Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Riigikohus: Valitsuse poolt etteulatuvalt ja tähtajaliselt kindlaksmääratud keskkonnatasude tõstmine oli põhiseadusvastane (3-4-1-27-13)


Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 16. detsembril otsuse asjas nr 3-4-1-27-13, milles võttis seisukoha, et etteulatuvalt kindlaksmääratud keskkonnatasude määrade ootamatu tõstmine Vabariigi Valitsuse poolt 2012. aastal oli põhiseadusvastane. Lühidalt leidis Riigikohus, et ettevõtjate õiguspärane ootus, et lühikeseks perioodiks (aastateks 2012-2015) kindlaksmääratud tasud jäävad kehtima, oli kaalukam kui valitsuse argument, et riigieelarvesse on raha vaja ning et keskkonnatasude tõstmine säästab keskkonda rohkem.


Vaidlustatud normid

Vee erikasutuse (nt põhjaveevõtu) ja maavara kaevandamise eest tasu maksmine ning tasude alam- ja ülemmäärad on ette nähtud keskkonnatasude seaduses (KeTS), konkreetsete tasumäärade kehtestamine igaks aastaks on antud Vabariigi Valitsuse pädevusse.

Vabariigi Valitsus kehtestas 12.11.2009. a määrustega nr 171 ja 172 vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärad etteulatuvalt aastateks 2010-2015. Oktoobris 2012 otsustas valitsus määrusega nr 83 tasumäärasid muuta, tõstes neid alates 2013. aasta aprillist kavandatust kiiremini ning suuremas ulatuses. 2009. a määruste kohaselt oleks perioodil 1.04.2013. a kuni 1.01.2015. a vastavaid keskkonnatasusid tõstetud kahel korral ca 5%. Muudatustega nähti aga ette tasude tõstmine kolmel korral ca 20%. Alates jaanuarist 2015 oleks tasumäärade tõus olnud keskmiselt juba 60%, võrreldes varem samaks ajaks kehtestatud tasumääradega).

Õiguskantsler võttis juba 2013. a aprillis seisukoha, et valitsuse tegevus oli õigusvastane, ning tegi valitsusele ettepaneku viia keskkonnatasude määrad põhiseadusega kooskõlla (vt lähemalt 2013. a maikuu uudiskirjast). Kuna valitsus otsustas jätta määrused muutmata, pöördus õiguskantsler Riigikohtu poole.


Riigikohtu seisukoht

Riigikohus leidis, et valitsuse määrused 172 ja 172 on muudetud kujul põhiseadusvastased osas, milles kehtestati suuremad tasumäärad kui kehtisid enne 12. oktoobrit 2012.

Valitsus õigustas tasumäärade tõstmist üldjoontes sellega, et tasude tõstmine oli vajalik, et keskkonnatasud võimaldaksid keskkonda suuremal määral säästa, ergutada taaskasutust jne. Valitsus väitis ka, et tugines tasude tõstmisel erinevatele uuringutele. Mh oli Säästva Eesti Instituudi poolt juba 2007. a koostatud uuring maavara kaevandamisõiguse tasude kohta soovitanud tõsta aastatel 2010-2015 tasumäärasid 20-35%. Valitsus leidis, et kriisitingimustes ei saanud neid soovitusi rakendada, ent 2012. aastaks oli majanduskasv taastunud ja finantskindlus suurenenud, mistõttu oli võimalik tasumäärasid tõsta.

Riigikohtu hinnangul oli tasude tõstmise eesmärk – loodusressursside säästev kasutamine ja riigieelarve tulude suurendamine – küll legitiimne, ent see ei kaalunud üles ettevõtjate õiguspärast ootust, et tasumäärad jäävad kehtima 2009. aastal perioodiks 2012-2015 kehtestatud kujul. Valitsuse ja justiitsministri väidet, et ettevõtjatel ei saanud veel õiguspärast ootust tekkida, kuna vaidlusalused keskkonnatasude määrad ei olnud muutmise hetkeks veel jõustunud ning neil oli piisavalt aega, et tulevikus tõusvate tasumääradega arvestada, ei lugenud Riigikohus õigeks. Kohus leidis, et muudatusel oli tegelikkuses nn ebaehtne tagasiulatuv jõud, sest see puudutas ettevõtjate varem kavandatud ja juba alustatud tegevust ning tehtud investeeringuid.

Riigikohtu otsusest ei tule välja lugeda, nagu kaaluks ettevõtjate õiguspärane ootus alati ja igas olukorras nt keskkonnaalased kaalutlused üles. Ka õiguspärast ootust võib piirata, ent selline piirang peab olema vajalik ja mõõdukas. Riigikohus rõhutab, et ka keskkonnakaitsest lähtuv eesmärk ei ole alati ja igal juhul nii kaalukas, et õiguspärase ootuse põhimõte peaks selle ees taganema. Antud asjas oli õiguspärane ootus Riigikohtu arvates muudest kaalutlustest olulisem, sest tegemist oli tähtajaliselt, ning seejuures lühikeseks perioodiks määratud õiguste ja kohustustega. Mida lühem on tähtajalise regulatsiooni tähtaeg, seda kaalukamad peavad Riigikohtu hinnangul olema õigustused õiguspärase ootuse põhimõtte riiveks. Antud asjas ei tuvastanud kohus selliseid olulisi keskkonna- ega majandusolukorra muutusi, mida valitsus ei oleks saanud ette näha juba 2009. aastal tasumäärasid kehtestades.


KÕKi seisukoht

KÕKi hinnangul oli kaevandamistasude tõstmise tegelikuks peamiseks eesmärgiks riigieelarve tulude suurendamine. Seda näitab mh asjaolu, et vastavaid muudatusi menetleti koos 2013. a riigieelarve seadusega, ning eelnõu seletuskirjas ei käsitletud võimalikke sotsiaalseid ega majanduslikke mõjusid.

KÕKi arvates peaks keskkonnatasude tõstmine toimuma läbipaistvalt ja etteprognoositavalt, kusjuures nende tõstmise põhjendus peaks tulenema vastavatest analüüsidest. Vastasel korral kahjustatakse ka usaldust ettevõtjate silmis ning vastuseis keskkonnatasudele kasvab.

Keskkonnatasude tõstmise eesmärgiks ei tohiks olla ka riigieelarve „aukude“ täitmine. Nende tasude eesmärgiks on KeTS-st tulenevalt mitte lihtsalt teenida riigile tulu, vaid vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Ka 2011. aastal vastu võetud, ehkki seni veel jõustumata keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on sätestatud põhimõte, mille kohaselt keskkonnatasu tuleb kasutada keskkonnakaitselistel eesmärkidel.


Edasised võimalikud arengud

Riigikohus toob otsuses välja, et põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel on tagasiulatuv jõud. See tähendab, et vahetult määruste alusel deklareeritud ja makstud tasusid on tunnistatud teatud osas põhiseadusevastaseks. Kuna seetõttu on tasusid makstud ettenähtust rohkem, tuleb need ettevõtjatele tagastada. Selleks on Riigikohtu otsuse kohaselt siiski vajalik tasu maksmise aluseks oleva kehtiva haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine.

Riigikohtu otsus ei tähenda, nagu ei saaks edaspidi keskkonnatasusid tõsta. Vabariigi Valitsuse 2009. a määrusega olid tasumäärad kindlaks määratud üksnes perioodiks 2012-2015. Hetkel on ettevalmistamisel juba tasumäärade määramine järgmiseks perioodiks. Säästva Eesti Instituut (SEI) ja Tartu Ülikool on sel aastal avalikustanud mahuka uuringu keskkonnatasude senisest kasutamisest ja mõjust, milles tehakse ka ettepanekud tasude kujundamiseks perioodiks 2016-2020. Muuhulgas on uuringus tehtud ettepanek määrata keskkonnatasude määrad senise viie aasta asemel kindlaks kümneks aastaks, et anda keskkonnakasutajatele kindlus nende majandustegevust ja investeeringuid puudutavate otsuste tegemisel.

Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-27-13