KLIIMAMUUTUS
EL Teatajas avaldati nn LULUCF ja jagatud kohustuste määrused
Euroopa Liidu Teatajas avaldati Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu nn LULUCF määrus (EL)
2018/841 ja jagatud kohustuste määrus (EL)
2018/842. Esimene neist määrustest puudutab maakasutusega seotud
kasvuhoonegaaside heite vähendamist, teine aga heite vähendamist transpordi-,
ehitus-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris. Määruste sisust kirjutasime
lähemalt 2018. a
juunikuu uudiskirjas ja 2017. a
oktoobrikuu uudiskirjas.
EL Teatajas avaldati määrus, mis on esimeseks
sammuks raskeveokite CO2 heite reguleerimisel. Lähemalt tutvustasime määrust
oma aprillikuu
uudiskirjas.
EL Nõukogu ja Euroopa Parlament
leppisid kokku kliimapaketi rakendamise määruses
EL Nõukogu ja
Euroopa Parlament saavutasid kokkuleppe
EL energialiidu valitsemise määruse osas, millega soovitakse tagada, et
ühenduse riigid täidaksid 2030. aastaks võetud kliima- ja energiaeesmärke.
Nendest eesmärkidest kirjutasime lähemalt juunikuu
uudiskirjas. Määruse kohaselt tuleb liikmesriikidel koostada riiklikud energia- ja kliimakavad, mille alusel täita ühiseid eesmärke
Vastavalt
kokkuleppele peavad liikmesriigid koostama aastateks 2021-2030 riiklikud
energia- ja kliimakavad, et aidata täita taastuvate energiaallikate,
energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkogustega seoses seatud ühiseid
eesmärke. Määrusega määratakse kindlaks
vaheetapid, et saavutada 2030.aastaks kokkulepitud eesmärk, mille kohaselt peab
2030.aastaks olema säästetud 32,5% energiast ning 32% EL kasutatavast energiast
peab tulema taastuvenergia allikatest. Määruse põhieesmärk on tagada, et liikmesriikide
energia- ja kliimaeesmärgid oleksid vastavuses üleliiduliste eesmärkidega ja
see peaks aitama kaasa EL energiapoliitika ajakohastamisele, ühtlustamisele ja liikmesriikide
koostööle ühise eesmärgi nimel. Samuti aitab see jälgida ja luua selgust
liikmesriikide edusammude või mahajäämuse osas eesmärkide täitmisel.
Kokkuleppes
sätestatakse ka kontrollimehhanismid, et tagada taastuvate ja energiatõhususe
eesmärkide saavutamine. Samuti nähakse ette, et energialiidu teemadel tuleb
pidada dialoogi kodanikuühiskonnaga.
Määruse
eelnõu läheb Euroopa Parlamendis hääletusele oktoobris ja seejärel võtab EL
nõukogu määruse vastu.
Euroopa
Liidu Nõukogu pressiteade
Euroopa Kohus: heitmekaubandussüsteemi muudatused ei rikkunud
Poola riigi õiguseid (C-5/16)
Euroopa Kohus lahendas oma 21. juuni otsusega kohtuasjas
C‑5/16
Poola Vabariigi taotluse tühistada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus (EL)
2015/1814, millega loodi ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nn
EU ETS süsteemi turustabiilsusreservi. Vaidlustatud otsusega moodustati stabiilsusreserv, mille eesmärgiks
oli võtta kauplemise süsteemist välja teatud hulk nn heitekvoote ja selle läbi
tõsta liiga madalale langenud CO2 heitkoguste hinda. Otsuse kohaselt loodi
stabiilsusreserv käesoleval aastal ja see hakkab toimima alates 1. jaanuarist
2019. Kuigi süsteem ei ole veel toimima hakanud, on selle ootuses CO2 hind EU
ETS süsteemis tõusma hakanud – kui veel eelmisel aastal tuli tonni CO2
atmosfääri paiskamise eest maksta ca 5 eurot, siis nüüd on hind tõusnud 15
euroni. Kohus lükkas tagasi kõik Poola väited - nii energiatootmise valikute piiramise ja konkurentsivõime, õiguspärase ootuse rikkumise kui ebaproportsionaalsuse osas
Poola leidis, et stabiilsusreservi loomine
toob kaasa heitekvootide hinnatõusu ja piirab seeläbi Poola energiatootmise
valikuid. Et Poola energiatööstus tugineb enamjaolt fossiilsetele kütustele
(eelkõige kohalikule söele), põhjustaks hinnatõus olulisi
muutusi eri tüüpi elektrijaamade konkurentsivõimes ja elektritootmise struktuuris
ning stabiilsusreservi loomine tooks kaasa Poola energeetikasektori ja
majanduse konkurentsivõime languse. Lisaks leidis Poola, et stabiilsusreservi
loomine pärast EU ETS süsteemi käivitamist rikkus õiguskindluse ja õiguspärase
ootuse põhimõtteid, sest sellega muudeti kauplemissüsteemi toimimise aluseid.
Samuti rikuti Poola hinnangul otsusega proportsionaalsuse põhimõtet, sest
stabiilsusreservi moodustamisega sunnitakse liitu ja liikmesriike vähendama
heitkoguseid kauplemissüsteemiga ettenähtust rohkem, mistõttu ei ole meede
eesmärkide saavutamiseks vajalik.
Kohus leidis, et otsuse eesmärgiks ei ole
mitte mõjutada liikmesriigi valikut erinevate energiaallikate vahel, vaid EU
ETSi parandada, mistõttu jättis väited otsuse mõju kohta Poola energiakasutuse
struktuurile analüüsimata. Seonduvalt õiguskindluse põhimõtte rikkumisega asus
kohus seisukohale, et seda ei ole rikutud, kuivõrd otsusega nähakse ette
objektiivne ja läbipaistev õiguslik kord ja on ka piisavalt pikk üleminekuaeg,
mis võimaldab ettevõtjatel uue süsteemiga tutvuda. Ka õiguspärase ootuse
põhimõtte rikkumist kohus ei tuvastanud, sest kauplemissüsteemis osalevatele
ettevõtjatele ei antud mingeid kinnitusi, mis oleksid võinud tekitada ootuse,
et heitekvootide arvu ei muudeta kauplemisperioodide käigus. Samuti sisalduvad
kauplemissüsteemi direktiivis viited võimalusele ja vajadusele norme kohandada.
Kohus leidis, et otsusega rikutud ei ole ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna
2012. aastal oli aruandes CO2-turu olukorra kohta välja toodud, et esineb
kauplemissüsteemi struktuurne tasakaaluhälve, mis vajab seadusandlikku
sekkumist süsteemi nõuetekohase toimimise taastamiseks. Selleks oli vaja
vähendada heitekvootide arvu, mida stabiilsusreservi loomisega tehaksegi.
Euroopa Kohus jättis eeltoodu tõttu Poola hagi
rahuldamata. Kogu asjas oli huvitav veel asjaolu, et mitmed liikmesriigid
(Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi) asusid vaidluses EL
institutsioonide poolele ja Poola kaebuse vastu, samas kui ükski teine
liikmesriik Poola kaebust ei toetanud.
Euroopa
Kohtu otsus
ENERGEETIKA
EL Teatajas avaldati määrus, mis on esimeseks
sammuks raskeveokite CO2 heite reguleerimisel. Lähemalt tutvustasime määrust
oma aprillikuu
uudiskirjas.
VÄLISÕHU KAITSE
Valitsus võttis vastu õhusaaste vähendamist käsitleva nn
NEC-direktiivi rakendusmääruse
1.
juulil jõustus Vabariigi Valitsuse määrus, millega reguleeritakse peamiste inimtekkeliste
õhusaasteainete heitkoguste vähendamist Eesti territooriumil. Määrusega
võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu nn NEC-direktiiv (2001/81/EC),
mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist.
Direktiivi sisust kirjutasime 2016. a
detsembrikuu uudiskirjas. Määruse kohaselt koostataks saasteainete heitkoguste vähendamise kava - selle eest vastutab Keskkonnaministeerium
Direktiiviga
on liikmesriikide jaoks kehtestatud õhusaasteainete piirmäärad
vääveldioksiidile (SO2), lämmastikoksiididele (NOx), lenduvatele orgaanilistele
ühenditele (LOÜ), ammoniaagile (NH3) ja tahketele osakestele (PM2,5). Uue määrusega sätestatakse
paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete
heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused aastatel 2020–2029 ning kohutused,
mida kohaldatakse alates 2030. aastast. Õhusaaste ainete
vähendamise kohustused on väljendatud protsendina võrreldes 2005. aasta
tasemega. Heite
vähendamise protsendid Eesti jaoks ajavahemikus 2020-2029 ja 2030 (märgitud
sulguses) on järgmised: SO2 – 32% (68%), NOx – 18% (30%), NH3 – 1% (1%),
inimtegevusest põhjustatud LOÜd – 10% (28%), PM2.5 – 15% (41%).
Määrus näeb ette lineaarse saasteainete
heitkoguste vähendamise kava koostamise, millega seatud eesmärgid tuleks
saavutada. Kava koostamise ja täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium.
Lisaks on määruses esitatud ka nimekiri erandjuhtudest, mille korral ei
kohaldata saasteainete heitkoguste vähendamise kohustusi. Sellesse nimekirja on
lisatud näiteks põllumajandusest (sõnnikukäitlus ja mullaharimine) pärinevaid
ning õhusõidukite heitkoguseid, samuti rahvusvahelisest mereliiklusest
pärinevaid heitkogused.
Määrus jõustus 1. juulist 2018. a.
Määrus Riigi Teatajas
VESI
EL veekogude seisund on jätkuvalt kesine, Euroopa Komisjon
ähvardab liikmesriike kohtuga
Juuli
alguses avalikustas Euroopa Keskkonnaagentuur järjekordse ülevaate EL veekogude
seisundist. Raporti sisu on murettekitav. Vaid 40% EL jõgedest, järvedest,
jõedeltadest ning rannikuvetest on EL vee raamdirektiivi määratluse järgi
„heas“ või „väga heas“ ökoloogilises seisundiklassis, samas kui „heas“
keemilises seisundiklassis on vaid 38% pinnaveekogudest. Seejuures leiti mitmes
liikmesriigis (Rootsis, Belgias, Saksamaal ja Austrias) püsivaid, toiduahelas
edasikanduvaid ja mürgised aineid pea kõigis võetud pinnaveeproovides.
Võrreldes 2012. a koostatud esimese raportiga on edusammud olnud väga
tagasihoidlikud.
Sedavõrd
kesine olukord on vastuolus EL õigusega. Nn EL
veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) näeb ette, et kõigi veekogude hea
seisund oleks tulnud saavutada aastaks 2015, ning vaid teatud väga piiratud
juhtudel tohiks sellest kõrvale kalduda. Praktikas on aga laialt levinud
erandite taotlemine või siis on lihtsalt jäetud eesmärk täitmata. Aruande kohaselt vastab vaid 2/5 EL veekogudest veepoliitika raamdirektiivis nõutule
Euroopa
Komisjon hoiatas aruande tutvustamisel omalt poolt liikmesriike, et kui olukord
kiirelt ei parane, võtab Komisjon liikmesriigid vastutusele, jätkates või
algatades nn rikkumismenetlusi, mis võivad päädida suurte trahvidega Euroopa
Kohtust. Komisjon plaanib omapoolse kokkuvõtliku aruande koos konkreetsemate
nõuetega liikmesriikidele avaldada novembris.
Euroopa
Keskkonnaagentuuri aruanne on seejuures avaldatud poliitiliselt olulisel
hetkel. Euroopa Komisjon on algatanud veepoliitika
raamidirektiivi jt õigusaktide ülevaatamise (nn REFIT) ja septembri
keskpaigas peaks algama selleteemaline avalik konsultatsioon. Veepoliitika
põhidokumendi sisu ja rakendamise osas on järeldused plaanis teha 2019. a
teises pooles.
Euroopa
Keskkonnaagentuuri aruanne (pdf, ingl k)
MULLAKAITSE
Vabariigi Valitsus algatas väärtuslikku põllumaad kaitsva eelnõu
Vabariigi
Valitsus on algatanud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku
regulatsiooni, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja
selle mullastiku õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine
põllumajanduses. Eelnõuga muudetaks
kehtivat maaelu
ja põllumajandusturu korraldamise seadust.
Lisaks tehaks vajalikke
muudatusi ka planeerimisseaduses, maapõueseaduses ja looduskaitseseaduses.
Eelnõuga lisataks praegu kehtivasse seadusesse uus
peatükk “Väärtuslik põllumajandusmaa“, millega sätestataks mh väärtusliku
põllumajandusmaad käsitlevad mõisted, väärtuslikule põllumajandusmaale
ehitamise ja selle metsastamise piirangud ning ehitamise üle järelevalve
korraldamise ja loataotluse menetlemise kord.
Väärtuslik põllumajandusmaa jaguneb eelnõu kohaselt
riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Kokku on
Eestis sellist maad ca 700 000 ha ehk 63% kogu põllumajandusmaast. Nii
riiklikule kui kohaliku tähtsusega väärtuslikule põllumajandusmaale kehtivad
samaväärsed kaitsemeetmed. Eelnõu seaks väärtuslikule põllumaale mitmeid kitsendusi, eelkõige seoses ehitamisega, ent keelatud oleks ka sellise maa metsastamine või metsastuda laskmine
Kaitsemeetmeid ja kitsendusi on vaja seada keskmisest viljakamate muldadega
põllumajandusmaade säilitamiseks ja riigis
toiduga varustatusega tagamiseks ka pikemas perspektiivis. Maailma rahvastiku kasvades
suureneb toiduainete nõudlus, erinevate uuringute kohaselt peab 2050. aastaks
tänasega võrreldes tootma 50-70% rohkem toitu. Põllumajandusmaa laiendamise
võimalused on praeguseks aga valdavalt ammendunud, seega muutub oluliseks
olemasoleva põllumajandusmaa kaitsmine. Euroopa Parlament on samuti kutsunud liikmesriike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma
põllumajandusmaa kaitset ja haldamist, mida Eesti nüüd seadusesse kavandatavate
muudatustega teha kavatsebki.
Eelnõuga sätestataks väärtusliku põllumajandusmaa
kasutamiseks mitmed kitsendused. Näiteks ei tohiks väärtuslikule
põllumajandusmaale ehitada uut ehitist ega seal olemasolevat ehitist laiendada.
Seda võib teha ainult juhul, kui ehitamine muule maale on võimatu või
ebaotstarbekas ja kui ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa
terviklikkus. Ka kuni 20 m2 suuruse pindalaga
ja kuni viie meetri kõrguseid elamuid, mida ehitusseadustiku mõistes võib
ehitada ilma eelneva kooskõlastuseta vabalt valitud kohta, tohiks edaspidi
väärtuslikule põllumajandusmaale rajada ainult Põllumajandusameti (PMA) loal.
Sama nõue kehtib ka eratee ehitamisele või laiendamisele, kui laiendamise
tulemusena hõivatakse väärtuslikku põllumajandusmaad.
Väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ei
inimtegevuse tagajärjel (uue metsa istutamine) ega looduslikul põhjusel (võsastumine).
Keelatud on ka metsastamine ehk maa kasutamine puu- ja põõsasistandikuna. Maale
võib rajada küll marja- ja puuviljaaedu, kuid mitte näiteks jõulupuuistandust
või metsaistikute kasvandust. Samuti ei tohi rajada ega lasta looduslikult
tekkida uut maastikuelementi. Siiski on lubatud rajada mulla kaitseks ja
kliimakahjustuste leevendamiseks (näiteks tugevad tuuled) hekki, kiviaeda või
puudesalu.
Eelnõuga kavandatavad kitsendused
rakenduksid aasta jooksul peale seaduse jõustumist ehk pärast seda, kui riikliku
tähtsusega põllumajandusmaad on määratud. Muudatused mõjutaksid enim neid
ettevõtteid ja üksikisikuid, kes on
väärtusliku põllumajandusmaa omandanud eesmärgiga kasutada seda edaspidi
muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus (nt ehitus või metsastamine). Ühtlasi suureneks eelkõige PMA
halduskoormus, kuid tööd tuleb juurde ka näiteks omavalitsuste üksustel,
Maanteeametil, Tehnilise Järelevalve Ametil.
Eelnõuga
on kavandatud seaduse jõustumine 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis
|
