Riigikohtu lahend Põhja-Kiviõli II karjääri kaevandamisloa osas (3-3-1-67-14)

Detsembri keskpaigas tegi Riigikohus otsuse haldusasjas 3-3-1-67-14, milles hinnati Põhja-Kiviõli II karjäärile antud kaevandamisloa õiguspärasust. Riigikohus leidis, et antud juhul oli kaevandamisloa menetlus viidud läbi õiguspäraselt ning kehtestatud leevendusmeetmed olid kinnistuomanike kaitseks piisavad. Samas leidis Riigikohus, et kaevandaja menetluskulude täies mahus väljamõistmine kaebajatelt takistaks juurdepääsu õigusmõistmisele ning vähendas seetõttu oluliselt välja mõistetavaid kulusid. Kohus viitas viidates seejuures ka rahvusvahelise nn Aarhusi konventsiooni sätetele, mille kohaselt ei tohi keskkonnaasjades juurdepääs õigusemõistmisele olla takistavalt kallis.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Keskkonnaseadustiku üldosa seadust ootavad ees muudatused

1. augustist jõustunudkeskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS)on juba muutmisel, Riigikogu on viimastel kuudel menetlenud kaht seaduseelnõu.

Esiteks võttis Riigikogu 18. detsembril vastu eelnõu, millega lükatakse edasi KeÜS 5. peatüki jõustumine. See peatükk reguleerib loamenetluse reegleid ning oli algselt plaanis jõustada 1. jaanuarist 2015, ent kuna vastavaid eriosa seadusi (nt uut veeseadust ja jäätmeseadust) ei ole veel vastu võetud, oleks see toonud kaasa suure segaduse. Vastuvõetud muudatuse kohaselt sätestatakse KeÜS loamenetluse peatüki jõustumisaeg eraldi seadusega.

Juba vastuvõetud muudatused lükkavad edasi loamenetluse sätete jõustumisaega, Riigikogu jätkab kallasraja reeglite rakendamiseks vajalike muudatuste arutelu

Teise, esimese lugemise läbinud eelnõuga antaks Keskkonnainspektsioonile ning kohalikele omavalitsustele kallasraja reeglite täitmise tagamiseks volitus siseneda reeglite rikkuja valdusesse ning rakendada muid korrakaitse erimeetmeid, samuti õigus reeglite rikkujaid väärteokorras karistada.

Teisele KeÜS muutmise eelnõule on oma arvamuse esitanud Eesti Erametsaliit ning Eesti Omanike Keskliit. Omanike ühendused tegid ettepaneku muuta võõral maatükil telkimise ning mootor- või maastikusõidukiga liikumise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt eeldatakse võõral maatükil telkimise luba, kui ei ole seda keelavat tähistust. Omanike liidud sooviksid vastupidist eeldust, ehk et telkimine oleks lubatud ainult selliselt tähistatud kohas. Teiseks soovitakse KeÜS-s täpsustada, et võõral maatükil mootor- või maastikusõidukiga võib viibida üksnes maatüki omaniku loal.

Eelnõude sisu kohta saate lähemalt lugeda oktoobrikuu uudiskirjast.

Kallasraja teemalise eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel

Loamenetluse rakendamisega seotud eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: avalikkuse juurdepääsu teabele võib piirata nii rikkumismenetluses kui nn Pilot menetluses (T-538/13 ja T-306/12)

Septembris tegi EL Üldkohus kaks otsust, mis puudutavad avalikkuse juurdepääsu teabele, sh keskkonnaalasele teabele. Esimeses kohtuasjas T-538/13 (Verein Natura Havel a.o. v. Komisjon) soovisid hagejad juurdepääsu Euroopa Komisjoni märgukirjale, mille Euroopa Liit oli nn rikkumismenetluse raames saatnud Saksamaale. Kiri puudutas Berlin-Schönefeldi lennuvälja ehituse keskkonnamõju hindamist. Komisjon oli rikkumismenetlusega seoses andnud ka pressiteate ja pressikonverentsi.

Kohus leidis, et Komisjoni keeldumine kirja avalikustamisest oli kooskõlas EL määrusega nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta EL institutsioonide dokumentidele. Määrus lubab mh keelduda dokumentide avalikustamist, kui see kahjustaks uurimise või kontrolli eesmärki. Kohtu hinnangul ei olnud oluline, et Komisjon oli kirja avalikkuse ees ise kajastanud, kuivõrd kirja täpset sisu ei olnud avalikustatud.

Ühendus Client Earth leiab, et EL õigusaktid ja kohtupraktika on vastuolus rahvusvahelise Aarhusi konventsiooniga, kuna lubavad juurdepääsu infole liiga kergekäeliselt piirata

Sarnasele seisukohale asus kohus ka otsuses asjas T-306/12 (Spirlea v. Komisjon), kus hagejad soovisid juurdepääsu dokumendile, mille Euroopa Komisjon oli saatnud Saksamaale EL Pilot menetluses. EL Pilot menetlus on mitteametlik ja mitteavalik koostöövorm, kus kaebuse saamisel asub Komisjon liikmesriigiga mitteametlikku kontakti, et saada teavet juhtumi asjaolude ning võimalike lahenduste kohta. Menetlus lõpeb kas juhtumi lõpetamise või ametliku rikkumismenetluse algatamisega. Kohtu hinnangul oli ka Pilot menetluse puhul tegemist uurimisega määruse nr 1049/2001 art 4 lõike 2 tähenduses, mis andis õiguse keelduda sellega seotud dokumentide avalikustamisest.

Otsustega kinnitas EL Üldkohus oma varasemat praktikat, mille kohaselt võib Euroopa Komisjon kergekäeliselt piirata juurdepääsu infole, mis puudutab EL õiguse rikkumise suhtes algatatud menetlusi. Ühenduse Client Earth hinnangul on selline lähenemine vastuolus rahvusvahelise nn Aarhusi konventsiooniga, mis peaks olema EL õiguse suhtes ülimuslik. Konventsioon lubab piirata juurdepääsu keskkonnainfole vaid juhul, kui see kahjustaks kriminaal- või distsiplinaarmenetlust. Kohtuasjas T-538/13 aga Aarhusi konventsioonile tuginevaid argumente lähemalt ei käsitletud.

Allikas: Client Earth

Client Earth uudiskiri (ingl k, pdf)

Kohtulahend asjas T-538/13 (NB! Saadaval vaid saksa või prantsuse keeles)

Kohtulahend asjas T-306/12

Euroopa Kohus selgitas keskkonnaorganisatsioonide menetlusse astumise võimalusi (T-429/13 ja T-451/13)

EL Üldkohus selgitas oktoobris antud määrustes keskkonnaorganisatsioonide kohtumenetlusse astumise võimalusi. Kokku 27 organisatsiooni esitasid taotluse menetlusse astumiseks kohtuasjades T-429/13 ja T-451/13, milles Bayer CropScience AG ja Syngenta Crop Protection AG nõuavad Euroopa Komisjoni pestitsiide puudutava meetme tühistamist. Vaidlusaluse Eruoopa Komisjoni määrusega nr 485/13 muutis Komisjon kolme aine (neonikotinoidi) heakskiitmise tingimusi ja keelas neid aineid sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamise ja müügi.

Vaidlusalune meede puudutab paljusid organisatsioone – nii keskkonnakaitse eesmärgil tegutsevaid kui ka kemikaali- ja põllumajandustöösturite ühendusi. EL Kohtu põhikirja art 40 kohaselt võivad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades ühe poole toetuseks menetlusse astuda vaid isikud, kes tõendavad oma põhjendatud huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuvaidluse lahenduse vastu.

Euroopa Kohus lubab menetlusega liituda vaid neil keskkonnaühendustel, kelle jaoks on vaidlusküsimus prioriteediks; laiema haardega ühendused kohtumenetlusest osa võtta ei saa

Juba varasem EL kohtupraktika on sedastanud, et kohtuvaidlusega võib liituda keskkonnaorganisatsioon, mille tegevuse ulatus katab puudutatud regiooni või valdkonna. Kui tegevuse ulatus on laiem, siis peab organisatsioon olema seotud puudutatud regiooni või valdkonna kaitseprogrammide või uuringutega ning neid tegevusi võib ohustada vaidlustatud meetme vastuvõtmine. Seejuures hindas kohus antud juhul, kas organisatsioonid on sel teemal viinud läbi teavituskampaaniaid ning avalikustanud uuringuid ja aruandeid.

Kohus leidis, et organisatsioonid nagu Greenpeace, Pesticides Action Network Europe, Buglife ja Beelife vastasid neile kriteeriumitele. Samas SumOfUs (tarbijate teadlikkuse tõstmisega tegelev organisatsioon) ja ClientEarth (keskkonnaasjades õigusabi pakkuv organisatsioon) on Kohtu hinnangul liiga laia tegevusvaldkonnaga, et antud vaidlus saaks neid mõjutada.

Allikas: ClientEarth

Client Earth uudiskiri (ingl k, pdf)

Kohtumäärus asjas T-451/13 (Syngenta) (ingl k)

Kohtumäärus asjas T-429/13 (Bayer) (ingl k)

ÖKOMÄRGIS

Euroopa Komisjoni otsus, 9. detsember 2014, millega kehtestatakse mahapestavatele kosmeetikatoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Uus otsus kehtestab šampoonidele, seepidele jms mahapestavatele kosmeetikatoodetele ökomärgise andmise kriteeriumid, asendades varasema otsuse nr 2007/506/EÜ.

KESKKONNATASUD

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014. a määrus nr 169 ”Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist”

Riigi Teatajas avaldatud uus määrus määrab kindlaks veevõtu eest makstavad keskkonnatasud aastateks 2016-2025. Lähemalt saate määruse kohta lugeda eelmise kuu uudiskirja pikast uudisest.

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014. a määrus nr 170 ” Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad”

Riigi Teatajas avaldatud uus määrus määrab kindlaks maavarade kaevandamise eest makstavad keskkonnatasud aastateks 2016-2025. Lähemalt saate määruse kohta lugeda eelmise kuu uudiskirja pikast uudisest.

RUUMILINE PLANEERIMINE

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku arutelu Riigikogus jätkub

Novembris arutas Riigikogu majanduskomisjon uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõusid, mida kajastasime lähemalt käesoleva aasta jaanuarikuu uudiskirjas (vt planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku tutvustust). Majanduskomisjon hääletas läbi 76 muudatusettepanekut ehitusseadustiku eelnõule ning 139 muudatusettepanekut planeerimisseaduse eelnõule, mille olid mh Riigikogule saadetud seisukohtade põhjal teinud kas komisjon ise või Keskerakonna fraktsioon.

Mõlema eelnõu osas tegi majanduskomisjon ettepaneku teine lugemine katkestada ning määrata uueks seisukohtade esitamise ajaks 17. detsember. 3. detsembril toimunud Riigikogu täiskogu istungil eelnõude teine lugemine ka katkestati. Selle järel esitasid eelnõudele uusi seisukohti Justiitsministeerium, Eesti Arhitektide Liit ja mitmed teised.

Riigikogu majanduskomisjon peakski järgmisena asuma vahepeal laekunud seisukohti läbi vaatama ning oodata on eelnõu sisulise ja loodetavasti ka sisuka menetluse jätkumist Riigikogus ka uuel aastal.

Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) materjalid Riigikogu kodulehel

Ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) materjalid Riigikogu kodulehel

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Riigikogu menetleb põhjalikke muudatusi keskkonnamõju hindamise reeglites

Riigikogus läbis detsembris esimese lugemise keskkonnamõju hindamise süsteemi muutva eelnõu, mis muudaks põhjalikult senist mõjude hindamise korda. Olulisema muudatusena kaotataks ära senine mõjude hindamise järelevalve süsteem. Tulevikus ei peaks Keskkonnaamet enam andma mõjude hindamise programmidele ja aruannetele heakskiitu, vaid dokumentide nõuetele vastavust kontrolliks keskkonnaloa või planeeringu üle otsustav asutus (teiste seas nt Maanteeamet, KOVid).

Detailselt kajastasime kavandatavaid muudatusi, nende tausta ja mõju oktoobrikuu uudiskirja pikas uudises. Riigikogusse saadetud eelnõus on võrreldes algselt kavandatuga tehtud mõned väiksemad muudatused. Planeeringutele läbiviidavat keskkonnamõju hindamise (KSH) menetlemise korda hakataks tulevikus läbi viima vastavalt Riigikogu menetluses oleva planeerimisseaduse (PlanS) eelnõus sätestatud korrale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) jääks reguleerima üksnes seda, milliste planeeringute osas tuleb keskkonnamõju hinnata.

Muudetud on ka muudatuste kavandatavat jõustumisaega – senise 2015. a 1. jaanuari asemel jõustuks seadus eelnõu kohaselt 1. juulil 2015 koos PlanS-ga. KSH juhteksperti puudutavad muudatused jõustuksid hiljem, 1. veebruaril 2016. a.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Liit plaanib hakata seirama laevade CO2 heidet

Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament jõudsid novembris kokkuleppele laevade CO2 heite seire ja aruandluse nõuete kehtestamise osas. Seni on rahvusvaheline laevandus ainus transpordiliik, millele EL ei ole kehtestanud kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid reegleid. Laevade CO2 seire nõue on esimene samm kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ka selles sektoris.

CO2 heite seire on ELi esimene samm laevanduse kasvuhoonegaaside vähendamisel

Kavandatavad nõuded kohalduksid laevadele täismahutavusega üle 5000 tonni. Erandina ei kohaldataks reegleid sõjalaevadele, kalapüügi- või kalatöötluslaevadele, lihtsatele puidust ehitatud laevadele, ilma masinjõuta liikuvatele laevadele ning riikidele kuuluvatele, mitteärilistel eesmärgil kasutatavatele laevadele. Laevaomanikele kavatsetakse panna kohustus seirata CO2 heidet iga sõidu ning aastapõhiselt. Euroopa Komisjon hakkaks avaldama iga-aastast aruannet meretranspordi heite kohta.

Kavandatavad reeglid jõustuksid kokkuleppe kohaselt 2015. a 1. juulil. Seirekohustus tekiks 1. jaanuarist 2018. Regulatsiooni tekst tuleb veel heaks kiita keskkonnaministrite kohtumisel, misjärel eelnõu saadetakse otsustamiseks Euroopa Parlamendile.

Lima kohtumisel astusid riigid vaid väikese sammu rahvusvahelise kliimaleppe sõlmimise suunas

Detsembri esimesed kaks nädalat Limas väldanud rahvusvaheline kliimakohtumine ei lõppenud küll päris tulemusteta, ent uue rahvusvahelise kliimaleppe sõlmimiseks on vaja teha veel palju tööd. Kohtumisel lepiti kokku, kuidas uue leppeni jõuda ning pandi paika leppe põhimõtteline kondikava, ent ei jõutud veel konkreetsete kokkulepeteni selle sisu osas.

Kõnelustel täpsustati uue kliimaleppe koostamise plaani ja kondikava, ent sisulistes küsimustes ollakse üksmeelest veel kaugel

Riigid leppisid Limas kokku, et annavad võimalusel juba järgmise aasta märtsiks selgel ja arusaadaval viisil teada oma eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Esitatud eesmärkide põhjal hindavad teadlased järgmise aasta novembriks, kas need on piisavad, et vältida globaalset temperatuuride tõusu üle 2 kraadi Celsiuse järgi. Teadlaste hinnang on omakorda aluseks Pariisis toimuval tippkohtumisel peetavatele läbirääkimistele. Hea märk on, et läbirääkimistel ei peetud kliimamuutustega võitlust enam ainuüksi arenenud riikide mureks. Teiste seas on ka Hiina kui maailma suurim „kliimasoojendaja“ lubanud oma heitkoguseid vähendada.

Samas ei ole kõik arenevad riigid valmis kliimamuutustega võitlemisel panustama võrdselt arenenud riikidega. Kokkulepitud lõpptekst räägib seetõttu jätkuvalt riikide „ühisest, ent erinevast vastutusest, pidades silmas riikide eripärasid“. Samuti ei suudetud kokku leppida tulevase kliimaleppe täpsemas vormis ega sisus. Kuigi Lima kokkuleppe lisas on toodud uue leppe kondikava, sisaldab see olulistes küsimustes suurt hulka oma sisult kardinaalselt erinevaid valikuid. Jätkuvalt selgusetu on ka arenguriikide rahalise toetamise kord, mida peetakse leppe oluliseks eelduseks.

Seega seisab rahvusvahelistel läbirääkijatel ees raske aasta. Järgmine kohtumine toimub 2015. a veebruaris Genfis. Uue rahvusvahelise leppe eelnõu, mis oleks Pariisis toimuvate lõplike läbirääkimiste aluseks, loodetakse valmis saada maikuuks. Mitmed olulised küsimused võivad samas jääda vastuseta kuni 2015. a novembris-detsembris Pariisis toimuva tippkohtumiseni.

Lima kliimakokkuleppe tekst (ingl k, pdf)

Uudisteportaali EurActiv uudis kohtumise tulemuste kohta (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade kohtumise tulemuste kohta (ingl k)

Riigikogu asus arutama riikide heitkogustega kauplemise skeemi rakendavaid muudatusi

Detsembri alguses võeti Riigikogu menetlusse välisõhu kaitse seaduse muudatused, mis reguleeriksid mh kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist riikide vahel. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu otsusele 406/2009 on EL liikmesriikidele seatud kasvuhoonegaaside heite ülempiir teatud valdkondades, mis ei ole juba hõlmatud üleliidulise heitkoguste kauplemise süsteemiga (EU ETS). Sellisteks valdkondadeks on mh transport, põllumajandus, jäätmekäitlus ja alla 20 MW nimivõimsusega põletusseadmete käitamine.

Heitkogustega kauplemine EL riikide vahel on sarnane Kyoto protokolli alusel varem toimunud kvoodikaubandusega

Juhul, kui mõnes EL riigis neist sektoritest tulenev kasvuhoonegaaside heide ületab ettenähtud normi, on riigil üheks võimaluseks hankida täiendavaid heitkoguseid riikidelt, mis on heidet edukamalt kärpinud. Süsteem on seega sarnane rahvusvahelise nn Kyoto protokolli alusel toimunud heitkoguste riikidevahelise ostu-müügiga, millest saadud tulude eest soetati Eestis nii elektriautode laadimisvõrgustik kui nt Tallinna uued trammid.

Välisõhu kaitse seadusesse lisatavate sätetega reguleeritaks peaasjalikult just riikidele eraldatud heitkoguse ühikute (AEA) ostu ja müüki. Oluline on, et AEAde müügist saadud tulud tuleb suunata keskkonnasäästu. Kuna eelnõu on koostatud kiirkorras (ajendatuna EL poolsest survest normid EL õigusega kooskõlla viia), siis puudub täpne hinnang, kui palju Eestil heitkoguste ühikuid üle või puudu jääb. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus esialgsed prognoosid aga näitavad seletuskirja kohaselt, et kuni 2022. aastani jääb Eestil heitkoguste ühikuid üle. Muudatuste täpset mõju on raske hinnata ka seetõttu, et hetkel ei ole veel teada, kui palju heitkoguste ühikud maksma hakkavad.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

ENERGEETIKA

EL kehtestas elamute ventilatsiooniseadmetele ühtse energiamärgistuse

EL Teatajas avaldati novembri lõpul Euroopa Komisjoni määrus nr 1254/2014, millega lisati elamute ventilatsiooniseadmed EL ühtse energiamärgistusega toodete nimekirja. Sarnaselt nt külmkappide, televiisorite või lambipirnidega tuleb tulevikus ventilatsiooniseadmete pakenditele lisada energiamärgis ning määrata tootele energiaklass (A+ kuni G), mida tuua välja nt reklaamides. Lisaks tuleb märgisel välja tuua seadme tekitatav müratase, suurim õhuvooluhulk ning see, kas seade töötab ühesuunaliselt või kahesuunaliselt.

Uued nõuded ei kehti erandkorras ühesuunalistele ventilatsiooniseadmetele, mille võimsus on alla 30W (selliseid kasutatakse nt vannitubades) ning soojustagastussüsteemidega varustatud ventilatsiooniseadmetele. Määrust ei kohaldata ka eriolukorras ja ohtlikes keskkondades kasutatavatele seadmetele (nt väga kõrge või väga madala temperatuuriga keskkonnas kasutatavatele seadmetele).

Uued nõuded jõustuvad alates 1. jaanuarist 2016. Määruse kohaselt vaadatakse kehtestatud nõuded, sh erandid läbi aastal 2020.

Euroopa Komisjoni määrus nr 1254/2014 Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

LOODUSKAITSE

Määruste muudatused lubavad hallhülgeid küttida

Novembri lõpus jõustusid keskkonnaministri määruste muudatused, millega võimaldatakse alates 2015. a kevadest jahti hallhüljestele. Hallhülgeid loetakse suurulukiteks, kelle küttimiseks annab vastavalt jahiseadusele õiguse jahiluba, mis antakse välja eraldi iga üksiku isendi kohta. Hülgejaht on lubatud vaid väljaspool nende kaitseks loodud kaitsealasid.

Hülgeid võib küttida iga üksiku isendi kohta antava loa alusel, vaid väljapool nende kaitsealasid

Keskkonnaministri 28. mai 2004. a määrust nr 56 „III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, kuhu kuuluva liigi isendi surmamine väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala on lubatud” täiendati, lisades nimekirja hallhülge (Halichoerus grypus). Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrusesse nr 32 „Jahieeskiri” lisati täiendus, mille kohaselt võib hallhülgele varitsus- või hiilimisjahti pidada 15. aprillist kuni 31. detsembrini. Keskkonnaministri 23. mai 2013. a määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus” muudatused kohustavad jahimehi esitama edasisteks uuringuteks kütitud hüljestelt võetud bioproove.

Küttimise lubamise peamisteks argumentideks on Keskkonnaministeeriumi poolt välja toodud vajadus vähendada küttimise kaudu hüljeste arvukust ja kalandusele tekitatavaid kahjusid. Teiseks argumendiks on soov taasalustada väikesemahulist hülgejahti traditsioonilistes hülgejahi piirkondades jahitraditsiooni ja sellega seonduva kultuuripärandi säilitamiseks.

Keskkonnaministri 28. mai 2004. a määruse nr 56 muudatused Riigi Teatajas

Keskkonnaministri 23. mai 2013. a määruse nr 27 ja 28. mai 2013. a määruse nr 32 muudatused Riigi Teatajas

KeM 20.11.2014. a määrus nr 51 „Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad täpsustatud nõuded ja farmi tegevusloa sisu täpsustatud nõuded“

Riigi Teatajas avalikustatud uus määrus täpsustab varem kehtinud nõudeid, sisulise muudatusena tohib tara ehitamiseks kasutatava võrgu silmasuurus olla 2,54x2,54 cm varasema 2x2 cm asemel. Muudatustest saate lugeda lähemalt selle aasta juulikuu uudiskirjast.

METSANDUS

KeM 3.12.2014 määrus nr 54 „Riigimetsa majandajatele aastateks 2015–2019 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“

Riigi Teatajas avaldatud määrus lubab riigimetsa majandajatel (eelkõige RMKl) järgmisel viiel aastal raiuda enam puitu kui varasemalt. Viimasel viiel aastal on uuendusraiete pindalasid suurendatud kõigil aastatel, seejuures käesoleval aastal eriti jõuliselt (ca 3000 ha võrra, varasemal kahel aastal on tõus olnud paarisaja hektari piires).

JÄÄTMED

EL plaanib piirata õhukeste kilekottide kasutamist

EL Nõukogu ja Parlament jõudsid novembris kokkuleppele kilekottide kasutamise vähendamise reeglite kehtestamises. Reeglid kehtestataks õhukeste kilekottide (seinapaksusega alla 50 mikroni) suhtes, kuna nende taaskasutuse võimalused on väiksemad ja seepärast visatakse neid rohkem ära kui paksemaid kilekotte. Sellised kilekotid ohustavad keskkonda (eelkõige veeökosüsteemi) ning seetõttu on nende kasutamise piiramine olnud Euroopa Liidus pikemat aega päevakorral.

Kokkuleppe kohaselt on EL riikidel kaks valikut: keelata õhukeste kilekottide tasuta jagamine või võtta muid meetmeid et hoida kilekottide tarbimine alla maksimaalse taseme

Õhukeste kilekottide tarbimise vähendamiseks ELis on plaanis ette näha kaks alternatiivset viisi. Ühe võimalusena võib liikmesriik rakendada mistahes meetmeid, et saavutada kilekottide aastase tarbimise maksimaalne tase - 2019. a lõpuks mitte rohkem kui 90 kilekotti elaniku kohta ja 2025. a lõpuks kuni 40 kilekotti elaniku kohta. Alternatiivina võib liikmesriik kehtestada nõude, et alates 1. jaanuarist 2019 ei tohi õhukesi kilekotte jagada tarbijatele tasuta. Väga õhukesed kilekotid (paksusega alla 15mikroni) jääksid nende piirangute alt välja.

Liikmesriigid peaksid nõuded rakendama 18 kuu jooksul direktiivi jõustumisest. Regulatsiooni tekst tuleb veel heaks kiita keskkonnaministrite kohtumisel, misjärel eelnõu saadetakse otsustamiseks Euroopa Parlamendile.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (789 SE)

Riigikogus arutluse all olev eelnõu kohustaks elektri- ja elektroonikaseadmete tootjaid disainima oma tooteid nii, et neist oleks võimalik hõlpsalt akusid eemaldada. Lähemalt saate muudatuste kohta lugeda meie septembrikuu uudiskirja uudisest.

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (790 SE)

Riigikogus arutluse all olev eelnõu annaks Keskkonnainspektsioonile õiguse teha vanametalli kokkuostupunktides nn kontrollmüüke, et tuvastada reeglitest kinnipidamine metalli kokkuostjate poolt. Lähemalt saate muudatuste kohta lugeda meie juulikuu uudiskirja uudisest.

OHTLIKUD AINED

KeM 17.11.2014. a määrus nr 45 „Keskkonnaministri 9. mai 2011. a määruse nr 30 „Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid” muutmine”

Riigi Teatajas avaldatud määruse muudatused lubavad teatud probleemtoodetes kasutada piirnormidest suuremas koguses ohtlikke aineid (elavhõbedat, kaadmiumi, pliid). Määruse muudatused võtavad üle 8 Euroopa Komisjoni direktiivi, mis võeti vastu käesoleva aasta 13. märtsil.

GMOD

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku uutes piirangutes GMO-kultuuride kasvatamisele

Detsembri alguses leppisid Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu delegatsioonid kokku GMO-kultuuride kasvatamise reeglite muudatustes, mis annaksid liikmesriikidele suurema voli piirata GMOde kasvatamist oma territooriumil. Olulise muudatusena võrreldes kehtiva õigusega võiksid liikmesriigid keelata GMOde kasvatamist keskkonnakaitse eesmärgil ka pärast seda, kui vastav kultuur on saanud loa EL tasandilt. Muudatus annab riikidele küll senisest suurema otsustusõiguse, ent kriitikud on juba välja toonud, et vastavad otsused ei pruugi vaidlustamise korral Euroopa Kohtus püsima jääda.

Kokkuleppe tekstis on uuena välja toodud ka kohustus vältida soovimatut GMOde levikut naaberriikidesse. Muus osas on tegemist sisuliselt sama eelnõuga, mille Euroopa Parlament kiitis heaks novembris ja mida tutvustasime lähemalt novembrikuu uudiskirjas.

Eelnõu läheb Parlamendis arutlusele jaanuaris ning reeglid soovitakse vastu võtta juba järgmise aasta kevadel.

Euroopa Parlamendi pressiteade

Euroopa Nõukogu pressiteade

KALANDUS

Riigikogu menetleb kalapüügiseaduse eelnõu

Riigikogus läbis detsembris esimese lugemise uus kalapüügiseaduse eelnõu, mis on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames. Praegu kehtivat ja juba 1995. aastast pärinevat kalapüügiseadust on pärast selle vastu võtmist korduvalt muudetud. Seetõttu on seaduse struktuur muutunud kohmakaks ja regulatsiooni sisu raskesti arusaadavaks. Seaduseelnõu tähtsaim eesmärk ongi regulatsiooni arusaadavamaks muutmine.

Lisaks struktuuri korrastamisele laiendaks eelnõu püügivõimaluste mõistet ning lubaks seega kehtestada püügivõimalusi ja anda kalapüügiluba ka laeva püügikoormuse ja püügivõimsuse alusel. Kehtiva õiguse kohaselt saab kalapüügiluba anda välja püügimahu, püügivahendite arvu jms näitajate alusel. Harrastuspüügi puhul nähakse eelnõus ette uue püügivahendina kadiska - väikese püügivõimsusega lõkspüünis, millest on võimalik elusana vette tagasi lasta nii alammõõdulised kalad kui ka selliste kalaliikide isendid, keda sel ajal püüda ei tohi.

Eelnõu leevendab muuhulgas kaaspüügina püütud kalade müügikeeldu, sätestades selle osas uusi erandeid

Kutselise kalapüügi puhul leevendataks kaaspüügina püütud kalade müügikeeldu, lubades kaaspüügina püütud mõõdulise kala müüki. Alamõõdulise kala mitteinimtoiduks müük oleks lubatud eripüügil ning tursa ja lõhe kaaspüügil. Oluliseks muudatusena kehtestataks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselisel kalapüügil kasutatavatele laevadele nõue kasutada GPS-jälgimissüsteemi (praegu kehtib nõue üksnes põhjanoodaga püüdvatele laevadele). GPS- seadmetega varustamist kavatsetakse toetada Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Eelnõuga määratletaks selgemalt ka kalavarudele kahju tekitamise mõiste. Seni on loetud kalavarudele kahju tekitamiseks tegevust, mis sisuliselt on seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine. Eelnõu kohaselt märgitaks seaduse tasandil konkreetsed teod, millega kahju võidakse tekitada. Ühtlasi suurendataks seaduse nõuete rikkumisel juriidilise isiku karistuse ülemmäära 3200 eurolt 32 000 euroni.

Seadus jõustuks valdavas osas üldises korras, GPS-jälgimissüsteemi nõue on kavas jõustada alates 2015.a septembrist.

Vabariigi Valitsuse 15. 12.2014. a määrus nr 186 “Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord”

1. jaanuarist jõustuv määrus tugineb suures osas varasemale samateemalisele määrusele. Esitatavate andmete nimekiri oluliselt ei muutu, küll aga lisanduvad mõningad uued juhud, mil andmete esitamine on kohustuslik ning muutunud on andmete esitamise kord.

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Uuring: riik ei arvesta kaevandamise lubamisel piisavalt kohalike elanike ja loodusega

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) äsja avaldatud uuringutest ilmneb, et ettevõtjatele maavara kaevandamiseks seatud tingimused on enamasti üldsõnalised ning soovituslikud, mistõttu kannatavad nii kohalikud inimesed kui ka keskkond. Kaevandusi rajatakse ümbruskonna väärtusi, arendusi ja teisi kaevandusalasid arvestamata. 

Loe edasi »

Keskkonnajuristid: EL ühishuviprojektid tuleks valida ühiselt

Euroopa Komisjon on algatanud EL energeetikavaldkonna ühishuviprojektide (projects of common interest – PCI) uue nimekirja koostamise, avalikustades äsja kandidaatprojektide nimekirja. Projektid, mis 2015. aastal nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt ühishuviprojektideks, saavad EL-lt eritingimustel rahastust. Liikmesriigid peaksid projektide elluviimist soodustama lubade kiire menetlemise läbi. Keskkonnajuristide ühendus Justice&Environment tuletab otsusetegijatele meelde, et projektide valikkuse tuleb kaasata ka avalikkust

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee