EL direktiivi eelnõu näeb ette merealade ja rannikualade planeerimise kohustuse

Euroopa Komisjon avalikustas möödunud kuul uue direktiivi eelnõu, mis paneb paika raamtingimused ja seab liikmesriikidele kohustuse merealade ruumiliseks planeerimiseks ning rannikualade integreeritud majandamiseks. Tegemist oleks täiesti uute kohustustega, mis võiksid olla heaks lahenduseks merealade kasutamisel tekkivatele konfliktidele, näiteks meretuuleparkide ja kaitset väärivate alade vahel.

 Taustast

Merealade kasutamiseks on järjest suurem surve, kuna merd nähakse järjest enam näiteks energiaallikana, seda kasutatakse laevaliikluseks, merest saab ammutada maavarasid jne. Samal ajal on hakatud järjest enam teadvustama ka vajadust mereökosüsteemide kaitsmiseks, täienenud on teadmised liigikaitse vajadustest ning merealade looduskaitselistest väärtustest. Merealade ruumiline planeerimine on hea mehhanism huvide tasakaalustamiseks, kuna võimaldab kõiki vajadusi arvesse võttes ühtselt kokku leppida, millist ala millisel viisil võib kasutada.

EL tasandil on nähtud vajadust merealade ning rannikualade integreeritud käsitlemiseks juba mõnda aega, ent seni ei ole merealade planeerimist õiguslikult siduva kohustusena ette nähtud. Uus direktiiv on seega loogiliseks jätkuks EL varasemale sellesuunalisele tegevusele.

2007. aastal vastu võetud nn sinine raamat Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta seab merendusvaldkonnas EL üldised suunad ning näeb merealade ruumilist planeerimist olulise tegevusena säästva poliitika kujundamisel.

2008. aastal kehtestatud merestrateegia raamdirektiiv (EL direktiiv 2008/56/EÜ) näeb ette, et hiljemalt aastaks 2020 tuleb saavutada või säilitada mereakvatooriumis hea keskkonnaseisund. Hiljemalt aastaks 2016 peab liikmesriikides olema käivitatud reaalseid tegevusi suunama hakkav meetmeprogramm, mis peab muuhulgas sisaldama ruumilisi kaitsemeetmeid (nt merekaitsealad).

2008. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Mereala ruumilise planeerimise suunised: ühiste põhimõtete saavutamine Euroopa Liidus“, millest ei tulene liikmesriikidele otseseid kohustusi, ent milles soovitatakse merealadel ruumiline planeerimine läbi viia ning teha seda läbipaistvalt ja sidusrühmade osalusel.

2010. a detsembris avaldas Komisjon teatise, milles käsitles seniseid saavutusi ning arenguvajadusi merealade ruumilise planeerimise valdkonnas. Teatises rõhutas Komisjon veelkord, et ehkki merealade ruumilise planeerimise korraldamine on liikmesriikide pädevuses, on oluline, et merealasid planeeritaks kõigis liikmesriikides, kuna see suurendab merendussektori säästvat arengut ning tagab õiguskindluse, ennustatavuse ja läbipaistvuse, vähendades seega ka kulusid investorite ja käitajate jaoks, eriti kui need tegutsevad mitmes liikmesriigis. Seejuures võimaldab merealade planeerimine edendada ka merealade kaitset. Teatisest võib välja lugeda eelhoiatuse, et 2011. aastal teeb Komisjon edasisi ettepanekuid merealade ruumilise planeerimise meetmete osas.

2011. aastal viis Komisjon läbi avaliku konsultatsiooni, et koguda seisukohti merealade ruumilise planeerimise kohta. Selle tulemusena sai kinnitust, et mereruumi kasutus muutub järjest tihedamaks ning et merealade ruumiline planeerimine on vajalik.

Uue direktiivi eelnõu seletuskirjas leiab Komisjon, et merealade planeerimise kohustuse seadmine on kohane just direktiivi kaudu, mis lubab liikmesriikidel arvestada planeeringute koostamisel oma eripäradega (erinevalt määrusest, mis paneks kohustused detailsemalt paika juba EL tasandil). Komisjon leiab seejuures, et merealade planeerimiseks on vaja panna liikmesriikidele siduv kohustus, kuna vastasel korral ei saavutataks EL strateegilisi eesmärke selles valdkonnas. Samuti võimaldab uues õigusaktis kohustuste kehtestamine tagada, et merealade planeerimine toimub kindla ajakava kohaselt.

 Uue direktiivi põhisisu

Uue direktiivi põhituumaks on kohustus koostada ja rakendada:

1)      merealade planeering või planeeringud ning

2)      rannikualade integreeritud majandamise strateegia või strateegiad.

Need võivad olla koostatud ühes või erinevates dokumentides ning võivad tugineda juba varem paika pandud süsteemidele või kavadele, tulenevalt konkreetse liikmesriigi eripärast.

Eelnõus on paika pandud miinimumnõuded nii merealade planeeringule (art 7) kui rannikualade strateegiale (art 8).

Merealade planeering peab sisaldama vähemalt merealade kaarti, mis määratleb praeguste ning potentsiaalsete tegevuste paiknemise nii ruumiliselt kui ajaliselt, kusjuures arvesse tuleb võtta vähemalt järgmisi tegevusi:

a)      energiatootmise ning taastuvenergia tootmise rajatised;

b)      nafta- ja gaasi tootmise kohad ja infrastruktuurid;

c)       mereteed;

d)      veealused kaablid ja torujuhtmed;

e)      kalapüügipiirkonnad;

f)       kalakasvanduste alad;

g)      looduskaitsealused alad.

Täpsemaid sisunõudeid ei ole planeeringule paika pandud, ent direktiivist nähtuvalt ei piisa planeeringus pelgalt olemasolevate ja potentsiaalsete tegevuste kaardile märkimisest, vaid tuleb leida ka viisid nendevaheliste konfliktide lahendamisest. Nimelt on direktiivi eelnõus ära määratud eesmärgid, millest planeeringu koostamisel tuleb lähtuda (art 5). Nende eesmärkide hulka kuulub mh EL energiavajaduse tagamine ning merest tulenevate energiaallikate edendamine, samuti meretranspordi arendamine, ent samas ka keskkonna säilitamine ja parandamine ning loodusressursside arukas ja ratsionaalne kaustamine mh eesmärgiga pidurdada elurikkuse kadu ning ökosüsteemi teenuste halvenemist.

Merealade planeeringute ning rannikualade strateegiate koostamisse tuleb kaasata avalikkus (art 9), ent väga täpseid nõudeid selleks ei ole praeguses eelnõus paika pandud. Avalikkus peab saama osaleda võimalikult varases etapis ning tulemused peavad neile kättesaadavad olema.

Samuti tuleb merealade planeeringute ning rannikualade strateegiate koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Direktiivi eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel võtta direktiivist tulenevad kohustused üle (st kehtestada vastavad siseriiklikud õigusnormid ja mehhanismid) 18 kuu jooksul direktiivi jõustumisest, merealade planeeringud ning rannikualade strateegiad tuleb kehtestada 3 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. Edaspidi tuleb planeeringud ja strateegiad üle vaadata iga 6 aasta tagant.

Direktiivi täitmise kohta tuleb liikmesriigil eelnõu kohaselt esitada aruanne 42 kuu jooksul direktiivi jõustumisest, edaspidi tuleb Komisjonile aru anda iga 6 aasta järel.

Direktiivi jõustumisaega on keeruline planeerida, kuna see sõltub sellest, kuidas sujub selle menetlemine EL Nõukogu ja parlamendi poolt. Seniste suuremate keskkonnadirektiivide menetlusaega arvestades võib direktiivi jõustumiseni minna 3-4 aastat või enamgi.

 Merealade ruumiline planeerimine Eestis

Merealade ruumilise planeerimisega on Eestis juba alustatud, mistõttu direktiivi jõustumine ei peaks kaasa tooma täiesti uusi kohustusi ja tegevusi.

Eesti merenduspoliitika 2012-2020 kohaselt peavad Eesti merealad olema planeeritud aastaks 2020. 2012. a oktoobris algatas Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringud Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel (vt lähemalt tollasest uudiskirjast). Planeeringute koostamise tähtaeg on 31. detsember 2016. Siseministeeriumi kodulehel oleva info kohaselt on samaaegselt planeeringute koostamisega kavas töötada aastaks 2015 välja ka merealade ruumilise planeerimise metoodika. Seega võib oodata, et uues direktiivis kajastatud nõudeid nii sisu kui eesmärkide osas Eesti merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamisel juba arvestatakse.

Probleemiks merealade planeerimisel võib kujuneda asjaolu, et samaaegselt planeeringute koostamisega ning väärtuslike ja kaitse alla võtmist väärivate merealade väljaselgitamisega menetletakse ja antakse välja lube merealadel tuuleparkide rajamiseks, kaevandamislubade andmiseks, kaadamiseks jne. Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2010. a koostatud analüüsis oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud ning teinud ettepaneku kehtestada merekaitsealade loomiseni potentsiaalselt väärtuslikel aladel ajutine tegevuspiirang (see eeldab ühtlasi potentsiaalselt väärtuslike alade eelnevat väljaselgitamist).

Materjalid:

EL direktiivi eelnõu (pdf)

Euroopa Komisjoni merealade ruumilise planeerimise teemaline veebileht

Merealade ruumilise planeerimise materjalid Siseministeeriumi kodulehel

Temaatilist kirjandust:

E. Saunanen, K. Vaarmari. Merealade ruumiline planeerimine: kehtiva õiguse analüüs ja lahendused selle täiendamiseks (SA Keskkonnaõiguse Keskus 2010)

E. Saunanen. Ruumiline planeerimine peaks laienema ka merealadele (jaanuar 2011)

E. Saunanen. Ajutise tegevuspiirangu merealadel kehtestamise proportsionaalsus (veebruar 2011)

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee