Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Uus tööstusheite seadus aitab tööstuslikku saastet paremini kontrollida

Riigikogu võttis 24. aprillil vastu uue tööstusheite seaduse (THS), mis jõustub 1. juunist 2013. a. Seadus hakkab reguleerima peamiselt teatud tööstusvaldkondades tegutsevate ettevõtete (nt suurtööstused, põletustehased, orgaaniliste lahustite käitlejad – nt keemilised puhastused, autovärvimistöökojad – jm) tegevust ning asendab senise saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse. Tavalugeja jaoks ei pruugi muudatused kehtiva õigusega võrreldes kuigi ilmsed olla, ent ettevõtetele kehtestatud uued nõuded peaksid kaasa tooma tõhusama kontrolli tööstusliku saaste üle, mis omakorda peaks tähendama õhu, vee ja pinnase väiksemat saastamist.

Loe lähemalt


Uus jahiseadus suurendab maaomanike õigusi jahinduses

25. aprillil võttis Riigikogu vastu uue jahiseaduse, mis võrreldes varasema jahiseadusega suurendab maaomanike õigusi jahinduses, ning 16. mail avaldati see Riigi Teatajas. Võrreldes kehtiva õigusega seab uus jahiseadus alused jahimeeste ja maaomanike lepinguliste suhete tekkimisele (st et hakatakse kokku leppima, mis tingimustel, kuidas ja millal jahipidamine toimub) ning näeb ette ulukikahjustustega seonduva kahju hüvitamise.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Aarhusi konventsiooni rakendamise uus juhis on abiks nii ametnikele kui kodanikele

Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Aarhusi konventsiooni) rakendamine saab edaspidi olema lihtsam, kuna konventsiooni sekretariaat on andnud välja uuendatud juhise konventsiooni sätete tõlgendamiseks.

1998. aastal allkirjastatud Aarhusi konventsioon (Eesti ratifitseeris selle 2001. aastal) on oluline kõigi jaoks, kes keskkonnavaldkonnaga kokku puutuvad. Konventsioon näeb keskkonna kaitsmise eesmärgil ette kolm olulist mehhanismi ehk nn sammast:

1) igaühe õiguse saada keskkonnaalast infot;

2) igaühe õiguse osaleda keskkonda mõjutavate otsuste tegemises;

3) õiguse keskkonnaasjades tehtud otsuste vaidlustamiseks.

Riigiasutustele tulenevad konventsioonist nende õiguste tagamiseks konkreetsed kohustused, mis on olulised ka Eestis keskkonnateabe kättesaadavust ja kaasamist puudutavate õigusnormide rakendamisel, ning on teatud juhtudel otsekohaldatavad.

Uus juhis täiendab oluliselt varasemat, 2000. aastal välja antud versiooni, kuna selles antud selgitused ja viited tuginevad aastatepikkusele praktikale. Juhis on praktilise tähendusega, kuna toob konventsiooni iga sätte juures välja sellega seotud kohtupraktika ning Aarhusi konventsiooni täitmise üle valvava kontrollikomitee (Compliance Committee) otsused, mis selgitavad, kuidas sätteid mingis olukorras tõlgendada.

Aarhusi konventsiooni rakendamise juhis (teine väljaanne, 2013) (pdf, ingl k)

Aarhusi konventsiooni tekst Riigi Teatajas

Keskkonnaalaste õiguste teema lühiülevaade ja materjalid KÕKi kodulehel


Euroopa Komisjon: Eesti ei täida keskkonnainfo kättesaadavuse nõudeid

Euroopa Komisjon teatas 25. aprillil uutest rikkumismenetlustest liikmesriikide vastu, kes ei ole EL direktiive nõuetekohaselt üle võtnud, Eestile heidetakse ette keskkonnaalase info kättesaadavuse nõuete puudulikkust.

Eesti õigusnormid piiravad liigselt asutusesisese teabe ja pooleliolevate materjalide kohta info andmist

Komisjoni teate kohaselt ollakse mures, et Eesti keskkonnateabele juurdepääsu käsitlevad seadused ei vasta Euroopa standarditele. EL õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid tagama juurdepääsu riigiasutuste valduses olevale keskkonnateabele, ent Eesti õigusnormides on leitud selles osas puudujääke. Nii ei ole sätestatud kohustust, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe väljastamise otsustamisel tuleb kaaluda ka üldist huvi; samuti puudub nõue, et kui teabenõudja poolt küsitud materjal on alles ettevalmistamisel, tuleb vastuses märkida ettevalmistaja nimi ning eeldatav ajavahemik materjali valmimiseks.

Euroopa Komisjon on saatnud Eestile põhjendatud arvamuse ning andnud vastamiseks aega 2 kuud. Kui Eesti ametiasutused ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon anda asja EL Kohtusse. KÕKi hinnangul on nõuete puudulikkuse probleem tingitud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) jõustumise edasilükkumisest, kuna KeÜS-s on keskkonnateabe kättesaadavuse nõuded kirjas.

Euroopa Komisjoni pressiteade




SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Uus eelnõu muudab kompleksloa kohustusega alltegevusvaldkondi ja künnisvõimsusi

Keskkonnaministeerium avalikustas 10. mail Eelnõude Infosüsteemis Vabariigi Valitsuse määruse „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ eelnõu. Eelnõuga määratletaks alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused, millest lähtuvalt otsustatakse, kas käitajad peavad omama keskkonnakompleksluba. Eelnõuga plaanitakse Eesti õigusesse üle võtta EL direktiivi 2010/75/EL (tööstusheite direktiiv) lisa 1.

Eelnõu leevendaks kompleksloa kohustust veisefarmidele, luba oleks nõutav alates 400 loomühikust

Uue eelnõu koostamise ajendiks on tööstusheite seaduse vastuvõtmine, millega tunnistatakse kehtetuks saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus „Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine“. Suurem osa alltegevusvaldkondadest ja künnisvõimsustest jäävad kehtiva õigusega võrreldes samaks, ent on ka mitmeid erinevusi.

Põhjalikult plaanitakse muuhulgas muuta kompleksloa kohustust jäätmekäitluse tegevusvaldkonnas, lisades nimekirja sellest seni puudunud jäätmekäitlustoimingud koos künnisvõimsustega. Eesti oludes üks tähtsamatest muudatustest puudutab veisekasvatust. Kehtivas õiguse kohaselt peab veisekasvatuskäitisel olema kompleksluba, kui selles peetakse 300 loomaühikut (300 piimalehma, 400 ammlehma või 600 noorveist). Muudatuste kohaselt tõstetaks künnisväärtust selliselt, et kompleksluba on nõutav alates 400 loomaühikust. Eelnõu seletuskirja kohaselt on see vajalik, et ühtlustada Helsingi konventsiooniga ühinenud riikides nõudeid (konkurentsitingimusi) veiste intensiivsel kasvatamisel. Muudatust taotlesid nii Põllumajandusministeerium kui Eesti Põllumeeste Keskliit.

Määruse eelnõu tekst ja seletuskiri

Uudiskirja pikem uudis uue tööstusheite seaduse sisu kohta


Uus eelnõu sätestab nõuded titaandioksiidi tootvatele käitistele

Keskkonnaministeerium avalikustas 15. mail Eelnõude Infosüsteemis kaks uut keskkonnaministri määruse eelnõud, mis puudutavad titaandioksiidi tootvaid käitiseid. Esimene määruse eelnõu käsitleb vastavatest käitisest väljutatavate saasteainete piirväärtusi heitgaasides ja -vees, teine määruse eelnõu aga vastavatest käitistest väljuvate heitgaaside seire nõudeid. Eelnõudega plaanitakse Eesti õigusesse võtta üle EL direktiivi 2010/75/EL (tööstusheite direktiiv) sätted titaandioksiidi tootvate käitiste kohta.

Eestis hetkel titaanoksiidi ei toodeta

Kehtivas õiguses vastavad regulatsioonid puuduvad ning eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole hetkel Eestis ühtegi titaandioksiidi tootvat käitist ning teadaolevat ei plaanita neid lähiajal ka rajada.

Saasteainete piirväärtusi sätestava määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Gaaside seirenõudeid sätestava määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Uudiskirja pikem uudis uue tööstusheite seaduse sisu kohta




KESKKONNATASUD

Õiguskantsler: keskkonnatasude tõstmine ei olnud põhiseadusega kooskõlas

22. aprillil tegi õiguskantsler Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia kaks valitsuse keskkonnatasusid puudutavat määrust kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul on 4.10.2012. a muudatustega kehtestatud kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.  Nimetatud põhimõtte kohaselt on isikul ootus, et talle lubatu jääb ka kehtima. Kajastasime vastavate muudatuste sisu lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises.

Õiguskantsleri hinnangul puudusid erakordsed asjaolud, mis tasude erakorralist tõstmist õigustaksid

Probleem seisneb selles, et 2009. aastal kehtestas Vabariigi Valitsus kõnealused keskkonnatasu määrad etteulatuvalt aastateks 2010-2015, kuid 2012. a oktoobris otsustas neid muuta, tõstes kaevandamisõiguse tasumäärasid ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 2013. aasta aprillist kavandatust kiiremini ning suuremas ulatuses. 2009. a määruste kohaselt oleks perioodil 1.04.2013. a kuni 1.01.2015. a vastavaid keskkonnatasusid tõstetud kahel korral ca 5%, muudatustega nähti aga ette tasude tõstmine kolmel korral ca 20%. Õiguskantsleri hinnangul tekkis ettevõtjatel õiguspärane ootus 2009. aasta määrustes kehtestatud tasumäärade püsimajäämise suhtes. Ettevõtjad võisid oma kulusid ja investeeringuid planeerida 2009. aastal kehtestatud keskkonnatasu määrade alusel, eeldades, et tasusid ei muudeta ettevõttele kahjulikus suunas enne 2015. aastat.

Õiguskantsleri hinnangul saab tasumäärade tõstmise graafikut muuta üksnes erakordsete asjaolude esinemisel, millega valitsus ei saanud 2009. aastal arvestada. Keskkonnaministri hinnangul olid sellisteks asjaoludeks Eesti majanduse kasvu jätkumine pärast 2009. aastat ning sellega seotud kaevandatavate maavarade koguste suurenemine, mistõttu peab loodusvarasid tõhusamalt kasutama. Õiguskantsler aga leidis, et Eesti majanduse ja maavarade kaevandusmahtudes ei ole toimunud ega prognoosita arenguid, mida valitsusel polnud võimalik 2009. aastal ette näha. Samuti pole õiguskantslerile teadaolevalt alates vaidlusaluste määruste kehtimahakkamisest Eesti üldine maavaravaru olukord järsult halvenenud.

Õiguskantsleri pressiteade




RUUMILINE PLANEERIMINE

EL rohelise taristu strateegia aitab looduslikke tingimusi planeerimisel paremini ära kasutada 

6. mail võttis Euroopa Komisjon vastu rohelise taristu strateegia, mille eesmärk on tagada, et ruumilisel planeerimisel võetaks rohkem arvesse looduslikke protsesse. Roheline taristu põhimõtte rakendamine lähtub sellest, et sama maa-ala võib sageli pakkuda nii ökoloogilist, majanduslikku kui sotsiaalset kasu. Roheline taristu hõlmab näiteks metsi, looduslikke ja poollooduslikke rohumaasid, märgalasid, jõgesid, rannikuala, parke, ökodukte ja tehismärgalasid, ning neist saadud hüvesid kasutatakse nii inimese kui looduse huvides. Näiteks selle asemel, et ehitada üleujutustest pääsemiseks kaitserajatisi, oleks rohelise taristu lahenduseks tugeva vihmasaju ajal sadanud liigse vee imbumine looduslikku märgalasse.

Murukatused, ökoduktid, rohekoridorid ja looduslikud märgalad jmt on osa rohelisest taristust, mis on kasulik nii loodusele kui inimesele

Strateegia keskendub järgmistele tegevustele:

  • rohelise taristu edendamine peamistes poliitikavaldkondades, nagu põllumajandus, metsandus, looduskaitse, veemajandus, merendus ja kalandus, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, transport, energeetika, katastroofide vältimine ja maakasutuse poliitika. 2013. aasta lõpuks töötab Euroopa Komisjon välja suunised rohelise taristu integreerimiseks nende poliitikate rakendamisse ajavahemikul 2014-2020;

  • rohelise taristu toetuseks teadusuuringute ja andmekogumise tõhustamine, teadmistebaasi tugevdamine ja uuendusliku tehnoloogia edendamine;

  • rohelise taristu projektide rahastamisvõimaluste parandamine — Euroopa Komisjon loob 2014. aastaks koos Euroopa Investeerimispangaga ELi rahastamisvahendi rohelise taristu projektide toetamiseks;

  • rohelise taristu projektide toetamine ELi tasandil — 2015. aasta lõpuks viib Euroopa Komisjon läbi uuringu, et hinnata rohelise taristu üleeuroopalise võrgustiku arendamise võimalusi.

2017. aasta lõpuks plaanib Euroopa Komisjon vaadata läbi rohelise taristu arendamisel tehtud edusammud ja avaldada aruande saadud õppetundide kohta koos soovitustega edasiseks tegevuseks.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni rohelise taristu teemaline veebileht (ingl k)


Riigikohus: naaberkinnistule juurdepääsutee rajamist eeldava planeeringu puhul tuleb kaaluda selle omanike huve (3-3-1-78-12)

Riigikohus tegi 15. mail otsuse kohtuasjas 3-3-1-78-12, milles lahendas vaidlust planeeringu üle, mille elluviimiseks oli vajalik rajada juurdepääsutee läbi naaberkinnistu.

Nafta 6a Hooneühistu esitas 2001. aastal taotluse detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada krundil olevale garaažile kahekorruseline pealeehitus ja õuealale 8-korruseline juurdeehitus (korterid, bürood, parkla). Kinnistule oli kaks ligipääsu – üks läbi naaberkrundi (Nafta 6) eratee ning teine Nafta 6 ja Nafta 12 kruntide vahelt (mis aga oli pööretega ning kitsas). Tallinna Linnavolikogu jättis 2010. a detsembris planeeringu kehtestamata, kuna leidis, et juurdepääsu rajamine läbi naaberkrundi ei ole võimalik – naaberkrundi omanikud ei olnud nõus nende kinnistule teeservituudi seadmisega. Teine juurdepääs ei ole planeeritud kasutajate arvu arvestades aga piisav. Samuti leidis Tallinna linn, et planeeringus oli planeeritud liiga vähe haljastust ning liiga palju parkimiskohti, lahendus ei sobinud miljööväärtusliku ala hoonestuspõhimõtetega ega vastanud avalikule huvile – kinnistuomanik aga planeeringulahenduse muutmisega nõus ei olnud. Ka Harju maavanem oli jätnud planeeringu kahel korral heaks kiitmata.

Kui juurdepääsutee rikuks oluliselt naabrite huve, võib planeeringu kehtestamata jätta

Kohtud nõustusid linnavolikogu kaalutlustega planeeringu kehtestamata jätmiseks, ent asjas tekkis vaidlus küsimuses, kas linnavolikogu sai tugineda kaalutlusele, et naaberkinnistu omanikud ei olnud juurdepääsutee rajamisega nõus. Riigikohus leidis selles küsimuses, et naaberkinnistu omanike nõusolek juurdepääsutee rajamiseks ei ole planeeringu kehtestamiseks vajalik, kuna kohus võib servituudi seada ka sõltumata naabrite nõusolekust.

Planeeringu kehtestamata jätmine oli Riigikohtu hinnangul sellegipoolest õiguspärane, kuna sõltumata naaberkinnistu omanike nõusolekust juurdepääsutee rajamiseks või selle puudumisest pidi linnavolikogu planeeringu kehtestamisel nende huve kaaluma, võrreldes Nafta 6a kinnistuomaniku huviga. Uus planeering suurendaks olemasoleva olukorraga võrreldes oluliselt tee kasutajate hulka, kusjuures kavandatud parkimiskohtade arvu arvestades soovitakse ilmselt hakata parkimisteenust osutama. Riigikohtu arvates eelistataks detailplaneeringuga ebaproportsionaalselt Nafta 6a omaniku ärilist kasu linnaehituslikule keskkonnale ja vähendataks naaberkruntide väärtust. Seega kaalus linnavolikogu õigesti Nafta 6a ja naaberkinnistu omanike huve ning jättis planeeringu õigustatult kehtestamata.

Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-3-1-78-12




KLIIMAMUUTUS

EL otsus nr 377/2013/EL, ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem 

EL Teatajas avaldati otsus, millega arvati EL piiride ülesed lennud EL kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemist erandkorras ajutiselt välja. Erand kehtestati vaid 2012. aastaks. Otsuse sisu kohta saate lähemalt lugeda KÕKi 2012. a detsembrikuu uudiskirjast.


Riigikogu menetleb välisõhu kaitse seaduse muudatusi seoses kasvuhoonegaaside kauplemise ja osoonikihti kahandavate ainete varudest teavitamisega

14. mail võttis Riigikogu menetlusse välisõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muudatuste eelnõu, mis käsitleb peamiselt muudatusi kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguse ühikutega kauplemise regulatsioonis seoses 2013. aastast alanud uue kauplemisperioodiga. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirja uudises seoses eelnõu esitamisega ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Vahepealsel perioodil on eelnõusse tehtud mitmeid täiendusi ja täpsustusi.

Eelnõu kohustab osoonikihti kahandavaid aineid omavaid isikuid neist Keskkonnaministeeriumit teavitama

Võrreldes eelnõu esialgse versiooniga plaanitakse KHG heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamiseks lisaks riigilõivuseadusele muuta veel väärtpaberituru seadust ja finantsinspektsiooni seadust. Olulise põhimõttelise muudatusena plaanitakse kohustada osoonikihti kahandavaid aineid omavaid isikuid teavitama Keskkonnaministeeriumi nende varudest. Eelnõu seletuskirja kohaselt on see vajalik, et vähendada selliste ainete ebaseaduslikku käibelt kõrvaldamist ja seeläbi nende kontrollimatut õhku paiskamist. Lisaks plaanitakse kehtestada andmete esitamise kohustus ka raudteevagunites ja veesõidukites paiknevate erinevate seadmete fluoreeritud kasvuhoonegaaside kohta.

Muudatused plaanitakse eelnõu kohaselt jõustada 1. augustist 2013. a.

Välisõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu veebilehel




VÄLISÕHU KAITSE

Keskkonnaministri 2. mai 2013. a määrus nr 13 “Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegeleva isiku pädevusnõuded“

Määrusega kehtestatud pädevusnõuete sisu kajastasime lähemalt KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirjas.


Uus eelnõu täpsustab orgaanilisi lahusteid kasutavate tegevusvaldkondade piire

Keskkonnaministeerium on 6. mail esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile keskkonnaministri määruse eelnõu, mis käsitleb lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuseid ja heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumeid. Eelnõuga plaanitakse Eesti õigusesse võtta üle EL direktiivi 2010/75/EL (tööstusheite direktiiv) mõningad sätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste kohta (VII lisa 2.-4. ja 8. osa).

Muudatused on seotud tööstusheite direktiivi ülevõtva tööstusheite seaduse kehtestamisega

Sisuliselt on tegemist kuni 31. maini 2013. a kehtiva keskkonnaministri määruse „Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piirväärtused, saasteallikatest eralduvate saasteainete heitkoguste seirenõuded ja heitkoguste piirväärtuste järgimise hindamise kriteeriumid“ ümbersõnastamisega, ent sellesse plaanitakse teha ka sisulisi täpsustusi. Nimelt jõustub alates 1. juunist 2013. a tööstusheite direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud tööstusheite seadus (THS). THS-ga tunnistati omakorda kehtetuks välisõhu kaitse seaduse § 48, mis oli aluseks senikehtinud keskkonnaministri määrusele.

Lisaks sõnastuslikele ja struktuurilistele muudatustele plaanitakse eelnõuga täpsustada orgaaniliste lahustite kasutamist puudutavate tegevusvaldkondade määratlusi, näiteks tuua eraldi välja trükkimise eri liigid ning eristada sõidukite taasviimistlemist ja uute sõidukite katmist (kehtiva õiguse järgi käsitletakse neid ühe tegevusvaldkonnana). Tegevuste künnisväärtusi, millest alates tekib käitistel keskkonnaloa omamise kohustus, ning heite piirväärtusi ei plaanita üldjuhul muuta (erandiks liimiga katmine heite piirväärtuse osas).

Määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Uudiskirja pikem uudis uue tööstusheite seaduse sisu kohta




LOODUSKAITSE

Looduskaitseseaduse muutmise seadus Riigi Teatajas

Riigi Teatajas avaldatud muudatused puudutavad peaasjalikult looduskaitse alla võtmise menetlust, muudatuste sisu kohta saate lähemalt lugeda KÕKi 2013. a aprillikuu uudiskirjast.




VESI

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid kokkuleppe täiendavate veekeskkonnale ohtlike ainete piiramise osas 

17. aprillil jõudsid EL Nõukogu ja Euroopa Parlament põhimõttelisele kokkuleppele EL direktiivi eelnõu osas, mis täiendaks veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimekirja. Prioriteetsed ained on ained, mille puhul on kindlaks tehtud, et need põhjustavad EL tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või keskkonnale laiemalt veekeskkonna kaudu. Taoliste ainete loetelu on kehtestatud EL direktiivi 2000/60/EÜ (vee raamdirektiivi) X lisas, nimekirjas leiduvate prioriteetsete ohtlike ainete suhtes tuleb võtta nende keskkonda juhtimist piiravaid meetmeid. Eelnõu ajendiks on vee raamdirektiivis Euroopa Komisjonile seatud kohustus vaadata prioriteetsete ainete nimistu üle vähemalt iga nelja aasta tagant, ning teha vajadusel ettepanekuid uute prioriteetsete ainete lisamiseks ning veekeskkonna kvaliteedistandardite kehtestamiseks.

Prioriteetsete ohtlike ainete nimekirja suurendati 33 ainelt 45-le

Eelnõuga plaanitakse muuta kaht EL direktiivi: EL direktiivi 2000/60/EÜ (vee raamdirektiivi) ja EL direktiivi 2008/105/EÜ (keskkonnakvaliteedi standardite kohta veepoliitika valdkonnas). Eelnõuga plaanitakse lisada prioriteetsete ainete nimistusse 12 uut ainet (hetkel on nimekirjas 33 ainet) ja kehtestada uus nimekiri ainete kohta, mida kõik liikmesriigid peavad hakkama seirama. Seire eesmärk on koguda andmeid tulevikus aset leidvate prioriteetsete ainete nimistu ülevaatamiseks. Esimene selline nimekiri plaanitakse jõustada aasta pärast kavandatava direktiivi jõustumist ning see sisaldaks 10 ainet, millest kolm on meditsiinilise päritoluga (nt diklofenak). Vastavat nimekirja plaanitakse uuendada iga kahe aasta järel. Lisaks nimekirjadele uuendataks mitmeid keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas, et need vastaksid viimastele teaduslikele ja tehnilistele andmetele ning teadmistele veekeskkonnaga seotud riskide kohta.

Järgmise sammuna tuleb Euroopa Parlamendil ja EL Nõukogul EL direktiiv ametlikult vastu võtta. Euroopa Parlament plaanib seda teha 2013. a juulikuus, millele järgneb arutelu EL Nõukogus. 

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)


Keskkonnaministri 17. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” muutmine

Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” muutmine

Riigi Teatajas avalikustatud määruste muudatused on seotud süvendamise ja kaadamisega merel, muudatuste sisu kohta saate täpsemalt lugeda KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirjast.




MEREKAITSE

Eesti ühines jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise protokolliga

16. aprillil otsustas Riigikogu Eesti ühinemise jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. a konventsiooni 1996. a protokolliga (mida muudeti 2006. aastal). Kaadamine on jäätmete või muude ainete tahtlik merre heitmine laevadelt, õhusõidukitelt, platvormidelt ja muudelt mererajatistelt ning samuti laevade või platvormide enda merreheitmine nendest lahtisaamise eesmärgil. Merepõhja maavarade uurimisest ja kasutamisest ning sellega seoses tekkinud jäätmete merre heitmine selle mõiste alla ei kuulu.

Protokoll kohustab vältima ainete merreheitmist nii Eesti merealadel kui Eesti laevade ja lennukite poolt väljaspool Eestit

1972. aastal vastu võetud konventsioon (Londoni konventsioon) on kaadamist reguleeriv ülemaailmne konventsioon. 1996. a protokolli näol on tegemist konventsiooni muudatustega, mis asendavad konventsiooni senise teksti. Protokolli põhinõudeks on kaadamise keeld, välja arvatud teatud ainete puhul (loetletud lisas 1 – nt süvendatud pinnas, kalajäätmed, reoveesetted), mille jaoks peab aga olema eelnev luba. Loa andmisel tuleb kaaluda mitmeid tingimusi (sh kas kaadamisele on keskkonnasõbralikumaid alternatiive), samuti kehtib ka lubatud kaadamise puhul üldkohustusena kaadamise vajaduse vähendamine.

Eesti on varem ratifitseerinud küll Helsingi konventsiooni, mis reguleerib kaadamist Läänemerel ning lubab kaadata vaid süvenduspinnast, ent Londoni konventsiooni 1996. a protokollist tulenevad kohustused kehtivad nii Eesti merealadel kui Eesti lippu kandvatel laevadele ja õhusõidukitele väljaspool Eesti mereala ning Läänemerd (v. a sõjalaevad jt riigi teenistuses olevad laevad).

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokoll (muudetud 2006. aastal)

Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seadus




JÄÄTMED

Riigikogu menetleb suletud prügilate korrastamise tähtaja pikendamist

Riigikogus menetletakse jäätmeseaduse § 131 muutmise eelnõu, millega soovitakse pikendada suletud prügilate korrastamise tähtaega 2015. aasta 31. detsembrini. Hetkel kehtiva sätte kohaselt peaksid vastavad prügilad olema korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16. juuliks. Muudatuste ajendiks on eelnõu seletuskirja kohaselt asjaolu, et mõned suletud prügilate korrastajad (Sillamäe Linnavalitsus, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS) ei jõua jäätmeseaduses kehtestatud tähtajaks prügilaid korrastada, ent negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks on oluline prügilate korrastamine siiski lõpule viia.

Korrastamata prügilate katmiseks ja rekultiveerimiseks antakse lisaaega kuni 2015. a lõpuni

Eelnõu seletuskirja kohaselt määrab EL direktiiv 1999/31/EÜ (prügiladirektiiv) viimase lubatud ajana jäätmete ladestamiseks alale, mis ei vasta prügiladirektiivi nõuetele 16.07.2009. a, ent ei määra täpset kuupäeva suletud prügilate korrastamisele (katmisele ja rekultiveerimisele). Direktiivi artikli 14 punkti b kohaselt võtavad liikmesriigid siiski vajalikke meetmeid, et prügilad sulgeda võimalikult kiiresti. Eelnõu seletuskirja kohaselt on uueks kavandatavaks tähtajaks aeg, mil prügilate korrastamise projekte on veel võimalik toetada vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusele.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel


Muutusid metallilise elavhõbeda prügilatesse ladustamise reeglid

8. mail avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“  (nn prügilamääruse) muudatused, millega võetakse Eesti õigusesse üle EL direktiivist 2011/97/EL tulenevad nõuded metallilise elavhõbeda ladustamiseks ning täiendatakse määrust EL Nõukogu otsusest nr 2003/33/EÜ (jäätmete ladestamiskõlblikkuse kriteeriumid) tulenevate sätetega. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a detsembrikuu uudiskirja uudises seoses eelnõu avalikustamisega Eelnõude Infosüsteemis.

Eelnõu kooskõlastamise järgselt on sellesse tehtud mõningaid muudatusi. Suuremalt jaolt on tegemist täpsustustega (nt on lisatud, mida peab sisaldama hädaolukordade lahendamise plaan). Olulisema muudatusena on jäätmete üldiseloomustuse koostamise kohustus pandud jäätmetekitajale (eelnõu kohaselt oli see jäätmevaldajal). Muudatusettepaneku põhjenduse kohaselt on jäätmetekitaja spetsiifilistes protsessides tekkivate jäätmete omadustest jäätmevaldajast teadlikum.

Prügilamääruse muudatused Riigi Teatajas


Jäätmeid ei liigitata ohtlikeks enam põhitüüpide järgi

14. mail avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse määruse „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” muudatused, mille kohaselt ei lähtuta jäätmete ohtlikeks liigitamisel enam põhitüüpidest ehk jäätmete päritolust ja komponentidest.

Muudatuste ajendiks on EL direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) Eesti õigusesse ülevõtmine. Jäätmete raamdirektiiviga tunnistati kehtetuks EL direktiiv 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete direktiiv). Kehtetuks tunnistatud ohtlike jäätmete direktiiv nägi ette jäätmete ohtlikeks liigitamise lähtuvalt nende päritolust ja neis sisalduvatest komponentidest lähtuvalt. Jäätmedirektiivi kohaselt sõltub aga jäätmete ohtlikeks pidamine nende omadustest (nt plahvatusohtlikkus, kantserogeensus, oksüdeerivus jne).

Määruse muudatused Riigi Teatajas

Määruse eelnõu ja tekst Eelnõude Infosüsteemis


Uued eelnõud täpsustavad nõudeid jäätmepõletustehaste käitamisele

Keskkonnaministeerium avalikustas mais Eelnõude Infosüsteemis nelja keskkonnaministri määruse eelnõud, mis puudutavad jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitamise täpsemaid nõudeid. Üldisemad nõuded sellistele käitistele kehtestati Riigikogu poolt 24. aprillil vastu võetud tööstusheite seadusega, mille sisu tutvustame sellekuise uudiskirja pikemas uudises. Eelnõud on vajalikud EL direktiivi 2010/75/EL (tööstusheite direktiivi) ja selle lisade täiemahuliseks ülevõtmiseks. Kehtivas õiguses on vastavad nõuded sätestatud keskkonnaministri määruses nr 66 „Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded”. Kehtiv määrus lähtus EL direktiivist 2000/76/EÜ (jäätmete põletamise kohta), mille nõuded koos mitmete teiste direktiivide nõuetega liideti 2010. aastal EL tööstusheite direktiivi.

Määrused täiendavad THS jäätmepõletuse valdkonna sätteid

Avalikustatud keskkonnaministri määruste eelnõud on:

Uusi põhimõttelisi nõudeid määrustes ei kavandata, ent tehakse üksikuid täpsustusi. Olulisemaid muudatusi plaanitakse esimeses määruses, kus erinevalt kehtivast õigusest sätestataks võimalus teatud juhtudel lämmastikdioksiidi sisalduse regulaarsete mõõtmiste nõudest täielikult loobuda, samuti vähendada teatud juhtudel raskemetallide mõõtmise sagedust. Määrused plaanitakse jõustada tööstusheite seaduse jõustumise ajaks – 1. juuniks 2013. a.

Saasteainete sisalduse mõõtmist puudutava eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Heitvee dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajaid puudutava eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Heitvee saasteainete heite piirväärtusi puudutava eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Täpsemaid käitamisnõudeid puudutava eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Uudiskirja pikem uudis uue tööstusheite seaduse sisu kohta




OHTLIKUD AINED

EL ohtlike ainete nimekirja täiendati 8 uue ainega

Euroopa Komisjoni 17. aprilli 2013. a määrusega nr 348/2013 täiendati EL kemikaalide registreerimist, hindamist ja lubamist käsitleva määruse (REACH) XIV lisa 8 uue ohtliku ainega.  REACHi XIV lisas olevate ainete kasutamine ei ole küll täielikult keelatud, ent nende kasutamiseks tuleb ettevõtetel küsida eelnevalt luba Euroopa Komisjonilt. Määruse muutmise ajendiks olid Euroopa Kemikaaliagentuuri (ECHA) ettepanekud 2011. a detsembris; muudatuse tulemusena hõlmab XIV lisa nüüd 22 ohtlikku ainet (kõigi ainete loetelu on leitav määruse teksti lõpust, samuti ECHA kodulehelt).

Nimekirja on nüüdseks kantud 22 ainet, mille kasutamiseks tuleb küsida Euroopa Komisjoni luba

Seekordse muudatusega nimekirja lisatud ained (trikloroetüleen, kroomtrioksiid, kroomtrioksiidist saadud happed ja nende oligomeerid, naatriumdikromaat, kaaliumdikromaat, ammooniumdikromaat, kaaliumkromaat ja naatriumkromaat) on määruse kohaselt kantserogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise ohuga. Trikloroetüleeni kasutatakse näiteks puhastusvahendina ning soojusülekandevedelikes, teisi aineid peamiselt metallide jm pindtöötluses.

Nimekirja lisatud aineid võib pärast muudatuste jõustumist kasutada piiranguteta veel kuni teatud ajani (nn ’sunset date’), pärast seda on nende kasutamine võimalik üksnes Komisjoni loa alusel.

EL REACH-määruse muudatus Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

REACH-määruse terviktekst 2012. a oktoobrikuu seisuga (pdf)

ECHA pressiteade 2011. a detsembris tehtud soovituste kohta (eesti k, pdf)




KALANDUS

Keskkonnaministrile anti õigus teatud kohtades ajutiselt püügikeelu aja muutmiseks 

26. aprillil avaldati Riigi Teatajas kalapüügieeskirja muudatused, millega anti keskkonnaministrile õigus ajutiselt muuta kalapüügieeskirjas kehtestatud püügikeelu aega Peipsi järvel 1 kilomeetri laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast arvates 500 meetri laiusel veealal.  Vabariigi Valitsuse sõnul anti selline õigus keskkonnaministrile, kuna keelu kehtestamine oleneb ilmastikutingimustest ja bioloogilisest põhjendatusest ning seda keeldu on vaja kehtestada operatiivselt. 

Kalapüügieeskirja muudatused Riigi Teatajas

Vabariigi Valitsuse 25.04.2013. a istungi kommenteeritud päevakord




JAHINDUS

Uue jahieeskirja eelnõuga täpsustatakse jahipidamise nõudeid

 Keskkonnaministeerium on 6. mail esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile jahieeskirja eelnõu, millega plaanitakse kehtivat jahieeskirja ajakohastada ehk viia see kooskõlla tänapäevaste nõuetega ning kehtestada uued nõuded seoses vibujahi lubamisega. Muudatuste ajendiks on muuhulgas uue jahiseaduse vastuvõtmine 25. aprillil 2013. Jahieeskiri käsitleb väikeulukite loetelu, lubatud jahipidamisvahendeid ja -viise ning jahiaegu ulukiliikide kaupa, jahivibu kasutamise nõudeid, jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekirja, jahiohutuse nõudeid ning suuruluki laskekatse tunnistuse taotlemise, andmise ja arvestuse pidamise korda, katse sooritamise nõudeid ning suuruluki laskekatse tunnistuse vormi.

Eelnõus võib olulisemateks muudatusteks pidada täpsustavate nõuete lisamist jahivibu kasutamise kohta (nt ohutusnõuded ja laskekatse korraldamise nõuded) seoses vibujahi legaliseerimisega. Lisaks plaanitakse muuta mitmeid jahiaegasid ja jahipidamisviise (nt plaanitakse lisada võimalus püüda mäkra kastlõksuga), muuta mõningaid suuruluki laskekatse nõudeid (nt vastava komisjoni  liikmete arvu osas), lubada jahikoertena kasutada üksnes Eesti Kennelliidu kinnitatud nimistus loetletud koeratõugusid ning parandada ja kaasajastada väikeulukite ladinakeelsete liiginimetuste kirjaviisi.

Jahieeskirja eelnõu Eelnõude Infosüsteemis

Uudiskirja pikem uudis uue jahiseaduse sisu kohta




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Müraregulatsioon vajab uuendamist

Keskkonnaõiguse Keskuse aastapikkuse töö tulemusena on valminud analüüs välisõhus leviva müra normtasemete regulatsiooni kaasajastamise võimalustest. Töös analüüsisime lahendusi kehtivas müraalases regulatsioonis leiduvatele vastuoludele ja probleemidele, et seda oleks senisest lihtsam rakendada ning et erinevad õigused ja huvid oleksid paremini kaitstud. Koostöös Akukon OY Eesti filiaali ekspertidega koondasime parimad võimalikud lahendused regulatsiooni kaasajastamise kontseptsiooni.

Loe edasi »

Keskkonnaotsuste protsessis osalemine – lihtne või keeruline?

Aprillis lõppes KÕKi aastapikkune projekt "Teavitamis - ja nõustamiskampaania "Oska osaleda"", mille peamiseks eesmärgiks oli nõustada keskkonnaotsuste tegemisse kaasatavaid isikuid ja ühendusi asjakohaste ja õigeaegsete seisukohtade esitamises.

Avalikkuse osalemine keskkonnaotsuste tegemises aitab nende otsuste tegemisel paremini erinevate huvidega arvestada ja tähendab seega lõppkokkuvõttes paremaid otsuseid. Samas on osalemisvõimalusi reguleerivad õigusnormid sageli keerulised ning ka praktika muutunud üha keerulisemaks.

Loe edasi »
 

KÕKi nõukogu koosolek

8. mail toimus Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu koosolek. Koosolekul arutati KÕKi tegevusplaani 2013. aastaks ning kiideti heaks KÕKi majandusaasta aruanne 2012. aasta kohta. KÕKi nõukogu hinnang möödunud aastale oli positiivne – tegevused olid sisukad ja mitmekülgsed. Koosolekul pikendati ka KÕKi juhatuse volitusi, organisatsiooni juhtimist jätkavad sarnaselt senisega Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus.

Loe edasi »
 

KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios õiguste ja huvide kaitsmisest

27. aprillil olid KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus taas  KUKU raadio „Ilmaparandaja“ saates. Seekord räägiti keskkonnaalastest õigustest, keskkonnaga seotud avalikust huvist ning nende kaitsmisest kohtus. Raadiosaadet ning intervjuud on võimalik järelkuulata KUKU raadio veebilehelt (intervjuu algab 29. minutil).

Loe edasi »