KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINEEuroopa Kohus: kava või programmi muutmisel ei tohi KSHd ära jätta vaid sel
põhjusel, et see täpsustab üldisemat
dokumenti (C-473/14)
Euroopa Kohus tegi 10. septembril otsuse, milles hindas, kas
kava või programmi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) võib jätta läbi
viimata põhjusel, et see vaid täpsustab teist kava, mille puhul on KSH
kohustuslik. Euroopa Kohtu poole pöördunud Kreeka kohus lahendas vaidlust, kus
see küsimus tekkis Ateena lähipiirkonna mäemassiivi kaitse kava osas. Kaitse
kava tugines Ateena linnastu planeeringule ja täpsustas viimast.
Euroopa Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et kava või
programm täpsustab ja rakendab varasemat planeeringut, ei saa olla KSH
läbiviimata jätmise põhjuseks. Varem, asjas
C-567/10 oli Euroopa Kohus viidanud, et mingi kava või programmi kehtetuks
tunnistamisel ei ole mõjude hindamine alati vajalik. Kohus rõhutas sedapuhku,
et kava või programmi muutmisel järgneva, täpsema kavaga võib KSH erandkorras
jätta läbiviimata vaid sel põhjusel, et see kordaks tarbetult varasemat mõjude
hindamist. Seejuures andis kohus mõista, et sellise erandi kasutamise võimalus
võib kava või programmi muutmisel olla haruldasem kui kehtetuks tunnistamisel.
Kuna antud juhul ei olnud varasema ja üldisema planeeringu puhul KSHd läbi
viidud, oli uue kava koostamisel KSH läbi viimata jätmine selgelt õigusvastane.
Lahend on KÕKi hinnangul kasulik selle poolest, et kohus
rõhutas erinevust strateegiliste dokumentide kehtetuks tunnistamise ja muutmise
vahel ning viitas sellele, et muutmise puhul on KSH läbiviimata jätmine
eelduslikult harvem võimalik. Samas on probleemne, et Euroopa Kohus küll viitas
võimalusele jätta teatud juhtudel planeeringute jt kavade ja programmide KSH
algatamata põhjusel, et varasemas menetluses on KSH läbi viidud, ent ei
selgitanud lähemalt, millest see sõltub.
Otsuse
C-473/14 tekst
RUUMILINE PLANEERIMINE
Merealasid asutakse planeerima järgmisel aastal, maakonnaplaneeringute
koostamise tähtaega soovitakse pikendada
Septembri keskel saatis riigihalduse minister A. Aas
teistele ministritele tutvumiseks ülevaate
riigi planeerimisalasest olukorrast aastatel 2011-2015. Kuigi suuremas jaos
räägib ülevaade senistest tegevustest, väljakutsetest ja trendidest, leiab
sealt mitu olulist vihjet selle kohta, mis tulevikus toimuma hakkab.
Olulisim uudis puudutab merealade planeerimist. N-ö
pilootprojektidena on seni koostatud merealade ruumilisi planeeringuid Hiiu- ja
Pärnumaaga piirnevatel merealadel. Hiiu merealade planeering on hetkel
Siseministeeriumi poolt läbivaatamisel seoses lahendamata eriarvamustega ning
see loodetakse kehtestada aasta lõpuks. Pärnumaa merealade planeering plaanitakse
kehtestada 2016. a suveks. Uue planeerimisseaduse kohaselt tuleks merealasid planeerida
üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuna, selle protsessiga on plaanis
alustada järgmisel aastal.
Teine oluline uudis puudutab maakonnaplaneeringute
koostamist. Esialgse ajakava kohaselt pidid uued maakonnaplaneeringud olema
koostatud ja esitatud Siseministeeriumile järelevalvesse hiljemalt käesoleva
aasta lõpuks. Tegelikkuses on planeeringute koostamine erinevatel põhjustel
võtnud oluliselt kauem aega. Näiteks on Saaremaa maakonnaplaneeringu koostamist
takistanud Suure Väina püsiühenduse küsimus, kõigis maakondades
Põllumajandusministeeriumilt ja Maanteeametilt vajalike lähteandmete viibimine.
Seetõttu on Riigihalduse minister esitanud
Vabariigi Valitsuse ettepaneku pikendada maakonnaplaneeringute koostamise
tähtaega 2016. a lõpuni.
Planeerimisalase
ülevaate materjalid
Maakonnaplaneeringute
koostamise tähtaja pikendamise materjalid
KLIIMAMUUTUS
Uus EL direktiiv pöörab tähelepanu biokütuste kaudsetele mõjudele
EL Teatajas on avaldatud uus EL
direktiiv (nr 2015/1513), mille eesmärgiks on rakendada vedelkütuste
kvaliteedi direktiivist kütusetarnijatele tulenevat kohustust vähendada
kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Uue direktiivi üheks peamiseks
eesmärgiks on piirata nn esimese põlvkonna biokütuste kasutamist ja sellega
kaasnevaid, maakasutuse muutusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heiteid.
Tutvustasime esialgset direktiivi ettepanekut 2014. a oktoobrikuu
uudiskirjas.
Uue direktiivi üheks olulisemaks muutuseks on, et
transpordisektoris seatud taastuvenergia kasutamise eesmärgi (10%) arvutamisel
tohib vaid 7% ulatuses arvestada põllumaal kasvatatud taimedest pärinevate
kütustega, 3% ulatuses tuleb kasutada muid taastuvenergiaallikaid (biogaas,
taastuvelektrienergia vms). Teine oluline muutus on, et kütusetarnijad peavad
hakkama aruandluses välja tooma biokütuste kasvatamise tagajärjel maakasutuse
muutumisega kaasnevaid kasvuhoonegaaside heiteid.
Jätkusuutliku transpordi eest seisev ühendus Transport
&Environment peab muutusi sammuks
õiges suunas. Sama peab ühendus kahetsusväärseks, et uus direktiiv võrdsustab
keskkonnavaenulikumaid esimese põlvkonna (maisist, rapsist jt põllukultuuridest
valmistatud) biokütuseid jätkuvalt uuemate ja keskkonnasäästlikumate
biokütustega. Viimane ei innusta ühenduse hinnangul tootjaid uutesse
tehnoloogiatesse investeerima.
EL
direktiivi nr 2015/1513 tekst (pdf) Ühenduse
Transport&Environment pressiteade (ingl k)
EL kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi nn stabiilsusreservi reeglid
võeti vastu
18. septembril andsid EL liikmesriikide esindajad viimase
ametliku heakskiidu EL otsusele, millega luuakse EL kasvuhoonegaaside
kauplemise süsteemi nn stabiilsusreserv. Tutvustasime reeglite tausta ja sisu
lähemalt juulikuu
uudiskirjas.
Uute reeglite kohaselt suunataks heitkoguste kauplemise
süsteemist ülepakkumise korral teatud
hulk ühikuid automaatselt reservi. Kui kauplemise süsteemis on vastupidiselt
suur nõudlus, antaks ühikuid reservist taas vabalt kauplemiseks. See peaks
aitama vähese nõudluse korral hoida heitkoguste ühikute hinda kõrgemal ja suure
nõudluse korral madalamal.
Uus süsteem jõustub otsuse kohaselt alates 1. jaanuarist
2019. a.
EL
Nõukogu pressiteade (ingl k)
ENERGEETIKA
Muutused elektrituruseadusesvähendaks
taastuvenergiale makstavaid toetusi ja seaks need sõltuvusse turuhinnast
Septembri
keskpaigas avalikustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium elektrituruseaduse
muutmise eelnõu, millega muudetaks põhjalikult senist taastuvenergia
toetuste maksmise korda. Eelnõu oli sisuliselt samal kujul juba korra Riigikogu
menetluses (2015. a alguses), ent kukkus Riigikogu volituste lõppemise tõttu
menetlusest välja.
Muudatuste
kohaselt makstaks olemasolevate (st 2017. a 1. jaanuariks tegutsevate,
ehitusloa saanud või Keskkonnainvesteeringute Keskusest kaasrahastamise otsuse
saanud) seadmetega toodetud taastuvelektri eest toetusi vastavalt elektri keskmisele
turuhinnale. Toetuse määr arvutatakse lahutades seaduses sätestatud kogutulust
elektri turuhinna. Kehtivate reeglite kohaselt on seaduses kindlaks määratud
toetuse määr, mis ei sõltu kuidagi tuludest, mida taastuvenergia tootjad saavad
elektri müügist. Väiksemate seadmete (alla 10 MW võimsusega, v-a
tuulegeneraatorid) toodetud energiale makstakse jätkuvalt toetust kindlas
määras sõltumata elektri turuhinnast.
Seevastu
nn uutel taastuvenergia tootjatel on võimalik toetust saada vaid juhul, kui on
oht, et Eesti ei täida EL
taastuvenergia direktiiviga (2001/77/EÜ) seatud taastuvenergia tootmise
eesmärki (17,6% siseriiklikust elektritarbimisest aastaks 2020). Sel juhul
tuleb taastuvenergiatootjatel osaleda vähempakkumisel, mille võitjad saavad taastuvenergia
eesmärkide täitmiseks vajaliku koguse osas samuti toetusi.
Eelnõu
seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, kuna kehtivad reeglid
võimaldavad taastuvenergia tootjatel tarbijate arvelt teenida põhjendamatult
suurt tulukust ning saavutada projekti tasuvus prognoositust kiiremini. Samuti
moonutavad suured taastuvenergiatoetused elektriturgu. Tootjate ühendus Taastuvenergia
Koda on samaskriitiline selle suhtes, et eelnõu võimaldab taas toetada puidu
masspõletamist. Samuti ei ole eelnõu kooskõlas taastuvenergiatootjate ning MKM
vahelise vastastikkuse mõistmise memorandumiga selles osas, et seab tuulest
toodetud ja riigi poolt toetavale taastuvenergia mahule jätkuvalt täiendava
ülempiiri (600 GWh).
Elektrituruseaduse
muutmise eelnõu Eesti
Taastuvenergia Koja arvamus eelnõu kohta
EL
Teatajas avaldatud määrusega pikendatakse halogeenlampide energiatõhususnõuete
täitmise tähtaega, täpsustatakse eriotstarbeliste lampide mõistet ning nõutakse,
et alates 1. septembrist 2016. a peavad kõik tarbijatele müüdavad tavavalgustid
vastama A+ energiaklassile.
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Kohus: LOÜde heite vähendamiskavade rakendamise tähtaega võib
erandkorras pikendada sõltumata kava liigist (C-81/14)
Euroopa Kohus andis 10. septembril tehtud otsuses tõlgenduse
EL
direktiivi 1999/13 (lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heite piiramise
kohta) osas, mis puudutab ettevõtetele heite vähendamiskavade rakendamiseks
ajapikenduse andmist olukorras, kus vajalikud asendusained on alles välja
töötamisel. Põhivaidluses vaidlustas Hollandi ettevõte riigiasutuste keeldumist
pikendada ettevõtte lahustite heite vähendamiskava rakendamise tähtaega.
EL direktiivi 1999/13 lisa IIb kohaselt võib ettevõte juhul,
kui ollakse võimelised muude meetmetega (nt toorainete või tehnoloogia muutmisega)
vähendama LOÜde heitkoguseid samaväärselt heite piirväärtustega, koostada ja
asuda järgima heite vähendamiskava. Lisa kohaselt on vähendamiskavasid kaht
liiki: nn standardkava (millega saavutatavad eesmärgid on lisas lahti
kirjutatud) ja erikava, mida kohaldatakse juhul, kui standardkava pole
asjakohane. Juhul, kui kava ei ole
võimalik järgida tulenevalt sellest, et vähese lahustisisaldusega või
lahustivabasid asendajaid alles välja töötatakse, tuleb direktiivi kohaselt
ettevõtjale anda ajapikendust kava rakendamiseks.
Kohtuvaidluses oli põhiküsimuseks, kas võimalus
vähendamiskava rakendamise tähtaega pikendada sõltub sellest, millist liiki
kavaga on tegemist. Direktiivi sõnastusest ei olnud üheselt aru saada, kas
pikendada saab ka nn standardkava rakendamist. Euroopa Komisjon oli seisukohal,
et nn standardkava puhul ei ole rakendamise tähtaegu võimalik pikendada.
Euroopa Kohus seevastu asus seisukohale, et ei direktiivi sõnastusest ega
eesmärkidest ei saa selgelt järeldada, nagu sõltuksid tähtaja pikendamise
võimalused vähendamiskava liigist. Õiguskindluse huvides tuleb direktiivi
tõlgendada nii, et kava rakendamist võib pikendada sõltumata ettevõtte poolt
järgitava vähendamiskava liigist.
Samas leidis Euroopa Kohus, et kuna ajapikenduse andmine on erandlik
võimalus, tuleb asutustel vastava taotluse saamisel tähtaja pikendamist väga
hoolikalt kaaluda. Mh tuleb asutusel välja selgitada, kas asendusained on
tõepoolest alles välja töötamisel ning kas leidub muid kulutõhusaid heite vähendamise viise. Samuti
ei tohi tähtaega pikendada kauemaks, kui on tingimata vajalik.
Kuigi kohtuostus puudutas direktiivi, mis on käesoleval
hetkel kehtetuks tunnistatud, näeb seda asendanud EL
direktiivi 2010/75 (nn tööstusheite direktiivi) VII lisa 5. osa ette
täpselt samasugused reeglid. Seega on kohtu tõlgendus asjakohane ka tulevase praktika seisukohalt.
Kohtuotsuse
tekst
Kavandatavad ammoniaagi õhuheite piirväärtused tooks muutusi üle
19 000-le linnu- ja seakasvatajale ELs
Euroopa
Komisjon avalikustas augusti lõpus eelnõu, mis seaks esmakordselt EL-tasandil intensiivsetele
linnu- ja seakasvatuse farmidele ammoniaagiõhuheite piirväärtused.Eelnõu
hakkaks kehtima üle 19 000 farmi jaoks ELs, milles on rohkem kui 40 000 kodulindu, üle 2000 rohkem kui 30 kg kaaluvat siga või rohkem kui
750 emist. Ökoloogiliselt kasvatatud
kariloomade suhtesantud nõudeid ei kohaldataks.
Uus parima
saadavaloleva tehnika (BAT) viitedokument (BREF), mis on keskkonnakompleksloa
alusel tegutsevatele loomapidajatele siduv, nõuab meetmete võtmist uute
ammoniaagiheite piirväärtuste järgimiseks.Meetmed on seotud eelkõige loomade
elamistingimustega. Eelnõu kohaselt oleks vajalik vähendada ammoniaagi heidet
nt nuumsigade pidamisel2,6 kg-le looma kohta aastas, broilerite puhul 0,08
kg-le linnu kohta aastas. Samuti oleks loomakasvatajatel kohustus korra aastas
kontrollida ammoniaagi, lämmastiku ja fosfori eraldumist sõnnikust.
Saksamaa,
Taani, Hollandi, Rootsi ja Soome valitsused ning keskkonnaorganisatsioonide
võrgustik EEB leiavad, et eelnõu ei ole piisavalt range ning nõuavad ammoniaagi
heite piirväärtuse vähendamist 2,2 kg-le looma kohta aastas. Madalam piirang
aitaks tagada selle, et talunikud peavad tõepoolest kasutusele võtma täiendavaid
meetmeid. Samuti on Austria, Soome ja EEB vastu sellele, et uus BREF lubaks ka
uutes seafarmides kasutada ainult sõrestikust koosnevaid põrandaid. Taani ja
Holland pooldavad seda nõuet osaliselt.Riigid, mis on loomakaitselistel
kaalutlustel ainult sõrestikest koosnevate põrandate rajamise ära keelanud, on
seisukohal, et osaliselt sõrestikust koosnevad põrandad aitavad tõhusamaltvähendada
ka ammoniaagi eraldumist.
Liikmesriikide
esindajatel, asjassepuutuvatel asutustel, keskkonnaorganisatsioonidel jt on
omapoolsete kommentaaride esitamiseks aega kuni 5. oktoobrini, mil toimub osapoolte
viimanekohtumine ja viitedokumendivastuvõtmine liikmesriikide esindajate poolt.
Intensiivse
kodulindude või sigade kasvatamise parima võimaliku tehnika viitedokumendi
eelnõu (ingl k, pdf)
EL Teatajas avaldatud direktiiv muudab reegleid arseeni,
kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike
mõõtmiseks välisõhus (nt täpsustatakse ja täiendatakse proovivõtukohtade
valimise kriteeriumeid), mida riikliku seire tegemisel järgima peab.
VESI
Riigikogu asub arutama põllumajandusest pärinevat veereostust piiravat
eelnõu
Septembri keskel võttis Riigikogu menetlusse veeseaduse
muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on kaitsta veekogusid põllumajandusest
pärineva reostuse eest. Suurima mõjuga oleks kavandatud muutused väetiste
kasutamise ajapiirangutes ning sõnnikuhoidmise nõuetes. Eelnõu seletuskirja
andmetel on põllumajandusest pärinev veereostus tõsine probleem, kuna
nitraatide sisaldus veekogudes on jätkuvalt tõusuteel. Probleemi on märganud ka
Euroopa Komisjon, kelle hinnangul ei ole
Eesti teinud piisavalt hajureostuse vähendamiseks ja on algatanud rikkumismenetluse.
Eelnõuga muudetaks väetiste laotamisele kehtestatud ajalisi
piiranguid. Plaanitud muudatuste kohaselt oleks väetiste laotamine kevadeti
lubatud senisest varem (alates 21. märtsist, senise 1. aprilli asemel).
Sügisvihmadega toitainete vette uhtumise vältimiseks algaks vedelsõnniku ja
mineraalväetise kasutamise keeluperiood alates 2023. a aga varem - 15.
oktoobrist praeguse 1. detsembri asemel. Tahkesõnniku osas oleks piirangud
leebemad, kuna selle puhul on lämmastiku leostumise oht väiksem.
Teise olulise muutusena alandataks sõnnikuhoidla rajamise
kohustuse alampiiri. Kehtivate reeglite järgi on sõnnikuhoidlat vaja
loomakasvatushoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku (nt 10 piimaveist, 16
lihaveist või 330 siga). Alates 2023. aastast peaks sõnnikuhoidla olema aga
juba alates 5 loomühikut mahutavatel loomakasvatushoonetel. Kui tegemist on
laudaga, kus tekib vaid tahkesõnnikut või sügavallapanusõnnikut, oleks seda
lubatud ajutiselt hoiustada lihtsustatud tingimustel: veekindla põhjaga alal ja
vihmavee eest kaitstult.Kolmandaks täpsustataks eelnõuga sõnniku aunas hoidmise
tingimusi. Uute reeglite kohaselt oleks piiratud nii sõnniku aunas hoidmise aeg
kui täpsustatud, millistele aladel sõnnikut aunas hoida ei tohi.
Viimase olulise muutusena võimaldaks uus eelnõu loomade
karjatamist mereäärsetel karjamaadel ka väljaspool looduskaitsealade
poollooduslikke kooslusi. Karjatamise eelduseks oleks Keskkonnaameti nõusolek.
Eelnõu
materjalid Riigikogu kodulehel
JÄÄTMED
Riigikohus:
riigihankemenetluse alustamine päev enne sellist hanget mittelubava
seadusemuudatuse jõustumist on õiguspärane (3-3-1-43-15)
Riigikohus tegi 3.septembril
otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-43-15,
milles käsitles vaid päev enne jäätmeveokorralduse muudatuste kehtima hakkamist
algatatud riigihankemenetluste õiguspärasust. Mh oli küsimuseks, kas
riigihangete registris teate avaldamisest piisab, et lugeda hankemenetlus
pooleliolevaks. Riigikohus leidis oma otsuses, et hankemenetlus algab
hanketeate avaldamisega riigihangete registris ja hankija ei tegutsenud
õigusvastaselt, kui alustas hankemenetlust päev enne jäätmeseaduse muudatuste
kehtima hakkamist.
MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus (hankija) avaldas 6. jaanuaril
riigihangete registris hanketeated, millega soovis leida Anija, Harku, Kernu,
Kose, Nissi, Jõelähtme, Kiili ja Raasiku valla veopiirkondadesse
jäätmevedajaid. Seejuures otsustasid kohalikud omavalitsused, tuginedes enne
7.jaanuarit kehtinud JäätS §66 lg 11-le korraldada jäätmeveo
selliselt, et jäätmevedaja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on KOVide
poolt volitatud MTÜ (Harjumaa Ühisteenuste Keskus). 7. jaanuaril jõustunud
muutuste kohaselt on korraldatud jäätmeveos taas ettenähtud otselepingute
sõlmimine jäätmevedaja ja maja- või korteriomanike vahel.
AS Eesti Keskkonnateenused vaidlustas
riigihanke, leides et kuigi hankija esitas 6.jaanuaril hankemenetluse teate
riigihangete registris,ei ole tegemist poolelioleva, vaid uue riigihankega,
sest kõik peamised riigihanke dokumendid esitati peale uue JäätS kehtima
hakkamist.Samuti on hankija kuritarvitanud oma õigusi ja kahjustanud
jäätmevaldjate- ja vedajate huve, sest avaldas hanketeate vaid päev enne sellist
hanget mittelubavate muudatuste kehtima hakkamist. Jäätmevedaja leidis veel, et
kohalike omavalitsuste (KOV) ja hankija vahelised halduslepingud on Riigi
Teatajas avaldamata ning seetõttu tühised.
Riigikohus asus seisukohale, et vaidlusalused riigihankemenetlused
tuleb lugeda pooleliolevateks riigihankemenetlusteks JäätS § 1368mõttes,
sest riigihange algab teate avaldamisega registris. Asjaolu, et hankija kasutas temale JäätS § 66 lg‑st 11 tulenevat
õigust viimasel päeval ja et selle õiguse kasutamata jätmine oleks olnud
kaebajale soodne, ei muuda hankija tegevust õiguse kuritarvitamiseks.Kolleegium
selgitas oma otsuses ka seda, et MTÜga sõlmitud halduslepinguga andis
KOVhankijale üle avalikud ülesanded, mis on mõeldud täitmiseks kindlalt piiritletud
arvu juhtumite suhtes ning seetõttu on tegemist haldusmenetluse
seaduse §101 lg 1 alusel üksikjuhtumit reguleeriva
halduslepinguga. Sellise halduslepingu avaldamine Riigi Teatajas ei ole
kohustuslik.
Riigikohtu
otsus
OHTLIKUD AINED
Euroopa Kohus: Toote tarnijatel on kohustus
teavitada tarbijat väga ohtlike ainete sisaldusest toote igas koostisosas (C-106/14)
Euroopa Kohus tegi 10.
septembril kohtuasjas C-106/14 otsuse, milles selgitab EL
määruse nr 1907/2006 (nn REACH-määrus) kohaldamist väga ohtlikke aineid
sisaldavate toodete suhtes. Kohus leidis, et toote tarnija on kohustatud tarbijat
teavitama ohtlike ainete sisaldumisest toote igas koostisosas, mida loetakse
iseseisvaks tooteks. Väga ohtlikeks aineteks on REACH-määruse kohaselt
keskkonnale või tervisele tõsist mõju põhjustavad kantserogeensed, mutageensed,
reproduktiivsed, toksilised või väga püsivad ained (näiteks
bensüülbutüülftalaat, naatriumkromaat ja arseenhape), mille kasutamine on
võimalik vaid eriloa alusel.
Eelotsustustaotlusega pöördus
Euroopa Kohtu poole Prantsusmaa riiginõukogu (Conseil d’État) seoses Prantsuse
ettevõtete liitude (FCD ja FMB) ja Prantsuse keskkonna-, säästva arengu ja
energiaministri vahelise vaidlusega. Kohtuvaidluse tuumaks oli, kuidas tuleks
tõlgendada REACH-määruse mõistet "toode". Prantsusmaa kohus küsis,
kas juhul, kui üks tarbijale müügiks pakutav toode koosneb mitmest osast,
millest mitu vastavad REACH-määruses antud „toote“ definitsioonile, tuleb
määrusest tulenevaid kohustusi kohaldada üksnes kokkupandud lõpptootele või
igale selle tootena määratletavale osale.
Euroopa Kohus jõudis
järeldusele, et REACH-määruse kohaselt on toode iga ese või osa komplekssest
tootest, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või
kujundus, mis määrab selle funktsiooni enam kui toote keemiline koostis
(näiteks võib tooteks olla nii auto kui selle osaks olev käigukast). Toode ei
lakka olemast toode, kui see liidetakse terviktoote valmistamiseks teiste
esemetega või kinnitatakse nendega. Kui tootmise tulemusena on aga sellest
liidetud esemest saanud jäätmed või see on kaotanud oma omadused, mis määravad
tema funktsiooni suuremal määral, kui selle keemiline koostis, ei ole enam
tegemist tootega. Nt auto süüteküünlad ei ole pärast ettenähtud kasutusaja
lõppu ja autost eemaldamist enam eraldi tooteks, vaid on jäätmed.
Kohus
kinnitas, et seega peab ka mitmest tootest koosneva lõpptoote puhul tootja või
importija määrama kindlaks, kas nii lõpptootes kui nn
"komponent-toodetes" on väga ohtlikke aineid üle 0,1 massiprotsendi
ja ületamisest teavitama Euroopa
Kemikaaliametit. Samuti tuleb tarnijatel esitada toote saajatele piisavalt
infot, et võimaldada toote ohutut kasutamist, sh väga ohtliku aine nimetus. Euroopa
Kohtu otsus asjas nr C-106/14
Riigi Teatajas avaldatud muudatused selgitavad ja
täpsustavad polüklooritud bifenüülide (PCBde) kütteõlides sisaldumise keeldu
ning keelu rakendamiseks kasutatavaid katsemeetodeid. PCBde kasutamine on
keelatud rahvusvahelise Stockholmi konventsiooni alusel, kuna tegemist on
äärmiselt mürgiste ainetega, mis kahjustavad mh närvisüsteemi,
hormonaaltalitust ja võivad põhjustada vähki.
JAHINDUS
Õiguskantsler: jahiseltsi mitte kuuluvate isikute jahtimisvõimaluse
piiramine on põhiseadusega kooskõlas
Õiguskantsler selgitas septembris jahiseadusest
(JahiS) tulenevate jahipidamise piirangute põhiseaduslikkust. Küsimuse sisuks
oli, kas jahiseltsi mitte kuuluvate ning maad mitte omavate jahimeeste
jahipidamisvõimalused ei ole liialt piiratud ning seetõttu vastuolus põhiseadusega
(PS). Tuginedes Keskkonnaministeeriumilt saadud täiendavale teabele, leidis
õiguskantsler, et JahiS piirangud ei ole liigselt intensiivsed ning sellest
tulenevalt põhiseadusvastased.
PS-st tulenevate põhiõiguste valguses kuulub jahipidamine PS
§-st 19 tuleneva üldise vabaduspõhiõiguse alla. Jahipidamine ei ole siiski
piiramatu õigus, sest tegemist on piiratud ressursi kasutamisega. Seetõttu on
vaja reguleerida seda, kellel, mis eeldustel ja millises mahus on võimalik
jahti pidada. Eesti jahireeglid, mille kohaselt suurulukite jahipiirkonnad
moodustab riik, võimaldavad maad mitte omavatel jahimeestel ulukiressurssi
kasutada läbi jahipiirkonna kasutuse. See võimaldab küttimisõiguse
kättesaadavust laiemale isikute ringile. Jahipiirkonna kasutajatel
(jahiseltsidel ja Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK)) on õigus jahilube anda
ja nende kehtivusaega määrata, ent nad peavad seejuures järgima seadustest
tulenevaid ning Keskkonnameti määratud piiranguid.
Kuigi peamiseks võimaluseks Eestis jahti pidada on seega
läbi jahiseltsi kuulumise, on see siiskivõimalik ka ilma seltsi kuulumata: - Suuruluki küttimiseks saab osta loa mõnelt
jahipiirkonna kasutajalt - paljud jahiseltsid tegelevad igal jahihooajal lubade
müügiga väljapoole seltsi või pakuvad võimalust osaleda nn külalisjahil; - Jahiseltsi mitte kuuluvatel jahimeestel on
võimalik osaleda RMK poolt korraldatavatel jahilubade enampakkumistel ja saada
endale sõraliste suurulukite küttimismaht ja jahiluba – oksjonil osalemise
alghinnad ei ole kõige soodsamad, kuid võimalus on ka teiste jahimeestega
ühiselt enampakkumisel osaleda; - Jahipidamisest huvitatud isikutel on võimalik
ise uusi jahiseltse moodustada ja uute või vabanevate jahipiirkondade
kasutusõiguse lube taotleda – tegemist on küll pikaajalisema ettevõtmisega,
kuna lube väljastatakse hetkel kehtiva JahiS kohaselt 10 aastaks; - Väikeulukite jahipidamise võimalus – kehtiva
JahiS alusel on jahipiirkonna kasutaja kohustatud andma tasuta jahiloa
väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema poolt
määratud isikutele. Mõnes jahipiirkonnas pole maa omamine vajalik, piisab kokkuleppest vastavas
piirkonnas oleva maaomanikuga, kes oma maal väikeulukite jahti lubab.
Eelnevale tuginedes ei tuvastanud õiguskantsler kehtivate
jahipiirangute vastuolu põhiseadusega.
Õiguskantsleri
seisukoht
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕK kutsub ametnikke
praktilisele kaalutlusotsuste tegemise koolitusele
Kaalutlusnõuete tundmine ning eriti otsuste põhjendamine on planeerimis- ja keskkonnaasjades olulise tähtsusega. Nõuete ebapiisav täitmine võib praktikas kaasa tuua keerukad ja kulukad kohtuvaidlused. Ent kuidas rakendada abstraktseid nõudeid konkreetse üksikjuhtumi lahendamisel? Loe edasi » Analüüs: Transatlantiline
kaubanduslepe (TTIP) võib seada ohtu Euroopa inimeste tervise ja keskkonna
15. septembril avalikustas Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) lühianalüüsi Transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerluse ehk TTIP mõjudest EL ja Eesti õigusele. Analüüsis järeldatakse, et plaanitavas leppes leidub vastuolusid läänelike õiguspõhimõtetega. Pikemas plaanis võivad leppe tagajärjel tõenäoliselt alaneda ELi standardid kemikaali- ja toiduohutuses ning samuti geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) lubamises. Loe edasi »
Uus käsiraamat aitab
ametnikel kohalikke paremini kaasata
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) koostas ametnikele ja teistele huvilisele juhendi, mis aitab paremini mõista rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest tulevaid keskkonnainfo avalikustamise nõudeid ning osavamalt kaasata kohalikke inimesi. Keerulisi ning sageli mitmeti tõlgendatavaid juriidilisi nõudeid on lahti kirjutanud ja näidetega ilmestanud KÕKi juristid. Loe edasi »
KÕKi meeskonnaga liitus uus nooremjurist
1. septembrist asus KÕKis nooremjuristina tööle Kadi-Kaisa Kaljuveer. Kadi-Kaisa lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas bakalaureuseõppe ning jätkab hetkel õpinguid magistrantuuris. Oma magistritöö plaanib Kadi-Kaisa samuti kirjutada keskkonnaõiguse alal. Loe edasi »
|