KLIIMAMUUTUS
EL institutsioonid
nõuavad lähiaastatel sõidu- ja pakiautode CO2-heite olulist vähendamist
Euroopa Parlament kiitis märtsi lõpus heaks uued
CO2 heite nõuded sõiduautodele ja kaubikutele. Nõuded on osaks EL nn puhta
liikuvuse paketist ning nende eesmärgiks on vähendada õhusaastet, parandada
õhukvaliteeti ja vähendada mõju kliimale ELile. Kokkulepe kujutab endast kompromissi ambitsioonikama Euroopa Parlamendi ja vähem ambitsioonikate liikmesriikide vahel.
Kokkuleppe kohaselt peavad aastaks 2030 uute
sõiduautode CO2 heide olema 37,5% ja uute kaubikute heide 31% madalam võrreldes
2021. aasta tasemega. See on suurem kui EL liikmesriikide (EL Nõukogu) oktoobris
pakutud 35% sõiduautodele ja 30% kaubikutele, kuid väiksem kui parlamendi
esialgne ettepanek – 40%.
Leitud kompromiss sai huvirühmadelt vastakat
tagasisidet. Keskkonnaühendus Transport & Environment tõi probleemina
välja, et ka piiratud elektrilise võimekusega hübriid-maasturid, mille tegelik
heide on võrreldav diisel- või bensiinimootoriga autodega, lähevad seatud
eesmärgi saavutamisel positiivsena arvesse. Lisaks on oht, et üks auto läheb arvesse
kaks korda, kuna autotootjad saavad rohkem „punkte“ elektriautode müümise eest 14-s
riigis, kus selliste autode turg on alles tärkav, ent need autod saab kiiresti
mujale edasi müüa. Autotootjate ühendus ACEA seevastu kurtis, et 37,5%-line heite
vähendamise eesmärk on tänast seisu arvestades täiesti ebareaalne.
Järgmisena võtab Euroopa Nõukogu ettepaneku
ametlikult vastu. Õigusakt jõustub 20 päeva pärast selle EL Teatajas avaldamist.
Euroopa
Parlamendi pressiteade
Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k)
Hollandi keskkonnaühendused nõuavad
kohtus Shellilt jõulisemat tegutsemist kliimamuutuste vastu
Hollandi
keskkonnaühendused eesotsas organisatsiooniga Friends of the Eearth Netherlands (FoE) on
kohtusse kaevanud kütusetootja Shelli. 5.aprillil andis FoE koos kuue teise
keskkonnaühendusega Shellile nende peakorteris Haagis üle kohtukutse. Lisaks
keskkonnaühendustele on kohtuasjas kaashagejatena liitunud üle 17 000 Hollandi kodaniku.
Juba
eelmise aasta aprillis saatis FoE Shellile kirja, milles nõuti Shellilt
ambitsioonikamaid kliimameetmeid ja oma tegevuse kooskõlla viimist Pariisi
kliimakokkuleppe eesmärkidega. Vastasel korral lubasid keskkonnaühendused Shelli
vastu kohtusse pöörduda. Shelli vastus kirjale oli, et nad on teadvustanud
kliimaprobleemi ja toetavad Pariisi kliimaleppe eesmärke, kuid kliimamuutusi
tuleb käsitleda valitsuse poliitika ja kultuuriliste muutuste, mitte kohtute
kaudu. Kohtuasi on mõnevõrra sarnane nn Urgenda-kaasusega, kus kaebus esitati (edukalt) Hollandi valitsuse vastu.
Kohtuasjas
nõutakse Shellilt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 2030. aastaks 45%
võrra võrreldes 2010. aasta tasemega ja heite viimist nullini aastaks 2050. Kaebajate
peamised etteheited on, et Shellil ei ole tõsiseid plaane oma CO2 heitkoguste
vähendamiseks. Kuigi nad toetavad Pariisi kliimalepingut, tegeleb ettevõte
jätkuvalt kliimapoliitika vastase lobiga ning investeerib miljardeid nafta- ja
gaasitootmisse. Samuti leitakse, et Shell rikub hoolsuskohustust, õõnestades
teadlikult maailma pingutusi hoida keskmise temperatuuri tõus alla 1,5 ° C.
Lisaks rikub Shell Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 2 ja 8: õigust
elule ja õigust perekonnaelule, sest investeerides fossiilkütustesse aitab
ettevõte jätkuvalt kaasa kliimamuutustele.
Hagejad ei
nõua hüvitist, vaid soovivad, et kohus
sunniks ettevõtet tegevusele ja vajalike meetmete võtmisele. Hollandis on ka
varasemalt kliimamuutustega seoses kohtusse pöördutud. 2013. a pöördus Hollandi
valitsuse vastu kohtusse keskkonnaorganisatsioon Urgenda Group. Selles asjas
kohustas Haagi apellatsioonikohus Hollandi valitsust 2020. aastaks vähendama
CO2 heitkoguseid vähemalt 25% võrra.
Friends
of the Earth Netherlands pressiteade
ENERGEETIKA
Euroopa
Komisjon täpsustas biokütuste säästlikkuse kriteeriume
Euroopa Komisjon võttis 13. märtsil vastu õigusakti, milles sätestatakse biokütuste
säästlikkuse kriteeriumid. Õigusakti lisas on toodud info erinevate
põllukultuuride tootmispiirkondade laienemise kohta.
Määrus on vastu võetud taastuvenergia
direktiivi ((EL)
2018/2001) raames ja selle eesmärk on määrata kindlaks kõrge nn ILUC–riskiga
(maakasutusele avalduv kaudne mõju) biokütuste lähteained ja kõrge ILUC-riskiga biokütuste,
vedelate biokütuste ja biomassi kütuste (ehk transpordis, elektrienergia
tootmisel ja hoonete kütmisel või jahutamisel kasutatavate biokütuste)
säästlikkuse kriteeriumid. Uuendusega soovitakse vähendada biokütuste tootmise kahjulikke kõrvalmõjusid (metsade ja soode hävitamist kütuste tootmise nimel).
Kõrge ILUC-riskiga kütused on toodetud toidu-
ja söödakultuuridest, mille kasvatamine on laienenud aladele, millel on
varasemalt seotud suur hulk süsinikku (metsad, märgalad ja turbaalad). Biomassi
kasvatamine kütuse tootmiseks neil aladel põhjustab puudes ja pinnases
salvestunud CO2 vabanemist, mistõttu ei ole selliste biokütuste kasutamine
oluliselt kliimasõbralikum fossiilkütuste kasutamisest. Seetõttu on EL
otsustanud selliste kütuste kasutamist piirata.
Taastuvenergia direktiiviga kehtestati kõrge
ILUC-riskiga biokütuste kasutamise piirmäärad. See tähendab, et liikmesriikidel
on endiselt võimalik neid kütuseid importida ja kasutada, kuid taastuvenergia
osakaalu arvestamisel saab neid arvesse võtta ainult direktiivis sätestatud
piirmääradeni. Komisjoni määrusega määratakse kindlaks, millised biokütused
kõrge ILUC-riskiga kategooriasse kuuluvad.
Määrusega loodetakse vähendada kõrge
ILUC-riskiga kütuste osakaalu taastuvenergia eesmärkide täitmisel ja see aitaks
vähendada survet metsale ning muule suure süsinikuvaruga aladele. Määrus
jõustub, kui järgmise kahe kuu jooksul ei ole Euroopa Parlament ja ministrite
nõukogu sellele vastuväiteid esitanud.
Euroopa
Komisjoni pressiteade
Euroopa Kohus: taastuvenergeetika
toetused ei ole alati riigiabi (C-405/16 P)
Euroopa Kohus langetas märtsi lõpus otsuse
Euroopa Komisjoni ja Saksamaa vahelises vaidluses viimase poolt 2012. aastal
sisse viidud taastuvenergiatoetuste skeemi üle. Kohus leidis, et toetusskeem
oli igati kooskõlas EL õigusega ning selles kasutatud vahendid ei kujuta endast
riigiabi EL õiguse tähenduses. Äsjane otsus omab ka laiemat tähendust, andes
edaspidi liikmesriikidele suurema otsustusruumi taastuvenergia toetuste
kehtestamisel.
Vaidlusaluse toetusskeemi (nn EEG 2012)
kohaselt garanteeriti võrguoperaatorite poolt taastuvenergiatootjatele
eelisõigus elektri müümiseks ning pakuti neile turuhinnast kõrgemat hinda.
Selle toetusskeemi rahastamiseks pidid tarbijatele elektrienergiat pakkuvad
ettevõtted maksma võrguoperaatoritele teatud lisatasu. Praktikas tähendas see,
et elektrit tarbijatele müüvad ettevõtted lisasid selle taastuvenergiatasu
tarbijate elektriarvetele. Euroopa Komisjon leidis, et sellise toetusskeemi
näol oli tegemist riigiabiga EL toimimise lepingu tähenduses. Kuigi Komisjon
leidis, et üldjoontes vastas toetusskeem riigiabi reeglitele, siis piiratud
osas oli see siiski EL õiguse vastane.
Euroopa Komisjoni otsuse vaidlustanud Saksamaa
valitsus sai EL Üldkohtus (nn esimese astme kohtus) kaotuse osaks, ent Euroopa
Kohus otsustas apellatsiooni rahuldada ja Euroopa Komisjoni otsuse tühistada. Kohtu
hinnangul ei olnud nn EEG 2012 skeemi näol tegemist riigiabiga. Kohus toonitas,
et kuigi tegemist oli mehhanismiga, mis oli riigile omistatav, peab
toetusskeemi riigiabina liigitamiseks tegemist olema eelistega, mida antakse
otse või kaudselt riigi ressurssidest. Kohus leidis, et antud juhul ei olnud
toetussummade näol tegemist riigi ressurssidega, kuna esiteks ei olnud riigil
võimalik laekuvaid vahendeid käsutada (neid võis kasutada vaid kindlal
otstarbel) ning teiseks ei olnud põhivõrguettevõtted avaliku võimu kontrolli
all.
Uus kohtulahend on oluliseks vastukaaluks
Euroopa Komisjoni senisele suhteliselt laiale tõlgendusele sellest, mida pidada
taastuvenergeetika valdkonnas riigiabiks. See tähendab, et tulevikus võivad
liikmesriigid senisest vabamalt kujundada toetusskeeme, kuna need ei lange
tingimata riigiabi reeglite alla. Uue otsuse põhjal tuleb Euroopa Komisjonil
tõenäoliselt hoolikalt üle vaadata ka senine keskkonna-
ja energeetika valdkonda käsitlev riigiabi juhend.
Euroopa
Kohtu otsus
Euroopa
Kohtu pressiteade
Ministeeriumi
plaanitud muudatused aitaks hõlbustada biokütuste kasutuselevõttu
Kooskõlastusringil oleva keskkonnaministri
määruse muudatustega täiendataks biokütuste kasutamise nõudeid. Muudatused on
tingitud hiljuti jõustunud muudatustest vedelkütuse seaduses, mille eesmärk oli
suurendada biokütuste kasutust mootorikütusena. Seadusemuudatused on aga
tekitanud mitmeid praktilisi probleeme.
Näiteks on vedelkütuse seaduse jõustumise järel
tekkinud olukord, kus väikemootorites ei saa kasutada alkülaatbensiini. Alkülaatbensiin
erineb tavalisest mootoribensiinist põlemisomaduste poolest ja seda kasutatakse
peamiselt murutrimmerites, käsihekilõikurites, mootorsaagides jms. Nendel
seadmetel on väike mootor, mis ei talu biolisandiga (etanooliga) kütust.
Seetõttu peab alkülaatbensiin jääma biokütusevabaks ning sellele tuleb
kehtestada eraldi nõuded. Eelnõu järgi tekkis vajadus seoses tavabensiinile biokütuste lisamist nõudvate muudatustega.
Eelnõu muudatustega soovitakse teha veel
teinegi erand. See puudutab diislikütuse tarbijaid. Eelnõu kohaste muudatuste
jõustumisel ei rakendataks kliimast tulenevaid nõudeid diislikütusele, mida
lubatakse tarbimisse, käideldakse või kasutatakse ajavahemikul 1. detsember
kuni 1. märts väljaspool teenindusjaama. See tähendab, et kütuse tarnijatel on
võimalik tarbimisse lubada ja käidelda ning teatud klientidel kasutada suvist
diislikütust talvisel perioodil. Muudatus puudutab neid tarbijaid, kes
kasutavad diislikütust näiteks katelseadmetes või siseveelaevadel, rongides või
teistes sõidukites, kus diislikütuse külmakindlus ei ole vajalik. Kuna talvine
diislikütus on suvisest diislikütusest kallim, siis saavad teatud tarbijad
edaspidi ka raha kokku hoida.
Lisaks kehtestatakse nõuded etanoolkütusele
E85 ja diislikütusele B30, milles biokütuse osakaal on tavakütuste omast kõrgem.
See võimaldab kütusetarnijatel keskkonnaeesmärke oluliselt lihtsamini täita. Näiteks kui tavalise mootoribensiini
hulka on lubatud lisada kuni kümme mahuprotsenti biokütust, siis E85 kütusesse
võib seda lisada kuni 85 mahuprotsenti. B30 puhul oleks mahuprotsent 30
(tavakütuses 7 mahuprotsenti).
Eelnõu
materjalid Eelnõude infosüsteemis
VÄLISÕHU KAITSE
Muudatused õhusaaste arvutamise metoodikas
alandavad ettevõtete jaoks saastetasusid
25. märtsil jõustus keskkonnaministri 24.
novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate
saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ muutmise
määrus. Määrusega kehtestati uued saasteainete eriheite määrad biomassi,
maagaasi, kivisöe, turba, vedelkütuste ja põlevkivi kasutamisel.
Eriheite määradest sõltuvad saasteainete
arvutuslikud heitkogused, mille alusel omakorda määratakse maksimaalne lubatud
heitkogus keskkonnaloal ja arvutatakse saastetasud. Arvutuslikud heitkogused
leitakse eriheitemäärasid kasutades tuginedes kasutatud kütuste kogusele ja
energiaväärtusele. Alates 2004. aastast kehtinud saasteainete eriheite määrasid
analüüsiti ning leiti, et need vajavad uuendamist, kuna reaalsed heitkogused on
tänu tootmise ja püüdeseadmete tehnoloogiate arengule vähenenud, mistõttu
ei iseloomusta eriheite määrad enam hetkeolukorda ja heitkoguseid hinnatakse
üle. Näiteks on alla 50 MWth põletusseadmete raskmetallide eriheited varasematega
võrreldes umbes 20% võrra väiksemad, summaarne raskmetallide heitkogus aga seni
raporteeritud 113 tonni asemel tegelikult 15 tonni.
Tulenevalt senisest heitkoguste ülehindamisest
on uuendatud saastainete eriheiteid enamjaolt senistest väiksemad, mis
tähendab väiksemaid saastetasusid ettevõtetele ja vähem laekumisi
riigieelarvesse. Samas on nimekirjas ka uusi saasteaine eriheited, näiteks
põlevkiviõli tootmisel tekkivad raskmetallid, mille mittearvestamist on Euroopa
Komisjon riiklike heiteinventuuride ülevaatamisel Eestile varasemalt ette
heitnud.
Jõustunud määrus
Eelnõu
materjalid
Õhusaaste
vähendamise tegevuskava aastani 2030 sõiduautosid maksustada ei soovi
Keskkonnaminister kinnitas aprilli alguses
õhusaaste vähendamise riikliku tegevuskava aastani 2030. Tegevuskava koostamise
kohustus on seotud EL nn NEC-direktiiviga, millega seatakse riikidele põhiliste
terviseohtlike õhusaasteainete (vääveldioksiid, lenduvad orgaanilised ühendid,
ammoniaak, eriti peened osakesed (PM 2,5) ja lämmastikoksiidid) vähendamise
kohustus. Tegevuskava mõte on välja tuua meetmed, mida võtta nende
õhusaasteainete vähendamiseks ja seeläbi õhu puhtamaks muutmiseks.
Tegevuskava sisaldab suuniseid ja meetmeid
kokku viies valdkonnas: energeetika, transport, tööstus, lahustid ja
põllumajandus. Erinevate saasteainete puhul on „põhisüüdlasteks“ erinevad
valdkonnad:
SO2 heide pärineb lõviosas (koguni
99,6% ulatuses) energeetikasektorist, suurima mõjuga on põlevkivienergeetika; NOx allikateks on ennekõike
energeetika (ca 50%) ja transport (ca 43%); Ammoniaagi põhiallikaks on
põllumajandus (ca 89%); Eriti peenete osakeste (PM 2,5)
põhiline tekitaja on energeetikasektor (83%), ligikaudu kümnendik langeb transpordi
arvele; Lenduvate orgaaniliste ühendite
osas on jaotus kõige ühtlasem – ligi kolmandik pärineb lahustite kasutamisest,
29% energeetikast, viiendik põllumajandusest ning 13% transpordist.
Tegevuskava meetmed põhinevad suuresti
varasematel dokumentidel, nt energiamajanduse arengukaval ja kliimapoliitika
põhialustel, seega suuri üllatusi ja uuenduslikke meetmeid tegevuskavast ei
leia. Nt energeetika valdkonnas nähakse peamiste meetmete hulgas tuuleenergia
suuremat kasutuselevõttu ja hoonete renoveerimist, transpordi valdkonnas
elektriautode toetamist, raudteevõrgu elektrifitseerimist jne. Sõiduautode maksustamine oleks olnud nii keskkonna kui rahanduse seisukohast kasulik - sellegipoolest tegevuskavasse neid meetmeid ei lisatud.
Kõnekaks võib pidada pigem seda, mida
tegevuskavast ei leia – nimelt pakuti ekspertide poolt tegevuskava koostamisel
ühe transpordivaldkonna meetmena välja automaksu (sõiduautode registreerimis-
ja aastamaks), ummikumaksu ja teekasutustasusid ka sõiduautodele.
Lõppversioonist on aga kõik need meetmed ilma selgitusteta välja jäetud.
Seejuures oleks arvutuste
kohaselt olnud tegemist kõige mõjusamate meetmetega selles valdkonnas.
Kolme maksumeetme kõrvalejätmine tähendab, et NOx heite vähendamine on
ligikaudu 1,8 korda väiksem (1908 tonni 3387 tonni asemel) ning peenete
osakeste heidet vähendatakse vaid 129 tonni 198 tonni asemel. Seejuures oleksid
peaaegu kõik maksumeetmed nii riigile kui kodanikele rahaliselt soodsad – vaid
ummikumaks kujutaks endast erasektorile täiendavat kulu, ent kokkuvõttes oleks
rahasääst 10 aasta peale 1,4 miljardit eurot.
KÕKi hinnangul on kahetsusväärne, et
sõiduautode maksustamise debatti ei soovita isegi mitte avalikkuse ette tuua.
Olukorras, kus transport ja eriti maanteetransport on oluliseks õhusaaste ja
seeläbi terviseriski allikaks ning maksustamine on tõhus viis nii raha kui
inimeste tervise säästmiseks, oleks kohane vähemalt diskussiooni algatada.
Õhusaaste
tegevuskava jm materjalid Keskkonnaministeeriumi kodulehel
JÄÄTMED
Euroopa
Kohus: liikmesriigid võivad nõuda, et jäätmete lakkamiseks oleks kehtestatud
konkreetsed kriteeriumid
Euroopa Kohus tegi 28. märtsil otsuse,
milles selgitas, mida teha juhul, kui EL õigusega ei ole kehtestatud kriteeriume,
mille alusel otsustada, millal lakkavad teatud jäätmed olemast jäätmed (st neid
tuleks käsitleda tootena ja neile ei kohaldu enam jäätmekäitluse reeglid). Eelotsusetaotlus
esitati Tallinna Vesi AS‑i ja Keskkonnaameti
vahelises kohtuvaidluses kahe korralduse üle, millega amet keeldus tuvastamast,
et pärast töötlemist lakkavad reoveesetted olemast jäätmed.
Tallinna Vesi suunab reovee läbi mitmest
protsessist, mille tulemusena jääb alles puhastussete, mida oleks põhimõtteliselt
võimalik kasutada haljastusmullana. Tallinna Vesi leidis, et seega on tegemist bioloogilise
ringlussevõtuga ja soovis saada sellele vastavat jäätmeluba. Keskkonnaamet
keeldus luba väljastamast, viidates jäätmeseadusele, millega on jäätmete
raamdirektiiv (2008/98/EÜ) üle võetud selliselt, et jäätmete lakkamine saab
toimuda üksnes vastavaid kriteeriume sätestava liidu õigusakti või
keskkonnaministri määruse alusel. Seesuguseid kriteeriume ette nägev
regulatsioon jäätmelubade andmisel ajal puudus, mistõttu leidis Keskkonnaamet,
et tal ei ole võimalik omal algatusel otsustada, kas Tallinna Vee reovee puhastamisel
tekkinud saadus on lakanud olemast jääde ja muutunud tooteks, st kas tegemist
on taaskasutusega.
Euroopa Kohus selgitas, et sellise reoveesette
kohta ei ole Euroopa Komisjon jäätmete raamdirektiivi alusel tõesti vastu
võtnud konkreetseid kriteeriume, mis võimaldavad tuvastada, millal jäätmed
lakkavad olemast jäätmed. Sellisel juhul lubab direktiiv liikmesriigil otsustada,
kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed ning teavitama neist
eeskirjadest ka komisjoni. Seega on õiguspärane, et olukorras, kus EL tasandil
ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume
kehtestatud, sõltub jäätmeks oleku lakkamine riigisisese õigusaktiga
kehtestatud kriteeriumide olemasolust selle jäätmeliigi kohta. Samuti võib
liikmesriik leida, et teatud jäätmed ei saa põhimõtteliselt muutuda tooteks ja
jätta vastu võtmata nende jäätmeks oleku lakkamist käsitleva regulatsiooni.
Samas ei tohi liikmesriik regulatsiooni
kehtestamata jätmisega takistada jäätmete raamdirektiivi eesmärkide nagu jäätmehierarhia
kohaldamise soodustamine, jäätmete taaskasutamise ja taasväärtustatud
materjalide kasutamise edendamine ning ringmajandusele ülemineku võimaldamine,
saavutamist. Veelgi enam, kui jäätmed on läbinud taaskasutamistoimingu, mis
võimaldab neid kasutusele võtta inimese tervist ohtu seadmata ja keskkonda
kahjustamata, on komisjon ja tema tegevusetuse korral liikmesriigid kohustatud
kõiki olulisi aspekte ja kõige ajakohasemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi
arvestades vastu võtma konkreetsed kriteeriumid, mis võimaldavad tuvastada
jäätmeks oleku lakkamise.
Antud juhul oli Keskkonnaameti keeldumine
tingitud reoveesette taaskasutamisega seotud teatavate keskkonnale ja inimeste
tervisele avalduvate ohtudega. Seetõttu oli riigil õigus mitte tuvastada toote
või aine jäätmeks oleku lakkamist või jätta kehtestamata standard, mille
järgimine tooks kaasa toote või aine jäätmeks oleku lõpetamise. Seega ei olnud
Tallinna Veel õigust nõuda Keskkonnaametilt või kohtult jäätmeks oleku
lakkamise kindlakstegemist.
Euroopa
Kohtu otsus kohtuasjas C‑60/18
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Keskkonnaõiguse Keskus koostab mürajuhised nii
kohalikele ametnikele kui ka müraekspertidele
Igal aastal aprilli lõpus tähistatakse üle maailma rahvusvahelist mürapäeva. Aasta aastalt kogub see aina enam tähelepanu, sest müra on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tõusnud üheks kõige enam inimeste tervist ja heaolu häirivaks keskkonnaprobleemiks. Loe edasi »
Kuidas korraldada vastutustundlikke ja
keskkonnahoidlikke riigihankeid kohalikus omavalitsuses?
Keskkonnaõiguse Keskusel on koostöös MTÜga Mondo valminud nõuannete kogu kohalikele omavalitsustele vastutustundlike riigihangete korraldamisest. Loe edasi »
Keskkonnaõiguse Keskus esindas kohtus edukalt
maaomanikke Maanteeameti vastu
Alates 2017. a nõustasime ning esindasime kohtus edukalt maaomanikke, kelle kodu lähistele kavandati maantee ümberehitust ja laiendust. Loe edasi »
|