|
Durbani kohtumise tulemused: Kyoto protokolli kehtivust pikendati, aastaks 2015 töötatakse välja üleilmne emissioonide vähendamise lepe
28. novembril – 9. detsembril toimus Durbanis, Lõuna-Aafrikas ÜRO kliimamuutuste konverents, millel osalesid 195 ÜRO liikmesriigi esindajad ja 15-liikmeline Euroopa Parlamendi delegatsioon. Pärast kaht nädalat toimunud läbirääkimisi jõuti kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ja töötada välja kõiki riike hõlmav õiguslikult siduv lepe, mis peaks valmima aastaks 2015 ning jõustuma 2020. Viimane oli Euroopa Liidu üks peamisi strateegilisi ettepanekuid vähendamaks kasvuhoonegaaside emissioone. Lisaks otsustati viia ellu nn „roheline kliimafond“ (Green Climate Fund) vaesemate riikide keskkonnasõbralikuma arengu rahaliseks toetamiseks.
Kõiki riike hõlmav õiguslikult siduv raamlepe kasvuhoonegaaside vähendamiseks
Läbirääkimiste olulisimaks tulemuseks on kokkulepe töötada 2015. aastaks välja õiguslikult siduv lepe, mis eelduslikult jõustub 2020. aastaks. Uue leppe näol oleks sisuliselt tegemist esimese instrumendiga, mis kohustaks kõiki saastajaid kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendama. Läbirääkimised ei kulgenud vaidlusteta leppe õigusliku siduvuse suhtes. India oli esialgu õiguslikult siduva leppe sõlmimise osas vastumeelne, leides, et tuleks säilitada erinevad nõuded arenenud riikidele ja arenguriikidele. Praegu kehtivad erisused tulenevad asjaolust, et arenguriigid ei pea end vastutavaks arenenud riikide tegevuse tulemusena tekkinud kliimamuutuste eest. Nende hinnangul on arenenud riigid saavutanud fossiilkütuste kasutamisel põhineva tööstusliku tegevusega majandusliku suutlikkuse ning on nüüd kohustatud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendama. Õiguslikult siduvasse leppesse suhtusid kriitiliselt ka Brasiilia, Lõuna-Aafrika ja Hiina.
Bangladesh ning mitmed väikesed saareriigid, kes on kliimamuutusega kaasnevast merevee taseme tõusust enim mõjutatud, nägid seevastu õiguslikult siduva raamleppe vajadust. Soovitusliku sisuga kokkuleppega ei saavutataks nende hinnangul soovitud eesmärki: kaitsta järeltulevaid põlvkondi kliimamuutuse kõige negatiivsemate mõjude eest. Läbirääkimiste lõpptulemusena saavutati siiski kompromiss arengumaade ja arenenud riikide vahel. Selle tulemusena nõustusid ajaloos seni mitmeid kordi kasvuhoonegaaside vähendamise lepetega ühinemisest keeldunud suurimad saastajad India, Hiina ja USA viimaks uue, siduva leppe väljatöötamisega. Läbirääkimised uue lepingu detailide üle algavad järgmisel aastal.
Kyoto protokolli pikendamine
Üheks olulisemaks läbirääkimiste tulemuseks lühemas perspektiivis on Kyoto protokolli pikendamine uueks perioodiks, mis algab 1. jaanuarist 2013. a (mil lõpeb Kyoto protokolli esialgne kehtivusaeg). Kyoto protokoll võeti vastu 11. detsembril 1997. a Jaapanis Kyotos kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kolmanda kohtumise raames. Tegemist on hetkel ainsa õiguslikult siduva lepinguga, mis kohustab arenenud riike vähendama õhku paisatavaid heitkoguseid, eesmärgiga hoida maakera keskmise temperatuuri soojenemist alla 2º C. Kyoto protokolli eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid arenenud tööstusriikide (va USA) seas aastatel 2008-2012 5% võrreldes aastaga 1990 (nn baasaasta). Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002. a.
Kyoto protokolli kehtivusaja pikendamist võib pidada küll positiivseks arenguks, kuna see tähendab, et ka enne 2020. aastat on siiski olemas rahvusvaheline õigusakt, mis kohustab mõningaid suuremaid saastajaid kasvuhoonegaaside emissioone vähendama. Samas on Kyoto protokolli suhtes väljendatud ka palju kriitikat: esmalt ei hõlma see mõningaid maailma suuremaid saastajaid, lisaks arenevatele riikidele nagu India ja Hiina ka pikka aega kõige suurema „süsinikujäljega“ riiki USAd. Teiseks on märgatavaid edusamme protokolli kehtivusajal teinud peaasjalikult endised Ida-Euroopa riigid, kellel oli selline võimalus tulenevalt baasaastale järgnenud rasketööstuse kokkuvarisemisele. Kolmandaks kriitika põhjuseks on protokolli jõustamismehhanismide nõrkus, mida demonstreeris äsja elavalt Kanada väljaastumine lepingu osapoolte hulgast, mille tõttu Kanadal ei tule tasuda 14 miljardi dollari suurust trahvi kohustuste täitmata jätmise eest.
Muud tulemused ja arengud
Durbani kliimakonverentsi tulemusena otsustati asutada ka Rohelise Kliima Fond, mille eesmärgiks on pakkuda rahalist abi vaeste riikide keskkonnapuhtama arengu toetamiseks ja kliimamõjudega kohanemiseks. Fondi mahuks oleks kokku kuni 100 miljonit dollarit aastas.
ÜRO hoiatab, et üleilmse kasvuhoonegaaside vähendamise kokkuleppe sõlmimise viibimise tulemusena võib maakera keskmise temperatuuri soojenemise hoidmine alla 2º C osutuda seniarvatust keerulisemaks. Uuringud näitavad, et maakera keskmine temperatuur võib järgmise sajandi jooksul tõenäoliselt tõusta rohkem kui 2º C juhul, kui kõik riigid ei tegele aktiivselt kasvuhoonegaaside vähendamisega. Temperatuuri tõusu 2º C võrra on teadlaste poolt peetud maksimaalseks „ohutuks“ piiriks, selle eesmärgi tähtsust rõhutati ka 2009. detsembris toimunud Kopenhaageni kliimakonverentsil (COP 15).
Vt Durbani kliimakonverentsiteemalist veebilehte ÜRO kodulehelt (inglise k)
Vt uudist Durbani kliimakonverentsi kohta BBC kodulehelt (inglise k)
Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet (inglise k)
Vt ELi uudist Durbani kliimakonverentsi kohta EurActive veebilehelt (inglise k)
Kliimamuutuse õigusliku reguleerimise kohta saab lähemalt lugeda KÕKi kodulehe materjalide rubriigist ning KÕKi juristi Siim Vahtruse sel aastal avaldatud artiklist "Kliimamuutus: üleilmne probleem, jagatud vastutus".
|
