Riigikogu võttis vastu põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud veeseaduse

Riigikogu kiitis 30. jaanuaril heaks uue veeseaduse eelnõu. Uue seaduse vastuvõtmine oli eelviimane etapp üle 10 aasta kestnud keskkonnaõiguse korrastamise ja kodifitseerimise protsessis, mille käigus töötati välja süstematiseeritud ja ühtlustatud keskkonnaõiguse kontseptsioon. Pärast veeseaduse vastuvõtmist jääb viimaseks seaduseks, mida ei ole põhjalikult üle vaadatud ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusega kooskõlla viidud, jäätmeseadus. Uus veeseadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Euroopa Komisjon tutvustas stsenaariume kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks

Jaanuari lõpus avaldas Euroopa Komisjon aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“. Selles analüüsitakse Euroopa kestlikkuse-alaste probleemide ulatust ja pakutakse välja näitlikud tulevikustsenaariumid. Samuti arutletakse dokumendis, kuidas tuleks seatud eesmärgid 2030. aastaks saavutada ja kuidas Euroopa Liit saab sellele kõige paremini kaasa aidata.

Kestliku arengu üldine eesmärk on saavutada majanduslik ja ühiskondlik heaolu viisil, mis oleks ühtlasi jätkusuutlik ka tulevikus. ÜRO võttis 2015. a vastu 17 kestliku arengu eesmärki. Neist igaühe puhul on seatud omakorda eraldi sihtmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks. EL oli seejuures globaalsel tasandil kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmise eestvedaja.

Selle aasta jaanuaris avaldatud aruteludokumendi juurde kuuluvad üksikasjalikud lisad, milles antakse ülevaade ELi tulemustest kestliku arengu 17 eesmärgi saavutamisel ja hiljutistest meetmetest selles valdkonnas. Otseselt keskkonnaga seotud eesmärgid on puhas vesi ja kanalisatsioon, puhas energia, säästvad linnad ja kogukonnad, vastutustundlik tarbimine ja tootmine, kliimameetmed, veealune elu ja elu maismaal.

Komisjoni kolm stsenaaiumi on: uue katusstrateegia loomine, kestliku arengu jätkuv integreerimine kõigisse olulistesse valdkondadesse või hoopis fookuse seadmine rahvusvahelisele tasandile.

Komisjoni kestliku arenguga seotud peamised algatused keskkonnavaldkonnas on olnud näiteks energeetikameetmete pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ ja „Liikuvus Euroopas“, energialiidu strateegia, ringmajanduse tegevuskava ja plastistrateegia, kliima- ja energiapoliitika raamistik, rahvusvaheline ookeanide majandamise kava jne. Aruteludokumendis leitakse, et viimase viie aasta jooksul on ELis tehtud suuri edusamme peaaegu kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Kõige kesisem on EL 27 liikmesriikide keskmine tulemus aga selliste eesmärkide täitmisel nagu kestliku tarbimise ja tootmise tagamine ning ookeanide, merede ja mere elusressursside kaitsmine ja säästlik kasutamine.

Arutelu ergutamiseks selle üle, mida ELis tuleks kestva arengu eesmärkide saavutamiseks teha, käis Komisjon välja kolm stsenaariumi. Stsenaariumid on näitlikud: nende eesmärk on välja pakkuda erinevaid ideid ning soodustada arutelusid ja anda mõtlemisainet. Kolm stsenaariumi on:

• kõikehõlmava ELi kestliku arengu eesmärkide strateegia koostamine, millest juhinduvad oma tegevuses nii EL kui ka liikmesriigid;

• kestliku arengu eesmärkide integreerimine poliitikavaldkondadesse, st eesmärke võetakse jätkuvalt arvesse komisjoni poliitiliste otsuste tegemisel;

• suurem rõhk välistegevusele; kuna EL on juba esirinnas, peaks nüüd sihiks seadma muu maailma järeleaitamise, jätkates samal ajal kestlikkuse edendamist ELi tasandil.

Kestliku arengu teemalised arutelud jätkuvad selle dokumendi põhjal eri tasanditel. Näiteks aprillis toimub kestliku arengu teemaline arutelu Komisjoni mõttekojas (Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus -EPSC) ning septembris koguneb ÜRO kõrgetasemeline poliitiline foorum. Strateegiline tegevuskava aastateks 2019-2024 peaks valmima käesoleva aasta juuniks.

Aruteludokument

Euroopa Komisjoni pressiteade

KLIIMAMUUTUS

Keskkonnaministeerium plaanib üle võtta muudatused kasvuhoonegaaside heite kauplemise süsteemis

Keskkonnaministeerium saatis jaanuari lõpus ministeeriumitele kooskõlastamiseks atmosfääriõhukaitse seaduse (AÕKS) muutmise eelnõu, millega võetaks üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EU) 2018/410. Direktiiviga muudetakse EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) reegleid järgmiseks kauplemisperioodiks (2021–2030) ning sätestatakse täpsemad tingimused lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) kasutamisele. Lisaks direktiivi ülevõtmisele viidaks eelnõukohase seadusega AÕKS kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2017/2392, mis reguleerib lennundussüsteemi heiteid.

Seaduseelnõuga luuakse võimalus kasutada ELi HKSi enampakkumisest saadud tulu kaugküttesüsteemide arendamiseks ning väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade sotsiaalprobleemide lahendamiseks läbi energiatarbimise kulude vähenemise. Neid kulutusi saab riik Euroopa Komisjonile esitatavas enampakkumistulude kasutamise aruandes kajastada kui kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi täitmiseks olulisi tegevusi. Lisaks määratakse ELi HKSi süsteemi rakendavaks asutuseks Keskkonnaministeeriumi asemel Keskkonnaamet, mis peaks vähendama halduskoormust, sest ettevõtted saavad sellisel juhul suhelda kõikide keskkonnalubasid ja keskkonnaalaseid kohustusi puudutavates küsimuses vaid ühe asutusega.

Olulisema muudatusena saaks erinevaid kliimale kasulikke tegevusi toetada nn moderniseerimisfondist, mille kasutamise reegleid eelnõu käsitleb.

Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on riikidel võimalik eraldada elektri tootmise jaoks tasuta LHÜsid tagamaks, et tasuta LHÜsid saavad käitised investeerivad tootmise moderniseerimisse, kuid see süsteem rakendub veel vaid kuni järgmise aasta lõpuni. Alates 2021. aasta 1. jaanuarist saab energeetikasektori moderniseerimist toetada direktiivi alusel loodud moderniseerimisfondist. AÕKS muutmise eelnõuga sätestataks, millistel tingimustel saab moderniseerimisfondist taotleda rahalisi vahendeid, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust, mis omakorda aitavad vähendada kasvuhoonegaaside teket. Ettevõtted saavad taotleda moderniseerimisfondist toetust energiasüsteemide moderniseerimiseks vajaminevateks investeeringuteks, kuid toetust on lisaks võimalik taotleda ka näiteks investeeringuteks transporti, põllumajandusse ja jäätmevaldkonda, et neis sektoreis heidet vähendada, samuti toetada näiteks hoonete energiatõhususe parandamist. Praegune (kuni 2021 kohalduv süsteem) võimaldab tasuta heitkoguste ühikutega toetada aga ainult energeetikasektorit.

Seaduseelnõu on saadetud kooskõlastamiseks Rahandus-, Maaelu-, Sotsiaal- ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes peavad eelnõu osas oma seisukoha esitama hiljemalt 20. veebruariks.

Eelnõu materjalid

ENERGEETIKA

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatused hoonete energiatõhusust käsitlevates määrustes on seotud möödunud kuu uudiskirjas kirjeldatud muudatustega hoonete energiatõhususe miinimumnõuetes. Põhiline muudatus seisnes selles, et enam ei nõuta liginullenergiahoonetelt kohaliku taastuvenergia tootmist (päikesepaneelide paigaldamist).

Euroopa Komisjon soovib vähendada elurikkust ohustavate biokütuste kasutamist

Euroopa Komisjon esitas oma nägemuse kriteeriumitest, mille järgi hinnata biokütuste säästlikkust ja mõju maakasutusele. Vastav nõue tuleneb taastuvenergia direktiivist, mis näeb ette, et uue põlvkonna biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ning maakasutuse muutusest tuleneva keskkonnamõju minimeerimiseks tuleb piirata teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest ning suhkru- ja õlikultuuridest toodetud biokütuste kogust.

Maakasutuse kaudseks muutuseks loetakse taastuvenergia direktiivi kohaselt seda, kui biokütuste tootmiseks kasutatud põllukultuuride kasvatamine asendab traditsioonilise toidu- ja söödakultuuride tootmise. See omakorda võib kaasa tuua põllumajandusmaa laienemise suure süsinikuvaruga maa (näiteks metsad, märgalad ja turbamullaga maad) arvelt, mis omakorda põhjustab täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Euroopa Komisjoni veebruaris avaldatud raporti kohaselt ei ole biokütuste kasutamisel positiivset mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele alates hetkest, kui üle 14% maast, millele biokütusteks sobivate kultuuride kasvatamine laieneb, tuleb metsa mahavõtmise arvelt. Komisjoni ettepaneku kohaselt seatakse piiriks aga 10% ning selliste kultuuride kasvatamine biokütusteks lõpetatakse järk-järgult aastatel 2023-2030.

Suurimaks metsade hävitajaks on seni olnud palmiõli tootmine, mille kasutamist eelnõu oluliselt piiraks. Keskkonnaühendused on aga juhtinud tähelepanu olulistele lünkadele komisjoni ettepanekus, mis võivad direktiivi eesmärkide täitmist takistada. Näiteks on lubatud palmiõli tootmine väikestes (alla 5 ha suurustes) istandustes või seni kasutamata maadel. Eelnõu osas on kõigil võimalik avaldada oma seisukohti 8. märtsini.

Transport & Environment seisukoht (inglise keeles)

ePURE pressiteade (inglise keeles)

Tagasiside küsimine

Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid leppisid kokku keskkonnasõbralike sõidukite hankimise reeglite muutmises

Jaanuaris leppisid Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid kokku reformi suhtes, millega seatakse kohalike omavalitsuste (KOV) ja riigiettevõtete jaoks kohustuslikud minimaalsed eesmärgid keskkonnasõbralike kergsõidukite, veoautode ja busside hankeks aastateks 2025 ja 2030.

Tegemist on kehtiva nn keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi (2009/33/EÜ) kavandatavate muudatustega. Praegune direktiiv hõlmab ainult sõidukite avalik-õiguslike asutuste poolt ostmist, jättes välja muud hankemeetodid. Direktiivi muudatuste kohaselt oleks aga hõlmatud kõik erinevad hankemeetodeid, nt sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine. Samuti hõlmaks muudetud direktiiv laiemat teenuste ringi, nt lisaks senisele tuleks eesmärke täita maantee ühistransporditeenuste, eriotstarbeliste reisijateoveo teenuste ja jäätmekogumisteenuste puhul. Lisaks määratletaks uues direktiivis selgelt, milliseid sõidukeid loetakse keskkonnasõbralikeks, võttes kergsõidukite puhul arvesse nii tekitatud kasvuhoonegaaside kui teiste õhusaasteainete koguseid.

Uued reeglid näevad ette ambitsioonikamad eesmärgid keskkonnasõbralike sõidukite hankimisel ning hõlmavad uusi valdkondi.

Direktiivi muudatustega seatakse eraldi minimaalsed hanke-eesmärgid keskkonnasõbralike kergsõidukite, veoautode ja busside jaoks aastateks 2025 ja 2030. Sisuliselt kohustavad eesmärgid KOVe ja riigiettevõtteid hankima transporditeenuseid ja –vahendeid selliselt, et teatud protsent sõidukitest oleks direktiivi mõistes keskkonnasõbralikud. Uued eeskirjad kehtivad ühistranspordi, prügi kogumise, postisaadetiste ja muude teenuste suhtes, kusjuures kõige ambitsioonikamad eesmärgid kehtivad bussidele.

Liikmesriigid peavad tagama, et 2025. aastaks oleks KOV ja avalik-õiguslike äriühingute poolt ostetud busside puhul keskkonnasõbralikud 24–45% (oleneb riigi SKT-st). Eesmärkide vahemik suureneb 2030. aastaks 33-66 protsendini. Muudetud direktiiv sätestaks eesmärgid ka raskeveokite, nt prügiveoautode, hankimiseks, millest 2025. aastaks peavad keskkonnasõbralikud olema 6–10% ja 2030. aastaks 7–15% .

Liikmesriigid peavad komisjonile esitama aruande normide rakendamise kohta iga kolme aasta järel; esimene aruanne tuleb esitada aprillis 2026.

Muudatuste ettepaneku esitas Euroopa Komisjon oma 2017. a nn liikuvuse paketi osana. Muudatuste eesmärk on soodustada heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmise suurendamist, mis aitab vähendada transpordi tekitatud koguheidet ja võidelda kliimamuutustega.

Pärast direktiivi jõustumist on liikmesriikidel aega 30 kuud, et võtta vastu siseriiklikud õigusnormid direktiivi sätete jõustamiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

VÄLISÕHU KAITSE

Aruande kohaselt on Eestis õhukvaliteet võrreldes teiste EL riikidega hea

Jaanuaris avaldati rahvusvahelise keskkonnaauditi töörühma EUROSAI WGEA välisõhu kaitse teemaline koostööaudit. Auditis osales kokku 14 Euroopa riiki ja Iisrael ning selle eesmärk on anda ülevaade eri riikide õhukvaliteedi olukorrast ning riikide tegevusest õhukvaliteedi parandamisel.

Ühisauditis ilmnesid riikide (sealhulgas Eesti) õhukvaliteedi õigusaktide kohaldamisel vahel olulised erinevused. Auditi kohaselt on skaala ühes otsas Eesti, kes vastab kõikidele asjakohastele standarditele, samas kui skaala teises otsas asuvad Bulgaaria ja Poola, kelle Euroopa Komisjon hiljuti ka välisõhu kaitse reeglite rikkumise pärast Euroopa Kohtusse kaebas (vt meie uudiskirja selleteemalist uudist)

Raporti kohaselt ei suutnud kaheksa riigi auditiametit kontrollida valitsuse poolt võetud välisõhukaitse meetmeid ja nende tõhusust. Selle põhjuseks oli see, et kas ühtegi poliitikat ega meedet pole nendes riikides vastu võetud või puuduvad sellekohased indikaatorid ja seireandmed. Ühisauditi peamine järeldus on, et uuringus osalenud riikide valitsused v.a. Eesti, ei ole õhusaastet ja inimeste tervist piisavalt prioriteediks seadnud. Seitse kaheksast uuringus osalenud EL liikmesriigist ei ole EL välisõhukvaliteedi direktiivi (2008/50/EÜ) täielikult rakendanud. Ainsa erandina toob raport välja Eesti, kelle tegevus õhukvaliteedi tagamisel vastab EL direktiivi nõuetele.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet hea ega ületa EL kehtestatud õhusaasteainete piirväärtusi. Viimase kolme aasta jooksul (2014–2016) on esinenud üksikute saasteainete piirväärtuste ületamist, kuid need probleemid on lokaalse loomuga (nt Kohtla-Järve tööstuspiirkond, Tartu kodumajapidamiste kütmine). Üldiselt aga on Euroopa Keskkonnaameti andmetel Eesti välisõhus Euroopa riikidest kõige väiksem peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) sisaldus.

Eestis on hästi korraldatud ka välisõhu seire. Eestis õhukvaliteedi andmed on avaldatud reaalajas ja avalikkusele kättesaadavad. Riigikontrolli arvates tuleks andmete esitamist veelgi selgemaks muuta ja jätkata inimeste teadlikkuse parandamisega, et nad oskaksid leida õhu kvaliteeti puudutavat infot. Arendada tuleb ka mõjude hindamist. Puudujäägiks Eesti puhul on see, et arengukavades ei ole seatud mõjuindikaatoreid või tulemusnäitajaid, mistõttu ei sisalda need mingit teavet meetmete tõhususe kohta.

Koostööauditis osalesid Albaania, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Holland, Israel, Kosovo, Makedoonia, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Šveits, Ungari. Koostööauditisse panustasid nimetatud riikide auditiasutused, Eestis Riigikontroll.

EUROSAI raport

Riigikontrolli ülevaade

LOODUSKAITSE

EL Teatajas avaldati juhendmaterjal Natura 2000 alade kaitse korraldamise kohta

EL Teatajas avaldati jaanuari lõpus Euroopa Komisjoni koostatud juhendmaterjal EL loodusdirektiivi artikkel 6 tõlgendamise ja rakendamise kohta. Nimetatud artikkel puudutab nn Natura 2000 võrgustiku alade kaitset ja selle korraldamist liikmesriikide poolt. Juhendmaterjal tugineb eelkõige Euroopa Kohtu viimase 15 aasta praktikale. Juhendmaterjal pole küll iseenesest õiguslikult siduv, ent aitab praktikutel ja huvilistel loodusdirektiivi nõuetest paremini aru saada.

Euroopa Komisjon avalikustas esmakordselt analoogse sisuga juhendi 2000. aastal, nüüd avalikustatud uus versioon kujutab endast sisuliselt varasema dokumendi täiendust. Vajadus selle järele oli seejuures üpriski suur, kuna vahepealse aja jooksul on Euroopa Kohus teinud mitmeid põhimõttelise tähtsusega otsuseid. Näiteks tegi kohus nn Natura-hindamise põhimõtteid selgitava ning hilisemat praktikat oluliselt kujundava otsuse Waddenzee asjas 2004. septembris. Lisaks kajastab uuendatud juhis Komisjoni suuniseid kitsamates valdkondades, nt Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkide seadmise küsimuses.

Juhend on uuendatud versioon 2000. aastal avaldatud dokumendist, mis arvestab vahepealsel perioodil tekkinud rikkaliku kohtupraktikaga.

Dokumendis selgitatakse esmalt loodusdirektiivi artikkel 6 rolli EL looduskaitset puudutavate õigusnormide hulgas, seejärel Natura 2000 alade kaitse korraldamise nõudeid ja uute arendustegevuste lubamise nõudeid Natura 2000 aladel ning nende läheduses (sh nn Natura hindamise nõudeid).

Koos Natura 2000 alade kaitse korraldamise juhisega on Euroopa Komisjon uuendanud ka nn Natura hindamise metoodikat käsitlevat juhist. Selle juhise koostamine on aga võtnud oodatust kauem aega, mistõttu pole lõplikku versiooni Komisjoni poolt avalikustatud.

Juhenddokument Euroopa Liidu Teatajas

Juhenddokument Euroopa Komisjoni kodulehel

Õiguskantsler selgitas taaskord riigi kohustust kaitsealade loomisega mitte üleliia viivitada

Õiguskantsler analüüsis ühe maaomaniku palvel, kas Keskkonnaministeerium on Sõrve looduskaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega ebamõistlikult viivitanud ja sellega rikkunud hea halduse tava. Ettepanek Sõrve looduskaitse ala moodustamiseks esitati juba 2006. aastal. Järgmisel aastal tellis ministeerium looduskaitseala vajalikkuse hindamiseks ekspertiisi, milles leiti, et puudub piisav info loodusväärtuste kohta ning olemasolevate teadmiste alusel pole kaitseala moodustamine põhjendatud. Otsust, kas hakata ala kaitse alla võtma või sest loobuda ei ole aga senini, st 13 aasta jooksul tehtud.

Õiguskantsler selgitas, et kõigil Sõrve looduskaitseala moodustamisest puudutatud isikutel on põhiseaduse §-st 14 tulenev õigus heale haldusele ning õigustatud ootus, et nende omandit puudutavad otsused tehakse mõistliku aja jooksul. Et looduskaitseseadus ei sätesta tähtaega kaitse alla võtmise otsustamiseks, siis kohaldub haldusmenetluse seadusest tulenev põhimõte, et menetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul. Looduskaitseseaduse varasemate (2012. a algatatud) muudatuste seletuskirja kohaselt peaks olema võimalik teha otsus loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta, sh eelnevalt läbi viia ekspertiis ning korraldada avalik väljapanek ja arutelu, 28 kuu jooksul ettepaneku saamisest. Kuigi tegemist ei ole range tähtajaga, ei saa õiguskantsleri hinnangul sõltumata asjaoludest pidada mõistlikuks olukorda, kus isegi otsust menetluse algatamise küsimuses ei ole suudetud 13 aasta jooksul teha.

Sedavõrd pikk viivitus riivab õiguskantsleri hinnangul puudutatud kinnistuomanike õigusi. Näiteks on võimalik potentsiaalse looduskaitsealaga hõlmatud kinnistutel peatada metsateatiste, ehitusloa, planeeringu, vee erikasutusloa jm menetlused, kui loaga taotletavad tegevused võiksid mõjutada loodusobjekti. Samuti ei ole looduskaitseala moodustamise menetluse ajal selge, kas ja mis tingimustel võib kinnistut kasutada edaspidi. Seega on kinnistu omanikud praegu oluliselt halvemas olukorras võrreldes ka sellega, kui kaitseala oleks otsustatud moodustada, sest siis saaksid nad oma kinnistutel tegutseda seatud piiranguid arvestades. Looduse seisukohalt on kiire otsustusprotsess samuti oluline, sest loodus on pidevalt muutumises, mistõttu tuleks otsus teha võimalikult kiiresti pärast ekspertiisi.

Kokkuvõtvalt leidis õiguskantsler, et Keskkonnaministeerium on rikkunud hea halduse tava, sest pole suutnud teha otsust looduskaitseala moodustamise koha mõistliku aja jooksul. Ebamõistlikult pikk menetlusaeg rikub kinnistuomanike omandiõigust ning õigust heale haldusele. Õiguskantsler kohustas Keskkonnaministeeriumi rikkumise lõpetamiseks võimalikult kiiresti otsustama, kas looduskaitseala moodustamise menetlus algatada ja teha vajalikud menetlustoimingud.

Õiguskantsleri arvamus

JÄÄTMED

Riigikogu hakkas Keskkonnaministeeriumile vastu ning keeldub jäätmeseadust vastu võtmast

29. jaanuaril otsustas Riigikogu keskkonnakomisjon peatada jäätmeseaduse eelnõu menetlemise Riigikogus. Eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise, kuid komisjoni hinnangul on seda laekunud muudatusettepanekute ja arutelude põhjal vaja põhjalikult muuta. Jäätmeseaduse uue versiooni eelnõu esitas Keskkonnaministeerium (KeM) Vabariigi Valitsusele juba 2017. a juunis. Eelnõu sisust kirjutasime pikemalt 2017. a juunikuu uudiskirja artiklis.

Jäätmeseaduse eelnõu valmistati ette keskkonnaõiguse korrastamise raames ning see pidi asendama seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Paraku on kogu protsess takerdunud, sest paljud huvigrupid on olnud edasise menetluse vastu. Keskkonnakomisjoni hinnangul oleks eelnõu koostaja KeM pidanud eelnõu enne Riigikogusse saatmist paremini ette valmistama.

Enim vaidlustekitavaks teemaks on korraldatud jäätmeveo küsimused. Komisjoni hinnangul poleks arutusel olev eelnõu taganud otsustavat muudatust jäätmekäitluse läbimõeldud korraldamisel. Näiteks tuleks riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus ja omavalitsused, kes paremini tegelevad jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega, peaksid saama suurema toetuse.

Suureks tüliõunaks huvigruppide vahel on korraldatud jäätmevedu, samal ajal aga tõotab ELiga pahandusi tekitada vähene jäätmete taaskasutamine.

Ka huvigruppide soovid on erinevad. Omavalitsusliidud on nt varasemalt soovinud, et omavalitsustel oleks tulevikus õigus jäätmeveo korraldamiseks omavalitsuse keskselt läbi selleks loodud asutuse ning õigus jäätmevaldajatega arveldamiseks ja jäätmevoogude suunamiseks. Konkurentsiamet on aga olnud seisukohal, et sellist jäätmeveokorraldust ei tohiks mingil juhul lubada.

Keskkonnaministeerium leiab, et jäätmeseaduse menetluse peatamine Riigikogu poolt on vastutustundetu nii Eesti elanike ja ettevõtete suhtes kui ka kahjulik Eesti riigile, sest võib järgmisel aastal liiga vähese jäätmete sorteerimise tõttu kaasa tuua Euroopa Liidu rikkumismenetluse algatamise ning kopsaka rahatrahvi. Jäätmeseadust on tänaseks Riigikogus menetletud juba 17 kuud ning KeM hinnangul peaks see olema piisav aeg, et erimeelsused välja selgitada ja muudatused läbi hääletada.

Üks olulisemaid muudatusi kavandatavas seaduses puudutaks jäätmete liigiti sorteerimise süsteemi lihtsustamist. Praegu on see keskkonnaministeeriumi hinnangul ebamugav ja sisaldab rohkelt bürokraatiat. Jäätmeid sorteeritakse ka liiga vähe - 2017. aastal suunati Eestis ringlusesse 32% olmejäätmeid, aga aastaks 2020 peab Eesti ringlusse suunama 50% olmejäätmetest. Ilma seadusemuudatusteta, mis sellist eesmärki toetaksid, võib selle eesmärgi saavutamine KeM hinnangul osutuda raskeks kui mitte võimatuks.

Riigikogu pressiteade

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

OHTLIKUD AINED

Euroopa Parlament ootab Komisjonilt ettepanekuid taimekaitsevahendite kontrolli tõhustamiseks

Euroopa Parlament kiitis heaks resolutsiooni, mis sisaldab ettepanekuid, kuidas muuta pestitsiidide turule lubamine läbipaistvamaks. Ettepanekutes sisaldub üleskutse Euroopa Komisjonile vaadata üle pestitsiidide turule lubamise menetlus ja koheselt läbi viia uus glüfosaadi hindamine.

Parlamendiliikmete ettepanekute kohaselt peaksid taotlejad kõik tehtavad uuringud registreerima avalikus registris. Seejärel oleks teatud ajaperioodi vältel huvirühmadel võimalik taotluse osas esitada märkusi, et tagada kogu asjakohase teabega arvestamine. Läbipaistvuse suurendamiseks soovivad parlamendiliikmed ka turustamise loa uuendamise taotluste hindamist liikmesriigi poolt, mis ei vastutanud eelmise hindamise eest. Lisaks tegid parlamendiliikmed Euroopa Komisjoni liikmetele üleskutse astuda konkreetseid samme, lõpetamaks pestitsiidide kasutamine elumajade, koolide, lastehoiuasutuste, mänguväljakute, haiglate, sünnitushaiglate ja hooldekodude läheduses, et kaitsta tundlikumaid inimesi. Ühtlasi nõuavad parlamendiliikmed turustamisjärgse järelevalvesüsteemi tõhustamist ja uuringute läbiviimist taimekaitsevahendite mõju kohta inimeste tervisele. Täpsemalt nõutakse glüfosaadi ja sellel põhinevate koostiste kantserogeensust käsitlevate olemasolevate uuringute süstemaatilist läbivaatamist. Parlamendisaadikud ootavad ka pinnasele ja pinnaveele pestitsiidijääkide piirnormide kehtestamist.

Parlamendi nägemuse kohaselt tuleks üldsusele tagada juurdepääs pestitsiidide loamenetluste käigus kasutatavatele uuringutele, mis võimaldaks õigeaegset ja sõltumatut järelevalvet. Suurem läbipaistvus aitaks omakorda parandada üldsuse usaldust lubade andmise menetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Ilutulestiku kasutamist on võimalik piirata

Möödunud aastalõpu lähenedes tõusis ühiskonnas taas terava tähelepanu alla ilutulestiku
kasutamine ning samuti võimalused selle piiramiseks ja keelamiseks. See teema tõmbas nii kohalike omavalitsuste kui ka elanike tähelepanu. Lisaks vana aasta õhtule ja ööle lubab korrakaitseseadus lubab ilutulestikku (ülemäärane müra ja valgusefektid) veel kahel korral aastas - peagi läheneval iseseisvuspäeval ning juunikuus võidupüha puhul. Tallinna Keskkonnaameti tellimusel koostas KÕK õigusliku analüüsi, et selgitada välja, millised on võimalused ilutulestikuga kaasnevate keskkonnahäringute vähendamiseks.

Loe edasi »

Erakondade keskkonnalubadustes on esikohal metsanduse areng ning kliimaküsimused

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) avaldas täna koondhinnangu erakondade keskkonnalubadustele. Erakondade valimisprogrammides on keskkonnateemad varasematest aastatest enam esindatud - pea iga erakond on andnud lubadusi metsanduse valdkonna probleemide lahendamiseks, mitmes on esitatud visioon kliimamuutuse ja energeetikaküsimustega tegelemiseks.

Loe edasi »

Kliimadebatt - järelvaatamine ja fotod

6. veebruaril toimus Energia avastuskeskuses erakondade debatt, kus teemaks oli Eesti kliimapoliitika.

Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin