RIO+20
konverentsil arutati, millist tulevikku me tahame
20.-21. juunil
toimus Brasiilias ÜRO säästva arengu maailmakonverents (Rio +20 konverents). Sellega tähistati 20 aasta möödumist esimesest
sarnasest tippkohtumisest Rio de Janeiros, mille tulemusena loodi nii Agenda
21, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon kui kliimamuutuste konventsioon.
Seekordsel konverentsil püüti kujundada poliitika, mis toetaks vaesuse
vähendamist, võimaldaks sotsiaalset võrdsust ja edendaks keskkonnakaitset.
Konverentsil osales üle 300 riigipea, valitsusjuhi ja -esindaja, ÜRO ametniku
ja ühiskondlike organisatsioonide esindaja. Konverentsi tulemusena jõudsid ÜRO
liikmesriigid säästva arengu alase tegevuse osas kokkuleppele ning selle
kinnituseks võeti vastu poliitikadokument „Tulevik, mida me tahame“.
Taustainfo
ÜRO säästva
arengu alase tegevuse eesmärk on arendada ja tugevdada ülemaailmsete
probleemide (nt kliimamuutused) lahendamiseks riikidevahelist koostööd ning
määratleda selleks poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel
kui ka riiklikul tasandil. Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust
juhib alates 1992. aastast ÜRO säästva arengu komisjon. Kajastasime Rio konverentsi ja säästva arengu alast ÜRO tegevust lähemalt
KÕKi 2012. a juunikuu uudiskirjas.
Vastuvõetud poliitikasuunad
Rio+20
konverentsi tulemusena vastu võetud poliitikadokument „Tulevik, mida me tahame“ määratleb tegevused, mis on vajalikud säästva arengu eesmärkide
saavutamiseks ning käsitleb rahaliste vahendite vajadust säästva arengu
edendamiseks, mh hõlmavad need säästva tootmise ja tarbimise toetusi. Samuti
rõhutab dokument naiste, valitsusväliste organisatsioonide ja põliselanike
tähtsust ning kutsub erasektorit üles rakendama säästvat äripraktikat, mh toetab
rohelist majandust.
Uue
poliitikadokumendi üheks märkimisväärsemaks suunaks on 1992. a vastuvõetud Rio deklaratsiooni 10. printsiibi elluviimise kindlustamine ja tugevdamine (punktid 88 h, 85 h, 99). 10.
printsiip kinnitab, et keskkonnaküsimusi on kõige parem lahendada kõikide
huvigruppide ühisel osalemisel. See tähistab nö „keskkonna demokraatia
põhimõtet“, mille järgi on juurdepääs teabele ning haldus- ja kohtumenetlusele
vajalikud, et tagada sisukas osalemine otsustusprotsessis. 10. printsiip toetab
Aarhusi konventsiooni ideed, kuid viimane
on kohaldatav üksnes Euroopa piirkonnas.
Teiseks
märkimisväärseks sammuks on see, et Rio+20 konverentsil toodi säästva arengu
diskussiooni sisse transpordi valdkond, mida seni pole arvesse võetud. Teema
aktuaalsuse ajendiks on suurenenud linlik eluviis, mille tulemusena on kasvanud
autode arv ja sellega kaasnev õhusaaste. Poliitikadokument toetab
ühistranspordi ja energiatõhusa transpordi süsteeme.
Kriitika
Vaatamata 10
printsiibi elluviimise tugevdamisele ja kindlustamisele on mitmed
valitsusvälised organisatsioonid pidanud Rio+20 konverentsi tulemusi
pettumustvalmistavaks. Näiteks ei võetud vastu konkreetset dokumenti, mis oleks
näinud ette konkreetsed finantsmeetmed säästva arengu edendamiseks. Samuti ei
saadud selget ja otsest mandaati üleilmse konventsiooni loomiseks, mis tagaks
ligipääsu teabele, otsustusprotsessis osalemisele ning juurdepääsu
õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Erinevalt Aarhusi konventsioonist oleks see
üleilmne ning hõlmaks ka muid regioone kui üksnes Euroopa. See tagaks
valitsustevaheliste dokumentide koostamise protsessis avalikkuse osalemise
erinevatest riikidest ning võtaks arvesse erinevatest kultuuridest ja
tingimustest pärinevate huvigruppide teadmisi ja arvamusi.
Materjalid:
Rio+20
kohtumise poliitikadokument „Tulevik, mida me tahame“ (ingl k, pdf)
1992. a Rio deklaratsioon (ingl k)
KÕKi 2012. a juunikuu uudiskiri
Artikkel Rio deklaratsiooni 10. printsiibi elluviimise kohta Wri Insight kodulehel
(ingl k)
Artikkel Rio+20 konverentsi tulemuste kohta Wri Insight kodulehel (ingl k)
Artikkel Rio deklaratsiooni 10. printsiibi elluviimise kohta The Access Initiative
kodulehel (ingl k)
Blogi Rio+20 konverentsi tulemuste kohta (ingl k)
|
