ÜLDOLULIST
ÜRO Keskkonnaassambleel arutati viise üleilmse keskkonnareostuse
vähendamiseks
4.-6.detsembril
toimus Nairobis Keenias ÜRO keskkonnaassamblee (UNEA), kus seekord oli
peateemaks ülemaailmse keskkonnareostuse vältimine ja lõpetamine.
Keskkonnaassamblee näol on tegemist kõige kõrgematasemelise
keskkonnavaldkonna organiga ÜROs, mis loodi ÜRO Peaassamblee juurde 2012. a.
Organi ülesanne on tagada strateegiliste ja poliitiliselt oluliste
keskkonnaotsuste ettevalmistamine ning kõigi oluliste huvirühmade kaasamine
otsuste tegemisse. Assamblee koguneb kaks korda aastas, et arutada
keskkonnaprobleemidega seonduvat ning panna paika edasised tegevuse eesmärgid
ja keskkonnapoliitika arengusuunad.
Sel aastal juba
kolmandat korda toimuval kohtumisel osalesid lisaks keskkonnaministritele
esmakordselt ka riigipead, rahvusvaheliste ettevõtete juhid ning NASA
teadlased. Kaasatud olid erinevad huvigrupid, valitsusvälised organisatsioonid
ja keskkonnaaktivistid. Kohtumise peateemaks oli keskkonnareostus, millest on
saanud üks maailma suurimatest terviseriskidest. Hiljutise ÜRO keskkonnaraporti kohaselt on enimlevinud reostused õhusaaste,
mereprügi ja kemikaalid, mis on igal aastal miljonite haigus- ja surmajuhtumite
põhjustajaks.
Assamblee töö
tulemusena võeti vastu ühisdeklaratsioon reostuse vältimise kohta, 13 mittesiduvat resolutsiooni ja kolm
otsust. Nendega seati muuhulgas eesmärgid ja tegevussuunad nt mereprügi,
õhusaaste ja pinnasereostuse vältimiseks ja vähendamiseks, värvides ja
patareides kasutatava plii vähendamiseks ning keskkonnakaitse tagamiseks sõjalise
konflikti piirkondades. Euroopa Liit Eesti juhtimisel keskendus teemale
„Keskkond ja tervis“, milles mh rõhutatakse valitsuste, ametite ja teiste
osapoolte koostööd reostuse lõpetamiseks ja sellest tingitud terviseriskide vähendamiseks.
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
ÜRO keskkonnaassamblee veebileht
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Riigikohus: kasutuslubade andmisel võivad asjakohased
olla nii kaasamine kui otsuse põhjendamine (3-15-873)
Riigikohus tegi 4. detsembril otsuse, milles lahendas ühe maaomaniku kaebust naaberkinnistule väljastatud
kasutuslubadele. Kaebaja taotles tema kinnistuga piirnevale kinnistule ehitatud
hoonete 1 ja 2 kasutuslubade tühistamist mh seetõttu, et kaebajat ei kaasatud kasutuslubade
andmise menetlusse ning kasutuslubasid ei põhjendatud.
Riigikohus leidis, et kaebaja
kasutuslubade menetlusse kaasamata jätmine oli õigusvastane. Kaebaja oleks tulnud
menetlusse kaasata, sest ehitiste kasutamisega kaasnevad ebasoodsad mõjud
kaebaja õigustele (nt liikluskoormuse ja müra suurenemine) ja seega puudutavad
ehitistele antud kasutusload kaebaja õigusi, samuti on kaebajal kohtulikult
kaitstav õigus nõuda vallalt teemaplaneeringust kinnipidamist. Riigikohus leidis, et kasutusloa vorm põhjenduste esitamist ei takista, need võib esitada näiteks "märkuste" lahtris
Lisaks tuvastas Riigikohus, et kasutuslube
oleks tulnud põhjendada, sest kuigi tegemist oli arendaja seisukohast lähtudes soodustavate
haldusaktidega, mida põhjendada ei tule, oli see samal ajal kaebaja õigusi
riivav. Põhjendamiskohustust ei välista ka see, et kasutusloa andmisel tuleb
kasutada konkreetset vormi – Riigikohtu hinnangul võib põhjendused välja tuua
nt vormil olevas märkuste lahtris.
Riigikohus leidis samas, et
hoolimata formaalsetest vigadest puudus põhjus välja antud kasutusload
tühistada. Hoonete korruselisus, kõrgused ja mahud jäävad detailplaneeringuga
lubatu piiridesse ning hooned jäävad detailplaneeringuga lubatud ehitusala
piiridesse. Kaebaja õigusi ei riku ka sademevee, päikesevalguse, vaate,
tuleohutuse ja müratasemega seotud asjaolud. Seetõttu leidis Riigikohus, et
vallal puudusid alused kasutusloa andmisest keeldumiseks ning formaalsed vead sisulist
otsust ei mõjutanud. Kuna otsuste ebapiisav põhjendamine aga takistas kaebajal
kaebuse eduväljavaadete hindamist, oleks õige olnud tuvastada kasutuslubade
õigusvastasus. Viimane on oluline, kuna annab võimaluse kaebaja kantud kohtukulud
tema kasuks vallalt välja mõista ning soovi korral esitada nt kahjunõue
kinnistu väärtuse vähenemise eest.
KÕKi hinnangul on tegemist olulise
otsusega, kuna annab vastuse kahele praktikas sageli esinenud küsimusele – ehk
kas naabreid jt otseselt mõjutatud isikuid tuleb kasutuslubade menetlusse
kaasata ning kas kasutuslubade andmist tuleb põhjendada. Riigikohus on nüüd mõlemale
küsimusele selgelt jaatavalt vastanud.
Riigikohtu otsus
Riigikohus: ehitusloa võib
vaidlustada ka juhul, kui häiringud ei ole väga intensiivsed (3-17-981)
Riigikohus tegi detsembri
keskpaigas otsuse asjas, kus vaidluse all oli, kas Reidi tee ääres kinnistuid
omav ettevõte võis kohtus vaidlustada teele ehitusloa andmise. Kaebuse esitanud
ettevõtja leidis, et ehitusluba rikub tema õiguseid, kuna kaasneva müra ja
õhusaaste tõttu väheneb kinnistute väärtus ning ettevõte võib loobuda
kinnistutele elamute rajamise plaanist.
Haldus- ja ringkonnakohus
tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, leides, et juriidilisel isikul
pole õigust tervise kaitsele, mida häiringud riivata võiks. Ringkonnakohus
leidis, et isik pidi samuti ette nägema, et teed hakatakse ehitama (sellega
arvestati juba tema kinnistute detailplaneeringus), seega omandiõiguse riivele
tuginedes ehitusluba vaidlustada ei saa. Riigikohus rõhutas, et varasematest planeeringutest teadlik olemine ei välista ehitusloa vaidlustamise õigust
Riigikohus leidis erinevalt
alamate astmete kohtute seisukohast, et kaebuse tagastamiseks ilma seda läbi
vaatamata peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ka juhul, kui kaebaja
faktiväited on tõesed. Riigikohus leidis, et tee ehitamisega võib tõepoolest
kaasneda kinnistu väärtuse vähenemine (omanik ei pruugi leida kavandatavatele
korteritele ostjaid). Isegi kui müra ei ületa normtasemeid, võib see olla
vastuolus mõne muu õigusaktiga. Kaebeõigus on varasema kohtupraktika kohaselt
ka neil isikutel, kelle õiguseid riivatakse väheintensiivsel viisil. Seega
polnud naaberkinnistu omaniku kaebeõiguse puudumine ilmselge.
Mis puudutab seda, et
tee-ehitusega oleks pidanud kaebaja juba varem kursis olema, siis leidis
Riigikohus, et abstraktne teadmine tulevasest tee-ehitusest ei saa kaebeõigust
välistada. Tehnilised üksikasjad tee-ehitusel otsustati ehitusprojektiga ning
ehitusloa õiguspärasus sõltub sellest, kas projekt on kooskõlas planeeringuga,
kas kaebaja huvidega on piisavalt arvestatud ning kas on rakendatud võimalikke
leevendusmeetmeid.
Riigikohtu
otsus
KESKKONNATASUD
Ajutisi põlevkivi kasutustasu
määrasid pikendati veel üheks aastaks
Vabariigi Valitsus kiitis 14.
detsembri istungil heaks eelnõu,
millega muudetakse määrust „Riigile kuuluva
maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“. Muudatuste kohaselt pikendatakse praegu
kehtivat põlevkivi hinnastamise regulatsiooni 2019. aastani. Põlevkivitasude
teemal oleme kirjutanud ka möödunud aasta märtsi ja juuli
uudiskirjades.
Eelmise aasta juuli alguses võeti vastu
maavarade kaevandamise tasumäärasid kehtestav määrus, millega seati põlevkivi
ja turba kaevandamistasu määrad sõltuvusse nendega seotud või võrreldavate
materjalide maailmaturuhinnast. Ettevõtjate jaoks tähendas see kaevandamistasude
langemist, riigile aga keskkonnatasude laekumise ulatuslikku vähenemist. Tasumäärade alandamine pidi olema ajutine
ja erakorraline meede põlevkivisektori turgutamiseks. Tasude vähendamise ajal
oli plaanis käesoleva aasta 1. juuliks põlevkiviressursi jaoks välja töötada põlevkivist
loodava väärtuse põhjal tasustamise mudel, mis oleks tasumäärade muutmise
aluseks alates 2018. aastast. Uus tasumäärade süsteem, mis seaks erineva hinna elektri- ja õlitootmiseks kasutatavale põlevkivile, töötatakse välja järgmise aasta esimeses pooles
Uut tasumäärade süsteemi ei suudetud 1. juuliks luua. Selle peamiseks
põhjuseks oli vajadus lahendada põlevkivi eristava hinnastamise ettepanek
(erinevat tasumäära rakendatakse elektritootmise ja õlitootmise jaoks
kasutatavale põlevkivile) koos põlevkivi jaotussüsteemi muutmise ettepanekuga,
mille üle arutelud veel jätkuvad. Samuti ei jõutud otsustada, kuidas rakendada
2016. aastal valminud põlevkivi optimaalse tasustamise uuringu tulemusi.
Sellest pikendati ajutiste tasumäärade kehtivust kuni järgmise aasta lõpuni. Uus
tasustamismudel plaanitakse lõplikult välja töötada 2018. a esimeses pooles, et
seda rakendada tasumäärade alusena alates 2019. aastast.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
KLIIMAMUUTUS
Bonni kliimakonverentsil tehti
edusamme Pariisi leppe rakendamise tehniliste reeglite osas
4-17. novembrini
toimus Bonnis Saksamaal kliimakonverents COP 23 (23. rahvusvahelise
kliimamuutuste teemalise raamkonventsiooni osapoolte kohtumine). Kohtumise
keskseks teemaks oli Pariisi kliimaleppe täitmine, eelkõige heitkoguste
täiendav vähendamine, arengumaade rahaline toetamine ning oskusteabe ja
tehnoloogia jagamine. Konverentsi taustast kirjutasime pikemalt novembrikuu uudiskirjas.
Kaks nädalat
väldanud läbirääkimiste käigus õnnestus saada suurem selgus selles, kuidas
riigid kavatsevad heitkoguste vähendamise reegleid rakendada ja heitkoguste üle
arvet pidada. Seega liiguti edasi kliimaleppe rakendamiseks vajaliku
üksikasjaliku (tehnilise) reeglistiku väljatöötamise poole, mis peaks lõplikult
vastu võetama järgmise aasta detsembri kliimakonverentsil. Kohtumisel olid suureks vaidlusteemaks ka arengumaade kohustused ning nende rahaline toetamine
Suureks
vaidlusteemaks konverentsil osutusid arengumaade kohustuste ja toetamisega
seotud küsimused. Neile tehti kuni 2020. aastani heitkoguste vähendamise osas mitmeid
mööndusi ja kliimamuutustega toimetulekuks lubati arengumaadele jätkuvalt eraldada
100 miljardit dollarit abiraha aastas. Siiski ei ole lõplikult teada, kust see
raha tuleb.
Kanada ja
Suurbritannia kuulutasid Bonnis välja süsinikupõhisest majandusest loobumise koalitsiooni
(Powering Past Coal Alliance),
millega ühinesid rohkem kui 20 riiki, sh näiteks meie põhjanaaber Soome. Suured
kivisöest energiat tootvad riigid nagu Saksamaa, Poola, Hiina, Austraalia ja ka
USA kokkuleppega ei ühinenud. Koalitsiooni liikmete allkirjastatud kivisöest loobumise
ühisdeklaratsiooni kohaselt tuleb Pariisis kokkulepitud
eesmärkide saavutamiseks lõpetada kivisöe kasutus OECD ja EL riikides 2030. aastaks
ning ülejäänud maailma riikides hiljemalt aastaks 2050. Eesmärk on
ambitsioonikas, kuid kokkuleppega allakirjutanute jaoks mingit konkreetset
tähtajalist kohustust siiski ei kaasne.
Järgmine kliimakonverents
toimub järgmisel aastal Poolas, sellel on ka märgiline tähtsus, kuna Poola on
ainus EL liikmesriik, kes ei ole veel ratifitseerinud Kyoto protokolli Doha muudatust. Viimane kohustab EL riike vähendama aastaks 2020
heitkoguseid 30% võrra 1990. a tasemega võrreldes. Siiski on kõigil riikidel
vaja pingutada ja läbirääkimisi jätkata, et järgmise aasta detsembris saaks
kinnitada Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajaliku täpsema reeglistiku.
Lisainfot:
CarbonBrief veebilehekülg
E3G veebileht
VÄLISÕHU KAITSE
Õhukvaliteedi hindamise reegleid
sisaldavat tehnilist määrust täiendati nõuetega selles osas, milliseid
meetodeid konsultantidel kasutada tuleks; mh saab selleks kasutada
Keskkonnaministeeriumi lehel kättesaadavat tasuta avalikku rakendust Airviro.
LOODUSKAITSE
Koalitsioonipoliitikud algatasid
eelnõu kaitsealuste maade riigi poolt ostmise kiirendamiseks
Riigikogu
koalitsioonifraktsioonid on algatanud eelnõu, mille eesmärk on kiirendada
kaitsealuste maade riigi poolt ostmise protsessi. Eelnõukohase seadusega
tehtaks muudatusi kehtivasse looduskaitse- ja metsaseadusesse.
Looduskaitseseaduse
järgi omandab riik kokkuleppel omanikuga kinnisasja, kui see asub kaitsealal ja
selle sihtotstarbeline kasutus on omaniku jaoks seetõttu piiratud. Kuna see
protsess sõltub selle jaoks eraldatud eelarvelistest vahenditest, siis on
kinnisasjade omandamise tempo ebamõistlikult aeglane. Näiteks on praegu
ootejärjekorras kinnisasju, mille omanikud on oodanud oma maa võõrandamist
riigile üle 10 aasta. Ka õiguskantsler on öelnud, et maade omandamisega
sedavõrd kaua viivitamine pole õiguspärane. Õiguskantsleri seisukohta
käsitlesime 2016.a septembrikuu uudiskirjas. Muudatused võimaldaks maadeostuks kasutada ka RMK vahendeid (kinnisasajade müügitulu ja puhaskasumit)
Eelnõu muudatuste
eesmärk on luua lisaks riigieelarvelistele vahenditele võimalus kasutada ka
teisi allikaid selleks, et riik saaks tõhusamalt looduskaitsepiirangutega
kinnisasju omandada. Muudatuste jõustumisel saaks riik tulevikus omandada
kinnisasju ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahenditest. Täpsemalt saaks
edaspidi lisaks riigieelarves ettenähtud summadele kasutada RMK hallatavate
kinnisasjade müügist saadavat tulu ja organisatsiooni puhaskasumit.
RMK-le maade
omandamiseks volituste andmise läbi loodetakse kogu protsessi kiirendada ja
lühendada kinnisasjade omandamise menetlustähtaegu. Oktoobrikuu seisuga on
omandamise nimekirjas 177 avaldust hinnangulise maksumusega 12 miljonit eurot.
Muudatused
peaksid jõustuma juba 2018. a 1. jaanuarist.
Eelnõu materjalide Eelnõude Infosüsteemis
Eesti valmistab ette ballastvee
käitlemise konventsiooniga ühinemist
Valitsus kiitis 23. novembri istungil
heaks Eesti ühinemise laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning
käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga (nn ballastvee käitlemise
konventsioon) ning esitas Riigikogule konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu.
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
peaassambleel 2004. a vastu võetud konventsioon jõustus käesoleva aasta 8. septembril
ning sellega on liitunud 63 riiki, kelle lipu alla kuulub ligi 70% maailma
kaubalaevastiku mahust. Läänemere piirkonna riigid, sh Eesti, seadsid
eesmärgiks ühineda konventsiooniga juba 2013. aastaks. Konventsiooni eesmärk on
merekeskkonna kaitse laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide
eest. Konventsioon puudutab ligikaudu 26 suuremat Eesti laeva, millel
ballastvett kasutatakse, ning 1-2 sadamat, millel on võimekus puhastada
ballastvee mahuteid ja vastu võtta setteid. Hetkeseisuga Eestis ballastvett vastu võtvaid sadamaid ei ole.
Võõrliikide levik on üks viiest
peamisest ohust looduse mitmekesisusele. Läänemeres on võõrliik taim või loom, kes
on siia jõudnud inimtegevuse tagajärjel. Võõrliigid võivad olla ohuks
loodusliku ökosüsteemi toimimisele, hävitades oma elutegevusega olemasolevaid
liike või nende elupaiku. Senini on Läänemeres leitud 140 võõrliiki. Ballastveega
(laevade stabiilsuse tagamiseks neile sadamates sisse- ja väljapumbatava veega)
on siia jõudnud näiteks mitmed krabilised ja molluskid, mis on ohuks kohalike
kalaliikide arvukusele. Ballastvee käitlemise konventsiooni rakendamine üle
kogu maailma aitab piirata võõrliikide levikut merealal ja vähendada nende poolt
tekitatavat keskkonna- ja majanduskahju.
Selleks, et ballastveega kaasa
võetavad loomad ja taimed ei pääseks sadamas või teel sadamasse merekeskkonda, näeb
konventsioon ette nõuded laevade ballastvee käitlemisele, eelkõige tuleb laevadele
paigutada puhastussüsteemid. Erandina on konventsiooni kohaselt võimalik anda laevadele,
mis sõidavad kindlaksmääratud, samasuguse looduskeskkonnaga sadamate vahel, ballastvee
käitlemise nõuetest vabastusi. Vabastuse saab anda korraga kuni 5 aastaks ning
sellele peab eelnema nõuetekohane riskihindamine. Taotlusi nõuetest
vabastamiseks hakkab läbi vaatama Veeteede Amet. Eeldatavasti taotletakse
vabastusi ka Eesti regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholmi
vahel sõitvatele laevadele. Sadamad, kus toimub
ballastveesetete äraandmine või tankide puhastamine, peavad
konventsiooniga ühinemise järel hakkama järgima samuti ballastvee setete
käitlemise nõudeid.
Valitsuse
istungi kommenteeritud päevakord (p 2)
Keskkonaministeeriumi
uudis
Eelnõu
materjalid Eelnõud Infosüsteemis
MAAPÕU
Valitsus lõpetas ehitusmaavarade arengukava elluviimise
Novembri lõpus otsustas Vabariigi Valitsus lõpetada Ehitusmaavarade
kasutamise riikliku arengukava 2011–2020 elluviimise. Keskkonnaministeeriumi
hinnangul oli arengukava sisult suuresti juba ellu viidud ning osas, milles see
veel juhtunud ei ole, saab juhinduda suvel vastuvõetud maapõuepoliitika
põhialustest.
Ettepaneku suhtes olid kriitilised nii Rahandusministeerium
kui ka keskkonnaühendused,
sh KÕK. Kriitikute hinnangul on mitmed sisulised eesmärgid (nt ruumilise
planeerimise ja kaevandamise parem ühildamine) jätkuvalt täitmata ning
maapõuepoliitika põhialused ei sisalda piisavalt konkreetset tegevuskava nende
saavutamiseks. Ministeerium jäi siiski endale kindlaks ning otsus pälvis ka
Vabariigi Valitsuse heakskiidu.
Tulevikus on Keskkonnaministeeriumil jt riigiasutustel
plaanis minna üle eelarvepõhisele planeerimisele, mis tähendab sisuliselt seda,
et uueks perioodiks (alates 2020. a) ei pruugi eraldi ehitusmaavarade
arengukava üldse tulla, vaid selle asemel käsitletakse maapõue ühe alateemana
keskkonnavaldkonna strateegilises plaanis.
30.11. Vabariigi Valitsuse istungi
päevakord (vt p 2)
Keskkonnaministeerium plaanib uuendada maavarade uurimise
ja arvele võtmise teemalisi määruseid
Keskkonnaministeerium on
kooskõlastusringile saatnud määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,
liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ eelnõu.
Määrus kehtestatakse seoses 1. jaanuaril jõustunud uue MaaPS‑iga. Määrusega
ühendatakse kolm sarnast valdkonda reguleerivat määrust ühtsesse tervikteksti,
sest puudub vajadus kolme eraldi määruse järele. Määruste sisu ei ole võrreldes
varasemaga uues määruses oluliselt muudetud ning muudatused on peamiselt keele-
ja normitehnilised. Samuti on uuest määrusest välja jäetud mõned sätted,
mis pole enam asjakohased.
Suurt osa määruses sätestatud
nõuetest on juba praegu hea tava raames geoloogilise uurimistöö ning
geoloogiliste uuringute aruannetes kajastatud, kuid aruannete hea loetavuse,
andmeselguse ja ühtse vormistuse huvides viiakse need uude määrusesse sisse.
Aruannete vormi- ja sisunõuded muutuvad eelnõu koostajate hinnangul selgemaks,
lihtsasti mõistetavamaks ja ajakohasemaks ning täieneb elektrooniliselt
esitatavate andmete hulk, mis võimaldab lihtsamini andmeid korduv- ja
ristkasutada.
Lisaks ajakohastatakse määruses
ehitusmaavarade arvele võtmise kriteeriumid ja seotakse need maavaradest tehtavatele materjalidele
kehtestatud EL nõuetega. See tähendab
muuhulgas seda, et hakatakse kasutama ühtset mõõtühikute süsteemi maavara
omaduste kirjeldamiseks. Need muudatused aitavad eelnõu koostajate hinnangul
hinnata adekvaatselt maavarade tegelikku varustuskindlust (seda, kui hästi on
maavara piirkonnas lähiaastatel kättesaadav), ühtlustab turu- ja
konkurentsitingimusi tegevusala ettevõtete vahel ja aitab maksustada maavara
lähtuvalt selle tegelikest kasutusvõimalustest.
Määruse nõudeid tuleb täies mahus hakata järgima aruannete puhul, mis
esitatakse pärast 1.01.2019. a.
Eelnõu
materjalid
JÄÄTMED
Jõustusid reoveesette
kasutamise määruse muudatused
2. detsembril jõustusid keskkonnaministri
määruse “Reoveesette
põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” muudatused.
Määrus seab nõuded reoveesette kasutamisele põllumajanduses, haljastuses ja
rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele,
mullale, taimedele, loomade ja inimeste tervisele. Muudatuste peamine eesmärk oli
parandada määruse sätetes esinenud tehnilised vead ning viia settest proovide
võtmise nõuded vastavusse tegelike vajadustega.
Määrusesse lisati täiendus, mille
kohaselt ei kohaldata määruse nõudeid teadus- ja arendustegevusele, eeldusel,
et on tagatud pinna- ja põhjavee, taimede, loomade ja inimeste tervise kaitse. Et
reoveesetet käsitletakse määruses jäätmena jäätmeseaduse tähenduses, siis
kuulub vastava hinnangu andmine Keskkonnaameti kui jäätmeloa ja registreeringu
andja pädevusse. Täiendus võimaldab hõlpsamini reoveesette kasutuse katsetamist
katsealadel. Lisaks ei pea muudatuste kohaselt sette kasutamiseks andja enam
jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks esitama andmeid nii paberkandjal kui
ka elektrooniliselt, vaid saab valida neist kahest endale meelepärasema viisi. Muudatused lihtsustaksid reoveesette kasutamist põllumajanduses, teadus- ja arendustegevuses ning ka sette kasutamiseks andmisega seotud paberimajandust
Reoveesette proove võib nüüdsest
võtta vaid isik, kes on atesteeritud reoveesette valdkonnas ning proove peab
analüüsima labor, mis on reoveesette valdkonnas vastavate näitajate analüüsimiseks
akrediteeritud. See tähendab, et proovivõtja pädevusnõudeid ei ole täidetud, kui atesteerimistõendilt puudub
reoveesetete valdkond, ning laboril peab olema akrediteering reoveesette näitajate määramiseks.
Reoveesette kasutamisel
põllumajanduses peab seirama raskemetallide sisaldust mullas. Muudatustega vähendati
ka selle seire sagedust, seda juhul kui kasutatava sette raskmetallide sisaldus
on väiksem mullale kehtestatud piirnormidest. Proovivõtunõudeid sisuliselt ei
muudetud.
Muudatustel on kokkuvõtvalt halduskoormuse
seisukohast positiivne mõju nii sette põllumajandus kasutajatele, sette kasutamiseks
andjale kui ka teadus- ja arendustegevuse tegijatele, lihtsustades ja
vähendades nende tegevusele seatud nõudeid.
Määruse muudatused Riigi
Teatajas
Määrus
“Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise
nõuded”
OHTLIKUD AINED
Glüfosaadi kasutamise luba pikendati
Novembri lõpus kiitis Euroopa
Komisjon pärast seitset ebaõnnestunud kohtumist heaks vastuolulise, ent laialt
kasutatava taimekaitsevahendi glüfosaadi kasutusloa pikendamise, seda viie
aasta võtta. Senine kasutusluba oleks kaotanud kehtivuse 15. detsembril. Kirjutasime
glüfosaadi kasutusloa pikendamise varasematest arengutest ka novembrikuu
uudiskirjas.
Pärast viimast luhtunud hääletust
novembri alguses esitas Komisjon ettepaneku glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks
5 aasta võrra apellatsioonikomiteele, mis koosneb EL liikmesriikide kõrgema
tasandi esindajatest. Glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt hääletas 27.
novembril 18 valitsust 28-st. Oma varasemat seisukohta muutsid ja kasutusloa
pikendamise poolt hääletasid varasemalt hääletamisest loobunud Saksamaa, Poola,
Bulgaaria ja Rumeenia, kellest kaalukaim oli Saksamaa hääl. Vastu hääletasid
Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luxemburg, Malta ja
Austria ning hääletamisest loobus ainsana Portugal. Glüfosaadi muudab vastuoluliseks see, et kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab seda tõenäoliselt vähki põhjustavaks, siis EL ametid seda ei arva
Otsus võeti vastu vaatamata 1,3 miljoni EL kodaniku allkirjastatud petitsioonile
glüfosaadi keelustamiseks, mida arutati 20. novembril Euroopa Parlamendis.
Glüfosaati on põllumajanduses kasutatud üle 40 aasta, kuid selle ohutus sattus
kahtluse alla, kui Maailma Terviseorganisatsioon leidis 2015. aastal, et see
kemikaal võib tõenäoliselt põhjustada vähki. Euroopa Kemikaaliamet ning Euroopa
Toiduohutusamet on aga hiljem kinnitanud, et glüfosaat on inimestele ohutu.
Lisalugemist:
Uudisteportaali
Reuters artikkel
Maalehe
artikkel
GMOD
Riigikogu arutas GMOde
kasvatamise piiramist Eestis
5. detsembril
toimus Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni ühisistung, kus arutati
rahvaalgatuse korras Riigikogule laekunud kollektiivset pöördumist. Pöördumises
nõutakse, et Eesti keelustaks oma territooriumil geneetiliselt muundatud
organismide (GMO) kasvatamise.
GMO on selline
organism, mille pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid
kasutades kunstlikult muudetud, eesmärgiga suurendada organismi vastupidavust
ja toiteväärtust. EL-s reguleerib
GMO-de kasvatamist nn GMO direktiiv (2001/18/EÜ), mis annab
liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist vajadusel piirata või
keelata. Hetkel on 19 liikmesriiki kas täielikult või osaliselt keelanud GMOde
kasvatamise oma territooriumil. Eesti nende hulka ei kuulu.
GMOde kasvatamist
ja turustamist reguleerib Eestis Geneetiliselt
muundatud organismide keskkonda viimise seadus, mille kohaselt on
GMOde keskkonda viimiseks vaja taotleda luba. Tänase seisuga ei ole
Keskkonnaministeerium välja andnud ühtegi sellist luba ja ka ainukest ELis
lubatud GMO maisi (MON108) Eestis ei kasvatata. Seetõttu puudub Eestil otsene
vajadus keelustamisotsust teha.
Toimunud arutelul jäi kõlama seisukoht, et Eesti peaks ka tulevikus jääma
GMO-de kasvatamisest vabaks, kuid põhimõttelist „ei“ ei tasu igaks juhuks veel
öelda, sest tehnoloogia ja teaduse arenedes võib praegust vastuseisu hiljem
kahetsema hakata. Seetõttu pooldatakse otsusetegijate poolt Eestis praegu pigem
juhtumipõhist lähenemist.
Riigikogu pressiteade
KALANDUS
Novembri teises poolest tehtud muudatused
kalapüügialastes määrustes on vajalikud selleks, et võimaldada elektroonilise
eripüügiloa väljastamist ning uue kalanduse andmekogu asutamist (viimasest
kirjutasime lähemalt veebruarikuu uudiskirjas).
Detsembri keskpaigas vastu võetud muudatuste kohaselt asub
kutselise kalapüügi korraldamisega seotud ülesandeid Maaeluministeeriumi asemel
täitma Veterinaar- ja Toiduamet. Ministeeriumi
rolliks jääb poliitika kujundamine.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕK
hakkab juhtima tähelepanu senisest tõhusama õiguskaitse vajadusele
keskkonnaasjades
Keskkonnaõiguse Keskus ühes Euroopa keskkonnajuristide võrgustikuga Justice & Environment ning juristidest koosneva ülemaailmse keskkonnaühendusega ClientEarth püüavad ühisprojektiga “Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus - õigusala spetsialistide teadlikkuse tõstmine” („Education and Awareness Raising of Legal Professionals on Access to Justice”) parandada avalikkuse juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Lisaks Eestile on projekti partnerriigid Suurbritannia, Ungari, Hispaania, Austria, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa ja Slovakkia.
Loe edasi »
Marian
Hiire: Kes peab keskkonnaalastes kohtuvaidlustes tõendama kahju tekkimist
loodusele?
Marian oli meie juures praktikal septembrikuus. Praktika ajal alustas ta ülevaate koostamist sellest, kuidas keskkonnaõigus reguleerib tõendamiskoormist keskkonnaasjus ning milline näeb välja praktika. Lihtsamalt öeldes uuris Marian seda, kes peab keskkonnaalastes kohtuvaidlustes tõendama (võimalikku) kahju tekkimist loodusele? Ta leiab, et on kummaline, et mitmetes kohtuvaidlustes on leitud, et see on keskkonna eest võitlejate-vaidlejate kohustus ning tõstatab küsimuse, et kas selline praktika üldse toetab ideelist mõtet, et tegelikult vajame me kõik keskkonda iseendale, elamiseks?
Loe edasi »
|
