Euroopa Kohus: Natura-hindamine võib olla kohustuslik ka pärast tegevuseks loa andmist

Euroopa Kohus selgitas jaanuari keskel tehtud otsuses, kuidas käituda, kui Natura 2000 võrgustiku ala mõjutada võivale projektile on luba antud enne ala Natura-võrgustikuga liitmist, ent projekti elluviimine toimub pärast seda. Peamiseks küsimuseks oli, kas enne projekti elluviimist tuleb hinnata selle mõjusid Natura-alale viies läbi EL loodusdirektiivi art 6 lõikes 3 nimetatud nn Natura hindamise.

Loe lähemalt

RUUMILINE PLANEERIMINE

Jõustus planeerimisalase koostöö tegemise korda reguleeriv määrus

25. detsembril 2015.a. jõustus planeerimisseaduse rakendusakt, milles kehtestatakse planeeringute koostöö tegemise kord ja kooskõlastamise alused. Rakendusakti eesmärgiks on hõlbustada ja ühtlustada planeerimisalase tegevuse korraldajate tööd. Määrus peaks võimaldama juba planeeringumenetluse alguses tuvastada, mille osas koostöötegemisvajadus vastutavate ministeeriumite ja muude asutustega esineb.

Määrusega kehtestatakse planeerimisele koostöö ja kooskõlastamise üldised põhimõtted ning nimetatakse asutused ja nende tegevusvaldkondi puudutavad planeerimisalased küsimused, mille esinemisel tuleb vastava asutusega koostööd teha ja hiljem planeering kooskõlastada. Näiteks tuleb enam kui 28 m kõrge ehitise rajamisel teha koostööd ja kooskõlastada planeering Kaitseministeeriumiga; kui planeering suurendab piirkonnas märkimisväärselt liikluskoormust – Maanteeametiga; kui planeeringualal asub avalik veekogu – Politsei- ja Piirivalveametiga.

Määruses toodud loetelu pole ammendav – põhjendatud juhul on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus teha koostööd ja kooskõlastada planeering ka asutusega, keda määruses nimetatud ei ole. Määruses ei ole eristatud koostöö tegemise kohustust ka tulenevalt planeeringu liigist, st määrust tuleks järgida nii detail-, üld-, maakonna- kui teiste planeeringuliikide korral.

ENERGEETIKA

Euroopa Komisjon ootab aprilli alguseni arvamusi energeetika-alase planeerimise ja aruandluse kohta

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni, mille käigus oodatakse ka kodanike ja vabaühenduste arvamusi EL energeetikavaldkonna haldusmeetmete kohta. Täpsemalt soovib Komisjon teada, kas olemasolevaid energeetika-alaseid planeerimiskohustusi (nt riikide kohustus koostada taastuvenergia arendamise kavad) ja aruandluskohustusi peetakse asjakohaseks, tõhusaks ja piisavaks. Muuhulgas uuritakse seda, millised on kohustuste mõjud energeetikasektori arengule ja kas erinevaid plaane ja kavasid saaks omavahel ühendada.

Küsimustikule saate vastata 8. aprillini vastaval veebilehel.

Riigikogu arutab energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu

Riigikogu võttis menetlusse energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle EL energiatõhususe direktiiv. Direktiivi eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia (maavarade ja kütuste) tarbimisest  aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Direktiivi ülevõtmisega on Eesti juba hilinenud (selle tähtaeg oli eelmise aasta juunis) ja Euroopa Komisjon on selle tõttu algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.

Eelnõu üldine eesmärk on aidata riigil vähendada sõltuvust energiaimpordist ja piirata kliimamuutusi. Selleks tuleb vähendada primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Energiatõhususe suurendamine on hea vahend nende probleemide lahendamiseks, kuna majanduse energiaintensiivsuse poolest on Eesti Euroopa Liidus esirinnas.

Eelnõu seaks kohustusi eelkõige riigile, suurettevõtetele lisanduks energiaauditi koostamise kohustus

Käesolev eelnõu kohustab riiki korraldama tõhusamat energiakasutust alates energia tootmisest ja jaotamisest kuni lõpptarbimiseni. Selleks nähakse eelnõuga näiteks ette, et riigi keskvalitsus peab rekonstrueerima avalikkuse poolt enam kasutatavaid hooneid nii, et need järgiks energiatõhususe miinimumnõudeid, tagama lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimise kohta käivatele andmetele ja investeerima energiat säästvate tehnoloogiate arendamisse. Suurettevõtetele, kus töötab üle 250 töötaja ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot, seaks uus eelnõu kohustuse viia iga nelja aasta tagant läbi regulaarne energiaaudit.

Eelnõu keskendub EL direktiivi 2012/27/EL ülevõtmisele. Tulevikus on riigil plaanis ka muid energiamajanduse õigusakte (nt elektrituru-, maagaasiseadus jt) üle vaatama ja korrastama hakata.

Energiamajanduse korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse pressiteade

VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Komisjon ootab märtsini arvamusi EL mürareeglite kohta

Euroopa Komisjon alustas 2015. aasta lõpus EL direktiivi 2002/49/EÜ (nn. müradirektiivi) kohta arvamuste kogumist. Müradirektiivi ülevaatamise käigus viiakse Euroopa kodanike ja kodanikuühenduste seas läbi küsitlus, mis peaks eelkõige andma ülevaate sellest, kas EL õigusakt oma praegusel kujul pakub piisavalt lisaväärtust riiklike nõuete kõrval.

Euroopa Keskkonnaagentuur on oma 2014. aasta Euroopa Müra raportis tuvastanud transpordist ja tööstusest tuleneva müra kui suuruselt teise keskkonnahäiringu liigi, mis mõjutab ligikaudu 125 miljonit inimest Euroopas ja põhjustab aastas ligikaudu 10 000 enneaegset surma. Küsitlusega soovib Euroopa Komisjoni välja selgitada, kas praegune direktiiv on oma olemuselt sobiv ja tõhus tagamaks kontrolli müra üle ja vähendamaks häiringu kahjulikke mõjusid inimestele.

Komisjon kogus avaliku küsitluse läbiviimisega juba arvamusi nii ettevõtetelt kui ka riikide võimuorganitelt. Samuti viidi läbi direktiivi teemaline ekspertrühma kohtumine. Antud küsitlus annab võimaluse ka kodanikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele kaasa rääkida müradirektiivi asjakohasuse, tulemuslikkuse ja tõhususe osas. Küsimustikku on kõigil võimalik 23. märtsini täita siin.

Euroopa Komisjoni konsultatsiooni tutvustav lehekülg

Uus atmosfääriõhu kaitse seadus on taas Riigikogus arutamisel

Jaanuaris asus Riigikohus asutama uut välisõhu kaitse reegleid sisaldavat seaduseelnõud. Kehtivat välisõhu kaitse seadust asendav eelnõu oli Riigikogu menetluses ka aasta tagasi, ent langes menetlusest eelmise Riigikogu koosseisu ametiaja lõppemise tõttu välja. Kajastasime seda eelnõud ka oma 2015. a jaanuari uudiskirjas.
Olulisimad muudatused on vahepealse aasta jooksul tehtud müra ja valgust puudutavates reeglites

Võrreldes eelmisel korral Riigikogu menetluses olnud eelnõuga, ei ole seadusesse vahepealse aasta jooksul väga suuri muudatusi tehtud. Olulisimad erisused puudutavad müra ja valgusreostuse norme. Müra osas on mh täpsustatud müraprobleemide korral koostatava müra vähendamise tegevuskava koostamist, uuendamist ja selle seoseid muude dokumentidega (tegevuskava oleks seotud KOV arengukavaga). Võrreldes kehtiva seadusega ei näeks uus eelnõu kohalikele omavalitsustele ette võimalust kehtestada oma territooriumil rangemaid müra normtasemeid. Valgusreostust puudutavad sätted on uuest eelnõust aga üldse välja jäetud.

Uus eelnõu peaks esialgsete plaanide kohaselt jõustuma alanud aasta 1. juulil. Kuna tegemist oleks esimese seadusega, millele kohalduks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) loamenetluse reeglid, jõustuks samal ajal ka KeÜS 5. peatükk.

VESI

Veeseaduse muudatused aitavad piirata põllumajandusest tulenevat veereostust

16. jaanuaril jõustusid muudatused veeseaduse sätetes, mis käsitlevad põllumaade väetamist ning sellest tuleneva hajureostuse ennetamist. Muudatused on tingitud vajadusest saavutada EL direktiivi 91/676/EMÜ (nn nitraadidirektiiv) eesmärke. Muudatustega soovitakse tõhustada põllumajanduse veekaitsemeetmeid, leevendada nitraaditundlikel aladel lämmastikväetise kasutamisnõudeid ja täpsustada sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid, et tagada veekeskkonna parim kaitse.

Muudatused jõustuvad kahes etapis – selle aasta alguses ning alates 2023. aastast. Selle aasta 16. jaanuarist kehtivad muudatused on järgnevad:

• talvise väetise kasutamise keeluperioodi lõpp toodi varasemaks, 20.märtsile;

• piirati sõnniku aunas hoidmise aega (kuni 2 kuud) ning seati kuivaine sisalduse minimaalne määr (vähemalt 20%);

• seadustatud on karjatamine mererannikul Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel.

1.jaanuaril 2023 jõustuvad järgmised muudatused:

• mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnniku laotamise talvine keeluperiood algab kuu aega varem, 1. novembril. Keeluaja alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastikutingimusi kehtestada ka varasemalt, alates 15.oktoobrist;

• sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab olema juba loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku jagu loomi (senine piir oli 10 loomühikut);

Nende muudatuste hilisema jõustumisaja eesmärgiks on anda põllumeestele piisavalt aega vajalike investeeringute tegemiseks.

Perioodil 2015-2021 kehtivad uued veemajanduskavad

Jaanuari alguses kinnitas valitsus veemajanduskavad järgmiseks kuueks aastaks. Koos sellega kinnitati ka üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad. Eesti veekogud jagunevad kolmeks suureks vesikonnaks (Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva), millest igaühele koostati oma veemajanduskava.

Veemajanduskavade koostamise eesmärk on planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. Eestimaa veekogusid ohustavad peamiselt asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt vette sattuvad fosfori- ja lämmastikuühendid. Kalavarusid ohustavad jõepaisud, mis takistavad kalade liikumist sigimisperioodil. Veemajanduskavades loetletud tegevused hõlmavad kõiki veega seotud eri valdkondi, sh põllumajandust, regionaalarengut, energeetikat jms ning nendes antud suuniseid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades, samuti keskkonnalubade andmisel.

Paralleelselt veemajanduskavadega kinnitati esmakordselt üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad. Riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, varale ning keskkonnale. Üleujutusohuga piirkondi on Eestis 20, riigi lääneosa ohustavad tormid ja merevee taseme tõus, idaosas tõusevad siseveekogud suure sademevee tõttu üle kallaste. Riskijuhtimise meetmed, mille väljatöötamine algas juba 2007. aastal EL üleujutuste direktiivi vastuvõtmisega, hõlmavad mh valmisolekut üleujutusteks, varajast prognoosimist ja hoiatuse süsteeme.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Veemajanduskavad 2015-2012

Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad

JÄÄTMED

Paljud väiksemad pakendiettevõtjad vabastati 2015. a kohta pakendiauditi esitamise kohustusest

Selle aasta alguses jõustusid pakendiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on leevendada ettevõtete kohustust korraldada pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli. Varasema menetluskäigu kohta saate lugeda meie 2015. a. oktoobrikuu uudiskirjast.

Seadusmuudatuse kohaselt on pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrollist vabastatud pakendiettevõtjad, kes lasevad aastas turule pakendatud kaupa viis tonni või vähem. Varem oli auditikohustuse piiriks 100 kg plastipakendi ja 200 kg muud liiki pakendi puhul. Seletuskirja kohaselt puudutab muudatus ca 2000 ettevõtjat. Väheneb ka ettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide auditeerimise põhjalikkus. Edaspidi korraldatakse pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrolli piiratud kindlustandva töövõtuna, ehk peaasjalikult kontrollitakse alusdokumente.

Pakendiseaduse muutmise seadus

Jäätmenimistu asukoha muutus tõi kaasa muudatusi teistes jäätmeteemalistes määrustes

1. jaanuaril jõustusid jäätmeseaduse muudatused, mille kohaselt kehtestati jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu uue keskkonnaministri määrusega. Tulenevalt uuest määrusest ja selle aluseks oleva volitusnormi muutumisest tuli muuta ka suurt hulka viiteid teistes jäätmeteemalistes määrustes:

- Vabariigi Valitsuse 26.04.2004. a määruses nr 121, milles reguleeritakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise täpsemat korda ja tingimusi;

- 15 keskkonnaministri määruses, nt määruses prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete, jäätmearuandluse, jäätmeloa andmise jms kohta.

OHTLIKUD AINED

Euroopa Kohus: Euroopa Komisjoni viivitamine biotsiidide ohtlikkuse kriteeriumite väljatöötamisel on õigusvastane (T-521/14)

EL Üldkohus langetas möödunud detsembri keskpaigas otsuse, milles leidis, et Komisjon rikkus selgelt oma kohustust töötada välja kriteeriumid, mille järgi kvalifitseeritaks biotsiidide toimeaineid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavateks. Selliseid aineid sisaldavate biotsiidide müük peaks olema EL biotsiidimääruse (nr 528/2012) kohaselt EL-s keelatud. Sama määrus nägi ette, et teaduslikud kriteeriumid taoliste ainete tuvastamiseks tuli välja töötada hiljemalt 13. detsembriks 2013.

Kokkupuude sisesekretsiooni süsteemi kahjustavate ainetega põhjustavad erinevaid tervisehäireid, mõjudes mh halvasti viljakusele, suurendades rinnavähi tõenäosust, põhjustades lastel väärarenguid jne. Seepärast on nende ainete keelustamine oluline. Komisjoni tegevusetuse tõttu aga puuduvad tänaseni selged ja ajakohased kriteeriumid, mille alusel neid keelata saaks. Euroopa Komisjon ise on põhjendanud oma viivitust sellega, et peab hindama erinevate kriteeriumite mõju mh põllumajandusele, rahvusvahelisele kaubandusele ja halduskoormusele. Kriitikute hinnangul on mõjude hindamise vajadus vaid ettekääne ning viivitamise taga on tegelikult EL ja USA keemiatööstuse huvid.

Euroopa Komisjon ei kavatse hoolimata kohtuotsusest kriteeriumite vastuvõtmisega kiirustada

Rootsi kuningriigi poolt 2014. a algatatud kohtuvaidluse tulemusena leidis EL Üldkohus, et Komisjon on rikkunud oma selget ja üheselt mõistetavat kohustust kriteeriumite vastuvõtmiseks. Kohus leidis ka, et biotsiidimäärus ei näe ette mõjude hindamise kohustust ja isegi kui selline kohustus oleks olemas, ei õigustaks see Komisjoni kohustuste rikkumist.

Kuigi vaidlused, kus liikmesriik vaidlustab ja seejuures edukalt Komisjoni tegevusetust, on haruldased, on Euroopa Komisjoni reaktsioon veelgi pretsedenditum. Komisjoni sõnul kavatsetakse mõjude hindamisega jätkata seniste plaanide kohaselt, lõpetada see millalgi 2016. a ning alles seejärel asuda kriteeriumite vastuvõtmisega tegelema. Vabaühenduse ClientEarth hinnangul ei ole selline teguviis õiguspärane, vaid Komisjon peaks EL toimimise leppe art 266 kohaselt kriteeriumid ilma edasise viivituseta vastu võtma.

Euroopa Üldkohtu pressiteade

Kohtulahendi tekst (saadaval vaid prantsuse ja rootsi keeles)

Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2015. a määrus nr 60 „Ohtlike kemikaalide arvestuse kord“

Riigi Teatajas on avaldatud ohtlike kemikaalide üle arvepidamise reegleid sisaldava määruse uus tekst. Määrus tuli uuesti kehtestada, kuna selle aluseks olnud kemikaaliseadus asendati uue versiooniga. Sisulisi muudatusi nõuetes ei tehtud.

KIIRGUS

Riigikogu asub arutama uut kiirgusseadust

Riigikogu võttis jaanuaris menetlusse uue kiirgusseaduse eelnõu. Põhimõttelisi muudatusi tehtaks kehtivasse seadusesse vähe, küll aga viidaks kiirgusvaldkonna reeglid kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega.

Suurim uuendus oleks võimalus anda väikese ohuga kiirgusallikatele tegevusluba tähtajatult

Kajastasime eelnõud pärast selle avalikustamist keskkonnaministeeriumi poolt möödunud juuli uudiskirjas. Olulisi muudatusi eelnõusse sellest ajast tehtud ei ole. Olulisimaks muutuseks on jätkuvalt võimalus anda väikese ohuga kiirgusallikatele, eelkõige hambaravikabinettidele, kiirgusluba tähtajatult. Keskkonnaministeeriumi andmetel moodustavad sellised tegevused kõigist kiirgusloa kohustusega tegevustest ca 70%.

Lisaks eeltoodule on muudetud looduslikku radioaktiivset materjali sisaldavate jäätmete valdajate kohustusi ning täpsustatud eri ametiasutuste tegevust avarii- ja püsikiirituse olukorras.

Eelnõu kohaselt jõustuks seadus 1. septembril 2016. a.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel

JAHINDUS

Jõustusid metssigade, šaakalite ja huntide jahipidamist reguleerivad jahindusmääruste muutused

16. jaanuaril jõustus jahieeskirja ja jahiulukite seireandmete korda muutev määrus, mille eesmärgiks on pidurdada sigade Aafrika katku levikut ja lubada šaakali küttimist, et ära hoida selle liigi tekitatud kahjustusi.

Sigade Aafrika katku puudutavaid muudatusi jahireeglites tehti juba eelmisel aastal (vt 2015. a. augustikuu uudiskirja). Täiendavate muudatustena on jahieeskirja kohaselt nüüdsest lubatud seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukis relva püssikotist välja võtta ja laadida vahetult enne metsseale suunatud lasu sooritamist. Väikeulukite nimekirja lisati šaakal ning sätestati tema küttimiseks lubatud jahipidamisviisid ja –aeg (need on sarnased hundijahiga). Kahe kuu võrra (nüüdsest 1. oktoobrist kuni 31.märtsini) pikenes Hiiu ja Saare maakonnas hundijahi pidamise aeg. Sel perioodil on lubatud kasutada kõiki jahipidamisviise, välja arvatud jaht jahikoeraga (lubatud alates jahiaasta lõpust kuni 31.märtsini).

Seireandmete kogumise korras vähendati põtradelt kogutavate bioproovide hulka, täpsustati ruutloenduse sätteid (pidev kohustus andmeid esitada ja eelnevalt Keskkonnaametit teavitada) ja lihtsustati kopra jahindusstatistiliste andmete esitamise nõudeid (edaspidi piisab kopra arvukuse hindamisel sellest, kui jahimaa kasutaja hindab kopra arvukuse muutuse suunda sarnaselt teiste väikeulukitega).

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee