Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2012
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

KESKKONNAJÄRELVALVE

Koostamisel on eelnõu KKI uue elektroonilise andmekogu loomise ning KKI valveaja kohta

Keskkonnaministeerium (KKM) on avalikustanud eelnõu keskkonnajärelevalve seaduse täiendamiseks KKM volitusnormiga Keskkonnainspektsiooni (KKI) andmekogude asutamiseks ning KKI valveaja regulatsiooniga.

Eelnõu esimese täienduse kohaselt asutatakse eelnõu alusel kaks andmebaasi – uus objekti kontrollimise andmekogu süsteem ning olemasolev õiguserikkumiste andmekogu. Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi kantakse KKI töökorralduslikud andmed (nt KKI-le esitatud kaebused, tööplaanid, juhendid ja vormid, kontrollitud ja kontrollitavate objektide asukohakoordinaadid). Õiguserikkumiste andmekogu aga koondab haldus- ja süüteomenetlusega seotud andmeid (nt ettekirjutuste, kriminaalasjade, saastetasunõuete, tsiviilasjade, väärteoasjade andmed).

Eelnõu teise täienduse eesmärk on tagada pärast tööaja lõppu ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel KKI valmisolek reageerida kriisiolukordadele ja täita operatiivselt ettenägematuid ja edasilükkamatuid ülesandeid. KKI ametnik ei pea kavandatavate muudatuste kohaselt valveajal viibima tööandja määratud kohas, vaid enda valitud kohas, kust vajaduse korral on kohe võimalik asuda teenistusülesandeid täitma.

Eelnõu on esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kuni 30.10.2012. a.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS) 




KESKKONNATASUD

Riigikogu võttis menetlusse eelnõu põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise tasumäärade tõstmiseks

27. septembril võttis Riigikogu menetlusse keskkonnatasude seaduse (KeTS) muudatusi puudutava eelnõu, millega plaanitakse tõsta osade maavarade ning teatud vee kasutamise tasu ülemmäärasid.

Olulisemaks kavandataks muudatuseks on välispuistangutesse ladestatava põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise saastetasumäärade tõstmine alates 1. aprillist 2013. a 20% võrra aastas. Hetkel kehtiv põlevkivi aheraine ladestamise tasumäär ei ole 2009. aastast muutunud. Eelnõu eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid aherainet taaskasutama. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab põlevkivi aherainet kasutada näiteks teatud teede ehitamisel ja alternatiivina täitelubjakivi kasutamisele,  võimaldades kasutada loodusest otseselt kaevandatavat ressurssi efektiivsemalt.

Muid kehtestatud loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärasid muudetakse eelnõuga üksnes vähesel määral (nt dolokivi puhul tõstetakse ülemmäära senise 5,11 eurolt kuupmeetri kohta 5,24 euroni). Keskkonnatasude seaduses sätestatud alam- ja ülemmäärade alusel kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrustega juba konkreetsed tasud igaks aastaks. Seega võimaldavad muudatused tõsta tasumäärasid ka valitsuse määrustes, mis määravad kindlaks konkreetsed tasumäärad.

 Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel


Valitsuse määrustega tõsteti loodusvarade kasutusõiguse tasumäärasid

4. oktoobril võttis Vabariigi Valitsus vastu määruste muudatused, millega tõsteti loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid (muudatused avaldati Riigi Teatajas 9. oktoobril). Muudatuste kohaselt tõsteti nii kaevandamisõiguse tasusid kui põlevkivi ressursitasu ning kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vee ja jahutusvee tasumäärasid.

Nagu eelmises uudises selgitatud, on loodusvarade kasutusõiguse tasumäärade alam- ja ülemmäärad kirjas keskkonnatasude seaduses, valitsuse määrustega pannakse paika konkreetsete tasumäärade iga-aastane tõus kuni aastani 2015. Valitsuse määrusega muudeti tasude tõusuprotsenti märkimisväärselt. Näiteks põlevkivi ressursitasu tõstetakse alates 1. aprillist 2013 20% aastas, samas kui kehtiva määruse alusel oli aastateks 2013-2015 planeeritud tõus 5% aastas.

Muudatuse põhjendusena märgitakse määruse seletuskirjas, et eesmärgiks on arvestada Eesti veeressursi ja maavaravarude parema kaitse ja säästliku kasutamise tagamist. Määruse seletuskirjas esitatud selgitusega, et kõrgemad keskkonnatasud muudavad maavara kaevandamise säästlikumaks ning motiveerivad võtma kasutusele keskkonda vähem koormavaid tehnoloogiaid, võib iseenesest nõustuda ning sellest seisukohast on muudatus positiivne. Arvestades aga, et muudatus on seotud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga ning see on tehtud huvigruppidega läbi rääkimata ja neile ootamatult, on selle peamine põhjus olnud ilmselt siiski riigieelarvesse tulu laekumise suurendamine. Määruse seletuskirja kohaselt laekub muudatuse tulemusena täiendavat prognoositavat tulu riigieelarvesse 2013. aastal 5 miljonit eurot, 2014. a 12 miljonit ja 2015. a 17 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsuse määruse tekst Riigi Teatajas

Määruse eelnõu ja seletuskiri (koos muude riigieelarve seaduse eelnõu materjalidega) EIS-s




RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: Planeerimismenetluse teated tuleb avaldada vähemalt kord kuus ilmuvas vallalehes

Riigikohus on teinud 20. septembril määruse kohtuasjas nr 3-3-1-36-12, milles võttis seisukoha seoses vaidlusega, millises ajalehes võib avaldada planeerimismenetluse teateid. Vaidlusaluses asjas esitasid paar Saue valla elanikku 2011. a septembris kohtusse kaebused Saue vallas kehtestatud detailplaneeringu tühistamiseks, kuna leidsid, et planeering oli õigusvastane. Kohtumenetluses osutus esmalt aga kõige olulisemaks küsimus, kas kaebus esitati õigel ajal.

Planeeringu vaidlustamisel kohtus on üldine kaebetähtaeg 1 kuu, arvates päevast, mil isik sai planeeringu kehtestamisest teada või pidi sellest teada saama. Kaebajad said planeeringu kehtestamisest teada 2011. a augustis Saue valla ajalehe Koduvald kaudu ning hakkasid kaebetähtaega arvutama selles ajalehes teate avaldamise päevast. Saue vald leidis aga, et see ajaleht ei ole mõeldud planeeringute kehtestamisest teavitamiseks, vaid on üksnes muid kanaleid dubleeriv vahend elanike paremaks teavitamiseks. Planeerimisseaduse § 11 lg 2 p 3 kohaselt tuleb planeerimismenetluse teated avaldada valla või linna ajalehes, mis ilmub vähemalt üks kord kuus (Koduvald aga juulis ei ilmunud). Kuna Saue vallavalitsus avaldas teated planeeringu kehtestamise kohta juba 2011. a juulis ka oma veebilehel ja Eesti Päevalehes (EPL), leidis ta, et kaebetähtaeg planeeringu vaidlustamiseks oli septembriks juba möödas.

Riigikohus leidis, et ajaleht Koduvald tõepoolest ei vastanud PlanS nõuetele ning seega hakkas kaebetähtaeg planeeringu vaidlustamiseks kulgema juba teate avaldamisest veebis ja EPL-s. Samas otsustas kohus kaebetähtaja ennistada (st lugeda selle möödalaskmine põhjendatuks ja lubada kaebajatel kaebus siiski esitada), kuna leidis, et ebamõistlik oleks eeldada ja nõuda, et planeeringust huvitatud isikud peaksid planeeringu kehtestamise teadet otsima mitmest PlanS nõuetele vastavast ajalehest ja veebilehelt. Kuna tegemist oli pika menetlusega ning Saue vald oli ka eelnevalt avaldanud planeeringut puudutavaid teateid valla lehes, võisid kaebajad seetõttu ekslikult arvata, et  kaebetähtaeg hakkab kulgema teate vallalehes avaldamise hetkest.

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-36-12




ENERGEETIKA

Uue EL määruse kohaselt peavad ka tööstuslikud lambipirnid ja valgustid kandma energiamärgist

26. septembril avaldati EL Teatajas Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 874/2012, millega laiendatakse EL energiamärgise kasutamise nõuet kõigile lambipirnidele ning valgustitele. Seni tuli energiamärgisega varustada vaid kodumajapidamistes kasutatavaid lambipirne. Määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2013. a, üksikute nõuete suhtes on ette nähtud pikemad üleminekuperioodid.

Määrus kohustab lambipirnide ja valgustite tarnijaid ning edasimüüjaid tegema kättesaadavaks teavet toodete energiatarbimise kohta, viimased peavad ka kauplustes väljapandavad tooted varustama energiamärgisega. Lambipirnide puhul kantakse märgisele selle energiaklass (A++ kuni E) ning voolutarve 1000 tunni kohta; valgustite puhul tuleb näidata, milliseid pirne see sisaldab ning milliseid selles hiljem kasutada saab.

EL määrus nr 874/2012 Euroopa Liidu Teatajas (pdf)


Riigikontroll: energiamajandust tuleb senisest pikemalt ette planeerida, arvestades ka avatud elektrituru ja keskkonnamõjudega

Riigikontroll avalikustas 18. septembril ülevaate elektritootmise võimalikest valikutest, mille kohaselt on kogu energiamajandust vaja senisest pikemalt ning põhjalikumalt planeerida. Seejuures tuleb lähiajal otsustada, kuidas tagada varustuskindlus avatud turu tingimustes, kui palju elektrit tarbija või riigi toel Eestis üldse tulevikus toota, milliseid energiaallikaid selleks kasutada ja kas toota elektrit suurtes elektrijaamades või hajutatult.

Riigikontroll leiab, et otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid: järgmisest aastast täielikult avanevat elektriturgu, varustuskindluse vajadust, EL kliima- ja energiapoliitikat ning otsustega kaasnevaid kulusid tarbijale. Ülevaates kirjeldatakse nii elektritootmise hetkeolukorda kui võimalikke arenguid, hinnates neid seejuures läbi eeltoodud tegurite. Riigikontrolli hinnangul ei arvesta hetkeolukord ega tehtud plaanid (kuni aastani 2020) piisavalt oluliste teguritega. Avatud turu tingimustes ei taga elektritootmise praegune struktuur (Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse, seejuures valdav osa põlevkivist) avatud turu tingimustes varustuskindlust, samas on see vastuolus EL kliima- ja energiapoliitikaga. Olulised on ka põlevkivist elektri tootmise keskkonnamõjud (CO2 heide, jäätmed, põhjavee reostus), mis viimasel kümnendil on oluliselt suurenenud.

Riigikontrolli ülevaade on KÕKi hinnangul väärtuslikuks sisendiks mitmele järgmisesse aastasse plaanitud protsessile. Esmalt peaks Vabariigi Valitsus 2013. aastal otsustama, kas toetada rahaliselt uue Narva põlevkivielektrijaama teise 300 MW võimsusega ploki rajamist. Samuti on 2013. a IV kvartalisse plaanitud strateegiliste arengukavade „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ning „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“ muutmise eelnõude koostamine.

Riigikontrolli ülevaade „Elektritootmise võimalikud valikud“ (pdf)


Kooskõlastamisele saadeti Eesti biomajanduse strateegia 2014-2030 koostamise ettepaneku eelnõu

Põllumajandusministeerium saatis teistele ministeeriumidele ning huvigruppidele tutvumiseks ja kooskõlastamiseks “Eesti biomajanduse strateegia 2014-2030” koostamise ettepaneku eelnõu.  Strateegia koostamise eesmärgiks on suunata biomassi võimalikult efektiivset ja keskkonnasäästlikku kasutamist ning tagada ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem majandus, suurendades ühtlasi nii tootlikkust kui tööhõivet.

Biomajandus hõlmab tootmisharusid, milles energiaallikana kasutatakse muuhulgas maa ja mere bioloogilisi varusid ning jäätmeid (nt sõnniku ja biojäätmete kääritamine biogaasi tootmiseks või hakkepuidu põletamine soojusenergia tootmiseks). Eelnõu seletuskirja kohaselt on biomajanduse strateegia koostamise vajadus seotud muuhulgas maailmas kiiresti kasvava nõudlusega energia järele, mis avaldab survet ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning jätkusuutlike lahenduste leidmiseks. Vaja on vähendada sõltuvust taastumatutest ressurssidest (sh fossiilkütustest) ja võidelda kliimamuutuse vastu. Samas avaldab ka biomajandus loodusressursside kasutamise tõttu keskkonnale ja inimestele olulist mõju. Eelnõu seletuskirja kohaselt soodustab strateegias ettenähtud põhimõtete rakendamine jätkusuutlikku biomassi esmakasutamist ja taaskasutamist.

Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 19.10.2012. a. Pärast kooskõlastamist esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks, mille järel saab hakata alles strateegiat koostama.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS) 


Valitsus arutas energiatõhususe direktiivi ülevõtmise hilinemist

11. oktoobril andis majandus- ja kommunikatsiooniminister (MKM) Vabariigi Valitsuse istungil aru, miks on hilinenud EL direktiivi 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe kohta) ülevõtmine Eesti siseriiklikusse õigusesse. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 9. juuli 2012.a.

MKM selgitusel on direktiivist tulenevad põhilised kohustuslikud nõuded ning käsitlused juba üle võetud 2. mail 2012. a vastuvõetud ehitusseaduse muudatustega. Viivitatud on aga alamaktide vastuvõtmisega eelkõige põhjusel, et Euroopa Komisjon avaldas hilinenult (peaaegu aasta võrra hiljem) hoonete või ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusa taseme arvutamise metoodika. Alles pärast metoodika avaldamist Komisjoni poolt oli MKMil võimalik hakata lõplikult välja töötama rakendusakte. MKM kavatseb võrreldes kehtiva energiatõhususe määrusega kehtestada selle sisu kahes eraldiseisvas MKM määruses – energiatõhususe miinimumnõuded (määrus vastu võetud 30.08.2012.a) ning hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika (määrus ei ole veel vastu võetud, ent Eelnõude Infosüsteemis on määruse eelnõu avalikustatud).

Lisaks viimasele määrusele on direktiivist üle võtmata veel hoone tehnosüsteemide energiatõhususe nõuded, kuid selle kohta on Eelnõude Infosüsteemis avalikustatud määruse eelnõu hoonete tehnosüsteemidele esitatavate nõuete kohta.

Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritud päevakord


EL Nõukogu võttis vastu uue energiatõhususe direktiivi

21. septembril võttis EL Nõukogu vastu uue energiatõhususe direktiivi, mille sisu kajastasime pikemalt oma juulikuu uudiskirjas.


Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Andmete loetelu soojus- ja jahutusseadmete registreerimisel ja nende edastamise kord

Järgmise aasta 9. jaanuarist peavad üle 20 kW võimsusega soojusseadme ja üle 12 kW võimsusega jahutusseadme paigaldajad registreerima seadmed ehitisregistris.




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Komisjon ootab arvamusi linnatranspordi paremaks muutmise kohta

17. detsembrini on kõigil EL kodanikel ning organisatsioonidel võimalik osaleda avalikus konsultatsioonis linnatranspordi paremaks muutmise kohta. Euroopa Komisjon soovib küsimustiku läbi saada tagasisidet peamistele EL tasandil väljapakutud meetmetele. Vajadus EL tasandil tegutsemiseks on tingitud linnatranspordiga kaasnevatest negatiivsetest mõjudest – liiklus linnades toob kaasa nii liiklusõnnetusi ja ajakulu kui ka keskkonnaprobleeme – müra, õhusaastet ning kasvuhoonegaaside emissioone.

Euroopa Komisjon on linnade transpordiprobleemidega tegelenud ka varem. 2009. aastal avalikustas Komisjon „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava“, milles kirjeldati 20 (soovituslikku) meedet linnatranspordi probleemidega tegelemiseks. Tegevuskava põhjal lisati Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomise strateegia ettepanekusse (nn „valgesse raamatusse“) mitu meedet ka linnatranspordi küsimustega tegelemiseks. Peamisteks väljapakutud mehhanismideks on kohalikud linnaliikluskeskkonna arengukavad (mis võiksid olla EL fondidest rahastuse taotlemise eelduseks), linnatänavate maksustamine ja juurdepääsu piiramine teatud sõidukitele ning linnasisese kaubaveo logistika arendamine.

Konsultatsiooni tulemusi võetakse Euroopa Komisjoni poolt aluseks teatise koostamisel, mis käsitleb EL transpordipoliitikat linnade tasandil. Teatises keskendutakse eelkõige ülalnimetatud mehhanismide täpsustamisele ja edasiarendamisele. Koos teatisega luuakse ka tugistruktuurid, abistamaks kohalikke omavalitsusi ja liikmesriike linnaliikluse arengukavade koostamisel.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni veebileht konsultatsiooni materjalidega (ingl k)


Avalikustati uued müra hindamise meetodid

14. septembril avalikustas Euroopa Komisjon raporti “Ühtlustatud müra hindamise meetodid Euroopas” (CNOSSOS-EU – “Common Noise Assessment Methods in Europe”), milles kirjeldatakse uusi müra hindamise meetodeid. Uued meetodid, mh uued müra hindamise mudelid töötas välja Euroopa Komisjoni juures tegutsev Ühendatud Teaduskeskus (Joint Research Center) koostöös EL liikmesriikide ekspertide, Euroopa Keskkonnagentuuri, Euroopa Lennundusametiga ja Maailma Terviseorganisatsiooniga, tuginedes Euroopa Komisjoni andmetelkõige uuematele teaduslikele ja tehnilistele teadmistele. Uued meetodid põhinevad EL direktiivil 2002/49/EÜ (keskkonnamüra direktiiv). Direktiivi eesmärk on müra ja selle kahjuliku mõju vältimine, ennetamine ja vähendamine. Peamiste eesmärkide saavutamise meetmetena nähakse direktiivis ette müra kaardistamist, müra vähendavate tegevuskavade koostamist ning avalikkuse teavitamist.

Uute meetodite väljatöötamise ajendiks oli 2007. aastal läbi viidud esimese EL-ülese müra kaardistamisel selgunud erinevused müra hindamise meetodites, andmete kogumises ja kvaliteedis. Erinevuste tõttu ei olnud erinevate riikide andmed usaldusväärsed, järjekindlad ega omavahel võrreldavad. Uued meetodid aitavad Euroopa Komisjoni hinnangul kaasa hea kvaliteediga strateegilise müra kaardistamisele, võimaldades võrrelda müratasemeid, millega EL liikmesriikide elanikud kokku puutuvad. Võrreldavad mürakoormuse andmed on ka EL ühtse mürapoliitika loomise eelduseks; viimase eesmärgiks on vähendada müra, mis kujutab endast kasvavat tervise- ja majandusprobleemi kogu Euroopas.

Raporti põhjal täiendatakse keskkonnamüra direktiivi II lisa, milles kirjeldatakse müra hindamise meetodeid. Liikmesriigid peavad uusi müra hindamise meetodeid hakkama kasutama alates järgmisest EL-ülesest müra strateegilisest kaardistamisest 2017. aastal.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Uut metoodikat puudutav Euroopa Komisjoni veebileht (ingl k)


Euroopa Parlament ja EL Nõukogu leppisid kokku mootorrataste keskkonnasõbralikumaks muutmises

28. septembril jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu mitteametliku kokkuleppeni uue määruse osas, mille nõuded peaks muutma mootorrattaid keskkonnasõbralikumaks. Uued nõuded hõlmaksid umbes 30 miljonit L-kategooria sõidukit – mopeede, skuutreid, mootorrattaid, maastikusõidukeid, ATV-sid.

Uued reeglid on ajendatud eelkõige sellest, et L-kategooria sõidukid põhjustavad suurt õhusaastet. Probleemi vähendamiseks laiendatakse uute reeglite kohaselt seni autodele kohaldatavat „Euro 3“ standardit alates 1. jaanuarist 2016 ka mopeedidele. Suurematele mootorratastele aga kohaldatakse alates samast kuupäevast „Euro 4“ standardit ning alates 2020. aastast „Euro 5“ standardit. „Euro“ standardid sisaldavad uute toodetavate mootorsõidukite saasteainete heite piirväärtusi, samuti tehnilisi nõudeid heidete vähendamiseks. Saasteainete hulka, mida standarditega soovitakse vähendada, kuuluvad näiteks lämmastikoksiidid, süsivesinikud ja tahked osakesed.

Mootorsõidukite heited on  reguleeritud EL direktiivis 70/220/EMÜ (väikesõidukid) ja EL direktiivis 88/77/EMÜ (raskesõidukid) mille nõudeid on hilisemate muudatustega ja rakendusaktidega (määrustega) järk-järgult rangemaks muudetud. Näiteks hetkel kohaldatakse sõiduautodele ja kaubaautodele EL määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel „Euro 5“ standardit. Euroopa Liidus on lubatud müüa, registreerida ja kasutusele võtta vaid selliseid uusi sõidukeid ning varuosi, mis vastavad määruse nõuetele ning millele on selle tõestuseks antud tüübikinnitus. Uue määrusega laiendataks nõudeid ka L-kategooria sõidukitele ehk mootorratastele.

Järgmise sammuna peavad Euroopa Parlament ja EL Nõukogu andma eelnõule ametliku heakskiidu. Hääletus Euroopa Parlamendis on planeeritud novembrisse.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni veebileht maanteesõidukite kohta (ingl k)

Euroopa Komisjoni veebileht EL määruse (EÜ) nr 715/2007 kohta (ingl k)


Riigikogu menetleb heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist puudutavat eelnõud

26. septembril otsustas Riigikogu saata teisele lugemisele välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) ja vedelkütuse seaduse (VKS) muudatusi puudutava eelnõu. Muudatustega võetakse üle EL direktiiv 2001/81/EÜ õhusaasteainete piirmäärade kohta ning EL direktiiv 2009/30/EÜ kütusekvaliteedi kohta.

Peamisi muudatusi plaanitakse VÕKSis, mitmed neist üksnes täpsustavad seadust. Eelnõuga määratletaks mitmed mõisted (nt biokütuse ja biomassi mõisted, heide, äkkheide). Lisaks plaanitakse välisõhu kaitse seadust täiendada teatud saasteainete (vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvad orgaanilised ühendid, ammoniaak) heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamise kohustusega. Saasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm koostataks eelnõu kohaselt Keskkonnaministeeriumi poolt käitistelt saadud heitkoguste vähendamise kavade alusel. Viimaseid koostavad käitajad juba kehtiva õiguse alusel, mistõttu kavandatavate muudatusega saasteallikate käitajate kohustused sisuliselt ei muutu. Riigipoolse programmi koostamise kohustuse sätestamine on seotud Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlusega. Komisjon heidab Eestile ette, et siseriiklikus õiguses puudub selgelt sätestatud kohustus koostada nimetatud programm.

Lisaks kohustatakse muudatustega ka rehvide tootjaid ja tarnijaid kasutama toodetel energiamärgist vastavalt EL määrusele (EÜ) nr 1222/2009 rehvide märgistamise kohta, mida kajastasime lähemalt septembrikuu uudiskirjas. Vedelkütuse seaduses plaanitakse täpsustada kütusemüüja kohustust anda tarbijale infot bensiini ja diislikütuse biokütusesisalduse ja eri bensiinisegude sobiva kasutamise kohta. Kehtiva seaduse järgi peab kütusemüüja andma teavet kütuse ja selle omaduste kohta, ent puuduvad täpsemad reeglid, mille kohta müüja peab informatsiooni andma.  Eelnõu täpsustaks, et mh tuleb müüjal ostja nõudmisel selgitada bensiini ja diiselkütuse biokütusesisaldust ning bensiinisegude sobivat kasutamist.

Muudatused plaanitakse üldiselt jõustada 1. jaanuarist 2013. a, rehvide märgistamist puudutavad muudatused jõustuvad 1. novembrist 2012. a. 

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

KÕKi 2012. a septembrikuu uudiskirja uudis rehvide märgistamise kohta




LOODUSKAITSE

Riigikogu menetleb looduskaitse alla võtmise menetluse muudatusi

2. oktoobril võttis Riigikogu menetlusse looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis peamiselt puudutab looduskaitse alla võtmise menetluse sätete täpsustamist ja täiendamist. Lisaks tõhustatakse eelnõus kallasraja regulatsiooni, täpsustatakse kaitsekohustuse teatisega seonduvat ning uue teemana lisatakse seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon. Kajastasime muudatuste sisu lähemalt KÕKi 2012.a augustikuu uudiskirjas.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

Eelnõu sisu kajastav uudis KÕKi 2012. a augustikuu uudiskirjas


Riigikogu menetleb looduskaitsepiirangutega maa võõrandamise muudatusi

8. oktoobril võttis Riigikogu menetlusse looduskaitseseaduse ja riigivara seaduse muutmise eelnõu, mis käsitleb mitmeid sisulisi muudatusi seoses looduskaitsepiirangutega maa võõrandamisega riigile. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli selle ajendiks vajadus muuta riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamine ühtsetele alustele.

Eelnõu näeb ette looduskaitseliste piirangutega maa võõrandamise ja omandamise vaid ostu ja müügi kaudu. Selle tulemusena kavatsetakse lõpetada riigi kinnisvara oksjonil müüdud kinnistute väärtuse tasaarvestamise võimalus looduskaitselise maa väärtusega.

Teiseks on kavandatavate muudatuste kohaselt riigil looduskaitselise maa ostmise kohustus edaspidi ainult juhul, kui sellele on looduskaitselised piirangud kehtestatud pärast isiku poolt maa ostmist. Muudatus ei mõjutaks isikuid, kelle omandis oleva kinnisasja suhtes on looduskaitsepiirangud kehtestatud pärast maa omandamist või on piirangud muutunud võrreldes maa omandamise ajal kehtinutega oluliselt rangemaks. Muudatuse eesmärgiks on välistada kinnisasjade omandamist riigile sellistelt isikutelt, kes on looduskaitsepiirangutega kinnisasja omandanud ärilisel eesmärgil.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel


Kavasolevad maaparandusseaduse muudatused puudutavad ka keskkonnanõudeid

Põllumajandusministeerium (PõM) on Eelnõude Infosüsteemis avalikustanud maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuses määratleb PõM sõnul rea olulisemaid probleeme senise, 2003. aastast kehtiva maaparandusseaduse (MaaParS) rakendamisega – need puudutavad nii maaparandussüsteemide õiguslikku seisundit, füüsilist toimimist (nt on probleemina välja toodud voolutakistused, sh koprapaisud, ent ka liigne koormus) kui ka maaparandusühistuid.

Keskkonnakaitselisest seisukohast on üheks oluliseks probleemiks kavatsuses esitatud probleem 1.3, mille kohaselt on süsteemi keskkonnanõuded ebatäpsed. Ühelt poolt tuuakse PõM poolt välja, et veekogude piiranguvööndid ei arvesta eesvooluks (veekogu, kuhu juhitakse kuivendusvesi) olevas vooluveekogus maaparandushoiutööde tegemise vajadusega, teisalt vajavad eesvooluks olevad vooluveekogud kavatsuse kohaselt kaitsevööndit ja maakasutuse piiranguid, et oleks tagatud eesvoolu toimimine. Eelnõus on kavas määrata kaitsevööndi ulatus nii eesvoolule, mida käsitletakse vooluveekoguna, kui ka kollektoreesvoolule, ning vajalikud maakasutuse piirangud.

Väljatöötamiskavatsuse järgi on plaanis MaaParS muutmise eelnõu saata kooskõlastusringile juba selle aasta novembris, mil on kavas läbi viia ka avalik konsultatsioon. Muudatused peaksid kava kohaselt jõustuma 2013. a oktoobris.

Maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Eelnõude Infosüsteemis




MEREKAITSE

Valitsus algatas Hiiu ja Pärnu maakonna merealade planeeringud

Vabariigi Valitsus otsustas 11. oktoobri korraldusega algatada maakonnaplaneeringud Hiiu- ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel. Vajadus merealade planeerimise järele tuleneb sellest, et Eestit ümbritsevat mereala kasutatakse erinevatel otstarvetel, mistõttu tekivad huvide konfliktid. Nende  huvide tasakaalustamiseks on sobivaks lahenduseks merealade planeerimine.

Valitsuse poolt merealade planeeringute algatamine on igati tervitatav ja pikalt oodatud sündmus. Vajadusele merealade ruumilise planeerimise järele on korduvalt viidanud keskkonnaorganisatsioonid; vastav plaan on kirjas ka valitsuse poolt selle aasta augustis kinnitatud Eesti merenduspoliitikas 2012-2020 (merealad peavad hiljemalt aastaks 2020 olema planeeritud). KÕKi poolt oleme merealade ruumilise planeerimise vajadust ja probleeme analüüsinud 2011. a alguses avalikustatud analüüsis.

Valitsuse korraldusega määrati planeeringuala piirid ning anti Pärnu ja Hiiu maavanematele korraldus asuda planeeringu koostamisele ning algatada ja korraldada planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Maavanematel tuleb koostatud planeering esitada Siseministeeriumile järelevalve teostamiseks hiljemalt 31. detsembriks 2016. Planeeringuala piire saab näha korralduse eelnõule lisatud kaardilt.

Valitsuse 11.10.12 korraldus Riigi Teatajas

Siseministeeriumi 11.10.12 pressiteade

Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs merealade ruumilise planeerimise kohta (2011)

KÕKi juristi Kärt Vaarmari artikkel „Merealade kasutamine: konkurents ja võidujooks“ (juuni 2011)




JÄÄTMED

Eelnõus täpsustakse ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes

Keskkonnaministeerium (KKM) edastas Vabariigi Valitsusele arutamiseks jäätmeseaduse muudatused, millega kavatsetakse seadusesse lisada teatud ohtlike ainete (plii, kaadmium, elavhõbe, kuuevalentne kroom jt) elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamist käsitlev regulatsioon. Muudatuste peamiseks ajendiks on EL uue RoHS direktiivi (2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) ülevõtmine Eesti õigusesse. RoHS direktiivide eesmärgiks on ohtlike ainete kasutamise piiramisega kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, samuti tagada elektroonikaromude keskkonnaohutu taaskasutamine ja kõrvaldamine.

Tähtsaimad kavandatavad muudatused puudutavad elektri- ja elektroonikaseadmete valmistaja, volitatud esindaja, importija ja turustaja kohustusi seoses probleemtoodete turule laskmise või kättesaadavaks tegemisega (nt vastavusdeklaratsiooni koostamine, nõuded märgistamisele, dokumentatsiooni säilitamine jms). Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse eri osapoolte kohustusi, kuna varasemalt ei olnud need selgelt eristatavad ega määratletud. Lisaks ei kohaldataks eelnõu kohaselt tulevikus turustajale tootja kohustusi, kui turustaja müüb probleemtooteregistris registreerimata tootja poolt turule lastud tooteid. Euroopa Komisjon leidis rikkumismenetluses, et selle sättega laiendatakse lubamatult tootja mõistet ja seega ka isikute hulka, kes peavad täitma tootjavastutuse põhimõttest tulenevaid kohustusi ja nõudeid.

Eelnõuga tühistataks jäätmeseaduses sisalduv pliid sisaldavate patareide ja akude turule laskmise keeld Euroopa Majanduspiirkonnas. Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti on EL direktiivi 2006/66/EÜ (patareidirektiiv) rangemalt üle võtnud. Kuna direktiivi esmane eesmärk on ühisturu reguleerimine, mitte keskkonnakaitse, ei ole liikmesriikidel õigust rangemaid meetmeid võtta.

Lisaks uue RoHS direktiivi ülevõtmisele kavatsetakse muuta nõudeid probleemtoodete (nt akud, patareid, elektroonika) tarbijate teavitamisele jäätmete üleandmise võimaluste kohta. Näiteks peaksid tootjad hakkama probleemtoodete registrile esitama aastaaruandeid iga-aastaste teavitamiskampaaniate korraldamise kohta. Ühtlasi sätestatakse ka vastutus teavitustöö tegemata jätmise eest.

Suurem osa muudatustest on plaanis jõustada 2. jaanuaril 2013. a.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)


Keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määruse nr 65 „Keskkonnaministri 27. aprilli 2009. a määruse nr 21 „Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord” muutmine” muutmine

Parandati määruse sõnastust, sisulisi muudatusi see kaasa ei too.




OHTLIKUD AINED

Avatud on EL arutelu püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni nõuete rakendamiseks

Euroopa Komisjon on koostanud ELi teise rakenduskava Stockholmi püsivate saasteainete konventsiooni nõuete rakendamiseks ning kutsub kõiki osapooli kuni 25. oktoobrini 2012 avaldama arvamust rakenduskava eelnõu kohta.

Püsivad orgaanilised saasteained (Persistent Organic Pollutants, POP) on kemikaalid, mis säilivad muutumatuna märkimisväärselt pika aja (paljude aastate) jooksul, ent looduslike protsesside tulemusena võivad levida nii pinnases, vees kui õhus. POP-id akumuleeruvad elusorganismide, sh inimeste rasvkoes, ning nende kontsentratsioon on kõige kõrgem toiduahela kõrgematel tasanditel – samas on tegemist nii inimeste kui muu eluslooduse jaoks toksiliste ainetega.

Stockholmi konventsioon on vastu võetud 2001. aastal; Eesti ühines sellega 2008. aastal. Konventsiooniga keelatakse teatud POPide tootmine ja kasutamine, import ja eksport, ning teatud POPide kasutamist piiratakse. Samuti nähakse ette meetmekavade ja strateegiate koostamine nende ainete heite vähendamiseks juhusliku tootmise tulemusena, olemasolevatest varudest või jäätmetest.

EL käimasoleva konsultatsiooni käigus oodatakse seisukohti Euroopa Komisjoni koostatud rakenduskavale, mille eesmärgiks on täita Stockholmi konventsioonist tulenevaid kohustusi EL riikides. Tegemist on mahuka dokumendiga, milles kirjeldatakse peaasjalikult olemasolevat EL tasandi õiguslikku regulatsiooni  ning konventsiooni senist rakendamist, ent tuuakse välja ka olulised edasised tegevused nii Euroopa Komisjoni kui liikmesriikide jaoks.

EL avaliku konsultatsiooni veebileht (ingl k)

Stockholmi konventsiooni koduleht (ingl k)




KIIRGUS

Euroopa tuumajaamade vastupidavustestid viitavad tuumaohutuse suurendamise vajalikkusele

4. oktoobril avalikustas Euroopa Komisjon tuumajaamade vastupidavustestide tulemused. Vastupidavustestide näol on tegemist tuumajaamade riskihindamisega, mille peamiseks eesmärgiks oli hinnata nende ohutust ja töökindlust äärmuslike loodusnähtuste korral. Hindamist juhtis tuumaohutuse reguleerijate rühm (ENSREG - European Nuclear Safety Regulatory Group), kaasates tuumajaamade käitajaid, riike ja rahvusvahelisi ekspertrühmi. Näiteks hinnati üleujutuste ja maavärinatega kaasnevat riski ning ka õhusõidukite rünnakute riski, kuna viimased võivad kaasa tuua tsunami ja maavärinaga võrreldavaid tagajärgi. Testide ajendiks oli 2011. a õnnetus Fukushima tuumaelektrijaamas, mille järel esitas Euroopa Ülemkogu üleskutse viia kõigis ELi tuumaelektrijaamades läbi põhjalik ja läbipaistev riski- ja ohutuse hindamine.

Vastupidavustestide tulemuste kohaselt on Euroopas tuumaelektrijaamade ohutusnõuded üldiselt ranged, kuid peaaegu kõigis Euroopa tuumaelektrijaamades soovitatakse teatavaid ohutusega seotud aspekte parandada. Vastupidavustestid näitasid, et kõigis liikmesriikides ei kohaldata veel kõiki Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutusnõudeid ega parimaid rahvusvahelisi tavasid. Riiklikud ohutusasutused jõudsid lõpptulemusena aga järeldusele, et ühtegi tuumaelektrijaama ei ole vaja sulgeda.

Testide tulemusena esitasid ENSREG, Euroopa Komisjon ja rahvusvahelised ekspertrühmad mitmeid soovitusi konkreetsete tuumaelektrijaamade tehniliseks täiustamiseks. Euroopa Komisjon kavatseb jälgida testide tulemustena tehtud soovituste rakendamist. Selleks peavad riigid esitama 2012. a lõpuks riiklikud tegevuskavad koos soovituste rakendamise ajakavaga. Teiseks on komisjon vaadanud läbi ka tuumaohutuse alase direktiivi (EL 2009/71/EURATOM) ning plaanib 2013. a alguseks avalikustada selle muutmise eelnõu  tuumaohutuse suurendamiseks Euroopas. Kavandatavad muudatused puudutavad ohutusnõudeid, tuumaenergia valdkonda reguleerivate asutuste rolli ja volitusi, läbipaistvust ning seiret.

Teatis Euroopa Komisjoni veebilehel (pdf, ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade

Vastupidavustestidega seotud materjalid Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)




KALANDUS

EL Nõukogu võttis vastu määruse mittesäästliku kalapüügi vastaste meetmete kohta

25. septembril võttis EL Nõukogu vastu määruse mittesäästliku kalapüügi vastaste meetmete kohta, mis on suunatud sellist püüki lubavate riikide vastu. Määruse eesmärk on edendada koostööd liikmesriikide vahel, et juurutada säästvat kalapüüki, mis tagab kalavarude kaitse ning jätkusuutliku kasutamise. Uus määrus sisaldab erinevaid meetmeid kolmandate riikide karistamiseks, kes võimaldavad mittesäästvat kalapüüki, näiteks arvuliste piirangute kehtestamise mittesäästvalt püütud kala ja kalatoodete impordile Euroopa Liitu, sadamate kasutamisele piirangute kehtestamine sellist püüki lubava riigi lipu all sõitvatele laevadele jmt.

Euroopa Parlament on määruse varem juba heaks kiitnud. Määrus jõustub pärast määruse ametlikku allkirjastamist Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt ning Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

EL Nõukogu pressiteade

EL määruse eelnõu Euroopa Nõukogu kodulehel


Riigikogu menetleb kalapüügirikkumiste karistuste karmistamist puudutavaid muudatusi

19. septembril läbisid Riigikogus esimese lugemise kalapüügiseaduse muudatused, mille peamine eesmärk on kehtestada EL karistuspunktisüsteem ning karmistada tõsiste kalapüügirikkumiste karistusi. Muudatused on vajalikud on EL õigusaktide rakendamiseks: EL määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ning selle rakendamiseks kehtestatud  rakendusmäärus (EL) nr 404/2011.

Eelnõuga kavatsetakse muuta kutselistele kaluritele kehtivad karistused karmimaks. See tuleneb EL karistuspunkti süsteemi kohaldamisest tõsiste kalapüügirikkumiste suhtes vastavalt  EL määrusele (EÜ) nr 1224/2009. Kalalaevatunnistuse omanik saab selle süsteemi kohaselt karistuspunkte tõsiste rikkumise eest, nagu näiteks keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine, kalapüügiloata püük. Kajastasime EL karistuspunktisüsteemi lähemalt KÕKi 2012. a veebruarikuu uudiskirjas.

Eelnõuga plaanitakse tõsiste rikkumiste hulka lisada dokumentide võltsimisega seotud rikkumised, kuid nende hulgast kaotada harrastuskalapüük ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügi eest mobiilimakse tasumata jätmine (küll on viimase eest endiselt ette nähtud trahvi määramine). Sõltuvalt kogutud punktide arvust tooks tõsine rikkumine kaasa kalalaevatunnistuse peatamise vähemalt kaheks kuuks või lausa lõpliku kalalaeva tunnistuse kehtetuks tunnistamise. Kalalaevatunnistuse peatamise perioodi vältel ei saa ettevõtja kalapüügiga tegeleda. Seetõttu peaks punktisüsteemi rakendamine eeldatavalt vähendama tõsiste rikkumiste arvu.

Lisaks sisaldab eelnõu muudatusi seoses Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügikvootide määramisega pooleks aastaks, kalapüügi peatamise õigusega ja satelliitjälgimise süsteemi kohustusega.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

KÕKi 2012. a veebruarikuu uudiskirja uudis EL punktisüsteemi jõustumise kohta