ÜLDOLULIST
Keskkonnaseadustiku üldosa muudatused tõid kaasa ka väiksemad
muudatused rakendusaktides
Seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
muudatustega muudeti jaanuaris-veebruaris ka järgmisi määruseid:
1) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a
määrus nr 134 „Kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate
tegevusalade loetelu”. Muudatustega asendati termin „kasvuhoonegaaside
heitkoguse luba (edaspidi heitkoguse luba)” terminiga „keskkonnaluba või
keskkonnakompleksluba kauplemissüsteemis osalemiseks (edaspidi
kauplemissüsteemi luba)”.
2) Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a
määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu”. Muudatuse kohaselt ei ole edaspidi enam
üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu läbiviimisel vaja
keskkonnamõju eelhinnangut. Võimalus keskkonnamõju hindamise algatamiseks jääb
siiski alles, kuna need tegevused liigitatakse nüüd muude tegevuste alla, mis
võivad teatud juhtudel kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega tuleb edaspidi
igakordselt hinnata, kas keskkonnamõju eelhinnang on vajalik või mitte, kuid
see pole enam igal juhul kohustuslik.
3) Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. aasta
määrus nr 68 „Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja välisõhu saastamisega
seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord”. Määruse uueks pealkirjaks sai „Keskkonnakaitseloa omaja
välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“. Muudatusi
tehti aruannete esitamise ja selle kontrollimise korras, samuti aruande vormis.
4) Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. aasta
määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse
heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja
aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Määruse pealkiri on
nüüdsest „Tegevuse
künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja
registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm”. Määrusega
tunnistati kehtetuks sätted, mis reguleerisid välisõhu saastamisega seotud
registreeringu aastaaruannet ja selle esitamise korda.
5) Võeti vastu keskkonnaministri 23.01.2020
määrus nr 8 „Jäätmearuande
andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ ning sama määrusega tunnistati
kehtetuks varasem määrus „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja
aruande esitamise kord“. Uuest määrusest on välja jäetud aruannete vormid ning
aruannet saab edaspidi Keskkonnaametile esitada vaid keskkonnaotsuste
infosüsteemis.
Lisaks on menetluses Keskkonnaministri 5.
aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise
kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm
ja esitamise kord“ ning keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määruse nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud
maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning
maa korrastamise akti sisu ja vorm“ muutmise eelnõu.
Esimeses olulisi sisulisi muudatusi ei plaanita, lisatakse vaid selgitavad
lõiked uute andmete lisandumise kohta, täpsustatakse määruse sõnastust ja
täiendatakse lisa 4 tabelit, samuti tehakse mõned täpsustused ja täiendused
lisa märkuste osas. Teises viiakse määrus kooskõlla maapõueseaduse muudatusega,
mille kohaselt esitatakse vastavad andmed edaspidi koos maavara kaevandamise
mahu aruandega.
Valitsuse 23.1.2020 istungi
kommenteeritud päevakord (p 3)
Vabariigi
Valitsuse 23.01.2020 määrus nr 2 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatustega“
Keskkonnaministri 28.01.2020 määrus nr 9 „Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antud keskkonnaministri määruste muutmine“
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Komisjon
plaanib uut kliimaseadustEuroopa Komisjon algatas 28. jaanuaril avaliku
arutelu ELi kliimaseaduse üle. Uue õigusaktiga muudetaks ELi 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärk õiguslikult siduvaks. Kliimaseadus on üks osa ELi nn
rohelisest leppest, millest kirjutasime pikemalt 2019. a
detsembrikuu uudiskirjas. Õigusakt loodetakse avalikustada juba märtsis
ning vastu võtta enne ÜRO novembrikuist kliimakonverentsi Glasgows.
Nn kliimaseaduse mõte on distsiplineerida
kõiki liikmesriike ja EL asutusi astuma vajalikke samme, et täita
kliimaneutraalseks olemise lubadus aastaks 2050. Ühtlasi tekib sellega ka seaduslik
alus liikmesriikide jt vastutusele võtmiseks, kui lubadusi ei peeta. Kliimaseaduse ühe eesmärgina soovitakse luua võimalus kliima-alaseid kohustusi rikkuvaid liikmesriike vastutusele võtta.
Komisjonil ja teistel poliitikakujundajatel on
seega ees tihe ajakava enne ÜRO novembrikuist Glasgow kliimakonverentsi. Kui
komisjoni kliimaseaduse ettepanek avalikustatakse märtsis, peaks parlamendi
keskkonnakomisjon selle üle hääletama juunis. Arutelu komistuskiviks võib saada
see, et enamus parlamendiliikmeid toetab aastaks 2030 kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamist 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, komisjon aga 50%
võrra ja kaalub eesmärgi tõstmist 55% -ni. Suvel peab valmima ka Komisjoni
kulude-tulude analüüs, mille põhjal saab kliimaseaduse eesmärgid ja kokkulepped
paika panna.
Tõenäoliselt on protsessi jooksul oodata
erinevate huvide kokkupõrkeid ka teistelt tasanditelt. Näiteks erinevatelt
tööstussektoritelt (sh terasetööstus), kes paluvad tõenäoliselt seadusandjalt kliimaseaduse
alusel erikohtlemist. Keskkonnaühendused omakorda nõuavad, et kliimaseadus
lähtuks teaduslikest alustest. Kliimaaktivistid nõuavad kasvuhoonegaaside
vähendamist 65%.
Climate
Action Network Europe direktori Wendel Trio sõnul on 2050. aasta arutelu
küll oluline, ent prioriteedina tuleks käsitleda hoopis 2030. aastaks seatud
eesmärke.
Euroopa Komisjon on seni keeldunud nimetamast
riike, kes pole suutnud oma 2030. a seatud eesmärkide täitmise riiklikke
energia- ja kliimakavasid õigeaegselt esitada. EL-i riigid pidid oma lõplikud
versioonid esitama 1. jaanuariks, kuid vaid veidi üle poole liikmesriikidest pidasid
tähtajast kinni. Surve suureneb veelgi, sest vahepeal ametisse asunud uus EL-i täitevvõim lubab muuta Euroopa
aastaks 2050 maailma esimeseks kliima-neutraalseks mandriks ja reastada ELi
heitkoguste vähendamise eesmärgi 40% -lt 55% -le 2030. aastaks, võrreldes 1990.
aasta tasemega. Seega tuleb riikidel järjest rohkem pingutada, et eesmärkide
seadjatega sammu pidada. Ka praegu kavandatav uus kliimaseadus järeleandmisi ei
tee.
Euractiv
kliimaportaal
ENERGEETIKA
Riigikogu arutab biokütuse nõuete paindlikumaks muutmist
Jaanuari lõpus läbis Riigikogus esimese
lugemise vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta
paindlikumaks vedelkütuste biokomponendi nõuete täitmist. Muudatused valmistas
ette majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, seletuskirja kohaselt on
probleemi esile toonud vedelkütuste müüjad. Lisaks muudatustele biokomponendi
nõude täitmise korralduses, luuakse biometaani, elektrienergia ja biokütuse
statistikaga kauplemiseks digitaalne kauplemisplatvorm. Eelnõu kohaselt ei tuleks biokütuse osakaalu tagada mitte liitri-, vaid poolaasta põhiselt.
Olulisima muudatusena näeb eelnõu ette, et kui
senini pidi iga vedelkütuse liiter sisaldama nii füüsiliselt kui statistiliselt
vähemalt 10% biokütust, siis edaspidi on arvestus mitte liitripõhine vaid
kohustus tuleb täita poolaasta jooksul müüdud kütuse kohta tervikuna. See
võimaldab seletuskirja kohaselt paremini arvestada sellega, et teatud hooajal
on biokütused odavamad ning loob eelduse selleks, et kohustused oleks võimalik
täita tarbija jaoks soodsama hinnaga (eeldusel, et kütusemüüjad soodsamaid
sisendhindu ka tarbijatele müügi hinnas kajastavad). Samuti lahendaks muudatus
mured, mis on seotud 1. põlvkonna biokütuste säilivuse ja külmakindlusega.
Teise olulise muudatusena luuakse biometaani,
elektrienergia ja biokütuse statistikaga kauplemiseks digitaalne
kauplemisplatvorm. Platvormil oleks võimalik kaubelda kogu maanteetranspordis
kasutatud biokütuse, s.h biometaani, vedela biokütuse ja elektrienergia
statistikaga ning see annaks nn statistikakaubandusest parema ja läbipaistvama
ülevaate. Täna põhineb statistikakaubandus kahepoolsetel tehingutel, millest
ülevaade sisuliselt puudub.
Suurem osa muudatusi jõustuks plaani kohaselt
juba 1. juulist, väiksemad-detailsemad muudatused ka hiljem.
Eelnõu
materjalid Riigikogu kodulehel
VESI
Oktoobris jõustunud veeseaduse rakendusaktide väljatöötamine
jätkub endiselt
Seoses 1. oktoobril vastu võetud uue veeseadusega (VeeS)
jätkub rakendusaktide väljatöötamine. Juba eelmisel aastal kinnitati ja muudeti
rida määrusi, mille kohta kirjutasime 2019. a novembrikuu
uudiskirjas.
1)
Keskkonnaministri 16.01.2020
määrus nr 6 „Veekasutuse
aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“
Määrusega
kehtestatakse veekasutuse aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord. Määrus
sätestab, et veeloa omaja esitab aruande keskkonnaotsuste infosüsteemis
aruandeaastale järgneva aasta 31.jaanuariks. Aruannet kontrollib Keskkonnaamet.
Määrus
jõustus 24. jaanuaril.
2)
Keskkonnaministri määrus „Vesiviljeluse
veekaitsenõuded, vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused
ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ (eelnõu)
Määrusega kehtestataks
vesiviljeluskasvandusele veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee
saasteainesisalduse piirväärtused ning seire nõuded. Vesiviljelus on
veeorganismide kasvatamine inimese poolt selleks loodud tingimustes, kus tootlus
ületab veekogu loodusliku tootluse. Eestis kasvatatakse lisaks kaladele ka
jõevähki ning katsetatakse karpide ja vetikate kasvatamist. Varasemalt on
vesiviljelusele rakendatud heitvee veekogusse juhtimise nõudeid. Uues
veeseaduses käsitletakse vesiviljelusest ärajuhitavat vett heitveest eraldi ja
seetõttu on vaja kehtestada eraldi määrus.
Eelnõu kohaselt on vesiviljeluskasvandus
ehitis, rajatis või seade, mis on mõeldud toodangu saamiseks suuremas mahus,
kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused sama ruumala kohta.
Vesiviljeluskasvandused jagunevad kalakasvandusteks, vähikasvandusteks,
vetikakasvandusteks, karbikasvandusteks ja muuks nimetamata kasvandusteks.
Määruse eelnõu sätestab kasvanduses veekeskkonda
lisanduvate saasteainete arvestuse alused ja saasteainete kogused. Saasteainete
all peetakse silmas eelkõige lämmastiku- ja fosforikoormust, mis algab
kalasööda lisamisega. Toitainekoormuse teke kasvanduses sõltub näiteks lisatud
sööda kogusest, sööda toitainesisaldusest, sööda lisamise kiirusest jne.
Seetõttu on üldise nõudena sätestatud, et kasvanduses kasutatava sööda
valimisel tuleb eelistada sööta, mis on väikseima keskkonnamõjuga ning tagab
loodusressursside jätkusuutliku kasutamise.
Eelnõu sätestabki, et veekeskkonda lisanduva
saasteainete arvestuse aluseks on kasvanduse söödakasutus ning annab valemid
kasvandusest veekeskkonda lisanduva fosfori ja lämmastiku koguse arvutamiseks.
Söödakasutuse kohta tuleb vesiviljeluskasvanduses pidada igapäevast arvestust.
Lisaks sätestataks eelnõukohase määrusega veel
veevõtu- ja veekäitlus- ning settekäitlusnõuded. Üldine nõue on, et
vesiviljeluskasvandust tuleb käitada nii, et selle veekasutus oleks säästlik.
Samuti tuleb kasvanduses kasutada sette eraldamiseks tehnoloogiat ja setet ei
tohi juhtida suublasse. Kasvandusest pärit sete on veeseaduse järgi orgaaniline
väetis ning sette hoidmine ja käitlemine peab toimuma selliselt, et selle
tulemusel ei saastata pinna ega põhjavett.
Määrusega kehtestataks seirenõuded, mille
kohaselt peab pädev asutus vaatama üle kalakasvandustest pärinevad heited ja
ökoloogilise mõju. Vesiviljeluskasvanduse kohustus on teha kasvandusest
väljajuhitava vee seiret ja pidada käitamispäevikut.
Määrus on kavandatud jõustuma hiljemalt
1.oktoobril 2020.
3)
Keskkonnaministri määrus „Pinnaveekogumite
nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused
ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“
(eelnõu)
Tegemist
on Keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 uue tervikteksti kehtestamisega.
Eelnõuga tehtaks uude määrusesse ka mõned uuendused. Muudetaks pinnavee
tüpoloogia ja hindamissüsteemi osa, samuti korrigeeritaks pinnaveekogumite
nimestikku ja pinnaveekogumite piire.
Pinnavee
seisundi hindamise metoodika on viimase kümne aastaga oluliselt edasi arenenud.
Eelnõuga lisataks sätted, mis peegeldavad uuenenud hindamismetoodikat.
Pinnaveekogumite seisundi korrigeeritud hindamissüsteem on tegelikult juba
kasutuses ja pärast eelnõukohase määruse jõustumist loobub Keskkonnaagentuur
pinnavee seisundi hindamisest kahe paralleelse hindamissüsteemi abil.
Eelnõukohase
määrusega kohaldataks pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudele (nt
territoriaalmerele) saasteainete piirväärtusi sarnaselt pinnaveekogumitele.
Pinnaveekogumiga hõlmamata jõgedele ja järvedele kehtestataks üldised hindamise
põhimõtted ja kirjeldataks, mida tähendab hea seisund nende veekogude jaoks.
Eelnõu
muudatustega korrigeeritaks terminite sõnastust uues veeseaduses täpsustatud
terminite järgi.
KIIRGUS
Uus riiklik arengukava võtab luubi alla radoonikiirgusest
lähtuva ohu vähendamise
Jaanuaris valmis Keskkonnaministeeriumis
kiirgusohutuse riiklik arengukava (KORAK) kuni aastani 2027. Eelmine riiklik
arengukava kehtis 2008-2017. Koos arengukavaga valmis ka radooni riiklik
tegevuskava, samuti ajakohastati radioaktiivsete jäätmete käitlemise
tegevuskava.
Arengukava üldine eesmärk on kiirgusohutuse
tagamine, ent sellel on mitmed strateegilised alameesmärgid. Näiteks soovitakse
vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohte, eelkõige puudutab
see radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuspaiga rajamist Paldiskis olevate jäätmete ohutuks ladustamiseks.
Üheks eesmärgiks on ka suurendada teadlikkust kõrgenenud looduskiirguse
allikatest ja vähendada eelkõige radoonist tingitud terviseriske. Seda eesmärki
aitavad saavutada sellised tegevused nagu Eesti pinnases radooni sisalduse
määramine; radooniohtlike alade piiritlemine; radooniohtlikel aladel asuvate
töökohtade ja üldkasutatavate ehitiste (nt koolid, maa all paiknevad töökohad)
siseruumide radoonikiirituse vähendamine. Uus arengukava näeb radooni osas ette jätkuva ohtliku gaasi leviku kaardistamise ja sellest lähtuva kiirituse vähendamise.
Radoon (Rn) on looduslik radioaktiivne
väärisgaas, mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning õhust umbes seitse korda
raskem, see tekib raadiumi radioaktiivsel lagunemisel, mis omakorda on uraani
radioaktiivse lagunemise produkt.
Kõrget radoonisisaldust võib leiduda pea
kõikjal Eestis – Eriti radooniohtlik on Põhja-Eesti, kuid ohtlikke alasid
esineb ka Kesk- ja Lõuna-Eestis. Eesti Geoloogiateenistus on aladest koostanud
täpsema ülevaate.
Inimene oma meeltega radooni ei tunne, see on ohtlik eelkõige sissehingamisel. Pikaajaline
viibimine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki
haigestumise tõenäosuse kasvu.
Tänapäevased ehitised on väga hästi tihendatud
ja kui radoon põranda kaudu hoonesse satub, ei pääse ta sealt enam lihtsasti
välja. Inimesed aga veedavad järjest enam aega siseruumides. Radooniohu
vähendamiseks saavad inimesed ise palju ära teha. Kui on teada, et kodu asub
radooniohtlikus piirkonnas, tuleks lasta radoonitaset mõõta. Keskkonnaministeeriumi
soovitusel peaksid mõõdetud saama radooniohtliku piirkonna eelkõige soklikorruse
ja esimese korruse elu- ja tööruumid.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eesti
Geoloogiateenistuse radooniriski kaart
Kiirgusseaduse muudatused kohustaksid käitajaid kiirgusdooside ületamist
senisest enam analüüsima
Riigikogu menetlusse on jõudnud Valitsuse
algatatud eelnõu, millega täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need
vastaksid nn Euratom direktiivi nõuetele. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom,
millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega
kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruar 2018.
Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust
täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.
Olulisema muudatusena tekiks kiirgustegevusloa
omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on
inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Kui praegu peab ametit üksnes teavitama
sellise juhtumi toimumisest, siis edaspidi peaks kiirgustegevusloa omanik analüüsima igat sündmust,
mille käigus on töötaja või elanik saanud kiiritada. Samuti peaks ta esitama
uurimistulemused ja teabe selle kohta, milliseid parandusmeetmeid ta kavatseb
kasutusele võtta selliste sündmuste vältimiseks. Kiirgusloa
omaniku halduskoormust see nõue ei suurendaks, kuna ka kehtiva seaduse kohaselt
peavad nad välja töötama ja rakendama
kiirgusohutuse süsteemi, mis mh sisaldab ka eespool mainitud sündmuste uurimist
ja parandusmeetmete väljatöötamist. Kui siiani tuli Keskkonnaametit lubatust suurema doosi saamisest vaid teavitada, siis eelnõu järgi tuleks iga sündmuse kohta läbi viia põhjalikum analüüs.
Eelnõu seletuskirja
kohaselt on Eestis kiirgusallikatega seotud juhtumite, kus töötaja saab
kiirgusseaduse alusel kehtestatud piirmääradest suuremat kiirgusdoosi, esinemise
tõenäosus väga väike. Enamasti on need tingitud sellest, et töötaja ise eirab
teadlikult kiirgusohutusnõudeid ning võtab mugavuse nimel riske, nt kui
meditsiinitöötaja jätab selga panemata pliipõlle või ei kasuta oma silmade
röntgenkiirguse eest kaitsmiseks kaitseprille.
Lisaks võetaks seadusesse
nõue, mis keelab kiirgustegevusloa omajal töötajatele varalise või muu
soodustuse pakkumise kiirgusohutusnõuete täitmata jätmise eest. Siin on mõeldud
näiteks olukorda, kus tööandja
soovitab töötajal kiirguskaitsevahendeid mitte kasutada, et tööprotsessi
kiirendada, ning annab selle eest töötajale näiteks vaba päeva või määrab
lisatasu.
Eelnõuga tehakse veel
teisi väiksemaid muudatusi ja täpsustusi. Näiteks täiendatakse kiirgusseadust Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise
sätetega, mille kohta seni õigusaktides nõuded puudusid. Sisuliselt tähendab
see, et Keskkonnaameti tunnustab välisriigi
kiirgustegevusloa omanikke, kes teevad Eesti Vabariigi territooriumil kiirgustöid.
Nende üle teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon.
Seaduse muudatused on
kavandatud jõustuma üldises korras, mõned osad käesoleva aasta juunist.
Valitsuse
istungite päevakord
Eelnõu
materjalid Riigikogu Eelnõude süsteemis
KALANDUS
Riigikogu menetleb eelnõu, mis püüab lahendada Peipsiääre
kalurite muresid rääbise ja tindi püügil
Riigikogu menetluses on kalapüügiseaduse
muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on täiendada kalapüügi sätteid, mis
võimaldaks Peipsi järvele kehtestada rääbise ja Peipsi tindi püügiks aastasaagi
püügivahendi kohta. Lahendus oleks analoogne sellega, mida täna kasutatakse Pärnumaal
räimepüügil kastmõrraga.
Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu.
Kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega soovitakse
Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime
kastmõrra püügil. Seal on ettevõtjal kindel kvoot püügivahendi, mitte ettevõtte
kohta. Sellisel juhul ei saa aastasaaki püügivahendist eraldi võõrandada ega
rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Võõrandada
ja rentida on võimalik rannapüügis ainult püügivahendit ning lubatud saak on
määratud vahendi juurde. Sellist püügikorraldust saab kasutada selliste
püügivahendite puhul nagu kastmõrd ja tindimõrd, mis püüavad üht peamist
sihtliiki ja marginaalselt muid liike – kastmõrraga räime ja rääbist ning
tindimõrraga Peipsi tinti. Eelnõus väljapakutav lahendus oleks analoogne Pärnumaal kastmõrraga räimepüügil kasutatavaga.
Eelnõu muudatuse kohaselt kehtestataks lubatud
tindi aastasaak sarnaselt kastmõrrale ka tindimõrrale. Samuti kehtestatakse
nõue, et kui kast- ja tindimõrdadega püütud tindi ja rääbise aastasaak on
ammendunud, tuleb püük kast- ja tindimõrdadega lõpetada. Kui kehtiv seadus näeb
ette lubatud saagi vähendamise, kui kalur on püüdnud talle kastmõrra kohta
lubatud aastasaagist rohkem kala, siis muudatusettepaneku kohaselt kohaldatakse
seda edaspidi üksnes merel püütud kala kohta. Seega edaspidi arvestataks Peipsi
järvel tindi- või kastmõrraga üle püütud Peipsi tindi või rääbise aastasaak
järgmisel aastal loale kantavast aastasaagist maha.
Eelnõu läbis 12. veebruaril Riigikogus esimese
lugemise ning saadeti arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsusele, kes arutas
eelnõud oma 20. veebruaril istungil.
Maaeluministeeriumi ettepanekul toetas valitsus eelnõud.
Eelnõu
materjalid
Maaelukomisjoni
pressiteade
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
17.03 Tasuta koolitus kohalike omavalitsuste
ametnikele: Keskkonnaalastele teabenõuetele vastamine ning avalikkuse kaasamine
keskkonnaasjades
Keskkonnaõiguse Keskus ootab kohalike omavalitsuste ametnikke koolitusele, mille sisu on Eesti ja EL õigusest tulenevad nõuded keskkonnateabe avalikustamisel ja kaasamisel keskkonnaasjadesse.
Loe edasi »
|
