Uus tööstusheite seadus aitab tööstuslikku saastet paremini kontrollida
Riigikogu võttis 24. aprillil vastu uue tööstusheite seaduse
(THS), mis jõustub 1. juunist 2013. a. Seadus hakkab reguleerima peamiselt teatud
tööstusvaldkondades tegutsevate ettevõtete (nt suurtööstused, põletustehased,
orgaaniliste lahustite käitlejad – nt keemilised puhastused, autovärvimistöökojad
– jm) tegevust ning asendab senise saastuse kompleksse
vältimise ja kontrolli seaduse.
Tavalugeja jaoks ei pruugi muudatused kehtiva õigusega võrreldes kuigi
ilmsed olla, ent ettevõtetele kehtestatud uued nõuded peaksid kaasa tooma
tõhusama kontrolli tööstusliku saaste üle, mis omakorda peaks tähendama õhu,
vee ja pinnase väiksemat saastamist.
Miks uus seadus?
THS-ga kehtestatakse nõuded teatud tööstuslike tegevusvaldkondades
tegutsevatele isikutele ja ettevõtetele eesmärgiga
vähendada ja vältida tööstuslikku saastet. Euroopa
Keskkonnabüroo (EEB) andmetel on Euroopas 52 000 suurt tööstusettevõtet,
millest keskkonda heidetavast viiest saasteainest tekib igal aastal
tervisekahju, mille heastamiseks kulub kuni 164 miljardit eurot (rääkimata keskkonnale tekitatud kahjust).
THS kohaldub peamiselt suure
saastepotentsiaaliga tööstuslikele tegevustele (nt suuremahuline
jäätmekäitlus, keemiatööstus, energeetikatööstus, sea-, veise- ja
linnukasvatus), mille elluviimiseks on vaja taotleda keskkonnakompleksluba (st tegevuseks ei piisa tavapärastest
lubadest nagu jäätmeluba või välisõhu saasteluba). Kompleksloa kohustuse
künnisväärtused ehk tegevusmahud, millest alates tuleb kompleksluba taotleda, tulenevad
tööstusheite direktiivist, Eestis kehtestatakse need THS alusel antava
määrusega (eelnõu hetkel koostamisel, vt uudist).
Lisaks kompleksloa taotlemise ja selle alusel tegutsejate kohustustele
nähakse THS-s ette nõuded suurte
põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste ning orgaaniliste
lahustite käitajatele, samuti titaandioksiidi kasutamisele. Nõuded hõlmavad
nii heite piirväärtusi kui kohustusi heite seiramisel ja meetmeid heite
vähendamiseks.
Uue seaduse väljatöötamise ajendiks oli uus EL
direktiiv 2010/75/EL tööstusheite kohta (nn tööstusheite direktiiv),
mis koondas endasse kuue varasema valdkondliku EL direktiivi nõuded. Erinevate
teemavaldkondade ühendamise eesmärgiks on tegeleda tööstusheite küsimustega
kompleksselt, mitte üksnes erinevate valdkondade või ainult välisõhu, vee või
pinnase seisukohalt.
Suurem osa uue THS-ga reguleeritavatest teemadest oli varasemate
direktiivide alusel ka seni Eesti õiguses reguleeritud, ent seda mitmes
erinevas õigusaktis – erinevad nõuded tulenesid saastuse kompleksse vältimise
ja kontrolli seadusest (SVKS), välisõhu kaitse seadusest (VÕKS),
jäätmeseadusest (JäätS), veeseadusest (VeeS) ning nende alusel antud
määrustest. Seetõttu ei hõlma ka THS kontseptuaalselt uusi nõudeid, pigem on
seniseid nõudeid täpsustatud ja neile üht-teist lisatud. Samuti kehtestatakse
THS-ga kõigile erinevate valdkondade käitajatele ühtsed üldnõuded nt
õnnetustest teatamiseks jmt.
Alljärgnevalt on toodud välja üksnes kõige olulisemad muudatused, võrreldes
senikehtinud õigusega; ammendava ülevaate muudatustest ja nende põhjustest annab
aga seaduse
seletuskiri.
Käitajate üldkohustused
Kõigile THS-ga hõlmatud käitajatele hakkavad kohalduma üldkohustused, mis
hõlmavad peamiselt:
kohustusi
käitumiseks loas sätestatud nõuete
rikkumise korral – samuti kohustus informeerida Keskkonnainspektsiooni ja
Keskkonnaametit, meetmete rakendamine loa rikkumise lõpetamiseks ja neist
meetmetest teavitamine, Keskkonnaameti võimalus tegevus peatada.
Kompleksload ja parima võimaliku tehnika nõue
Tegevuste
loetelu, milles kompleksluba on nõutav, on üldjoontes jäänud samaks, ent
seda on mõne tegevusega täiendatud – mh on sellesse lisatud puidu ja
puidutoodete keemiline töötlemine.Täpsemad künnisvõimsused, millest alates
kompleksluba on nõutav, kehtestatakse eraldiseisva määrusega, mille eelnõu on
juba koostamisel (vt uudist).
Komplekslubade menetlus jääb põhijoontes samaks nagu senikehtinud SVKS-s. Konkreetseid
menetluslikke nõudeid on siiski oluliselt muudetud ja täpsustatud, nt
kompleksloa taotluse sisu, taotluse elektroonilisel teel esitamise nõue jm.
Mh on suurendatud avalikkuse osalemise võimalusi loamenetluses. Täiendatud on loamenetlusest teavitamise kanaleid (mh tuleb
avaldada teade ajalehes), sätestatud loataotluse avaliku väljapaneku kestuseks
vähemalt 3 nädalat (vajadusel peab see olema pikem) jmt. Muudatuste tulemusena
peaksid komplekslubade materjalid olema avalikkusele senisest paremini
kättesaadavad ning osalemine lihtsam.
Suurimaks põhimõtteliseks muutuseks on kompleksloa
nõuete aluseks oleva parima võimaliku
tehnika (PVT) määramise korra muutmine. PVT nõue määrab ära selle, millist
tehnikat ettevõtja oma tegevuses peab kasutama, et tema keskkonnamõjud oleksid
kõige väiksemad (näiteks suurlautade puhul: kui pika aja jooksul tuleks sõnnik
maasse künda, võtted sellest tuleneva haisu vähendamiseks vmt). Seni määrati
PVT kindlaks üksikjuhtumist lähtuvalt, võttes eeskujuks EL-s koostatud PVT
viitedokumendid. Need kirjeldasid üksikasjalikult võimalikku tehnikat, ent ei
olnud kohustuslikud. Nüüdsest hakkab Euroopa Komisjon kehtestama PVT-järeldusi,
ning nendes kirjeldatud PVT nõuded saavad olema ettevõtjatele kohustuslikud (sh
heite piirväärtuste osas). See tähendab ettevõtjate kasutatava tehnika ja
võtete jaoks selgemaid ja ühetaolisemaid, ent tõenäoliselt ka rangemaid
nõudeid.
Oluliselt on täiendatud ka käitaja kohustust
kontrollida oma tegevuse lõpetamisel tegevusest tekkinud keskkonnamõjusid ning
neid vähendada.
Suured
põletusseadmed, jäätmepõletustehased, koospõletustehased
Suurte põletusseadmete (nt suured soojuselektrijaamad) käitamise üldnõuded (seni reguleeritud VÕKSis)
põhijoontes ei muutu, osasid nõudeid on täpsustatud (nt väävliärastuse astmete
kasutamise kohta).
Olulisem muudatus puudutab heite piirväärtuste
rangemaks muutmist, ent seda hakkab reguleerima uus määrus, mille eelnõud ei
ole veel avalikustatud. Olemasolevatele suurtele põletusseadmetele on ette nähtud
üleminekusätted, mille järgi neile kohaldatakse neile rangemaid heite piirväärtusi
2016. aasta 1. jaanuarist.
Analoogselt jäävad jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitamise üldnõuded samaks
nagu senikehtinud normides (seni reguleeritud JäätS-s ja selle alusel antud
määrustes), ent tulekul on rangemad heite piirväärtused (vastavad määrused on
hetkel koostamisel, vt uudist
eelnõude kohta).
Lenduvad orgaanilised ühendid
Eraldi peatükk on THS-s pühendatud orgaanilisi
lahusteid kasutavatele käitistele. Orgaaniliste lahustite kasutamist reguleeritakse
seetõttu, et nendest lendub kergesti kahjulikke aineid, mis võivad koosmõjus
päikesevalguse ja lämmastikoksiididega tekitada mh inimtervisele ohtliku osooni
kõrgeid kontsentratsioone. Orgaanilisi lahusteid kasutatakse nt
jalatsitööstuses, farmaatsiatööstuses, erinevat laadi pindade töötlemisel, autoremonditöökodades,
keemilises puhastuses, trükitööstuses jne. Selliste lahustite kasutajad peavad
jälgima lahustite kasutamise mahtu, järgima lenduvate orgaaniliste ühendite
heite piirväärtusi, või koostama kava nende ühendite heite vähendamiseks.
Regulatsiooni põhijooned on ka selles valdkonnas
jäänud samaks nagu senikehtinud õiguses (VÕKS ja selle alusel antud aktid), ent
tulevikus peavad enda tegevuse registreerima
ka sellised käitajad, kelle tegevuse maht on nii väike, et neil loa taotlemise
kohustust ei ole (nt väikesed
autoremonditöökojad jne). See annab võimaluse kontrollida ka nende puhul
paremini nõuete täitmist.
THS jõustumine ja rakendamine
Tööstusheite seadus jõustub 1. juunist 2013. a.
Seaduse rakendamiseks vajalike määruste eelnõud on juba koostamisel, osad
neist on Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastamisringil ning neid oleme kajastanud
eraldi uudistes:
Tööstusheite seadus Riigi
Teatajas
THS
menetlemise materjalid Riigikogu veebilehel
EL
tööstusheite direktiiv 2010/75/EL (pdf)
|
