KESKKONNAVASTUTUS
Euroopa Komisjoni hinnangul on keskkonnavastutuse direktiivi rakendamisel puudujääke, ent direktiivi muutma ei rutta
Euroopa Komisjon avalikustas
aprilli alguses raporti keskkonnavastutuse
direktiivi kohta. Raporti kohaselt on direktiivi ülevõtmine ja rakendamine
EL-s olnud ebaühtlane ning mõningate keskkonnakahju puudutavate põhimõistete
liiga kitsas tõlgendamine õõnestab direktiivi tõhusust. Samuti leidis komisjon,
et direktiivist tulenevaid reegleid kohaldatakse liiga harva, kuna paljude
riikide asutused eelistavad EL keskkonnavastutuse reeglite asemel kohaldada
siseriiklikke norme. Üheks peamiseks puudujäägiks on direktiivis leiduvate mõistete riigiti erinev tõlgendamine
Üheks direktiivi ebaühtlase
rakendamise peamiseks näiteks on mõiste „oluline keskkonnakahju“ tõlgendamine.
Paljud riigid on seda tõlgendanud väga kitsalt ning kohaldanud EL
keskkonnavastutuse reegleid vaid väga suure kahju korral. Samuti on vääriti
tõlgendatud mõistet „oluline kahju bioloogilisele mitmekesisusele“, mille osas
on täpsemad kriteeriumid toodud direktiivi I lisas. See takistab direktiivi ühe
peamise eesmärgi – peatada bioloogilise mitmekesisuse kadu – saavutamist. Ebaühtlast
rakendamist on leidnud ka muud mõisted, nt „ennetavad meetmed“ ja „soodne
kaitsestaatus“.
EL keskkonnavastutuse reeglite paremaks
kohaldamiseks on raporti kohaselt vaja paremini selgitada ja ühetaolisemalt
kohaldada „olulise kahju“ künnist, sh looduslikule mitmekesisusele tekitatava
kahju osas. Kummutada tuleks väärarusaam, et ennetavaid meetmeid võib võtta
üksnes kasutusele siis, kui on teada, et tekitatakse olulist kahju. Ennetavaid
meetmeid tuleks kasutusele võtta juba selleks, et vältida bioloogilisele
mitmekesisusele tekitatava kahju oluliseks muutumist.
Komisjoni hinnangul tuleb
probleemide lahendamiseks järgmise sammuna koostada juhenddokumente, korraldada
koolitusi, luua elektroonilisi riskianalüüsi vahendeid, määrata baastasemeid ja
võtta muid praktilisi meetmeid. Direktiivi enda muutmist raport ette ei näe.
Euroopa
Komisjoni keskkonnavastutuse direktiivi ülevaatamise aruanne
KESKKONNATASUD
Riigikogu asub arutama põlevkivi ja turba maksustamise muudatusi
Mai alguses võttis Riigikogu menetlusse keskkonnatasude
seaduse muudatuste eelnõu (233SE), millega muudetaks põlevkivi ja turba
kaevandamistasud sõltuvusse toodete turuhinnast. Lisaks sellele tunnistataks
kehtetuks välisõhu saastetasudele teatud piirkondades (eelkõige Ida-Viru
linnades) kehtestatud kõrgem koefitsient.
Eelnõu esmaseks ajendiks on Vabariigi Valitsuse poolt juba
märtsi alguses tehtud põhimõtteline otsus langetada põlevkiviettevõtjate halva
majandusseisu tõttu keskkonnatasusid. Toonast otsust kirjeldasime ka oma märtsikuu uudiskirjas.
Vahepealsel ajal on eelnõud omajagu ümber tehtud. Esialgu plaaniti langetada
nii põlevkivi kaevandamisõiguse tasusid (nn ressursitasu) kui ka vee
erikasutustasu, samuti jäätmete ladustamise tasu (nn saastetasusid). Uue plaani
kohaselt seataks turuhinnast sõltuvusse vaid ressursitasud, aga seda lisaks
põlevkivile ka turba osas. Uut süsteemi rakendataks tagasiulatuvalt juba
eelmise aasta keskpaigast. Kokkuvõttes vähenevad riigieelarvesse laekuvad tulud
sel aastal ca 39 milj eurot ja järgmisel aastal 26,7 milj eurot. Esialgu plaaniti langetada nii ressursi- kui saastetasusid, uus eelnõu piirduks kaevandamis-õiguse tasude langetamisega, ent teeks seda tagasiulatuvalt eelmise aasta 1. juulist
KÕKi hinnangul on uus eelnõu keskkonnatasude kehtestamise
aluspõhimõtetega paremini kooskõlas kui esialgne plaan. Samas on siiski raske
mõista, miks keskkonnatasude süsteemi asuti põhjalikult reformima alles siis,
kui naftahind oli langenud rekordiliselt madalale tasemele, mitte juba siis,
kui naftahind oli kõrge ning riik oleks selle arvelt saanud võtta kõrgemat
omanikutulu. Sellisel kujul mõjub muudatus üheselt põlevkivitööstuse
toetusmeetmena. Muret tekitav on ka asjaolu, et määrusega nähaks ette kogu
riigile laekuva põlevkivi ja turba ressursitasu kandmine otse riigieelarvesse.
Sellega vähendatakse tulevikuks veelgi Keskkonnainvesteeringute Keskusele
laekuva ja keskkonna heaks kasutatava ressursi hulka.
Eelnõu
materjalid Riigikogu kodulehel
KLIIMAMUUTUS
New Yorkis allkirjastati pidulikult uus globaalne kliimakokkulepe
22. aprillil allkirjastasid paljude
maailma riikide esindajad New Yorkis eelmise aasta lõpus Pariisis saavutatud uue
globaalse kliimakokkuleppe. Lepe sisaldab endas tegevusplaani ohtlike
kliimamuutuste ohjamiseks pea kõigi maailma riikide poolt. Lähemalt
tutvustasime kokkuleppe sisu ja eesmärke meie 2015. a.
detsembrikuu uudiskirjas.
Euroopa Komisjon sooviks leppe ratifitseerida enne suve; selleks peaks aga liikmesriigid leppe esmalt ratifitseerima
Möödunud aasta detsembris
Pariisis 196 riigi poolt mitteametlikult sõlmitud kokkuleppe
allkirjastamistseremoonial osales rohkem kui 165 riiki, millest vaid 13 olid selle
allkirjastamise hetkeks ratifitseerinud. Pariisi kokkulepe jõustub 30. päeval
pärast seda kuupäeva, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle
kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55%
kasvuhoonegaaside koguheitest, on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-
või ühinemiskirja hoiule andnud. Euroopa Komisjon kutsus üles EL riike, kes
veel lepet ratifitseerinud pole, seda võimalikult kiiresti tegema, et Euroopa
Liidul oleks võimalik Pariisi kokkulepe ratifitseerida enne suve.
Kliimateemalised rahvusvahelised
kohtumised jätkuvad ka peale uue leppe sõlmimist. Järgmine kohtumine toimub 16.-26.
mail 2016. a Bonnis, Saksamaal. Kokkusaamisel tulevad arutusele nii uue, nn
Pariisi leppe tehnilise rakendamise üksikasjad kui ka jätkutegevused enne 2020.
aastat.
Nõukogu
otsus EL/2016/590, 11. aprill 2016, ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni alusel
vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta
(pdf)
Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k)
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Euroopa Kohus: Komisjon on jaganud liiga palju tasuta heitkoguseid (liidetud kohtuasjad C 191/14 jt)
Aprilli lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse asjas, kus oli
vaidlusküsimuseks, kas Euroopa Komisjon on EL kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemise süsteemis (nn EU ETS) eraldanud tasuta piisaval hulgal heitkoguste
ühikuid (nn saastekvoote). Vaidluse algatajateks olid erinevad Austria,
Hollandi ja Itaalia gaasi- ja naftaettevõtted, kelle hinnangul eraldati neile
perioodiks 2013-2020 liiga vähe tasuta heitkoguste ühikuid. Ettevõtjatele halva
üllatusena leidis Euroopa Kohus aga hoopis, et tasuta eraldatud heitkoguste
ühikute hulk oli liiga suur.
EU ETS reeglite kohaselt eraldatakse tasuta heitkoguseid
perioodil 2013-2020 eelkõige neile ettevõtjatele, kelle tegevus lisati
heitkoguste kauplemise süsteemi alates sellest perioodist. Tasuta jagatavatele
saastekvootidele seati ülempiir, mis omakorda lähtus ettevõtjate senistest
heitkogustest. Vaidluse algatanud ettevõtjad leidsid, et ülempiiri seadmisel ei
arvestatud kohaselt sellega, et nad kasutavad oma tegevuses tekkivaid jäätgaase
elektri ja sooja koostootmiseks ja seetõttu eraldati neile liiga vähe tasuta
heitkoguseid. Kohus leidis selles osas, et väited olid alusetud, kuna
elektritootmisele ei olnud reeglina tasuta heitkoguste eraldamist ette nähtud.
Kohus nõustus ettevõtjate väitega, et Euroopa Komisjon
kasutas tasuta jagatavate saastekvootide hulga arvutamisel erineva sisuga
alusandmeid. Samas aga leidis Kohus, et põhiliseks probleemiks oli hoopiski
see, et aluseks võeti reaalsed heitkogused enne 2013. aastat. Kuna varasemalt
õhku paisatud heitkogused olid hilisematest suuremad, siis järelikult on
Komisjoni otsusega eraldatud mitte liiga vähe, vaid vastupidi, liiga palju
tasuta heigkoguseid. Eelmise aasta novembris arvutasid Reuters Point Carbon
analüütikud, et kogu perioodiks on seetõttu tasuta heitkoguseid eraldatud ca
105Mt jagu rohkem, kui pidanuks. Võrdluseks, 2013. a jagati kokku tasuta 809Mt
jagu ühikuid.
Euroopa Komisjonil on kohtuotsuse kohaselt aega 10 kuud, et
puudused kõrvaldada ning tasuta jagatavate heitkoguste ühikute kogus uuesti arvutada.
Kohtuotsusel ei ole tagasiulatuvat mõju, st senini tasuta jagatud ühikuid
ettevõtjatelt tagasi nõudma ei hakata.
Kohtuotsuse
tekst
LOODUSKAITSE
Euroopa Komisjon ja EL kõrge esindaja avaldasid ELi uue Arktika-poliitika
Euroopa Komisjon ning EL välisasjade
ja julgeolupoliitika kõrge esindaja võtsid aprilli lõpus vastu ettepaneku EL
Arktika piirkonna poliitika suhtes. Eesmärgiks on täiendada EL praegust tegevust
uute meetmetega, mis on suunatud kliimamuutustega võitlemisele,
keskkonnakaitsele, säästvale arengule ja rahvusvahelisele koostööle.
2014. aastal palusid EL Nõukogu
ja Euroopa Parlament Euroopa Komisjonil ja EL kõrgel esindajal välja töötada
ühtsem raamistik EL tegevusele ja rahastamisprogrammidele Arktikas. Arktikal on
kliimamuutuste seisukohalt oluline roll, sest piirkond on Maa kliima,
sealhulgas Euroopa ilmastikumustrite reguleerija. Üha kiirenev Arktika
soojenemine (maailma keskmisest määrast peaaegu kaks korda kiiremini) aitab
kaasa ka metaani eraldumisele ja suurendab piirkonnas majandustegevust (nt
laevaliiklust, nafta- ja gaasitööstust). Sellest tulenevalt on eesmärgiks võtta
kasutusele meetmeid (kokku 39 meedet), mis tagaksid Arktika piirkonnas
jätkusuutlikul viisil nii keskkonna kui ka inimeste kaitse.
Kliimamuutuste ja
keskkonnakaitse, piirkonna säästva arengu toetamise ning rahvusvahelise koostöö
tagamiseks on kavandatud erinevaid meetmeid. Teiste seas on plaanis Arktika
piirkonna riikide, sealsete elanike ja põlisrahvastega koostöös põhjaliku
kliimamuutustega kohanemise tegevuskava väljatöötamine, rahvusvaheliste reeglite
kehtestamine tahma- ja metaaniheite piiramiseks, piirkonna meresõiduohutuse
suurendamine laevaliikluse ja jää liikumise jälgimise ja seire abil. EL uue
tervikliku Arktika-poliitika eesmärgiks on tagada rahvusvahelise koostöö
jätkumine, millel on ka julgeolekuaspektistpiirkondlik ja ülemaailmne tähtsus.
