Riigikogu asub arutama uut maapõueseadust

2014. a märtsi alguses avalikustas Keskkonnaministeerium uuendatud maapõueseaduse eelnõu esimese versiooni. Rohkem kui kaks aastat hiljem on eelnõu jõudnud viimase, ent olulise etapini ehk edastatud valitsuselt Riigikogule, kes seda nüüd menetlema hakkab. Kuigi eelnõu põhineb suures osas kehtival õigusel, toob see kaasa ka hulga detailseid, ent olulisi muudatusi. Sestap on asjakohane uurida, millised on olulisimad muudatused ja mõjud.

Loe lähemalt

KLIIMAMUUTUS

USA kohus lubas noortel vaidlustada  valitsuse kliima-alase tegevuse puudujääke

USA kohus tegi 8. aprillil määruse, milles tunnustas 21 USA noore õigust vaidlustada valitsuse kliimaalast tegevus(etus)t. Kaebuse kohaselt on USA valitsus rikkunud kliimat ohustavate kasvuhoonegaaside heite lubamise ja soodustamisega noorte ja tulevaste põlvede õigust elule, vabadusele, varale ning kahjustanud oluliselt avalikke hüvesid.

Üheks kohtusse pöördumise ajendiks on poliitikas valitsev patiseis, mis ohustab otseselt kõigi, aga eriti noorte ameeriklaste õiguseid

Vabaühenduse Our Childrens’ Trusti koordineeritud kaebuse kohaselt on USA valitsus rikkunud noorte põhiseaduslikke õigusi, kuna edendab fossiilkütuste kasutamist ja kliimavaenuliku tööstuse arengut. Valitsus on teadlik, et fossiilkütused hävitavad loomuliku kliimasüsteemi. Valitsuse tegevusest võib aga järeldada, et see eelistab lühiajalist majanduslikku kasu hoolimata teadaolevatest ohtudest ja kahjudest inimeste elule ja tervisele. Samuti on juba pikemat aega kliimamuututega võitlemise teemal valitsenud poliitiline patiseis ja arutelu on riigis pidurdunud. Oma kaebusega loodavad noored esitada väljakutse valitsuse fossiilkütuseid puudutavale poliitikale. Täpsemalt on eesmärgiks sundida presidenti koheselt rakendama riiklikku plaani, mille tulemusel ei ületa CO₂ kontsentratsioon atmosfääris ohutut taset ehk aastaks 2100 oleks see 350 ppm’i (miljondik osa).

Määruse kohaselt on kohus seisukohal, et kliimamuutuste poolt on eriliselt ohustatud just noored ja tulevased põlved. Kaebajate argumendid on kohtu hinnangul sisuliselt õiged ning kohus jätkab seetõttu asja läbivaatamist.

Kohtuasja materjalid Our Childrens’ Trusti kodulehel (ingl k)

Vabariigi Valitsus kiitis heaks Pariisi kliimamuutuste konventsioonist tulenevad kohustused

Vabariigi Valitsus võttis hiljuti vastu eelnõu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppe allkirjastamiseks. Kokkuleppe pidulik allkirjastamine toimub 22. aprillil New Yorkis, lepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55% globaalsest heitest, on andnud hoiule oma leppe ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

EL ja selle liikmesriigid edastasid ÜRO-le 2015. a alguses siduva lubaduse vähendada ELis 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 40% võrra. Pariisi kokkuleppe kohaselt tuleb kokkuleppe täitmise jälgimiseks kõigil osalistel alates 2023. a iga viie aasta tagant saata ÜROle koondülevaade riigi tegevusest ja olukorrast. Selles peab olema kajastatud senise tegevuse tulemuslikkus, võttes arvesse heite vähenemist, kliimamuutustega kohanemist ja toetusmeetmeid.

Pariisi lepe mõjutab  Keskkonnaministeeriumi hinnangul kõiki poliitikavaldkondi, sest üleminekuks puhtale energeetikale on vaja muuta ettevõtluse ja investeerimisega seonduvaid käitumismustreid ja stiimuleid ning üle vaadata EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi toimimine. Eelnõu kohaselt toob see lisaks mõningates valdkondades piirangute kehtestamisele kaasa võimalused uute töökohtade loomiseks teistes valdkondades. Kokkuvõttes leiavad eelnõu koostajad, et Pariisi lepe annab aluse majanduskasvuks, stimuleerides mh investeeringuid ja innovatsiooni taastuvenergia valdkonnas .

Materjalid Eelnõude infosüsteemis

VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu kokkuleppega kehtestataks väljaspool teid kasutatavate masinatele rangemad õhuheite normid

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudsid aprilli algul kokkuleppele, et väljaspool teid kasutatavate masinate heidetele kehtestatakse senisest rangemad õhusaaste standardid. Uue regulatsiooni eesmärgiks on muuta heidete mõõtmise reegleid selliselt, et need vastaksid enam tegelikele heidetele.

Kõige leebemad normid on plaanis kehtestada jõelaevadele ja veduritele, mistõttu on keskkonnaühendus Transport&Environment eelnõu suhtes kriitiline

Saavutatud kokkulepe põhineb Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal tehtud ettepanekul. Kehtestatavad standardid mõjutavad väljaspool teid kasutatavaid masinaid, nt murutraktoreid, buldoosereid ja praame. Heitenormid hakkavad järkjärgult kehtima masinatele, mis valmistatakse aastatel 2018-2020. Erinevalt komisjoni ettepanekust sisaldab sõlmitud kokkulepe ka võimalust nõuda juba kasutusel olevate masinate moderniseerimist, et vähendada nende tekitatavat heidet. Regulatsioon võimaldab samas vanemate masinate riketega mootorite asendamist samasugust tüüpi mootoriga juhul, kui asendamine uuemat tüüpi ja keskkonnasõbarlikuma mootoriga ei ole otstarbekas.

Kõige leebemad heitenormid on kehtestatud jõelaevadele ja täielikult on reguleerimata diiselrongide peenosakeste heide. Leebemad eeskirjad siseveekogude sõidukitele ja rongidele õõnestavad keskkonnaorganisatsiooni Transport&Environment sõnul EL-i väiteid, et siseveekogude ja raudteede suurem kasutus alternatiivina maanteetranspordile on keskkonnasõbralik lahendus.

Kokkulepe läheb edasi lõplikule vastuvõtmisele ministrite ja Euroopa parlamendi poolt.

Materjalid Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)

Müradirektiivi vaadatakse läbi, mh on küsimuse all EL-tasandi piirnormid

Euroopa Komisjon viib käesoleval hetkel läbi EL keskkonnamüradirektiivi (2002/49/EÜ) tõhususe, sobivuse jms hindamist (nn REFIT). Selle raames viidi märtsi lõpuni läbi ka avalik konsultatsioon, mille käigus laekus oodatult vastukäivaid ettepanekuid. Üheks intrigeerivaks teemaks on küsimus üleeuroopaliste müranormide kehtestamisest.

Üleeuroopaliste müranormide kehtestamist pooldab nt keskkonnaühendus EEB, kelle hinnangul annaks selliste normide kehtestamine tõsise tõuke erinevate müraallikatega tegelemiseks ning tõhusamate mürakaitsemeetmete rakendamiseks liikmesriikides. EEB hinnangul on praegune direktiivi liiga üldine ja leebe. Seevastu raudteeettevõtete liit CER leidis, et müranormid on olemuslikult kohalikuks küsimuseks ning tulenevalt ELis kehtivast subsidiaarsuse põhimõttest (erinevaid küsimusi tuleks reguleerida võimalikult kohalikul tasandil) ei ole EL-tasandi piirväärtuste kohaldamine õigustatud.

Järgmise sammuna peaks Komisjon nii ekspertide uuringute kui avaliku konsultatsiooni põhjal panema kokku oma järeldused müradirektiivi muutmise vajaduse kohta.

Müratemaatika on aprillis oluline ka seetõttu, et 27. aprill on Euroopas müraalase teadlikkuse päev.

Euroopa Komisjoni müradirektiivi läbivaatamise teemaline veebileht

LOODUSKAITSE

ÜRO plaanib mere-elustiku kaitseks uut rahvusvahelist lepet

ÜRO asus märtsi lõpus välja töötama uut merekeskkonna kaitse lepet, et tagada mere-elustiku mitmekesisusele parem kaitse. Tegemist oleks ÜRO mereõiguste konventsiooni alla kuuluva õiguslikult siduva leppega, mis võimaldaks mere-elustikku kaitsta ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvatel merealadel.

Konventsiooni ettevalmistav komitee kogunes juba 2015. a juunis, et alustada leppe sisuks olevate ettepanekute ettevalmistamist. Mh toodi välja vajadus hinnata merekeskkonna kvaliteeti  ja oluliselt mõjutada võivate tegevuste planeerimisel võimalikke keskkonnamõjusid. Samuti peeti oluliseks rakendada täiel määral saastaja maksab põhimõtet. Leppes peaks olema defineeritud, mis on reostus, keda võib pidada saastajaks ja kui palju ning kellele peab saastaja maksma. Samuti on oluline ettevaatuspõhimõtte ja ökosüsteemide kaitsel põhinev lähenemisviis. Nende põhimõtete tagamine peaks võimaldama tuvastada, määrata ja efektiivselt hallata merekaitsealasid, sh rangelt kaitstud mereala reservaate.

Esimene läbirääkimiste sessioon lõppes 8.aprillil. Euroopa Liidu riike esindab läbirääkimistel Euroopa Komisjon

Materjalid ÜRO mereõiguste konventsiooni kodulehel (ingl k) 

Euroopa Komisjon kaalub 20 liigi lisamist invasiivsete võõrliikide nimekirja

Euroopa Komisjon plaanib täiendada invasiivsete võõrliikide nimekirja 20 liigi võrra. Kehtivat määrust ja selle tausta kajastasime oma 2014. a märtsikuu uudiskirjas. Enne lõpliku otsust liikide nimekirja lisamise osas, on vajalik läbi viia riskianalüüs liikide leviku piiramise vajaduse väljaselgitamiseks.

Enne, kui liigid lisatakse invasiivsete võõrliikide nimekirja, tuleb nende suhtes läbi viia riskianalüüsid

Uute „kandidaatliikidena“ on välja pakutud 2 kalaliiki, 1 linnuliik, 4 imetajat ja 12 taimeliiki. Komisjoni poolt väljapakutud liikide hulgas on näiteks hiidkaruputk, tähnikhirv ja Ameerika homaar. Ameerika homaari lisamine invasiivsete võõrliikide hulka võib aga olla poliitiliselt keeruline, kuna elus homaaride eksport Euroopasse toob USAle iga aastaselt sisse suurt tulu. Rootsi valitsuse hinnangul on Ameerika homaar samas konkurendiks kohalikele populatsioonidele, ristub nendega ning on haiguste kandjaks. See põhjustab kahjusid harrastuspüügile, kalatööstusele ja turismisektorile.

Võimalikud uued liigid lisatakse invasiivsete võõrliikide nimekirja selle järgmisel uuendamisel.

Materjalid Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k) 

Looduskaitseseaduse muudatused pikendasid vanade kaitse-eeskirjade kehtivust

Riigikogu võttis aprillis vastu looduskaitseseaduse (LKS) muudatused kaitse-eeskirjade kehtivusaja, võõrliikidega seotud sätete ja trahvimäärade tõstmise osas. Kirjutasime eelnõust oma 2015. a detsembrikuu uudiskirjas.

Kui varasemalt plaaniti enne kehtivat LKS vastuvõetud kaitsealade kaitsekorrad muuta tähtajatult kehtivaks, siis Riigikogus vastu võetud LKS muudatuste kohaselt kehtivad kaitsekorrad kuni 1. maini 2023. a. Uute, varasemalt meie uudiskirjas kajastamata muudatustena on looduskaitseseadusesse sisse viidud loodushoiutoetuse maksmine liigi kaitse või elupaiga tegevuskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks. Senini maksti toetust vaid nende tööde tegemiseks, mis olid kindlaks määratud loodusobjekti (nt looduskaitseala) kaitse-eeskirjas või kaitsekorralduskavas. Samuti täpsustati, et ranna ja kalda ehitusvööndi ehituskeeld ei laiene maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja –rajatisele.

Looduskaitseseaduse muudatused jõustusid 15. aprillil.

Looduskaitseseaduse muutmise seadus

VESI

Õiguskantsler: saartel kehtiv laiem ehituskeeluvöönd on põhiseaduspärane

Õiguskantsler andis aprilli keskpaigas oma hinnangu küsimusele, kas saartel kehtiv laiem ehituskeeluvöönd (200m mandril kehtiva 100m asemel) on põhiseaduspärane. Mitmed maaomanikud olid ses küsimuses pöördunud õiguskantsleri poole, kes pärast Keskkonnaministeeriumi selgitusi leidis, et laiem vöönd on põhiseadusega kooskõlas. Selle põhjuseks on asjaolu, et meresaarte keskkond on tundlikum ning vajab seetõttu ulatuslikumat kaitset.

Õiguskantsler palub keskkonnaministeeriumil siiski hinnata, kas ehituskeeluvööndi vähendamine oleks võimalik lihtsamas ja odavamas menetluses

Samas juhtis õiguskantsler tähelepanu, et kehtivatest seadustest ei tulene ühest tõlgendust, milline on ehituskeeluvööndi ning üleujutusala omavaheline seos. Täpsemalt – kas ehituskeeluvöönd algab sealt, kus üleujutusala lõpeb või kulgevad need kaks vööndit paralleelselt. Õiguskantsler seejuures pidas õigustatuks seda, et need kaks vööndit peaks kulgema paralleelselt, kuna see on omanikke vähem piirav ning peaks täitma soovitud eesmärke.

Samuti leidis õiguskantsler, et praegune menetluskord ehituskeeluvööndi vähendamiseks ei pruugi olla optimaalne. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuleb koostada üldplaneering või seda muutev detailplaneering ning küsida Keskkonnaameti nõusolekut, kusjuures viimast alles hilises faasis (pärast planeeringu vastuvõtmist). Seetõttu tegi õiguskantsler keskkonnaministeeriumile ettepaneku kaaluda, kas ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust oleks võimalik lihtsustada.

Õiguskantsleri seisukoht (pdf)

JÄÄTMED

Uuringu kohaselt kasutatakse reoveesetet liiga vähe, üheks lahenduseks on reeglite täpsustamine

Keskkonnaministeerium avalikustas aprilli algul uuringu tulemused, millest selgus, et Eestis tekkivat reoveesetet võetakse liiga vähe kasutusse. Suurimaks põhjuseks, miks reovett vähe kasutatakse, on piisava teabe puudumine ja ebaselgus reeglites, millistel juhtudel on reoveesete kasutamiseks ohutu.

Eestis tekib iga aasta ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet. Kui reovee puhastamisele on palju tähelepanu pööratud, siis reovee puhastuse käigus tekkiva sette käitluse arendamine on jäänud varasemalt tagaplaanile. Seetõttu puudus info, kui palju reoveesetet Eestis tekib, milliste puhastite juurde oleks mõttekas settekäitlus rajada ning kuidas oleks mõistlik käideldud setet hiljem kasutada. Uute uuringute käigus leiti, et enam kui pool reoveesettest aunkompostitakse välitingimustes, vähemal määral kasutatakse reaktorkompostimist ning biogaasijaamasid. Üheks suuremaks probleemiks on uuringute kohaselt reoveesette käitlemise kulukus, mistõttu on tihti sete üle antud jäätmekäitlejatele. Samuti kardetakse, et reoveesette kasutamine on ohtlik ja ebamugav, sest reoveesette koostise ja mõjude kohta puudub piisav teave.

Reoveesette kasutuse suurendamiseks on plaanis välja töötada kriteeriumid, millele vastav reoveesete ei oleks enam jääde, mis tähendaks, et seda saab vabalt müüa

Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on reoveesette kasutamine keelatud maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Maal, kus on setet laotatud, ei tohi aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi toiduks või söödaks. Samuti lasub reoveesette kasutajal kohustus tegevus Keskkonnaametis registreerida ning pidada põllumajandusraamatut, mis sisaldab endas sette kasutamise aega, kohta ning analüüsiandmeid.

Reoveesette kasutuse hoogustamiseks on Keskkonnaministeeriumil kavas tulevikus välja töötada kriteeriumid selle kohta, millal reoveesete lakkab olemast jääde ning on kasutamiseks ohutu.

Keskkonnaministeeriumi uudis

OHTLIKUD AINEd

Euroopa Kohus ei tuvastanud siseriikliku kemikaaliregistri vastuolu REACH-määruse nõuetega (C-472/14)

Euroopa Kohus tegi 17. märtsil otsuse, milles käsitles küsimust, kas liikmesriigid võivad nõuda kemikaalide registreerimist enne turule viimist lisaks EL-registrile ka siseriiklikus registris.

Rootsi Riigikohus pöördus Euroopa Kohtu poole vaidluses, kus firma Canadian Oil esitas kaebuse määruse EÜ nr 1907/2006 (nn REACH-määruse) rikkumise osas, sest Rootsi riik nõudis firmalt kemikaalide registreerimist riiklikus kemikaaliregistris. Canadian Oil leidis, et tegemist on REACH-määruse vastase nõudega, sest kemikaalid olid juba registreeritud Euroopa Kemikaaliameti juures.

Kohus leidis oma otsuses, et siseriiklikus registris täiendava registreerimise nõue ei ole vastuolus REACH-määrusega. Vastav tingimus on samas kohtu hinnangul lubatav vaid juhul, kui registreerimine ei ole ainete turule viimise eeltingimuseks, nõutav info erineb REACH-määruses nõutavast infost ning info päringu eesmärgiks on tagada inimese tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase ning ainete vaba liikumine siseturul. Seda, kas antud juhul vastas Rootsi siseriiklik register neile tingimustele, tuleb nüüd hinnata Rootsi kohtul.

Euroopa Kohtu otsus C-472/14

JAHINDUS

Õiguskantsleri hinnangul vajab jahitunnistuse kehtivuse peatamise regulatsioon muutmist

Õiguskantsler lahendas aprilli keskpaigas küsimust jahitunnistuse kehtivuse peatamise regulatsiooni kohta. Küsimuse keskmes oli jahiseaduse säte, mille kohaselt Eesti Jahimeeste Sets (EJS) peatab jahialase väärteo eest karistatud isikute jahitunnistuse kehtivuse. Menetluse tulemusel järeldas õiguskantsler, et kehtivad reeglid pole küll selges vastuolus põhiseadusega, ent neid tuleks selguse huvides siiski üle vaadata ja vajadusel täpsustada.

Esimene murekoht on õiguskantsleri hinnangul see, et Keskkonnainspektsioonile (KKI) ei ole määratud selget tähtaega, mille jooksul tuleb väärteootsus saata EJS-le jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsustamiseks. Praktikas toob see kaasa suuri viivitusi (antud juhul nt 4 kuud), mis on lubamatud ja tekitavad isikutes topeltkaristamise tunnet.

Teine ja põhimõttelisem puudujääk on, et kehtivate seaduste kohaselt järgneb jahialastele väärtegudele sisuliselt alati jahitunnistuse kehtivuse peatamine (kuigi EJS võib selle pikkuseks määrata vaid ühe päeva). Samas jahialaste kuritegude puhul on asja arutaval kohtul õigus, ent mitte kohustus tunnistuse kehtivus peatada. Seega võib väärtegude puhul pidada regulatsiooni rangemaks kui kuritegude puhul.

Õiguskantsleri seisukoht (pdf) 

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga rahu

2016. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et juba kaheksandat aastat ilmuva keskkonnaõiguse uudiskirja lugejad on jätkuvalt uudiskirjaga rahul. Küsitlusele vastas kokku 59 uudiskirja lugejat. Täname kõiki vastajaid! Selleaastased tulemused näitasid, et valdav osa vastanutest loeb uudiskirja iga kord (68%) ja leiab sealt sageli või alati enda jaoks kasulikku infot. Lühiuudiseid pidas kompaktseks 87% ja pikki uudiseid piisavalt põhjalikuks 80% vastanutest.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest uudiskirjast

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee