ÜLDOLULIST
Uuringud näitavad, et eestlased peavad keskkonnaseisundit heaks ja ei soovi
EL poolt suuremaid pingutusi
Augustis avaldati kahe olulise
keskkonnaalase rahvaküsitluse tulemused. Selle aasta kevadel Euroopa Parlamendi
tellimusel läbi viidud Eurobaromeetri uuring näitas, et 67% ELi kodanikest on
seisukohal, et EL peab keskkonna kaitsmise nimel rohkem pingutama. Eesti
elanikest arvab nii aga kõigest 45%, mis on kõigist EL liikmesriikidest
väikseim osakaal. Kui EL keskmiselt arvab kaks inimest kolmest, et EL peaks keskkonna kaitsmise nimel rohkem pingutama, siis Eestis oli selliselt vastanuid alla poole
ELi keskkonnaalane poliitika ja
seadusandlus hõlmab mitmeid valdkondi nagu nt välisõhk, ohtlikud ained,
kliimamuutused, looduskaitse, jäätmed, vesi jm. Siiski leidsid enam kui pooled
küsitlusele vastanutest, et ELi senine tegevus ei ole olnud piisav. Keskkond on
ka üks valdkondi, milles poliitikate ja õigusnormide reaalne elluviimine
liikmesriikide poolt on kõige puudulikum. Komisjon püüab seetõttu välja mõelda uusi
vahendeid, millega tõhustada EL keskkonnapoliitika rakendamist. Just
olemasolevate poliitikate paremat elluviimist uute õigusaktide väljatöötamise
asemel peab oluliseks ka EL kehtiv, 7. keskkonnaalane tegevusprogramm (EAP).
Augustis avaldati ka järjekordne
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, mis kinnitab eestlaste
looduslähedust. Uuring näitas, et 90% eestlastest käib vähemalt korra aastas
looduses. Umbes sama palju peab Eesti keskkonnaseisundit tervikuna heaks.
Probleemseteks valdkondadeks nimetati mere puhtust, loodusressursside
säästlikku kasutamist ja maavarade kaevandamist. Riiki peaks murelikuks tegema
Ida-Virumaa elanikud, kes andsid keskmisest madalamaid hinnanguid nii Eesti
keskkonnaseisundile tervikuna kui ka üksikute valdkondade olukorrale.
Ca üheksa inimest 10st leiab ka,
et loodust säästmata ei ole võimalik
järjepidevalt majandust arendada. Energiaallikate kasutamise osas on
eestlaste meelsus samuti keskkonnasõbralik – laialdast toetust avaldatakse tuule-
ja biomassiressursi kasutamisele, samas kui põlevkivi kasutamise vastaseid on
rohkem kui pooldajaid ning tuumaenergia on veel ebapopulaarsem kui põlevkivi.
Euroopa
Parlamendi pressiteade
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eesti
elanike keskkonnateadlikkuse uuring
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Kohus: liikmesriigil on
õigus nõuda EU ETS süsteemi kuuluvate käitiste kohta regulaarselt teavet (C-461/15)
Euroopa Kohus selgitas septembri
algul tehtud otsuses EL kasvuhoonegaaside heitekogustega kauplemise süsteemis
(EU ETS) teabe esitamise kohustust, mis tuleneb EL
direktiivist 2003/87. Küsimus tõstatus seoses ettevõtjatega, kes peavad EU
ETS-st osa võtma ja kellele eraldatakse tasuta saastekvoote.
Eelotsustustaotlusega pöördus
Euroopa Kohtu poole Berliini halduskohus juhtumis, kus elektritootja E.ON
Kraftwerke taotles endale kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute (nn
saastekvootide) tasuta eraldamist kolmandaks kauplemisperioodiks (2013-2020).
Saksamaa vastutav amet nõudis seejärel, et ettevõtja esitaks kogu teabe, mis võiks
olla saastekvootide eraldamise otsuse tegemise aluseks. E.ON Kraftwerke ei
olnud nõus kõiki soovitud andmeid esitama, kuna oli seda juba varem teinud.
Ettevõtja palus Berliini halduskohtul tuvastada, et ta ei ole kohustatud
esitama kogu teavet käitise võimsuse, tootmistaseme ning käitiseosa tegevuse
kohta, vaid üksnes neid andmeid, mis võivad kaasa tuua saastekvootide tasuta eraldamise
otsuse muutmise.
Kohus leidis antud küsimuses, et
liikmesriigil on õigus teabe täielikkuse, järjepidevuse ning täpsuse tagamiseks
nõuda vastavatelt ettevõtjatelt teabe esitamist kõigi kavandatavate või läbi
viidud muudatuste kohta, mis puudutavad käitise võimsust, tootmisastet ja
tegevust. Seejuures ei ole oluline, kas need muudatused võivad käitaja arvates
muuta tasuta eraldatavate heitkoguste hulka või ei.
Euroopa
Kohtu otsus C-461/15
Euroopa Kohus: tasuta saastekvootide jaotamisel tuleb vältida nn
topeltarvestust (C‑180/15)
Augusti keskpaigas tegi Euroopa
Kohus olulise otsuse asjas, mis puudutas tasuta saastekvootide jagamist EL
süsinikuheitega kauplemise süsteemis (nn EU ETS). Kohus leidis, viidates varasemale
otsusele (C-191/14 jt), et Euroopa Komisjoni otsus tasuta jagatavate
heitkoguste suhtes oli liiga helde, st tasuta jagati liiga palju heitkoguseid.
Lisaks rõhutas kohus põhimõtet, et tasuta heitkoguste arvutamisel tuleb vältida
topeltarvestust ja selgitas selle kohaldamist praktikas.
Vaidlus sai alguse juba 2013. a,
mil 8 erinevat Rootsi ettevõtet pöördusid sealsesse kohtusse. Ettevõtjad
leidsid, et Rootsi vastava valitsusasutuse (SEPA) poolt neile tasuta eraldatud
saastekvootide hulk oli liiga väike. Lisaks Euroopa Komisjoni otsuste kahtluse
alla seadmisele ei olnud ettevõtjad rahul ka sellega, et SEPA ei arvestanud
tasuta heitkoguse ühikute andmisel, et ettevõtjad kasutavad tootmise käigus
tekkivaid jääkgaase oma tootmises või kodumajapidamiste soojendamiseks.
Kohus leidis, et jääkgaasidega
seotud heidete osas on oluline vahet teha, millisel võrdlusalusel on tuletatud
põhitegevuse jaoks tasuta eraldatatud heitkoguste hulk. Võrdlusalus on
arvestuslik kasvuhoonegaasi kogus, mille põhjal on ettevõtjatel õigus tasuta
heitkoguseid saada. Reeglina on võrdlusalus tootepõhine, st ühikuks on teatud
arv tonne CO2 iga tonni toote (nt terase v tsemendi) kohta. Kui seda ei ole
võimalik rakendada, kasutatakse kütusepõhist või soojuspõhist võrdlusalust.
Need arvestusmeetodid on seejuures teineteist välistavad ja tuleb vältida ühe
sama heitkoguse eest mitmekordselt tasuta heitkoguste väljastamist. Antud juhul
tähendas see seda, et terasetööstuses tekkinud jääkgaaside põletamise tarbeks võisid
ettevõtjad saada tasuta heitkoguseid vaid sel juhul, kui jääkgaaside
põletamisel tekkivat heidet ei olnud terasetootmisele tasuta heitkoguste
eraldamisel juba arvesse võetud.
Kohtuotsuse
tekst
ENERGEETIKA
Vedelkütuste seaduse muudatuste eelnõuga soovitakse edendada biokütuste
kasutamist transpordis
Septembri algul saadeti kooskõlastamisringile
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud vedelkütuse seaduse (VKS)
muutmise seaduse eelnõu. Kavandatud muudatustega lisataks VKS
reguleerimisalasse ka transpordis kasutatava biokütuse käitlemine ning sätestataks
transpordis kasutatava biokütuse osakaalu suurendamiseks eesmärgid ja
kohustused. Vastava muudatuse vajadus tuleneb EL
direktiivis 2009/28 seatud miinimumeesmärgist kasutada transpordisektoris
hiljemalt aastaks 2020 vähemalt 10% ulatuses taastuvkütust. Käesolev eesmärk
soovitakse saavutada biokütuse lisamisega bensiini ja diislikütusesse.
Eelnõu kohustaks kütusetarnijaid
suunama tarbimisse EL-nõuetele (eelkõige säästlikkuse kriteeriumitele) vastavat
biokütust järgneval määral:
alates 2017. a 1. maist vähemalt 3,3% igas
tarbimisse lubatud kütuse liitris; alates 2018. a 1. aprillist vähemalt 6,4% igas
tarbimisse lubatud kütuse liitris; alates 2019. a vähemalt 8%
kütusest, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris mitte vähem kui 6,4%; alates 2020. a vähemalt 10%
kütusest, kuid igas tarbimisse lubatud kütuse liitris mitte vähem kui 6,4%
Muudatus suurendaks
Keskkonnainspektsiooni, -ameti ja –agentuuri halduskoormust seoses andmete koondamis-,
töötlemis- ja auditeerimiskohustuste suurenemisega.
Materjalid
eelnõude infosüsteemis
LOODUSKAITSE
Õiguskantsler: Riigikogu peab tagama, et maaomanikud
saaks looduskaitseliste piirangute eest hüvitist mõistliku aja jooksul
Õiguskantsler tegi septembri algul
Riigikogule ettepaneku viia looduskaitseseaduse
(LKS) §20 põhiseadusega
kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul on peamine probleem selles, et säte näeb
küll ette oluliste looduskaitseliste piirangutega maa omandamise riigieelarvest
eraldatava raha piires, kuid ei näe ette menetlusaega või muid asjakohaseid
tagatisi, et maaomanik saaks hüvitise mõistliku aja jooksul. Õiguskantsler leidis, et kinnisasja riigi poolt ära ostmisel on praegune, 8-9 aasta pikkune järjekord vastuolus põhiseadusega
LKS §20 näeb oluliste looduskaitsealaste
piirangute korral ühe kompensatsioonimeetmena ette võimaluse võõrandada
kinnisasi riigile. Senine praktika on aga näidanud, et seda kasutavate
maaomanike rohkuse tõttu võtab riigipoolne omandamine liiga kaua aega
(01.07.2016 seisuga on ootejärjekorras 200 avaldust, millest vanimad pärinevad
aastatest 2006-2007 ehk oodatud on ligikaudu 8-9 aastat). Probleemi olemasolu
on tunnistanud ka keskkonnaminister oma Riigikogu liikmetele antud vastuses
arupärimisele looduskaitse kohta. Õiguskantsler ei pea 8-9 aastast ooteaega
põhiseaduspäraseks, sest tegemist on liigselt koormava hüvitismeetmega. Seaduse
rakendajal lasub põhiseaduslik kohustus viia menetlus läbi võimalikult kiiresti
ja viivitusteta, et kinnisasja omanikud saaks vastavalt PS §-le 32 kohese ja
õiglase hüvitise.
Kuivõrd põhiseadus jätab seadusandjale
võimaluse valida, mil viisil looduskaitselised kitsendused täpselt hüvitatakse,
on menetluslike garantiide kehtestamata jätmine õiguskantsleri hinnangul
põhiseadusega vastuolus. Praegusel juhul ei ole Maa-ametil, kes seadust
rakendab, võimalik ka parima tahtmise riigieelarvest eraldatud rahasumma alusel
võimalik maid kiiremini või suuremas ulatuses omandada. Kuna probleem on juba
pikaaegne ja seadusandja pole selle parandamiseks midagi ette võtnud, on
tegemist põhiseadusvastase tegevusetusega ja Riigikogu peab kiirelt olukorra
lahendamiseks vajalikke samme astuma.
Õiguskantsleri
ettepanek (pdf)
Keskkonnaministeerium soovib muuta looduskaitseseadust
Keskkonnaministeerium on
kooskõlastusringile saatnud loodukaitseseaduse (LKS) muutmise väljatöötamise
kavatsuse (VTK), mille üheks eesmärgiks on looduskaitsega seotud asjaajamise
lihtsustamine ametiasutustes. Samas nõutaks eelnõu kohaselt hoiualadel ka
väikeehitiste ehitamise korral teatise esitamist ning plaanitaks keelata
ulukifarmide tegevus.
Halduskoormuse vähendamise
eesmärgil näeks eelnõu ette, et tulevikus saaks loodusobjekti kaitse alla
võtmise ettepaneku teha vaid Keskkonnaameti poolt kontrollitud ja
keskkonnaregistrisse kantud liigiandmete põhjal. Täna selline nõue puudub,
mistõttu võib sisuliselt igaüks ükskõik millise ala kohta kaitse alla võtmise
ettepaneku teha. Samuti on plaanis kaotada riigi ostueesõigus
looduskaitsealadel asuvate kinnisasjade müügi korral, põhjendusena on VTKs
toodud võimaluse mittekasutamine ja vajaduse puudumine looduskaitselisest
seisukohast. Olulise muutusena hoiualadel maad omavate inimeste jaoks tuleks uue ettepaneku kohaselt ka väikeste ehitiste ehitamisel sellest Keskkonnaametile teada anda.
Eelnõu seaks samas ka uusi
piiranguid. Hoiualadel võib täna ehitada kuni 20 m2 pindalaga ja kuni 5 m
kõrgeid hooneid ilma Keskkonnaametit sellest teavitamata. Samas võib ka
sedavõrd väikese mahuga tegevus tundlikke elupaiku hävitada ning VTK kohaselt
avastataksegi igal aastal selliseid juhtumeid. Probleemide ennetamiseks
soovitakse kehtestada ka väikeehitiste ehitamise eel Keskkonnaametile hoiuala
teatise esitamise kohustus. Samuti kavandataks keelustada ulukifarmide
(tarastatud looduslikud alad, kus kasvatatakse jahiloomi) tegevus. See on VTK
kohaselt vajalik metsloomade vaba liikumise tagamiseks ja võõrliikide
loodusesse pääsemise vältimiseks.
Lisaks eeltoodule muudetaks
maaomanikele kättesaadavaks II kategooria liikide kasvu-ja elupaikade info,
suurendataks juriidilise isiku karistusmäärasid LKS rikkumise eest ning
tõstetaks summat, mille ulatuses on loomapidajal võimalik saada hüvitist
kiskjakahjude ennetamiseks võetud meetmete eest.
Ministeeriumitel on VTK kooskõlastamiseks aega oktoobrini,
seejärel alustab Keskkonnaministeerium eelnõu koostamist. Seaduse muudatused on
esialgse kava kohaselt planeeritud jõustuma 2017. a kevadel.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eelnõu materjalid
VESI
Uue veeseaduse eelnõu saadeti taas kooskõlastusringile
Keskkonnaministeerium on ministeeriumitele ja huvigruppidele
esitanud kooskõlastamiseks uue veeseaduse (VeeS) eelnõu. Esimene eelnõu
versioon oli juba kahe aasta eest kooskõlastusringil, käsitlesime seda pikemalt
2014. a septembrikuu
uudiskirjas. Tookord aga eelnõu takerdus,
kiiremat vastuvõtmist vajavad muudatused viidi sisse kehtivasse
veeseadusesse ning uus tervikversioon eelmise Riigikogu koosseisuni ei jõudnudki. Nüüd avaldatud uues seaduseeelnõus
on üldjoontes lähtutud varasemast eelnõust, ent samas on sisse viidud mitu
sisulist muudatust.
Ühe uuendusena muudetaks „heitvee“ mõistet selliselt, et
selle mõiste alla ei kuuluks enam sademevesi, kaevandusvesi ja maaparandusvesi,
kui ärajuhitava vee omadusi ei muudeta. Eelnõu kohaselt sätestataks sademe- ja
kaevandusvee suhtes erinõuded, sh piirväärtused saasteainetele ja heitkogused.
Täiesti uuena oleks erinormidega reguleeritud ka vesiviljelusest pärinev
heitvesi. Mõningaid muudatusi on tehtud ka põllumehi puudutavates normides.
Näiteks kaotaks uus eelnõu kehtiva piirangu, mille kohaselt võib põllumaa
hektari kohta pidada kuni 2 loomühiku jagu loomi.
Uus eelnõu kaotaks vee erikasutusloa kohustuse mõningatele väiksematele veekasutajatele, eelkõige majapidamistele.
Senisega võrreldes leebemaks muudetaks vee erikasutusloaga
seotud reegleid. Esiteks ei oleks vee erikasutusluba teatud juhtudel enam vaja,
nt põhjavee ammutamisel oleks luba vajalik alles alates 10 m3-st ööpäevas või
150 m3-st kuus (hetkel kehtivaks piiriks on 5 m3 ööpäevas). Samuti lubataks
eelnõu kohaselt ilma vee erikasutusloata isiklikust majapidamisest veekogusse
juhtida kuni 1 m3 heitvett, seni oli sellise tegevuse puhul luba kohustuslik.
Mõningate väiksema mahu ja keskkonnariskiga tegevuste korral
näeb uus eelnõu ette loakohustuse asemel tegevuse registreerimise kohutuse.
Vastav registreering kujutab endast samuti luba, ent veeloast eristab seda
avatud menetluse puudumine ning väiksem kaalutlusruum tegevuse registreerimise
üle otsustamisel. Kuna ka tegevuse läbiviijalt küsitavate andmete hulk on
väiksem, peaks registreerimine olema loamenetlusest oluliselt väiksema
halduskoormusega.
Eelnõu kohaselt jõustuks seadus suuremas osas 2018. a
alguses, mõningad põllumajandusega seotud sätted jõustuks hiljem.
Materjalid
Eelnõude infosüsteemis
JÄÄTMED
Pakendiseaduse muutmise eelnõuga soovitakse vähendada kilekottide tarbimist
Keskkonnaministeeriumis on valminud pakendiseaduse muutmise
eelnõu, millega plaanitakse vähendada kilekottide tarbimist. Eelnõuga võetaks Eesti
õigusesse üle EL õhukeste plastkandekottide tarbimist reguleeriv direktiiv
(EL) 2015/720, mida käsitlesime lühidalt ka oma 2014. a detsembrikuu
uudiskirjas.
Muudatused
võtavad sihikule õhukesed kilekotid, mida kasutatakse enamasti jaekaubanduses,
kus need on kassades ja kaubalettide juures tasuta kättesaadavad. Selliste
kilekottide äraviskamine saastab keskkonda ja toob kaasa mitmeid probleeme, nt
ohustavad need veekogude ökosüsteeme ning on ohtlikud loomadele ja lindudele.
Eelnõuga kehtestatavate meetmetega soovitakse nende kilekottide kasutust
oluliselt vähendada. Uued piirangud on vajalikud kilekottide kasutamise vähendamiseks, Eestis tuleb seda lähiaastatel vähendada ligi kaks korda
Tegemist on täiesti uute reeglitega, kuna kehtiv PakS ei käsitle
plastkandekottide kasutamist. Eelnõu muudatustega seataks kilekottide
tarbimisele mitmed piirangud. Näiteks ei tohiks eriti õhukesed kilekotid alates
1. juulist 2017 olla kassades tasuta kättesaadavad ning 1. jaanuarist 2018
tohib neid kasutada üksnes toiduhügieeni tagamiseks ja lahtise kauba esmaseks
pakendamiseks. Eelnõuga seataks kauplejatele ka kohustus pakkuda tarbijale
müügikohtades pakendamiseks plastkandekottide asemel muid võimalusi, nt paber-,
võrk- ja riidekotid, alternatiivide valiku üle otsustab kaupmees.
Eelnõuga nähaks ette ka õhukeste
plastkandekottide miinimumhinna kehtestamine keskkonnaministri määrusega
(vahemikus 0,3-1 eurot). Nõue
ei rakenduks eelpool nimetatud eriti õhukeste kilekottide kohta. Lisaks tuleks
eelnõu kohaselt vältida oksüdantide toimel lagunevate kilekottide müüki, mida
tarbija poolt peetakse ekslikult biolagunevateks kottideks, kuid mis
kompostimise käigus lõplikult ei lagune. Nendest jäävad järele väikesed tükid,
mis rikuvad komposti kvaliteeti ja keskkonda sattudes kujutavad ohtu loomadele
ja lindudele. Lisaks eeltoodule tuleks enam kui 100 m2 suuruse pinnaga
müügikohtade kohta pidada arvestust seal kasutatavate õhukeste ja eriti
õhukeste kilekottide kohta ja esitada andmed pakendiregistrisse.
Kuigi eelnõuga piirataks
oluliselt nii tarbijate kui kaupmeeste õigusi, on meetmed vajalikud
tarbijakäitumise muutmiseks ning keskkonnamõju vähendamiseks. ELi eesmärk on
vähendada kilekottide tarbimist 2019. aastaks alla 90 kilekoti inimese kohta
aastas. Eestis 2015. aastal läbi viidud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik
aga aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eelnõu
materjalid
KIIRGUS
Riigi Teatajas avaldatud määrus sätestab radioaktiivse
kiirguse piirväärtused, mille ületamise korral tuleb võtta erinevaid meetmeid
inimeste kaitseks. Tutvustasime määruse eelnõud juulikuu uudiskirjas,
hiljem seda sisuliselt ei muudetud.
Riigi Teatajas avaldatud määrus sätestab, millistel juhtudel
ei ole väikese ohuga kiirgustegevuse jaoks vaja kiirgusluba taotleda.
Tutvustasime määruse eelnõud juulikuu uudiskirjas,
hiljem seda sisuliselt ei muudetud.
Riigi Teatajas avaldatud määrus sätestab, kui suur on aastas
lubatud kiirguse hulk, mida kiirgustöötajad ning tavakodanikud saada võivad. Tutvustasime
määruse eelnõud juulikuu
uudiskirjas, hiljem seda sisuliselt ei muudetud.
KALANDUS
Kalapüügieeskirja muudatused vähendaks püügivahendite silmasuurust ja
muudaks piirangute kehtimisala
Augusti lõpus esitati kooskõlastamisringile
kalapüügieeskirja muutmise eelnõu, mille eesmärgiks oleks teha muudatusi
püügivahendite silmasuuruse ja piirangu kehtimisala osas.
Sisse viidavad muudatused oleksid
järgnevad:
Jõemõrra kõrguse piirang (3,5 m) kehtiks
edaspidi ainult merre suubuvatel jõgedel, sest teadlaste soovituse kohaselt
kõrgemad mõrrad muudes siseveekogudes ohtlikud ei ole ja seetõttu ei ole ka
piirang otstarbekas; Edaspidi oleks räime- ja meritindipüügil
kasutatava mõrra- ja kastmõrra lina silmasuurus vähemalt 20 mm (hetkel on 24
mm), välja arvatud mõrra päras, kus silma suurust ei piirata. Räime- ja
meritindi püügivahendi puhul ei ole mõrra silmasuurus oluline. Suurem
silmasuurus võib isegi olla kahjulik, sest kala kaotab suurel hulgal soomuseid
ja hukkub.
Eelnõu kohane mõrra- ja kastmõrra
lina silmasuuruse muutmine aitaks suurendada kalurite saaki, sest põhjustab
vähem kalade hukkumist ning seeläbi suureneksid ka kalurite sissetulekud. Jõemõrra
kõrguse piirangu muutmine võimaldaks kaluritel ka edaspidi kasutada samu mõrdu,
mida nad on siiani kasutanud. Eelnõu peaks jõustuma 1. jaanuaril 2017. a.
Materjalid
Eelnõude Infosüsteemis
|
