ÜLDOLULIST

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu

Eelnõuga ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena. Seaduse rakendamisel on mõju eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo avalikule kättesaadavusele. Põhimõttelisi muudatusi see endaga kaasa ei too.

KLIIMAMUUTUS

Komisjon esitas ELi avamere taastuvenergia strateegia

Euroopa Komisjon esitas novembris ELi avamere taastuvenergia strateegia, mis seab eesmärgid avamere taastuvenergia arendamiseks. Avamere taastuvenergia laialdasem tootmine vähendab energiasektori süsinikuheidet, mis on üks peamisi Euroopa rohelise kokkuleppe elemente. 

ELil on maailma suurim mereruum ja sellega koos ka ainulaadne võimalus arendada avamerel taastuvenergiat. Avamere taastuvenergialahendusi on erinevaid: avamerel asuv fikseeritud vundamendil tuuleenergia, avamerel asuv ujuvvundamendil tuuleenergia, ookeanienergia (laine- ning tõusu-mõõnaenergia), aga ka nt vetikatest saadud biokütused (biodiisel, biogaas ja bioetanool), ujuvad päikeseenergiarajatised ja soojusenergia muundamine. Ka nende tehnoloogiate areng on erinev – kui fikseeritud vundamendil tuuleenergiatehnoloogia on juba välja arenenud, siis ujuvad päikeseenergiarajatised ja vetikatest saadud biokütused on alles varases arengujärgus, kuid võivad olla paljulubavad. 

Strateegias tehakse ettepanek suurendada Euroopa avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12 GW-lt vähemalt 60 GW-le 2030. aastaks ja 300 GW-le 2050. aastaks.

Strateegias tehakse ettepanek suurendada Euroopa avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12 GW-lt vähemalt 60 GW-le 2030. aastaks ja 300 GW-le 2050. aastaks. Komisjoni eesmärk on lisada sellele 2050. aastaks 40 GW ookeanienergiat ja muid kujunemisjärgus tehnoloogialahendusi, nagu avamere ujuvtuulikud ja -päikesepargid. Et suurendada avamereenergia võimsust, kutsub komisjon liikmesriike üles omavahelisele piiriülesele koostööle taastuvenergia pikaajalise planeerimise ja kasutuselevõtu valdkonnas. Rannikuriigid peavad 2021. a märtsiks esitama komisjonile riiklikud mereruumi planeerimise kavad, mis peavad sisaldama avamere taastuvenergia arendamise eesmärke. Komisjon kavatseb esitada ka avamerevõrgu pikaajalise planeerimise raamistiku ning kaasab ettevõtmistesse iga merepiirkonna reguleerivad asutused ja liikmesriigid. 

Järgmiseks konsulteeritakse strateegia osas EL liikmesriikide ja EL Parlamendiga, huvirühmade, VVOde, EL kodanike jt. 

Strateegia (ingl k)

Strateegiast Euroopa Komisjoni kodulehel

Küsimused ja vastused Euroopa Komisjoni kodulehel

Euroopa kliimaseadus: liikmesriigid jõudsid suures osas kokkuleppele

EL liikmesriigid leppisid oktoobri teises pooles kliimaseaduse suhtes kokku osalise üldise lähenemisviisi. Liikmesriigid nõustusid, et eesmärk saavutada ELi kui terviku kliimaneutraalsus aastaks 2050 peab olema õiguslikult siduv, kuid jätsid otsustamise 2030. a kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ajakohastatud eesmärgi üle detsembrisse. Samuti soovivad liikmesriigid seada vahe-eesmärgi 2040. aasta kohta. Kliimaseaduse väljatöötamise varasematest etappidest saab lugeda näiteks meie uudiskirja oktoobri- ja septembrikuu väljaannetest. 

EL Nõukogu pressiteade

Uudis euractiv kodulehel

Euroopa Parlament esitas ettepaneku kestliku ja CO2-neutraalse majandustegevuse rahastamiseks

13. novembril võttis parlament vastu Euroopa roheleppe investeerimiskava ja leppe rahastamist käsitleva resolutsiooni. Parlament on seisukohal, et Euroopa roheleppe investeerimiskava peab tagama ülemineku jätkusuutlikule majandustegevusele, mis hõlmab liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamist, toetab konkurentsivõimet ning loob kestlikke ja kvaliteetseid töökohti. 

Parlament nõuab, et järk-järgult lõpetataks avalikus ja erasektoris investeerimine kahjulikku ja keskkonda saastavasse majandustegevusse.

Muu hulgas peavad investeeringud lähtuma põhimõttest mitte tekitada olulist kahju.  Parlament nõuab, et järk-järgult lõpetataks avalikus ja erasektoris investeerimine kahjulikku ja keskkonda saastavasse majandustegevusse. Siiski saavad riigid ise otsustada endale sobilike energiaallikate jaotuse üle ja tagada tuleb ettevõtete konkurentsivõime. 

Pressiteade   

Euroopa Parlamendi resolutsioon

Aruanne: G20 riigid on Pariisi kliimaleppe 1.5°C eesmärgi täitmisest väga kaugel

18. novembril avaldati uus Climate Transparency aruanne, mille prognoosidest nähtub, et G20 riigid ei ole jätkuvalt kursil, et täita Pariisi kliimaleppe 1.5°C eesmärki. Tegemist on maailma kõige põhjalikuma iga-aastase ülevaatega G20 riikide kliimaalasest tegevusest ning nende edusammudest kliimaneutraalse majanduse suunal. 

Aruandest selgub, et G20 riikide praegused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid ja seatud meetmed suudaksid maakera keskmist temperatuuritõusu hoida vaid 2.7°C piirimail aastaks 2100.

Aruandest selgub, et G20 riikide praegused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid ja seatud meetmed suudaksid maakera keskmist temperatuuritõusu hoida vaid 2.7°C piirimail aastaks 2100. Kui veel arvesse võtta USA, Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea ja EL hiljutisi lubadusi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 (Hiina puhul aastaks 2060), jääks temperatuuritõus 2.2-2.3°C juurde, mis on siiski selgelt liiga kaugel, et vältida kliimamuutuste katastroofilisi mõjusid. Aruandes hoiatatakse, et fossiilkütustele toetuste andmisega Covidi-järgseks majanduse turgutamiseks, võidakse nullida senisedki edusammud kliimaneutraalse majanduse suunal. 

Euractive artikkel

Prantsuse kõrgeim kohus nõuab valitsuselt oma kliimapoliitika õigustamist

Prantsuse kõrgeim halduskohus (Conseil d'État) tegi 19. novembril lahendi, millega kohustas valitsust 3 kuu jooksul selgitama, kuidas see kavatseb täita oma 2030. aastaks seatud kliimaeesmärgid. Tegemist on järjekordse märgilise lahendiga, mis võib innustada kohtuid üle maailma võtma üha enam menetlusse ambitsioonikaid kliimakaebusi.  

Kliimavaidlus algas 2018. aasta novembris, kui väike rannikulinn Grande-Synthe ning selle linnapea Damien Carême pöördusid valitsuse poole nõudega, et see võtaks kõik vajalikud meetmed, et vähendada CO2 emissioone ning täita riigi poolt võetud rahvusvahelised kliimakohustused. Prantsuse valitsus keeldus vaikivalt nõude täitmisest, mille peale pöördusid Grande-Synthe kohalik omavalitsus ning Damien Carême üksikisikuna prantsuse kõrgeimasse halduskohtusse. Kohus tunnustas Grande-Synthe linna kaebeõigust, kuivõrd linn on tõsiselt ohustatud kliimamuutustest tingitud mereveetõusust, kuid tagastas linna elaniku Damien Carême üksikisikuna esitatud kaebuse. Samuti nõustus kohus menetlusse kaasama Pariisi ja Grenoble omavalitsused, kuna ka need linnad on oluliselt ohustatud kliimamuutuste riskidest.  

Kohus rõhutas, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise sihteesmärgid on valitsusele elluviimiseks kohustuslikud ning alluvad kohtulikule kontrollile.

  Kohus märkis, et kuigi Prantsusmaa on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% võrra aastaks 2030 võrreldes 1990. aasta tasemega, on riik viimastel aastatel pidevalt endale seatud "süsiniku eelarvet" ületanud ning teinud hiljuti otsuse konkreetseid kliimameetmeid leevendada. Samuti viitas kohus tulevasele EL kliimaseadusele, millega on kavas tõsta 2030. aasta kliimaeesmärki veelgi. Kohus nentis, et Pariisi kliimalepe ja kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) pole küll otsekohalduvad, kuid tugines neile siiski olulises osas, kui tõlgendas siseriiklikku ja EL õigust, mis neid leppeid ellu viib. Kohus märkis, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise sihteesmärgid on valitsusele elluviimiseks kohustuslikud ning alluvad kohtulikule kontrollile.  

Juhtumi keerukusest tulenevalt pidas kohus vajalikuks anda pooltele veel 3 kuud aega, et täiendavaid selgitusi esitada. Prantsuse valitsusel, mis just kevadel oma kliimameetmeid leevendas, tuleb nüüd kohtule selgitada, kuidas riik kavatseb 2030. aastaks seatud kliima sihteesmärgi ellu viia. Juhul, kui riik ei suuda oma tegevust põhjendada, on kohtul võimalik valitsust kohustada võtma kõik vajalikud meetmed selle sihteesmärgi elluviimiseks.  

Varasemaid pretsedendikaid kliimakohtuasju oleme kajastanud näiteks augustikuu ja jaanuarikuu uudiskirjas.

Kohtuotsuse pressiteade (ingl k)

LOODUSKAITSE

Euroopa looduskeskkonna raport: kõik 2020. a elurikkuse eesmärgid on täitmata

Euroopa Keskkonnaagentuuri raport näitab, et ühtegi Euroopa Liidu elurikkuse seisundi parandamise eesmärki ei ole suudetud täita. Et liikide ja elupaikade olukord on Euroopa Liidus paranemise asemel enamjaolt hoopis halvenenud, näitas juba 2015. aasta vahearuanne. Värskes raportis on hindamise aluseks andmed, mida liikmesriigid on ise Euroopa Liidule esitanud. 

Elupaikadest on Eestis kõige halvemas olukorras metsad, pärandkooslused ja sood, mida ähvardavad kuivendamine ja raie.

Raport toob välja Balti regioonis elupaikade ja liikide erakordselt halva kaitsestaatuse. Boreaalse regiooni arvestuses, kuhu kuulub ka Eesti, on elurikkuse seisundi paranemine võrreldes Euroopa keskmisega samuti suhteliselt kesine. Mõnes aspektis on Eesti tulemused EL-i keskmisest pisut paremad. Elupaikadest on Eestis kõige halvemas olukorras metsad, pärandkooslused ja sood, mida ähvardavad kuivendamine ja raie. Pärandkoosluste puhul esinevad probleemid alade hooldamisega. 

Arvestades Eesti Keskkonnaagentuuri andmeid praeguste kaitstavate alade suuruse kohta, peab Eesti uue eesmärgi täitmiseks kaitstavat pindala suurendama maismaal 1/3 võrra ja merel 2%.

  Et elurikkuse hävingut tulemuslikumalt peatada, on vaja uue, 2030. aastani kehtiva elurikkuse strateegia kohaselt Euroopa Liidus kaitse alla võtta 30% maismaast ja 30% merealadest. Sama meelt on Euroopa Liidu Nõukogu, rõhutades, et terved ja hästi toimivad ökosüsteemid aitaksid suurendada meie vastupanuvõimet ning ennetada uute haiguste teket ja levikut. 

Uue elurikkuse strateegia kohaselt on vaja range kaitse alla võtta nii maast kui ka merest 10%, millest Eestil on puudu veel üle 6%. Range kaitse näideteks Eestis on sihtkaitsevööndid ja loodusreservaadid. 

Euroopa Keskkonnaagentuuri raport (ingl k) 

Euroopa Keskkonnaagentuuri uudis  

Keskkonnaministeeriumi pressiteade 

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjon avaldas looduse seisundi aruande

19. oktoobril avaldas Euroopa Komisjon oma uusima hinnangu looduse seisundi kohta Euroopa Liidus, kus võetakse tähelepanu alla jätkuv surve Euroopa loodusele. Antakse põhjalik ülevaade ELi loodusalaste õigusaktidega kaitstud kõige ohustatumate liikide ja elupaikade olukorrast Euroopas. 

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Parlament: põlismetsasid tuleks tunnustada õigussubjektidena

Euroopa Parlament võttis 23. oktoobril vastu resolutsiooni ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks, milles väljendab muuhulgas veendumust, et põlismetsade ökosüsteeme tuleks tunnustada õigussubjektidena. Tegemist on märgilise avaldusega, kuivõrd traditsiooniliselt käsitleb õigus subjektidena üksnes inimesi ja juriidilisi isikuid - loodus seevastu on kui ressursikogum, objekt. Parlamendi resolutsioonis väljendatud uudset seisukohta võib näha osana n-ö loodusele õiguste andmise liikumisest, mis on viimasel aastakümnel – esiti globaalselt ja nüüd ka Euroopas – esile tõusmas (vt lähemalt augustikuu uudiskirjast).

Eeltoodud ettepanek lisati resolutsiooni juristi, keskkonnaaktivisti ja Euroopa Parlamendi liikme Marie Toussainti poolt, kes tuli hiljuti välja ka EL algatusega "Looduse õiguste tunnustamise poole Euroopas". Algatuse eesmärk on aidata kaasa rahvusvahelise dialoogi loomisele erinevate osapoolte vahel Euroopa institutsioonides, liikmesriikides ja kodanikuühiskonnas, et arutleda looduse õiguste tunnustamise võimaluste üle Euroopa Liidus. Algatuse raames on kavas 6 konverentsi-seminari, millest viimane toimus 19. novembril. Konverentsil oli üheks panelistiks ka Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve.

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee uurib võimalusi EL looduse õiguste harta kehtestamiseks liidu õigussüsteemis

Eraldi väärib tähelepanu novembri keskpaigas avaldatud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee tellimusel valminud uuring "EL looduse õiguste harta suunas" , mille eesmärk on luua raamistik looduse õiguste õiguslikuks tunnustamiseks Euroopa Liidu õigussüsteemis, mis võimaldaks senisest erinevat ning paremat inimese ja looduse läbisaamist. Uuring lahkab põhjalikult EL keskkonnaõiguse fundamentaalseid vajakajäämisi, tuginedes Euroopa keskkonnaseisundi 2020. a raportile. Viimane nõuab kiiret suunamuutust, et vältida Euroopat ohustavaid enneolematuid keskkonnaprobleeme. Uuringu põhirõhk on süsteemset muutust kaasa toova õigusliku raamistiku väljatöötamisel, mis tugineks holistilisel ja ökoloogilisel lähenemisel. Selles tõdetakse, et õigusel on potentsiaal keskkonnakriisi lahendamiseks vajalikku paradigma muutust ellu kutsuda, kuid see ei juhtu pelgalt looduse õiguste tunnustamisega, vaid vajab koos sellega ka kogu süsteemi hõlmavaid praktilisi õiguslikke hoobasid. Uuring pakub selleks välja erinevad lahendused ning esitab oma ettepanekud EL looduse õiguste harta sätetele. Seejuures nenditakse, et oluliste muutuste ellukutsumiseks ei pea harta tingimata olema õiguslikult siduv, vaid võib võtta sarnase lähenemise EL põhiõiguste hartaga, mis oli esialgu deklaratiivne, kuid omandas olulise õigusjõu praktika käigus.

Euroopa Parlamendi resolutsioon

Uuring "EL looduse õiguste harta suunas"

VESI

Euroopa Nõukogu võttis vastu ranged joogivee kvaliteedi miinimumstandardid joogiveedirektiivi muutmiseks

Euroopa Nõukogu võttis 23. oktoobril vastu seisukoha 1998. aasta joogiveedirektiivi (98/83/EÜ) ajakohastamiseks, tuginedes Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistel läbirääkimistel saavutatud kompromissile (vt lähemalt jaanuarikuu uudiskirja).  Uute normide kohaselt plaanitakse kehtestada joogiveele rangemad kvaliteedistandardid ja kulutõhus riskipõhine lähenemisviis vee kvaliteedi jälgimisele. Direktiivi uuendus viiakse läbi Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ tulemusena.

Nõukogu seisukohas käsitletakse kasvavat muret seoses vees leiduvate endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide, farmaatsiatoodete ja mikroplasti mõjuga inimeste tervisele. Probleemi leevendamiseks plaanitakse kehtestada jälgimisnimekirja mehhanism, mis võimaldab ELil dünaamiliselt ja paindlikult reageerida uutele teadmistele nende ainete ja nende mõju kohta inimeste tervisele. Samuti kehtestatakse hügieeninõuded joogiveega kokku puutuvatele materjalidele, näiteks torudele.

Järgmiseks edastatakse nõukogu seisukoht teatavaks tegemiseks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, hääletuseks keskkonnakomisjonis ja seejärel viimase sammuna hääletuseks Euroopa Parlamendi täiskogul. Direktiiv jõustub 20 päeva möödumisel selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Nõukogu pressiteade

METSANDUS

Riigikohus: metsateatiste väljastamisel tuleb järgida haldusaktide andmise nõudeid (3-20-580)

28. oktoobril tegi Riigikohus määruse, milles selgitas metsateatiste olemust ja nende vormile esitatavaid nõudeid.  Kohtuasi puudutas Märjamaa elaniku poolt vaidlustatud metsateatisi, mis olid väljastatud tema elukoha lähedal olevasse puistusse. Tekkis vaidlus ka kaebuse tähtaegsuse üle, mille kohta jõudis määruskaebus Riigikohtusse. Kuna metsateatiste kehtivus oli selleks ajaks lõppenud ja sama metsa raieks välja antud uued metsateatised, lõpetas Riigikohus menetluse. Siiski selgitas Riigikohus, et ka elektroonilises vormis haldusaktid nagu seda on metsateatised, peavad vastama haldusaktide vorminõuetele – see tähendab muu hulgas raieloa põhjendamise ja vaidlustamisviite lisamise kohustust.  Samuti tuleb raieload õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks teha kõigile isikutele, kellel on nende lubade vaidlustamiseks kaebeõigus. 

Riigikohtu lahend tähendab, et edaspidi peab Keskkonnaamet raieloa väljaandmise kaalutlused metsateatistesse arusaadaval viisil kirja panema ja raieload kõigile asjassepuutuvatele isikutele teatavaks tegema.

Kohtulahendist tulenevalt peab Keskkonnaamet oma halduspraktikat muutma ja metsaregistri ümber kujundama, et raieloa põhjendamise kohustust täitma hakata. Eestimaa Looduse Fondi hinnangul on raielubade sisuline põhjendamine eriti oluline kõrgendatud avaliku huviga aladel, samuti kaitsealade piiranguvööndites, kus Keskkonnaamet on seni metsa raiuda lubanud. Riigikohtu lahend tähendab, et edaspidi peab Keskkonnaamet raieloa väljaandmise kaalutlused metsateatistesse arusaadaval viisil kirja panema ja raieload kõigile asjassepuutuvatele isikutele teatavaks tegema. 

Riigikohtu määrus

Euroopa Komisjon rõhutab metsade tähtsust süsiniku sidujana

KÕKi 2020. aasta septembrikuu uudiskirjas oli juttu Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärkide kavast, millega plaanitakse suurendada kliimaeesmärke 55% võrra. Hiljutises intervjuus selgitas Euroopa Komisjoni kliimameetmete osakonna direktor Artur Runge-Metzger, et metsade süsiniku sidumise ülesandele hakatakse Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel senisest enam rõhku panema. Maa- ja metsakasutust kavatsetakse jälgida satelliidifotode põhjal, et saada võimalikult täpne ülevaade. 

Eesmärgiks on võetud, et metsades talletataks sama palju süsinikku nagu 1990. aastate alguses.

Eesmärgiks on võetud, et metsades talletataks sama palju süsinikku nagu 1990. aastate alguses. Süsiniku sidumise arvestuses on plaanis lugeda süsinikuheide toimunuks juba puu maharaiumisega, sõltumata sellest, kas hiljem põletatakse puu biomassina, või toodetakse sellest paberit või mööblit. Runge-Metzgeri hinnangul ei kehtestata süsiniku sidumise parandamiseks Euroopa Liidus ülempiiri metsaraiele, vaid esialgu kavandatakse näiteks ergutusmeetmeid maaomanikele, näiteks toetusi.

Euractive’ile antud intervjuu (ingl k)

JÄÄTMED

Keskkonnakomisjon arutab segaolmejäätmete ja ühekordselt kasutatavate plasttoodetega seotud küsimusi

Riigikogu keskkonnakomisjon võttis arutusele joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähendamise ja laiendatud tootjavastutuse süsteemi korraldamise võimalikud lahendused. Tartu Ülikooli tehtud uuringu põhjal peetakse ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks vajalikuks välja töötada plasttoodete koguste kvantitatiivne andmekogumise süsteem ning suurendada tootjavastutust. 

Tartu Ülikooli tehtud uuringu põhjal peetakse ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks vajalikuks välja töötada plasttoodete koguste kvantitatiivne andmekogumise süsteem ning suurendada tootjavastutust. 

Hetkel on plasttoodete koguste hindamine Eestis raskendatud, kuna andmeid saadakse turuosalistelt, mis on aga ajakulukas ega võimalda süsteemset lähenemist andmete kogumisele. Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul oleks töökindla ülevaate saamiseks vaja täiendada pakendiregistrile andmete esitamisel aruandluse korda. Tootjavastutuse suurendamiseks ja stimuleerimiseks tuleks kehtestada taaskasutuse tasuga seotud soodustus kergesti ringlusse võetavatele ja ümbertöödeldavatele materjalidele. Tulemuslik meede tarbimise vähendamisel võiks uuringute kohaselt olla ka lõpptarbijatele nähtava pakenditasu kehtestamine, mis motiveeriks tarbijat kaaluma pakendi vajalikkust ja alternatiive. 

Keskkonnakomisjon tutvus ka SEI Tallinn koostatud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu tulemustega. Selles toodi välja, et Eestis tekkivate segaolmejäätmete koostises on biolagunevaid jäätmeid 53% ja pakendijäätmeid 32% ning need näitajad on olnud samas suurusjärgus juba viimased 10 aastat. Bio- ja pakendijäätmete segaolmejäätmetest kätte saamiseks on keskkonnakomisjoni liikme Mart Võrklaeva hinnangul vaja tasustavaid lahendusi. 

Teema on tõstatatud seoses EL direktiiviga teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta ((EL) 2019/904), mis keskendub erinevalt senistest ELi jäätmeõiguse osadest vaid kitsale osale olme- ja pakendijäätmetest. Arutlusel olevad seisukohad on sisendiks ka jäätmeseaduse eelnõu menetlemisele.

 Keskkonnakomisjoni pressiteade

JAHINDUS

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon ja Euroopa Parlament hääletasid pliid sisaldava laskemoona keelustamise poolt

Keskkonnakomisjon hääletas 29. oktoobril pliid sisaldava laskemoona märgaladel kasutamine keelamise poolt. Ligi kuu aega hiljem hääletas ka pliid sisaldava laskemoona keelustamise poolt Euroopa Parlament. 

Igal aastal hukkub pliid sisaldava laskemoona tõttu 1-2 miljonit lindu, kes pole olnud jahisihtmärgiks, vaid neelanud alla looduses vedelevaid pliihaavleid.

 Plii on mürgine raskemetall, mida vaatamata selle kahjulikele mõjudele nii inimestele, lindudele-loomadele kui ka loodusele on jahipidamises ja kalastuses kasutatud aastakümneid. Igal aastal hukkub pliid sisaldava laskemoona tõttu 1-2 miljonit lindu, kes pole olnud jahisihtmärgiks, vaid neelanud alla looduses vedelevaid pliihaavleid. Samuti on inimestele, eriti lastele ohtlik pliihaavlitega tapetud lindude liha söömine. 

Keelu kehtestamiseks peavad sellele andma oma heakskiidu veel ELi liikmesriigid. 

Euractive’i artikkel (ingl k) 

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Toeta keskkonnaõiguse uudiskirja väljaandmise jätkumist!

Keskkonnaõiguse Keskus kogub sel aastal esmakordselt oma tegutsemisaja jooksul annetusi ning osaleb 1. detsembril toimuvatel annetamistalgutel. Kogume annetusi, et Eesti ainsa keskkonnaõiguse uudiskirja ilmumine saaks jätkuda. Uudiskirja ajalugu on pea sama pikk kui KÕKi ajalugu ja nii on praegu jooksmas juba uudiskirja 12. aastakäik. 

Kokku soovime koguda 4000 eurot, et saaksime kindlustada uudiskirja ilmumise uue aasta esimesel poolaastal. Samal ajal otsime aktiivselt võimalusi uudiskirja rahastusmudelit mitmekesistada ning loodame uue aasta teisest poolest alates mäel olla. 

Loe edasi »

Anneta! »

E-konverents looduse õiguste tunnustamisest Euroopas

19. novembril toimus e-konverents "Ökosüsteemidele õigusliku staatuse andmine: vaade Euroopast ja kaugemalt" ("A legal status for ecosystems: perspectives from Europe and beyond"), kus kaevuti juriidilistesse üksikasjadesse seoses looduse õigustega. Kogemusi jagati nii Kolumbiast kui ka Hollandist. Aga ka Eestist – üheks panelistiks oli Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve. 

Konverentsi saab järele vaadata SIIN.

Energiatõhususe ja taastuvenergeetika ettepanekud tuuakse idavirulastele testimiseks

Keskkonnaühendused ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus korraldasid 19. novembril veebikonverentsi, et ühiselt edasi arendada esialgseid ekspertide väljatöötatud roheideid kohaliku majandus- ja elukeskkonna tasakaalukaks edendamiseks. Arutelu tulemused panustavad maakonna arengustrateegiasse ja selle kaudu õiglase ülemineku kavasse. 

Loe edasi »