Euroopa Komisjon ootab oma
Arktika-poliitika osas järgmisena seisukohti Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa
Parlamendilt.
Euroopa Komisjoni
pressiteade
Euroopa
Komisjoni teabeleht
VESI
Euroopa Kohus: ülekaalukate üldiste huvide olemasolul on pinnaveekogude seisundi halvenemine lubatud (C‑346/14)
Euroopa Kohus tegi 4. mail
otsuse, milles Euroopa Komisjon soovis tuvastada, kas Austria riik on
hüdroelektrijaama ehitamiseks loa andmisel, mille tulemusel halveneb Schwarze
Slumi jõe ökoloogiline seisund, rikkunud vee raamdirektiivist (EÜ
2000/60) tulenevat kohustust ära hoida pinnaveekogude
seisundi halvenemist.
Euroopa Komisjon leidis, et
Austria valitsus pidi vesikonna majandamiskavade koostamisel ja
hüdroelektrijaama ehitamise lubamisel direktiivi nõudeid arvesse võtma
olenemata asjaolust, et nende otsuste tegemise ajal ei olnud direktiivi
ülevõtmise tähtaeg kätte jõudnud. Austria leidis aga, et hüdroelektrijaama
ehitamise projekti näol on tegemist ülekaalukate üldiste huvidega (aitab kaasa
keskkonnakaitsele, säästvale arengule ja energiavarustuse tagamisele), mis
kaaluvad üles keskkonnale tuleneva seisundi kahjustamise. Seetõttu on tegemist
direktiivist tuleneva erandjuhtumiga ja projekti teostamine on lubatud. Euroopa Kohus leidis, et Austria pidi hoiduma vee raamdirektiivi eesmärke ohustavast tegevusest juba enne üleminekutähtaja kättejõudmist, ent võis tugineda eranditele
Euroopa Kohus leidis oma otsuses,
et tulenevalt EL õigusest ja varasemast kohtupraktikast pidi Austria direktiivi
ülevõtmiseks ettenähtud tähtaja jooksul hoiduma selliste meetmete võtmisest,
mis võiksid direktiivis sätestatud eesmärgi saavutamise tõsiselt ohtu seada (nt
veekogude seisundit halvendada). Kohus tuvastas samas, et liikmesriik oli
piisavalt tõendanud, et tegemist on vee raamdirektiivi kohaselt projektiga, mida
võib erandlikult lubada. Projekti eesmärgiks on taastuvenergia arendamine (ELi
üks esikohal asuvaid prioriteete). Kuna Komisjon ei suutnud tõendada, et tegu
ei olnud ülekaalukates avalikes huvides oleva projektiga, oli Komisjoni hagi
põhjendamatu.
Euroopa
Kohtu otsus C-346/14
Riigikogu alustas veeseaduse paisutamise sätete muutmist
Riigikogu algatas aprilli lõpus
veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu, millega soovitakse viia veeseadus kooskõlla
põhiseadusega. Hetkel kehtiv seadus nõuab tingimusteta keskkonnaministri määruses
loetletud nn lõhejõgedel asuvate paisu omanikult või valdajalt kalade
läbipääsu rajamist nii paisust üles- kui allavoolu. Normi hinnanud
õiguskantsler leidis oma hiljutises seisukohas,
et veeseaduse §17 lg 4 ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest kehtiv norm ei näe
ette erandeid ega kaalumisruumi juhtudeks, mil kaalukatel põhjustel (nt
muinsuskaitse) tasuks kalapääsu rajamisest loobuda. Vastavat õiguskantsleri arvamust
kajastasime pikemalt meie 2015. a. detsembrikuu
uudiskirjas.
Eelnõuga kavandatakse täiendada
veeseadust sättega, mille kohaselt on Keskkonnaametil erandjuhul võimalik teha eelnimetatud
kohustuse osas leevendusi või paisu
omanik kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest täiesti vabastada.
Kaalutlusõiguse andmise eesmärk on eelnõu kohaselt võimaldada looduskaitse
kõrval rohkem arvestada ka inimeste huvisid ja vältida Muinsuskaitseameti ja
Keskkonnaameti vahelisi võimalikke õiguslikke vastasseise.
Vabariigi Valitsuse istungil
eelnõu arutelu ettevalmistanud keskkonnaminister toetab veeseaduse muudatusi.
Veeseaduse
§ 17 täiendamise seaduse eelnõu
Vabariigi
Valitsuse istungi kommenteeritud päevakord
Riigikogu
pressiteade
Mai lõpuni saab esitada arvamusi uue nitraaditundliku ala tegevuskava kohta
27. maini on kõigil võimalik
avalikul väljapanekul esitada arvamusi Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2016-2020 kohta. Tegevuskava on
vajalik, et ellu rakendada EL
direktiivi 91/676/EMÜ (nn nitraadidirektiiv), mille eesmärgiks on
põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud veereostuse ärahoidmine
(nitraatiooni sisaldus vees ei tohi olla suurem kui 50 mg/l) ning võimaliku
veereostuse vähendamine. Tegevuskava koostamise aluseks on 2003. a Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri.
Nitraaditundlike ala tegevuskava
koostamine on seotud ka hiljaaegu vastuvõetud Lääne-Eesti
veemajanduskavaga. Nitraaditundlikul alal (NTA) tuleb teha nii pinna- kui
ka põhjaveeseiret, et selgitada välja põllumajandusest lähtuva lämmastikukoormuse
mõju maapinnalähedasele põhjaveele. Nitraaditundliku ala tegevuskava peaeesmärk
on aidata sellel alal kaasa põllumajandustootmisest pärineva lämmastikukoormise
ohjamise kaudu vee hea seisundi saavutamisele ning tagada inimesele ohutu
joogivesi, ehk saavutada veemajanduskava eesmärgid.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA-l
2003. aastal kehtestatud piirangute põhjuseks on Pandivere kõrgustiku ja
Kesk-Eesti tasandiku õhuke pinnakate, kastrilehtrite ja allikate rohkus, mille
tõttu on see ala erakordselt tundlik põllumajandusest lähtuvale pinna- ja
põhjaveereostusele. Koostatud tegevuskava tugineb eelnevate tegevuskavade
(2009-2011 ja 2012-2015) raames läbiviidud uurimistöödele, seirete tulemustele
ning tegevuskavade elluviimise kogemusele. Tähtsaimateks eesmärkideks, mille
tegevuskava seab on:
tervisele ohutu joogivee tagamine; keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine
põllumajanduses; põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete
korraldamine; õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse-eesmärkide
saavutamiseks; teavitus ja asjatundlikkuse tagamine; järelevalve tõhustamine ja järelevalveametnike
pädevuse parandamine.
Eesmärkide täitmiseks tuleb
tegevuskava kohaselt saavutada nitraatioonide maksimaalse taseme langus
(Adaveres 25,7%-lt 20%-le, Pandivere piirkonnas 2%-lt 1%-le).
Ettepanekuid tegevuskava kohta
saab esitada kuni 27. maini siin.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Pandivere
ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016-2020
Keskkonnaministeerium soovib uue eelnõuga täpsustada lämmastikväetiste kasutamise reegleid
Keskkonnaministeerium on saatnud
kooskõlastusringile Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 288
muutmise eelnõu. Kõnealuse määrusega on kehtestatud veekaitsenõuded väetise- ja
sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele. Eelnõu vajaduse tingis
Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes
algatatud rikkumismenetlus.
Üheks Komisjoni etteheiteks on,
et Eestis ei ole lämmastikväetiste kasutamine ning nende kasutamise üle
arvepidamine piisavalt täpselt reguleeritud. Vajalik on sätestada konkreetsed
juhised, mida peab arvestama taimede väetamisel lämmastikväetistega. Selleks
täiendatakse kehtivat määrust uue peatükiga ning lisaga, milles sätestataks
lämmastikväetiste kasutamise täpsemad nõuded. Näiteks määratletaks maksimaalselt
kasutada lubatud lämmastikväetiste kogused erinevate põllukultuuride puhul,
samuti väetiste kasutamise parameetrid. Viimaste all peetakse silmas, et
lämmastikväetise kasutamisel tuleb arvestada nii mullaviljakust, taime väetustarvet kui ka varem kasutatud väetiste mõju. Määruse lisas sätestatakse maksimaalselt kasutada lubatud lämmastikväetiste kogused erinevate põllukultuuride kaupa
Eelnõus sisalduvate muudatuse
kohaselt peaks põllumajandusega tegelev
isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad, koostama igal aastal
enne külvi lämmastikväetiste kasutamise kohta väetamisplaani. Eelnõuga
sätestataks väetusplaani kantavate andmete nõuded. Lisaks näeb eelnõu ette, et põllu väetustarbe määramiseks tuleb
võtta mullaproove (üks iga 20 ha kohta) ja need ei tohi olla vanemad kui viis
aastat. Kaasnev kulu talumeestele, kes seda juba ei tee, on ca 7-40 eurot viie
aasta jooksul. Samas võimaldab väetiste kasutamise täpsem planeerimine
säästlikumat ja tulusamat majandamist.
Materjalid
Eelnõude Infosüsteemis
Jõustus maapinna kalde määramise määrus
16. mail jõustus maapinna kalde
määramise määrus (keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrus nr 11), mille
eesmärgiks on kehtestada ühtsed põhimõtted maapinna kallete määramiseks.
Maapinna kallete määramine on oluline, kuna sellest tulenevad täiendavad
piirangud väetiste kasutamisele. Enam kui 10% kaldega alal on väetamine keelatud;
kui kalle on 5-10% on see keelatud 1.oktoobrist 20.märtsini.
Määruse kohaselt: - Kalde määramise aluseks võetakse eelduslikult
aluseks Maa-ameti kallete kaardirakendus; - Järelevalve käigus tekkinud lahkarvamuse ja vaide
lahendamisel mõõdistatakse maapinna kalle kohapeal;
Määruse tekst Riigi
Teatajas
KIIRGUS
Vabariigi Valitsus kinnitas tegevuskava Paldiski tuumaobjekti lammutamiseks ja uue lõppladustuspaiga rajamiseks
Vabariigi Valitsus otsustas
aprilli lõpus toetada Paldiski endise tuumaobjekti lammutamist ja uue
radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ehitamist. Tegevuse korraldamise
eest vastutajaks on määratud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis
peaks tagama sõltumatu ja läbipaistva järelevalve, mis on üheks kiirgusohutuse
põhimõtteks.
Otsus Nõukogude Liidu sõdurite
väljaõppeks mõeldud Paldiski tuumaobjekti lammutamiseks on ajendatud objekti
ohutuks muutmise vajadusest. Vastav ülesanne jäi Eesti Vabariigi ülesandeks
1990. aastate alguses, kui tuumkütus reaktoritest Venemaale tagasi viidi, kuid
reaktor lahti võtmata jäi. Objekti ohutuks muutmine läheb maksma 90 miljonit
eurot, millest pool kulub uue lõppladustuspaiga rajamiseks. Projekti rahastus
on küll riiklik kohustus, kuid kuna projektil on suur positiivne keskkonnamõju
kogu Läänemere äärsele piirkonnale, loodetakse rahastust saada ka
rahvusvahelistest vahenditest.
Valitsuse kinnitatud tegevuskava
alusel alustatakse ettevalmistustöödega koheselt, kuna reaktorisektsioonide
ohutu hoiustamine on tagatud vaid aastani 2040 ja sellele eelnevalt on vajalik läbi
viia hulk uuringuid, millele võib rahvusvahelist praktikat arvestades kuluda
kuni kümme aastat. Jäätmete lõppladustuspaik planeeritakse valmis saada samuti
2040. aastaks. Objekti ohutuks muutmise töödega planeeritakse lõplikult valmis
saada aastaks 2050.
Kiirgusseaduse
eelnõu
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Riigikogu
pressiteade
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Maamessil esitleti uut veekaitsemeetmete käsiraamatut
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Keskkonnaõiguse Keskuse eksperdid koostasid praktilise käsiraamatu põllumajandustootjatele, kuhu koondatud juhised aitavad hoida meie veekeskkonda parema tervise juures. Käsiraamatu koostamisel on silmas peetud ühisosa leidmist, et lisaks veekaitsele tekiks ka põllumajandustootjale vahetum kasu. Loe edasi »
|