KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Kohus selgitas keskkonnavastutuse direktiivis sätestatud erandeid (C‑297/19)

Euroopa Kohus tegi 9. juulil eelotsuse kohtuasjas, mis puudutas keskkonnavastutuse direktiivis 2004/35 sätestatud erandeid. Otsuses selgitas kohus, kuidas tõlgendada direktiivi väljendit "territooriumi tavaline majandamine, nagu see on määratletud loodusliku elupaiga registris või sihtdokumentides või nii nagu maa-ala omanikud või ettevõtjad on varem majandanud“ ning kuidas määratleda mõistet "ametialane tegevus".  

Põhikohtuasjas oli vaidlus seoses pumbajaama käitamisega kuivendusvõrgu rajamiseks Eiderstedti poolsaarel, mis on määratletud kaitsealana ning on oluline pesitsuspaik kaitsealusele liigile mustviiresele. Eiderstedti poolsaarel on selle asustamiseks ja põllumajanduslikuks kasutamiseks vajalik kuivendusvõrgu rajamine. Kuivendusvõrgu rajamise ja pumbajaama käitamise eest kannab antud piirkonnas hoolt avalik-õiguslik juriidiline isik Deich- und Hauptsielverband Eiderstedt, kelle seadusest tulenevate ülesannete hulka kuulub avalik-õiguslik kohustus hooldada pinnaveekogusid. Kuivõrd pumbajaama käitamisega oli põhjustatud kaitsealusele liigile mustviiresele olulist ebasoodsat mõju, esitas keskkonnaühendus Naturschutzbund Deutschland kohalikule omavalitsusele keskkonnavastutuse direktiivi ülevõtva siseriikliku seaduse alusel taotluse keskkonnakahju vältimiseks ja heastamiseks. Taotlus jäeti rahuldamata tuginedes siseriiklikus seaduses sätestatud erandile, mille kohaselt ei käsitata keskkonnakahjuna ebasoodsat mõju, mis on tekkinud territooriumi tavalise majandamise käigus, nagu see on määratletud loodusliku elupaiga registris või sihtdokumentides, või nii, nagu maa-ala omanikud või ettevõtjad on varem majandanud.

Euroopa Kohus rõhutas esmalt, et kahju tekitajad peavad vastutama mis tahes olulise kahjustuse eest, välja arvatud kahjustused, mis on ammendavalt loetletud direktiivi 2004/35 artikli 2 lõike 1 punkti a teises lõigus, ja kahjustused, mida liikmesriigid selle direktiivi I lisa kolmanda lõigu alusel ei loe märgatavateks kahjustusteks. Seejuures tuleb neid sätteid tingimata tõlgendada kitsalt.

Euroopa Kohus märkis, et elupaigadirektiivi ja linnudirektiivi reguleerimisalasse jääva territooriumi majandamist saab pidada tavaliseks vaid siis, kui selle majandamise raames järgitakse neis direktiivides ette nähtud eesmärke ja kohustusi. Majandamise tavalisus tuleb määrata kindlaks lähtuvalt dokumentidest, mille liikmesriigid on elupaigadirektiivi ja linnudirektiivi alusel vastu võtnud (nt kaitsekorralduskavad). 

Euroopa Kohus: elupaigadirektiivi ja linnudirektiivi reguleerimisalasse jääva territooriumi majandamist saab pidada tavaliseks vaid siis, kui selle majandamise raames järgitakse neis direktiivides ette nähtud eesmärke ja kohustusi.

 Kui need dokumendid piisavalt täpseid suuniseid ei anna, siis tuleb lähtuda elupaigadirektiivis ja linnudirektiivis ette nähtud eesmärkidest ja kohustustest. Euroopa Kohus lisas, et mõiste „tavaline majandamine“ võib muu hulgas hõlmata kaitsealuseid liike ja looduslikke elupaiku sisaldaval alal toimuvaid põllumajanduslikke tegevusi kogumis, st hõlmavana neid, mis võivad kuuluda vältimatute kõrvaltegevuste hulka, nagu niisutus ja kuivendamine ning seega ka pumbajaama käitamine.

Keskkonnavastutuse direktiivi 2004/35 kohaselt võib territooriumi majandamise tavalisus tuleneda ka omanike või ettevõtjate varasemast majandamisviisist. Euroopa Kohus märkis, et see hõlmab majandamismeetmeid, mida tulenevalt sellest, et neid on kasutatud teatava ajavahemiku jooksul, võib käsitada asjasse puutuva territooriumi puhul tavapärastena, ent seda siiski tingimusel, et need ei sea küsimuse alla elupaigadirektiivis ja linnudirektiivis sätestatud eesmärkide saavutamist. Siinjuures selgitas Euroopa Kohus, et kahjustust ei tule pidada märgatavaks vaid siis, kui tavalist majandamismeedet on rakendatud piisavalt pika aja jooksul, kuni kahjustuse tekkimiseni, ja kui see meede on üldtunnustatud ja juurdunud.

Lõpetuseks on eelotsuses käsitletud küsimust, kuidas tõlgendada keskkonnavastutuse direktiivis sätestatud mõistet „ametialane tegevus“. Euroopa Kohus märkis, et nimetatud mõistet tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab ka tegevusi, millega tegeldakse üldsuse huvides seadusest tuleneva volituse alusel.

Euroopa Kohtu otsus

KESKKONNATASUD

Riigikogu võttis vastu keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse, millega vähendatakse põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise saastetasu

Riigikogu võttis 17. juunil vastu keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse, mis näeb ette põlevkivi kaevandavate ettevõtte kulude vähendamise, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu. Kirjutasime seaduse eelnõust lähemalt juunikuu uudiskirjas.  

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Liit asub uuendama energiatoodete ja elektrienergia minimaalseid maksutasemeid

Euroopa Liit on asunud jõuliselt tegelema erinevate õigusaktidega, mis kliimamuutusega võitlemist pärsivad. Järgmine selles nimekirjas on EL direktiiv 2003/96/EÜ energiatoodete ja elektrienergia maksustamise kohta, mille muudatusettepanekuid võib oodata 2021. a juunikuus. Muudatused on ajendatud asjaolust, et direktiivi sisu on vastuolus EL energia- ja kliimaeesmärkidega.

Läbi hakatakse vaatama minimaalseid maksutasemeid, mis on seatud transpordi-, kütte- ja elektrimaksudele. Näiteks puuduvad praegu direktiivist seosed minimaalse maksumäära ning nende energiasisalduse ja CO₂ koguse vahel. Pärast direktiivi vastuvõtmist 2003. aastal, on taastuvenergia osakaal EL’is kahekordistunud, ulatudes 18%’ni kogu EL’i energiatarbimises ja 31%’ni bloki energiatarbimises. Praegune maksuraamistik sisaldab aga senini mitmeid stiimuleid (nagu erinevad maksusoodustused) fossiilkütuste eelistamiseks. Taastuvenergia osakaalu järjepidevaks suurendamiseks on selliste stiimulite pärssimine vajalik samm.

Direktiivi ümbervaatamist toetavad ka erinevad kütusetöötlejad, kelle hinnangul tuleks kütuste maksustamine muuta õiglasemaks, et soodustada madala süsinikusisaldusega kütuste (nagu vesinik ja teise põlvkonna biokütused) kasutuselevõttu.

Euractive artikkel (ingl k)

Euroopa Komisjon esitas kava vesiniku laialdasemaks kasutamiseks

Euroopa Komisjon võttis 8. juulil vastu vesinikustrateegia, eesmärgiga investeerida vesinikutehnoloogia arendamisse, et seda kasutades võiks tulevikus vähendada Euroopa süsinikuheidet. Lisaks loob Komisjon Euroopa saastevaba vesiniku liidu.

Selleks, et Euroopa muutuks 2050. aastaks kliimaneutraalseks, tuleb muuta energiasüsteemi, mille arvele langeb 75 % ELi kasvuhoonegaaside heitest. Energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul sobib vesinik selleks suurepäraselt, sest taastuvenergiahindade langus ja pidev innovatsioon teevad vesinikust elujõulise lahenduse kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks. Vesinik võib toetada tööstuse, transpordi, elektritootmise ja hoonete CO2-heite vähendamist. Olulisem potentsiaal tuleneb sellest, et vesinikuga saab varustada energiaga sektoreid, kus elektri kasutamine ei ole võimalik (nt lennundus ja laevandus), ning salvestada energiat, et tasakaalustada mitmesuguseid taastuvenergiavooge.  

ELi vesinikustrateegias käsitletakse selle potentsiaali reaalset kasutamist investeeringute, reguleerimise, turu arendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni abil. Et toetus läheks kõige puhtamale tehnoloogiale, töötab Komisjon selle nimel, et võtta kasutusele ühtsed normid, ühtne terminoloogia ja sertifitseerimine, mis põhinevad mõjuhinnangutel, on seotud kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktidega ning kooskõlas ELi jätkusuutlike investeeringute taksonoomiaga. Komisjon teeb ettepaneku poliitika- ja reguleerivate meetmete kohta, millega pakkuda investoritele kindlust, hõlbustada vesiniku kasutuselevõttu, edendada vajalikku taristut ja logistikavõrku, kohandada taristu planeerimise vahendeid ja toetada investeeringuid eelkõige taastekava „NextGenerationEU“ kaudu.

Kuigi 95 protsenti vesinikust toodetakse täna fossiilsetest allikatest, peamiselt maagaasist, on Euroopa Komisjonil eesmärk liikuda just taastuvaist ressurssidest vesiniku ehk rohevesiniku tootmise ja kasutamise suunas.

Kuigi 95 protsenti vesinikust toodetakse täna fossiilsetest allikatest, peamiselt maagaasist, on Euroopa Komisjonil eesmärk liikuda just taastuvaist ressurssidest vesiniku ehk rohevesiniku tootmise ja kasutamise suunas. Selleks näeb Komisjon lähema viie aasta jooksul mitme suuremahulise rohevesiniku tootmisüksuse käivitamist, et toota miljon tonni rohevesinikku. Sellest edasi võiks kava kohaselt toetustega tootmine kasvada ja järgneval viiel aastal kümnekordistuda. Vesinikustrateegia näeb siiski ette ka investeeringud fossiilsetel kütustel baseeruvatele vesiniku liikidele, sest nende kasutamisega lühikeses ja keskpikas perspektiivis saab kiiresti vähendada heidet ja toetada elujõulise turu arengut.

Keskkonnaühendused EEB ja T&E suhtuvad eeltoodusse aga kriitiliselt, kuna selliste investeeringutega CO2-heitega vesiniku liikidele kaasneb oht, et tõeliselt puhas ja süsinikuvaba vesinik pole konkurentsivõimeline ning kogu majanduse dekarboniseerimine lükkub lihtsalt edasi.

Euroopa Komisjoni pressiteade 

Euractive artikkel (ingl k)

VÄLISÕHU KAITSE

Vabariigi Valitsuseni on jõudnud eelnõu heitmekaubanduse süsteemi tulude suunamiseks kliimamuutustega võitlemisse

Juuni alguses esitas Riigikogu Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks eelnõu, millega planeeritakse muuta atmosfääriõhu kaitse seadust. Muudatusettepanek on ajendatud üha süvenevast kliimakriisist, Eesti erakordselt suurest ökoloogilisest jalajäljest inimese kohta ning süvenevast globaalsest vajadusest kiirendada roheinvesteeringuid.

Eelnõuga soovitakse sätestada nõue kasutada praeguse seadusega ette nähtud 50% asemel kogu heitmekaubanduse süsteemi ühikute tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks ning leibkondadele kõrgemate energiahindade mõju vähendamiseks. Muudatus peaks kaasa aitama rohepöörde investeeringute suurendamisele, mõjuma positiivselt majandusele ja inimese tervisele ning võimaldama vältida katastroofiliste tagajärgedega globaalset soojenemist.

Muudatusettepanek on hetkel kooskõlastusringil.

MEREKAITSE

Eesti mereala hea keskkonnaseisundi tagamiseks on valmimas merestrateegia

Kooskõlastusringi on läbimas veeseaduse 6. jagu „Mereala seisnud“ täiendav keskkonnaministeeriumi merestrateegia määruse eelnõu, milles kajastuvad nõuded on eelkõige seotud Eesti sooviga saavutada hea keskkonnaseisund oma merealadel. Määruses tuuakse välja aspektid, mida merestrateegia osade koostamisel arvestada tuleb.

Eelnõu kohaselt on Eesti jaoks esmatähtis teha koostööd naaberriikidega kellega merd jagatakse: Rootsi, Soome, Läti ning Venemaa. Määruse eelnõus kirjeldatakse täpsemalt hindamise ja hinnangu kolme komponenti: keskkonnaseisundi analüüs, mis hõlmab mereökosüsteemi elemente, nagu kalad, linnud, mereimetajad, põhjaelustik jne, nende struktuuri, funktsioone ja protsesse; inimtekkeliste survetegurite ja nende mõju analüüs merekeskkonna seisundile ja viimase kriteeriumina mereala kasutamine ja halvenemisega seotud hindamise standard. Määrusega defineeritakse ka hea mereala seisund ning selleks vajalikud kriteeriumid. Mereala hea seisundi saavutamiseks reguleerib määrus ka keskkonnaalaste sihtide (nagu nt inimtegevuse piiramine või ohjamine) seadmist.

Määrus on ette nähtud jõustuma üldises korras.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

Eesti ja Läti asuvad ühtlustama kvaliteedinõuded merre jõudvate jõgede vee puhtusele

Juuni lõpus algas Eesti ja Läti ühisprojekt, mis peaks aitama kaasa merre jõudva fosfori ja lämmastiku sisalduse vähendamisele. Projekti eesmärgiks on ühtlustada jõgede vee kvaliteedinõudeid, sest 87% lämmastikust ja 97% fosforist jõuab Liivi lahte just jõgede kaudu.

Ühisprojektis võetakse vaatluse alla Salatse jõgi (Lätis) ning Pärnu jõgi (Eestis). Et teada saada kogu inimese tekitatud fosfori ja lämmastiku, mis põhjustavad meres vetikate vohamist ja vee elustiku olukorra halvenemist ning negatiivset mõju jõele, koostatakse mõlema jõe kohta arvutusmudel. See võimaldab sademete hulga, vee liikumiskiiruse ja inimeste tekitatud saastehulga põhjal välja arvutada, milline oleks jõe vee kvaliteet ilma inimese tekitatud saasteaineteta. Siis on juba võimalik täpsemalt hinnata, milline on merre suunduvate jõgede looduslik veekvaliteet ning vajalikud tegevused liigse fosfori ja lämmastiku ohjamiseks.

Projekt lõppeb 2021. a detsembrikuus.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

JÄÄTMED

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni uue ringmajanduse tegevuskava kohta

Valitsus kinnitas 18. juunil Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni uue ringmajanduse tegevuskava kohta. Tegevuskava on üks Euroopa rohelise kokkuleppe peamisi alustalasid ning hõlmab kogu toodete olelusringi sisaldavaid meetmeid. Kirjutasime uuest ringmajanduse tegevuskavast pikemalt märtsikuu uudiskirjas.

Eesti seisukoht on, et ringmajandusele üleminek peab arvestama olemasolevaga, toimuma jätkusuutlikult, arvestama riikide eripäradega ning püüdma vähendada nii ettevõtjate, avaliku sektori kui ka teiste huvirühmade halduskoormust. Eesti pooldab majanduslikes stiimulites rohkem ringmajanduse põhimõtetega arvestamist, mis suunaks tootjaid ja tarbijaid jätkusuutlikkuse poole

Eesti toetab üle pakendamise vältimist ja vähendamise meetmeid ning eesmärki, et aastaks 2030 peavad kõik ELi turul olevad pakendid olema korduskasutatavad või ringlussevõetavad.

Samuti toetab Eesti tekstiilijäätmete taaskasutamist, keskkonnahoidlike riigihangete suuremat kasutust, jätkusuutliku hoonestatud keskkonna strateegia loomist ning lähenemist, et tooted oleks pikema elueaga ning oleksid hõlpsasti parandatavad. Tekstiiljäätmete taaskasutamise osas on muuhulgas lisatud, et vältida tuleks Eesti muutumist kasutatud tekstiili sihtkohaks.

Eesti peab küll jäätmetekke vähendamise meetmeid vajalikeks, kuid leiab, et need peavad olema mõõdetavad ja põhinema ühtsetel alustel. Arvestades inimeste vaba liikumist on Eesti seisukohal, et Euroopa Liidu riikides peaks olema võimalikult sarnane jäätmete liigiti kogumise süsteem. Eesti toetab ka digitaalsete lahenduste kasutamist ringmajanduse rakendamisel, sh elektroonilise tootepassi kasutuselevõttu. Samuti toetatakse ringmajanduse kliimamõju süstemaatiliselt mõõtmist ning sidumist kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega, kuid rõhutatakse, et süstemaatiline mõõtmine ei tohi suurendada halduskoormust ja peab muutuma ettevõtete jaoks taskukohasemaks.

Eesti seisukohad

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

10 keskkonnaorganisatsiooni: Suure väina püsiühenduse keskkonnamõju on juba hinnatud – sild ei sobi

Vabariigi Valitsus algatas 18. juunil riigi eriplaneeringu ning sellele keskkonnamõju strateegilise hindamise Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Eriplaneeringus kaalutakse alternatiivsete püsiühenduse võimalustena silla ning tunneli trassivariante. Samas näitavad varasemate keskkonnamõju hindamiste tulemused selgelt, et silla rajamine Natura-alale on teistest alternatiividest suurema negatiivse keskkonnamõju tõttu välistatud. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teinud nii Rahandusministeeriumile kui ka Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda silla kavandamisest mandri ja Muhu saare vahele ning keskenduda tunneli variantidele.

Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin