avalikkuse kaasamise kohta otsustusprotsessis.
KSH protokolli jõustumiseks peab selle ratifitseerima 16 riiki. Viimastel kuudel on ratifitseerijaid jõudsalt lisandunud, Eesti on neist viieteistkümnes.
Vt infot protokolli kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koduleheküljel
Vt Espoo konventsiooni KSH protokolli tervikteksti
Euroopa Kohus: KMH künnist tuleb piiriüleste projektide korral arvestada piiriüleselt
Euroopa Kohtu 10. detsembri 2009.a. otsusega kohtuasjas nr C-205/08 (Umweltanwalt von Kärnten versus Kärntner Landesregierung) lahendati Austria eelotsusetaotlus keskkonnamõju hindamise algatamise künnise küsimuses. Vaidluse all oli elektriliini projekt, mille kogupikkus ületab 15 km künnise, ent millest Austria territooriumile jääb ainult 7,4 km pikkune osa, Itaalia territooriumile 41 km. Vastavalt EL direktiivi 85/337/EÜ (KMH direktiiv) kohaselt on elektriõhuliinide ehitamisel, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus üle 15 km, kohustuslik keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Austria Kärnteni liidumaa, kus elektriliini rajamist taotleti, leidis, et keskkonnamõju ei tule hinnata, kuna projekti Austria osa ei ületa 15 km künnist. Euroopa Kohus leidis, et keskkonnamõju hindamise kohustus tekib ka siis, kui tegu on piiriülese projektiga ja selle liikmesriigi territooriumil asub ainult osa, mille pikkus jääb alla 15 km.
Euroopa Kohtu lahendiga tutvumiseks saab seda numbri (C-205/08) järgi otsida Euroopa Kohtu lahendite andmebaasist.
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Kopenhaageni kliimakonverents: siduvat lepet ei sündinud
Detsembrikuu uudiskirjas kirjutasime põhjalikult EL ambitsioonikatest kavatsustest suruda 7.-18. detsembrini 2009.a. toimunud Kopenhaageni kliimakonverentsil läbi siduvaid kohustusi. Tänaseks on selge, et õiguslikult siduvat lepet Kopenhaageni kliimakonverentsilt ei sündinud, saavutati vaid teatud kokkulepped, mille kohaselt koostavad tööstusriigid nimekirjad abinõudest, mida nad rakendavad kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks, arengumaad aga teevad nimekirja meetmetest, mida nad peavad endile tähtsaiks kliimamuutuse talitsemisel. Üksmeelele jõuti heitmete monitooringus ja tööstusmaade toetustes vaeste riikide kliimaalastele tegevustele (kokku 30 miljardi dollari ulatuses eesmärgiga kasvatada selle abi suurus 2020. aastaks 100 miljardi dollarini aastas).
Pärast 22. detsembril toimunud EL keskkonnanõukogu istungit väljastatud pressiteadete kohaselt püüavad EL praegune ja tulevane eesistujariik näha olukorda siiski positiivses valguses – leitakse, et Kopenhaageni lepe (Copenhagen Accord) on esimene samm õiguslikult siduva kliimakokkuleppe saavutamiseks, ning kuigi lepe ei ole piisav ohtliku ulatusega kliimamuutuse vältimiseks, sisaldab see mitmeid elemente, mille eest EL võitles.
Vt lähemalt Euroopa Komisjoni pressiteatest 22.12.09 keskkonnanõukogu istungi järelduste kohta
Vt pressiteadet keskkonnanõukogu 22.12.09 istungi tulemustest (ingl k)
Vaidlus Eesti ja Poola kasvuhoonegaaside saastekvootide osas jätkub
Euroopa Komisjon tegi 11. detsembril 2009.a. uued otsused Eesti ja Poola kasvuhoonegaaside saastekvootide jaotuskavade osas, mis näevad ette süsinikdioksiidi emissiooni saastekvootide jagamise 2008-2012 kauplemisperioodil. Komisjon lükkas mõlemad kavad tagasi, esitades selleks mitu põhjendust, ent tuues peamise põhjusena välja, et käitlejatele lubatud saastekvootide kogumaht oli liiga suur. Komisjon oli Eesti ja Poola jaotuskavad ka varem tagasi lükanud, ent vastav Komisjoni otsus tühistati Euroopa Kohtu Esimese Astme Kohtu poolt 23. septembril 2009.a. Komisjon esitas Euroopa Kohtu otsustele 3. detsembril 2009.a. apellatsioonkaebused.
Allikas: Euroopa Komisjon
Loe Komisjoni ning Eesti ja Poola vahelise vaidluse kohta lähemalt ka KÕKi 2009.a. oktoobrikuu uudiskirjast
Euroopa Komisjon kehtestas sektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks
Euroopa Komisjoni 24.12.09 otsusega on määratud kindlaks sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks. Loetelu on kehtestatud tulenevalt EL direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse EL-s kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem.
Vt Komisjoni otsust Euroopa Liidu Teatajas
VÄLISÕHU KAITSE
Eesti vastus välisõhu saaste rikkumismenetluse osas: olukord on paranemas
Euroopa Komisjon saatis Eestile 3. novembril 2009 põhjendatud arvamuse, milles märgib, et Eesti ei ole saavutanud peenosakeste PM10 piirtasemetest kinnipidamist välisõhus. Komisjon leidis, et kuna Eestis on ületatud PM10 piirtasemeid mitu aastat järjest ning Eesti ei ole esitanud asjakohast teadet, ei ole Eesti täitnud direktiivist 1999/30/EÜ tulenevaid kohustusi. Kui ametlik kiri tähistab esimest formaalset sammu EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetluses, siis komisjoni põhjendatud arvamuse esitamine on järgmiseks menetlusetapiks, millele võib järgneda liikmesriigi Euroopa Kohtusse kaebamine.
Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2010.a. istungil otsustati, et Keskkonnaministeeriumi analüüsi põhjal teavitatakse komisjoni, et prognooside kohaselt ei ületa Eesti enam peenosakeste piirväärtusi välisõhus ning et varasematel ületamistel on olnud erinevad põhjused, sh piiriülesed. Samuti antakse komisjonile teada, et Tallinna välisõhu kvaliteedi parendamise tegevuskava eelnõu on plaanis kinnitada 2010. aasta jaanuaris.
Allikas: Vabariigi Valitsus
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus: Natura alade nimekirja kandmiseks nõusoleku andmise otsustamisel ei saa tugineda muudele kui keskkonnakaitsealastele põhjustele
Euroopa Kohus lahendas 14. jaanuari 2010.a. otsusega kohtuasjas nr C-226/08 Saksamaa kohtu eelotsusetaotlust seoses Papenburgi linna ja Saksa riigi vahelise vaidlusega. Saksa riik plaanis anda nõusoleku Euroopa Komisjoni koostatud Natura alade loetelu (ühenduse tähtsusega alade loetelu) eelnõule, milles oli nimetatud ka üks Emsi jõel Papenburgi linna territooriumist allavoolu asuv ala. Papenburgi linn on Emsi jõe ääres asuv sadamalinn, kus asub ka laevatehas. Võimaldamaks laevade – süvisega kuni 7,3 m – liikumist laevatehase ja Põhjamere vahel tuleb Emsis teha süvendamisi. Jõe süvendamiseks on antud luba vastava ametiasutuse poolt 1994.a. Seetõttu leidis Papenburgi linn, et Saksamaa ei oleks pidanud andma nõusolekut ala kandmiseks Natura alade loetellu. Linnal on kartus, et kui vaidlusalune ala sellesse loetellu lisatakse, tuleb vajalike süvendamiste tegemiseks tulevikus igal üksikjuhul läbi viia EL loodusdirektiivi artikli 6 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud hindamine (nn Natura hindamine).
Euroopa Kohus leidis, et liikmesriik ei või komisjoni koostatud ühenduse tähtsusega alade loetelu eelnõusse ühe või mitme ala lisamise osas nõusoleku andmata jätmiseks tugineda muudele kui keskkonnakaitsealastele põhjustele (otsuse p 33).
Samuti leidis Euroopa Kohus, et laevateede hooldustööd, millele on antud luba enne loodusdirektiivi ülevõtmise tähtaega, peavad juhul, kui need võivad avaldada sellele alale olulist mõju, läbima keskkonnamõju hindamise, kui neid töid jätkatakse pärast asjaomase ala lisamist ühenduse tähtsusega alade loetellu (otsuse p 50). Samas leidis Euroopa Kohus ka seda, et juhul, kui nende tööde teostamise korduvust, laadi ja tingimusi arvestades võib neid vaadelda üheainsa tegevusena – eriti juhul, kui nende eesmärk on laevatee teatava sügavuse säilitamine regulaarsete ja vajalike süvendamistega –, siis võib neid hooldustöid käsitada ühe ja sama projektina loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses (otsuse p 51).
Riigikohus: Edelaraudteed ei saa karistada selle eest, et ta ei teavitanud metsise püsielupaigas lammutustöid läbiviivat ettevõtet seal kehtivatest kitsendustest
Riigikohtu halduskolleegiumi 4. jaanuari 2010.a. otsusega haldusasjas nr 3-1-1-104-09 tühistati Pärnu Maakohtu 4. juuni 2009. a otsus Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i karistamises looduskaitseseaduse § 71 lg 2 järgi ja lõpetati väärteomenetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS sai 2009.a. jaanuaris Keskkonnainspektsioonilt 20 000 krooni trahvi, kuna ettevõtte juhatuse liige Rain Kaarjas korraldas 2008.a. aprillis ja mais lammutustöid Pärnu-Mõisaküla raudteelõigul, kus asub kaitse alla võetud metsise püsielupaik ja kus seetõttu on inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine jmt lubatud üksnes 1. juulist kuni 31. jaanuarini. Pärnumaa KKT oli ettevõtet kitsendustest informeerinud 2008.a. jaanuaris, ent ettevõtte juhatus ei teavitanud nendest osaühingut, kes lammutustöid reaalselt läbi viis. Edelaraudtee vaidlustas KKI otsuse Pärnu Maakohtus, kes jättis aga KKI otsuse muutmata. Riigikohtu 4.01.10 otsusega leiti aga, et Pärnu Maakohtu otsus ei olnud õige ja see tuleb tühistada.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i on karistatud LKS § 71 lg 2 järgi, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest. Riigikohus leidis, et kuna Kalda metsise püsielupaigas ei viibinud ükski Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i esindaja, ei saa Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i nõuete rikkumise eest karistada. Lahendis analüüsitakse pikalt võimalust võtta Edelaraudtee Infrastruktuuri AS vastutusele selle eest, et metsise püsielupaigast ei teavitatud lammutustöid läbiviivad ettevõtet. Kokkuvõttes jõuab Riigikohus siiski järeldusele, et õiguskorras puudub käesoleval hetkel võimalus karistada looduskaitseobjekti valdajat kolmandale isikule objektist teavitamata jätmise eest.
Vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-1-1-104-09
Valitsus kärpis Harju ja Järva maakonna kaitsealuste parkide nimekirju
Vabariigi Valitsus tunnistas möödunud aasta detsembris kehtetuks mitmed Harju ja Järva maakonna kaitsealuste parkide kaitse alla võtmise otsused. Järva maakonnas arvati kaitse alt välja 9 üleriigilise looduskaitseväärtuse minetanud kaitseala: Paide lossipark, Rutikevere, Päinurme, Viisu, Röa, Palu ja Tori pargid ning Piiometsa põlispuude grupp ja Päinurme tammik. Harju maakonnas arvati kaitse alt välja Rannamõisa park ja K. Türnpu park, kuna ekspertgrupi hinnangul on ka need pargid minetanud oma loodusväärtuse.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009.a. määrust nr 219 „Harju maakonna kaitsealuste parkide kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine”
Vt Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määrust nr 209 „Järva maakonnas parkide ja puistu kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine”
VESI
Eesti vastus põhjavee kaitset puudutava rikkumismenetluse osas: muudame regulatsiooni
Euroopa Komisjon on saatnud Eestile põhjendatud arvamuse, milles leiab, et Eesti ei ole võtnud õigeaegselt üle EL direktiivi 2006/118/EÜ (mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest) nõudeid. Kui ametlik kiri tähistab esimest formaalset sammu EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel algatatud rikkumismenetluses, siis komisjoni põhjendatud arvamuse esitamine on järgmiseks menetlusetapiks, millele võib järgneda juba liikmesriigi Euroopa Kohtusse kaebamine.
Keskkonnaministeerium otsustas ekspertiisi põhjal tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 2004.a. määruse, millega olid kehtestatud põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord – ja asendada see uue samu küsimusi reguleeriva määrusega.
Samuti on keskkonnaministeerium täiendava analüüsi käigus jõudnud järeldusele, et direktiivi ülevõtmiseks tuleb kehtestada selles olevad üldkasutatavad mõisted seaduses, mitte teiseses õigusaktis. Seetõttu on välja töötatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2010. aasta I kvartalis.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Keskkonnaminister kehtestas uue põhjavee kaitset reguleeriva määruse
Keskkonnaministri 29. detsembri 2009.a. määrusega nr 75 on kehtestatud „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, põhjaveekogumite seisundiklassidele vastavad keemiliste näitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused ning põhjaveekogumi seisundiklassi määramise kord”.
Keerulise nimega õigusakti eesmärgiks on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist. Määrus asendab varasemat, 2004.aastast kehtinud määrust põhjaveekogumite veeklasside ja nende kvaliteedinäitajate kohta; uue määruse kehtestamise põhjuseks oli EL poolt Eesti vastu algatatud rikkumismenetlus (vt eelmist uudist).
Vt keskkonnaministri 29.12.09 määrust nr 75 Riigi Teatajas
Valitsus pikendas sõnnikuhoidlate korrastamise tähtaega
Vabariigi Valitsus muutis 29.12.09 oma varasemat määrust, millega kehtestatakse veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele. Määruse muutmise eesmärk on pikendada väljaspool nitraaditundlikku ala asuvate sõnnikuhoidlate korrastamise tähtaega 1. jaanuarilt 2010 tähtajani 1. jaanuar 2013. Tegu on hoidlatega, mis kuuluvad 2002. aastast loomakasvatushoonete juurde ja kus peetakse üle 10 looma.
Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et oleks takistatud sademete, pinna- ning põhjavee valgumine hoidlasse. Hoidlad peavad olema ka lekkekindlad ja vedelsõnnikuhoidlad peavad olema kaetud. Muudatusettepaneku tegi Eesti Põllumeeste Keskliit, kes põhjendab oma ettepanekut praeguse raske majandusolukorraga, mistõttu põllumajandusettevõtjad ei ole suutelised täitma nõudeid määruses varem toodud tähtajaks.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009. a määrust nr 220 Riigi Teatajas
Valitsus kehtestas Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava
Vabariigi Valitsus kehtestas 29.12.2009.a. korraldusega Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009–2011. Tegevuskava peamine eesmärk on tagada nitraaditundlikul alal inimeste tervisele ohutu joogivesi. Selleks tuleb tegevuskava kohaselt piirata põllumajandusreostust, aidata kaasa säästva põllumajandustootmise arengule ja võtta kasutusele muud nitraadikoormust vähendavad abinõud.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009. a korraldust nr 589 Riigi Teatajas
Vt selgitust tegevuskava kehtestamise korralduse kohta Vabariigi Valitsuse 29.12.09 istungi päevakorrapunktide ülevaates (p 10)
JÄÄTMED
Muudeti romusõidukite käitlemisnõudeid
Keskkonnaministri 18. detsembri 2009.a määrusega nr 69 muudeti romusõidukite käitlusnõudeid, täpsemalt lammutuskoja ja kogumiskoha mõistete sõnastusi. Romusõidukid kuuluvad nii ohtlike jäätmete kui tavajäätmete hulka, kehtivate nõuete kohaselt peab lammutuskojale ja kogumiskohale olema antud asjaomane jäätmeluba või keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Enamikus romusõidukite kogumiskohtadest ja lammutuskodadest käideldakse ohtlike jäätmete hulka liigituvaid romusõidukeid, kuid on ka isikuid, kes käitlevad ainult tavajäätmete hulka kuuluvaid romusid, millest on teine jäätmekäitleja eelnevalt kõik ohtlikud osad ja vedelikud eemaldanud.
Määruse täpsustused kehtestati selleks, et ära hoida väärarusaama, nagu kehtivad nõuded ei kehtiks sellisele romude kogumiskohale ja lammutuskojale, kus käideldakse ainult tavajäätmete hulka kuuluvaid romusõidukeid, nimetatud määruse nõuded ei laiene. Samuti kõrvaldatakse määrusest mõned ebatäpsused mõistete kasutuses.
Vt keskkonnaministri 18. detsembri 2009. a määrust nr 69 Riigi Teatajas
Vt Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud määruse eelnõu seletuskirja e-õiguses
Pikendati pakendi tagatisraha suuruse numbriliste märkide kasutamise tähtaega
Keskkonnaministri 16. detsembri 2009.a määrusega nr 68 muudeti varasemat keskkonnaministri määrust, millega on kehtestatud pakendi tagatisraha suuruse märgid. Muudatusega pikendati numbriliste tagatisraha märkide kasutamise tähtaega kuni 28. veebruarini 2010.a.
2009.a. juunis tagatisraha suuruse märkide kasutamise nõuetes tehtud muudatustega kehtestati, et edaspidi märgitakse pakendile tagatisraha suurus numbri asemel tähemärkidega A, B, C või D. Samuti sätestati, et pakendiettevõtja võib lasta turule tagatisraha numbriliste märkidega pakendeid 31. detsembrini 2009. OÜ Eesti Pandipakend taotles tähtaja pikendamist 28. veebruarini 2010, kuna pakendiettevõtjatel on majandussurutise tõttu liiga palju laovarusid, millel on kasutatud vana pakendimärgistust.
Vt Keskkonnaministri 16. detsembri 2009. a määrust nr 68
Vt ka selgitusi määruse eelnõu seletuskirjas
Muudeti patareide ja akude märgistamise nõudeid
Keskkonnaministri 3. detsembri 2009.a. määrusega nr 65 muudeti patareide ja akude märgistamise nõudeid. Kui varem kehtinud nõuete kohaselt oli patareidel ja akudel nõutava lahutuskogumismärgise minimaalne suurus silindrilise patarei või aku poolest välispinnast 1,5%, siis nüüdsest peab see olema patarei või aku kogu välispinnast 1,5%. Muudatuse põhjuseks on see, et vastav märgistusnõue tuleneb EL direktiivist 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid (nn patareidirektiiv). Muudatusega likvideeriti vastuolu direktiiviga.
Vt keskkonnaministri 3. detsembri 2009. a määrust nr 65 Riigi Teatajas
Vt selgitusi määruse eelnõu seletuskirjas
OHTLIKUD AINED
Uus EL määrus seab ühtse raamistiku taimekaitsevahendite statistika jaoks
Euroopa Liidus on kehtestatud uus määrus 1185/2009, milles sätestatakse ühtne raamistik pestitsiidide, mis on taimekaitsevahendid, statistika jaoks. Selle põhjuseks oli määruse preambula kohaselt vajadus koostada üksikasjalik, ühtlustatud ja ajakohane statistika pestitsiidide müügi ja kasutamise kohta ühenduse tasandil. Selline statistika on vajalik Euroopa Liidu säästava arengu poliitika hindamiseks ning pestitsiidide kasutamisega seotud tervise- ja keskkonnaohtude näitajate väljaarvutamiseks. Määrusega nähakse EL liikmesriikidele ette kohustus esitada perioodiliselt andmed turulelastud pestitsiidide aastaste koguste ja kasutatud pestitsiidide aastaste kohustuste kohta.
Vaata lähemalt: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat
GMO
Euroopa Komisjon lubas turule järjekordse geenmuundatud maisisordi
Euroopa Komisjoni 30. novembri 2009.a. otsusega on turule lubatud geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid.
Vt Euroopa Komisjoni 30. novembri 2009.a. otsust Euroopa Liidu Teatajas
KALANDUS
Jõustus EL uus kalanduse kontrollisüsteem
1. jaanuaril 2010.a. hakkasid kehtima uued eeskirjad, mille eesmärk on tugevdada EL ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi. Euroopa Komisjoni teatel antakse nende eeskirjadega ELile ja tema liikmesriikidele tõhusad vahendid, et kaitsta mitte ainult merede ja ookeanide ressursse vastutustundetute ettevõtjate eest, vaid ka kaitsta ausate kalurite elatusallikaid nii, et vähendatakse ebaausat konkurentsi. Tänu sellele, et riikidel ei ole lubatud kohaldada sooduskohtlemist ja puudub kiusatus petta, sest eeskirjade rikkujad ei pääse karistusest, võimaldab uus süsteem kaluritel töötada ühesugustel tingimustel ja seega edendada eeskirjade järgimist kalandussektoris.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt ka uudist uue kontrollisüsteemi kohta KÕKi 2009.a. detsembrikuu uudiskirjas
|
