DETSEMBER 2011

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee

Hea lugeja!

Sellekuises keskkonnaõiguse uudiskirjas on ilmselt kõige olulisemaks uudiseks Durbani kliimakonverentsi tulemused, mis annavad lootust edasiseks siduvaks rahvusvaheliseks leppeks kasvuhoonegaaside vähendamise osas. Pikemalt kirjutame ka Riigikohtu värsketest lahenditest seoses planeeringuvaidlusega Tallinnas Pirita teel ning lühidalt kajastame Riigikontrolli värske auditi tulemusi, mis olid kriitilised õigusaktide mõju hindamise suhtes.

Head lugemist!

KÕK

Peateemad

Durbani kohtumise tulemused: Kyoto protokolli kehtivust pikendati, aastaks 2015 töötatakse välja üleilmne emissioonide vähendamise lepe

Durbani kohtumise tulemused: Kyoto protokolli kehtivust pikendati, aastaks 2015 töötatakse välja üleilmne emissioonide vähendamise lepe

28. novembril – 9. detsembril toimus Durbanis, Lõuna-Aafrikas ÜRO kliimamuutuste konverents, millel osalesid 195 ÜRO liikmesriigi esindajad ja 15-liikmeline Euroopa Parlamendi delegatsioon. Pärast kaht nädalat toimunud läbirääkimisi jõuti kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ja töötada välja kõiki riike hõlmav õiguslikult siduv lepe, mis peaks valmima aastaks 2015 ning jõustuma 2020. Viimane oli Euroopa Liidu üks peamisi strateegilisi ettepanekuid vähendamaks kasvuhoonegaaside emissioone. Lisaks otsustati viia ellu nn „roheline kliimafond“ (Green Climate Fund) vaesemate riikide keskkonnasõbralikuma arengu rahaliseks toetamiseks.

Riigikohus: KSH algatamata jätmise kaalumisotsus ei ole lõplikust haldusaktist eraldi vaidlustatav

Möödunud kuul tegi Riigikohus neli määrust asjades nr 3-3-1-63-11, 3-3-1-64-11, 3-3-1-58-11, 3-3-1-48-11, milles selgitas keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise vaidlustamise võimalusi. Kohus leidis, et KSH algatamata jätmise otsustus ei ole selline menetlustoiming, mida saaks halduskohtus vaidlustada eraldi lõplikust haldusaktist, juhtudel, kus haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas.

Riigikohus selgitas menetluskulude jaotamise korda

1. detsembril tegi Riigikohus otsuse asjas nr 3-3-1-62-11, milles selgitas menetluskulude jagamise taotluse lahendamise korda. Kohtuasi puudutas Saare maavanema 28. novembri 2007. a korraldust, millega määrati plahvatusohtlike esemete hävitamise kohaks Saaremaal Mõntu piirkond. Kohalik elanik V. Sogenbits esitas kaebuse korralduse tühistamiseks. Kaebaja esitas kohtuasjas ka kaks määruskaebust: esiteks menetluse lõpetamise määruse peale ning teiseks Päästeameti kolmanda isikuna menetlusse kaasamise peale. Riigikohtus oli vaidluse all ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja poolt 20 400 kr suuruste õigusabikulude kandmine ei olnud asjas põhjendatud ega vajalik. Kuna ringkonnakohus leidis, et tegemist ei ole mahuka ega väga keerulise asjaga ning asi lahendati kirjalikus menetluses, ei mõistetud õigusabikulusid Saare maavanemalt välja.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid kohus mõistab kaotajalt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohus eeltoodud ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustunud, leides, et 20 400 kr suurused õigusabikulud olid põhjendatud ja vajalikud, arvestades, et kulud ei olnud kaebuse asjaolusid arvestades tavapärasest oluliselt erinevad.

Vt Riigikohtu otsust kohtuasjas nr 3-3-1-62-11

Riigikogu võttis vastu seaduste muudatused CO2 maapõues säilitamise kohta

7. detsembril võttis Riigikogu vastu välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) jt seaduste muudatused, millega võetakse Eesti õigusesse üle EL direktiivi 2009/31/EÜ nõuded. See direktiiv käsitleb süsinikdioksiidi (CO₂) püüdmist, transporti ja maapõues säilitamist. Süsinikdioksiidi maapõues säilitamise eesmärk on tööstuses tekkiva kasvuhoonegaasi CO₂ püsiv talletamine nii, et see ei pääseks atmosfääri ega mõjutaks seeläbi kliimamuutust. Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole Eestis CO₂ maapõues säilitamine võimalik, kuid seadusandlusega peab looma võimaluse CO₂ kogumiseks ja transportimiseks mööda transporditorustikke maapõues säilitamise eesmärgil muudes riikides.

CO2 kogumise süsteemi loomise tähendus ettevõtjate jaoks seisneb EL direktiivi 2009/29/EÜ (kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiiv) artikli 1 lõike 15 punktis b, mille kohaselt ei pea ettevõtted esitama kogutud ja talletamisele suunatud CO2 heite jaoks hankima saastekvoote. VÕKS muudatuste kohaselt tuleks eriti suure põletusseadme (nimisoojusvõimsusega 300 MW või enam) käitaja esitama hinnangu, kas süsinikdioksiidi säilitamiseks sobivad kohad on kättesaadavad, kas transpordivahendite kasutamine on võimalik, ja kas süsinikdioksiidi kogumise süsteemi moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Eelnõu menetlemisel Riigikogus sisulisi muudatusi eelnõusse ei tehtud. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2011.a oktoobrikuu uudiskirjas.

VÕKS muudatuste tõttu on algatatud ka kaks Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõud. Esiteks lisataks kompleksloa kohustusega tegevusalade hulka CO2 kogumine maapõues säilitamiseks. Teise muudatuse kohaselt tuleks kaaluda keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkust, kui alustatakse tegevust maapõues säilitatava CO2 transportimiseks torustiku rajamiseks ja sellega seotud pumbajaamade ehitamiseks või kui uut tegevust ehitiste rajamisel CO2 kogumiseks maapõues säilitamiseks. KMH tuleb läbi viia ilma eelhinnanguta, kui CO2 transportimiseks kasutatav torustik on enam kui 40 kilomeetrit pikk või torude läbimõõt enam kui 800 millimeetrit.

Loe muudatuste kohta lähemalt KÕKi 2011.a oktoobrikuu uudiskirjast

Vt seaduste muudatuste eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt

Vt määruste muudatuste eelnõusid ja seletuskirju Eelnõude Infosüsteemist

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava

5. detsembril kinnitas Euroopa Komisjon Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012. Jaotuskava mahuks on 13,3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut (saastekvooti) aastas, mis eraldatakse kava kohaselt 47-le Eesti ettevõttele. Jaotuskava sisaldab nimekirja Eesti ettevõtetest, kes kuuluvad EL kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi. Kavas on kirjas kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused, mida igale süsteemi kuuluvale ettevõttele eraldatakse riigi poolt kauplemisperioodil 2008-2012. a tasuta. Tasuta eraldatavaid koguseid ületava heite eest tuleb ettevõtjatel hankida täiendavaid saastekvoote vastavatelt enampakkumistelt.

Eesti pidas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku jaotuskava osas Euroopa Komisjoniga vaidlusi alates 2007. aastast. Euroopa Komisjon lükkas kahel varasemal korral Eesti esitatud jaotuskava tagasi: 2006. a juunis esitas Eesti Komisjonile jaotuskava eelnõu mahuga 24,4 miljonit tonni CO2 aastas, 2011.a jaanuaris mahuga 14,3 milj tonni CO2 aastas. Heakskiidetud, esialgsest ligikaudu kaks korda väiksema mahuga kava esitati Eesti valitsuse poolt Komisjonile 5. septembril 2011. a.

Loe Euroopa Komisjoni ning Eesti vahelise vaidluse kohta lähemalt ka KÕKi 2009. a oktoobri, 2010. a jaanuari, 2011. a veebruari, 2011. a mai, 2011.a septembri uudiskirjadest

Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

Vt ka Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava Keskkonnaministeeriumi kodulehel

Euroopa Komisjon lõi üleeuroopalise registri kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemiseks

18. novembril võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EL) nr 1193/2011, mille alusel luuakse  ühtne ELi register 1. jaanuarist 2013. a algavaks kauplemisperioodiks ja sellele järgnevateks kauplemisperioodideks liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis. Aastast 2013 algab ELi heitkogustega kauplemise kolmas 8-aastane kauplemisperiood (2013-2020. a), mis oma kestuselt on võrreldes eelnevate perioodidega pikem. Muutunud on ka lubatud heitkoguste ühikute (LHÜ-de) taotlemise põhimõtted. Kolmandal kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist kauplemissüsteemi kuuluvatele käitistele. Seni on ELi heitkogustega kauplemisel toimunud tehingud (ühikute ost-müük jne) läbi vastavate siseriiklike elektrooniliste registrite, kuid käesoleva määrusega luuakse ELi ühtne register.

Vt ka Euroopa Komisjoni heitkogustega kauplemise registri teemalist veebilehte (inglise keeles)

Vt ka Euroopa Komisjoni määruse nr 1193/2011 teksti (pdf-formaadis)

Vt ka kasvuhoonegaasidega kauplemiseks riiklikut registrit

17. novembril võttis Riigikogu vastu taimekaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seadusemuudatustega võeti Eesti õigusesse üle EL määrus nr 1107/2009/EÜ taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning EL direktiiv 2009/128/EÜ pestitsiidide säästvast kasutamisest. Plaanitud muudatuste sisu algses eelnõus kajastasime lähemalt oktoobrikuises uudiskirjas. Eelnõu menetlemisel Riigikogus tehti eelnõus mõned sisulised muudatused, näiteks taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsevahendi loa omaja kohustuste ning taimekaitseseade tehnilise kontrolli läbimise kohta. Seaduste muudatused jõustusid 26. novembril.

29. novembril võttis põllumajandusminister vastu määruse taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemate nõuete kohta, millega muudeti ja tunnistati kehtetuks senine määrus taimekaitsevahendite kasutamise nõuete kohta. Määrus täpsustab keskkonna- ja tervisekaitselised nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks. Uus määrus täiendab varasemaga võrreldes taimekaitsevahendite hoiukohale esitatavaid nõudeid, et tagada kemikaalide ohutu kasutamine kooskõlas EL direktiiviga 2009/128/EÜ pestitsiidide säästvast kasutamisest. Määrus jõustus 5. detsembril.

Vt seaduste muudatusi Riigi Teatajas

Vtpõllumajandusministri määrust taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemate nõuete kohta

Vt ka taimekaitseseaduse eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehel

Vt ka KÕKi 2011. a oktoobri uudiskirja uudist taimekaitseseaduse muudatuste kohta

Õigusaktide keskkonnamõju hindamine on puudulik

Riigikontroll jõudis 31. oktoobril avaldatud õigusaktide mõju hindamise auditis järeldusele, et õigusaktide mõju hindamine on puudulik ning õigusakti vastuvõtjatel ega avalikkusel pole piisavalt usaldusväärset infot õigusakti võimalike tagajärgede kohta. Samas on praeguses mõjuhindamise korras, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Õigustloovate aktide normitehnika eeskiri“, ette nähtud, et iga õigustloova akti seletuskirjas tuleb kirjeldada erinevaid mõjusid, sh ka mõju keskkonnale.

Riigikontrolli hinnangul ei olnud üheski auditeeritud seletuskirjas analüüsitud õigusaktiga kaasnevat mõju ettenähtud ulatuses ega oodatava põhjalikkusega. Ka Euroopa Liidu õigust ülevõtvate õigusaktide eelnõude olukord ei olnud mõjude hindamise poolest märkimisväärselt parem. Auditi hinnangul aitab mõjude hindamise probleeme vähendada läbimõeldud ja tasakaalustatud huvirühmade kaasamine seaduste väljatöötamisse. Auditi kohaselt ei ole alati kaasatud kõiki huvirühmi, keda seadus puudutab, ning kaasamise põhimõtted ei ole alati selged. Riigikontroll rõhutab, et seaduste kooskõlastamisel peaks iga minister hindama muuhulgas, kas eelnõude mõju tema valdkonnale on piisavalt ja kvaliteetselt analüüsitud. Järelikult on ka Keskkonnaministeeriumil kohustus hinnata keskkonnale avalduvate mõjude analüüsi piisavust.

Vt Riigikontrolli pressiteadet

Vt Õigusaktide mõju hindamise korralduse auditit Riigikontrolli kodulehelt (pdf-formaadis)

Fotode autorid: