RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: maakasutusõiguse puudumine ei mõjuta ehitusloa ja kasutusloa õiguspärasust (3-18-2022)
Riigikohtu
halduskolleegium selgitas 15. aprilli otsuses
tuulepargi rajamiseks vajalike lubade õiguspärasust. Kui puudub maaomaniku luba,
et tema kinnistule elektriliini rajada, ei saa ikkagi lugeda omandiõiguse
rikkumiseks ja seega õigusvastaseks liini ehitus- ja kasutusluba, sest need ei
ole otseselt seotud võõra kinnistu kasutamise õigusega.
Kaebaja on
maaomanik, kelle kinnistule kavandati tuulepargiga seotud elektriõhuliini
rajamist. Kohtuasja kolmandana isikuna kaasatud arendaja Aidu Tuulepark OÜ oli
ilma maakasutusõiguseta asunud kaebaja kinnistule elektriliini rajama.
Elektriliini hakati
paigaldama ehitusloa alusel, mille andmisesse ei olnud Lüganuse vallavalitsus
kaasanud maaomanikku, kelle kinnistul osa elektriliinist pidi paiknema. Kaasamata
jätmine kujutab endast Riigikohtu sõnutsi rikkumist, mille tõttu on õhuliini
ehitusluba õigusvastane. Ehitusluba oli aga antud varem ja seda ei olnud kohtus
vaidlustatud.
Riigikohus rõhutas
siiski, et ehitus- ega kasutusluba ei anna loaomanikule õigust kasutada võõrast
maad. Seega ei tähenda kasutusloa kehtimine, et elektriliini tohiks selle
alusel kaebaja kinnistule paigaldada. Samal põhjusel, et ehitus- ja kasutusluba
pole elektriliini rajamisel määravad, ei ole need ka õigusvastased omandiõiguse
rikkumise poolest. Riigikohus leidis, et kinnistuomaniku nõusoleku puudumine ei
anna alust keelduda kasutusloa andmisest, seega Riigikohus kasutusluba ei
tühistanud.
Kõnesolev lahend
on aga tähelepanuväärne selle poolest, et kuigi kinnistuomanikust kaebaja jäi
kohtuasjas kaotajaks, ei mõistetud temalt välja menetluskulusid kolmanda isiku,
tuulepargi arendaja kasuks. Riigikohus tõi põhjuseks, et nii kolmas isik kui ka
Lüganuse vallavalitsus olid kaebaja omandiõigusse suhtunud hoolimatult: vallavalitsus
oli jätnud kaebaja sootuks menetlusse kaasamata ja arendaja oli asunud võõrale
maale ilma maaomaniku loata elektriliini paigaldama.
Riigikohtu otsus
Riigikohus: üldplaneeringu järgsest hoonetevahelisest ehituskaugusest võib kõrvale kalduda (3-18-1901)
30. märtsil selgitas Riigikohus üldplaneeringu ülesandeid: linnaehituslikud
üksikasjade nagu ehitiste vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne,
mistõttu võib hiljem sellest kõrvale kalduda.
Tartu linnas soovis arendaja Aleksandri 8 ja 8a kruntidele ärihoone
rajada. Tartu linnavalitsus vastas eitavalt arendaja taotlusele detailplaneeringu
vastuvõtmiseks, põhjendades, et uushoonestus tuleb üldplaneeringu kohaselt
planeerida kõrvalkrundi piirist vähemalt nelja meetri kaugusele.
Riigikohtu otsus näitab, et mõnede üldplaneeringu sätete kohaldamisel on vajalik asjaolude kaalumine ja kaalutlusotsuse põhjendamine. Riigikohus leidis, et üldplaneeringus hoonetevahelise kauguse sätestus
ei ole reegel, mille kohaldamist ei oleks ühelgi juhul tarvis põhjendada või
millest erandi tegemiseks peaks esinema väga erilised asjaolud. Üldplaneeringu
eesmärk on määratleda linnaruumi arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneeringu
ülesanne on muu hulgas planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste,
maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja
haljastusnõude määramine. Selliste linnaehituslike üksikasjade nagu ehitise ja
krundipiiri vahekauguse määramine nende ülesannete hulka ei kuulu.
Riigikohtu otsus
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Liit jõudis kokkuleppele Euroopa kliimaseaduses
21. aprillil jõudsid EL
nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon Euroopa kliimaseaduses esialgsele kokkuleppele. 2030 heitmete
vähendamise eesmärgina sai ametlikult kirja 55% (neto) ning 2050 kliimaneutraalsus
eesmärk kirjutati kliimaseadusesse sisse üleeuroopalise kohustusena, mitte
igale liikmesriigile eraldikehtiva eesmärgina. Kokkuleppele jõuti ka nn Euroopa
kliimamuutuse teadusnõukogu loomises. Järgmise sammuna lähevad juunis muutmisele
olulisemad EL kliima- ja energiapoliitikat suunavad õigusaktid. Kliimaseaduse
väljatöötamise varasematest etappidest saab lugeda näiteks meie uudiskirja 2020. a veebruari, oktoobri ja 2021. a jaanuarikuu väljaannetest.
Kavandatav Euroopa kliimaseadus
seab EL-le õigusliku raamistiku kogu kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnaks,
sh vahe-eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks. Juriidilises mõttes on tegu EL määrusega,
mis tähendab, et see on liikmesriikidele tervikuna siduv ning otsekohalduv. Kliimaseadus
iseenesest annab kätte vaid kliimaeesmärkide saavutamise raamistiku, tegelik
heitmete vähendamine saavutatakse läbi olemasolevate instrumentide, nagu
heitkogustega kauplemise süsteem (ETS), jagatud kohustuse määrus (ESR) ning
LULUCF sektorit (sh maakasutus ja metsandus) reguleeriv määrus, mis kõik lähevad
lähikuudel muutmisele.
Euroopa Komisjoni enda mõjuhinnangu kohaselt tähendab kokkulepitud
55% netoeesmärk üksnes 52,8% heitmete tegelikku vähendamist võrreldes 1990a.
baasaastaga.
Aprillikuu läbirääkimiste kõige
tulisemad vaidlused peeti 2030 heitmete vähendamise eesmärgi üle. Kui Euroopa
Parlament toetas läbirääkimistel vähemalt 60% vähendamise eesmärki, siis
liikmesriigid ei olnud nõus suurema kui 55% netoheitkoguste vähendamisega. Vaidluses
jäi peale liikmesriikide tahtmine ning kliimaseadusesse sai kirja eesmärk vähendada
kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks
vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Komisjoni enda mõjuhinnangu kohaselt tähendab kokkulepitud
55% netoeesmärk üksnes 52,8% heitmete tegelikku vähendamist võrreldes 1990a.
baasaastaga. Ülejäänud 2,2% loetakse metsade ning muude looduskoosluste
poolt atmosfäärist loomulikult „seotuks“, mis tähendab, et kliimaseadusega
seatakse sidumise koguste arvestamisele konkreetne maksimumpiir (225 Mt CO2
ekvivalenti). Lisaks on läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe, et EL neto
sidumiskogust tuleb suurendada aastaks 2030 (kuni 300 Mt-ni). Selleks
muudetakse lähiajal LULUCF määrust.
Climate
Action Tracker analüüsi kohaselt peaks EL 2030 kliimaeesmärk olema
vähemalt 65% selleks, et täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi.
Keskkonnaorganisatsioonid EL 2030
heitmete vähendamise eesmärgiga rahul ei ole, kuna see ei ole kooskõlas Pariisi
kliimaleppe eesmärkidega: Climate
Action Tracker analüüsi kohaselt peaks EL 2030 kliimaeesmärk olema
vähemalt 65% selleks, et täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi.
Kliimaseadusesse seati EL-le eesmärk saavutada negatiivsed
emissioonid pärast aastat 2050..
Kuigi 2050 kliimaneutraalsuse
eesmärk kirjutati kliimaseadusesse sisse üksnes üleeuroopalise kohustusena, seati
positiivse arenguna Euroopa kliimaseadusesse EL-le eesmärk saavutada negatiivsed
emissioonid pärast aastat 2050. See tähendab, et kasvuhoonegaase tuleb
atmosfäärist siduda rohkem kui sinna paisatakse.
Kliimaseaduses ei suudetud
kokku leppida tähtajas fossiilkütuste toetuste lõpetamises EL sees. Samuti jäi seadusest
välja õigusemõistmisele juurdepääsu reguleeriv säte, mis oleks andnud kodanikele
ja vabaühendustele õiguse algatada kohtuasju asukohariigi kohtus, kui
liikmesriik ei täida EL õigusest tulenevat kohustust, mis puudutab riiklikke
energia- ja kliimakavasid ning pikaajalisi kliimastrateegiaid. Otsustavaks sai
liikmesriikide vastuseis, väites, et kuigi tegu on olulise teemaga, on seda
võimalik reguleerida ka väljaspool kliimaseadust. Juba praegu on selline õigus
tuletatav EL õiguse üldsätetest ja Euroopa Kohtu praktikast, kuid rakenduslikult
mitmes liikmesriigis selline kohtusse pöördumise võimalus siiski puudub.
ELFi kliimaeksperdi Johanna Maarja Tiik artikkel ERR-s
Euroopa Komisjoni pressiteade
Saksa konstitutsioonikohus: Saksa kliimaseadus on ebapiisav ning rikub noorte põhivabadusi
Saksa kliimaseadus jätab ebaproportsionaalselt
suure emissioonide vähendamise koorma perioodidele pärast 2030. aastat, mistõttu
rikub see noorte põhivabadusi.
29. aprillil tehtud otsuses leidis Saksa kõrgeim kohus, et kliimaseadus
ei ole piisavalt detailne selles osas, kuidas kärbitakse CO2 emissioone pärast
2030. aastaks seatud eesmärkide täitmist. Kliimaseadus jätab ebaproportsionaalselt
suure emissioonide vähendamise koorma perioodidele pärast 2030. aastat, mistõttu
rikub see noorte põhivabadusi. Tegemist on
märgilise otsusega, mille järeldused saavad olema eeskujuks teistele
kliimakaebustele üle maailma. Kohtuvaidlus sai alguse mullu veebruaris, kui grupp Saksa noori vaidlustasid
konstitutsioonikohtus Saksa siseriikliku kliimamuutuste seaduse, kuna selles sätestatud
eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone 2030. aastaks 55% võrreldes
1990. aasta tasemega on ebapiisav ning rikub nende põhiõigusi – nagu õigus
inimväärikusele, õigus elule ja kehalisele puutumatusele ning õigus elamisväärsele
keskkonnale.
Saksa konstitutsioonikohus rahuldas kaebuse osaliselt, leides, et kliimaseadus
on õigusvastane niivõrd kuivõrd see ei täpsusta, kuidas kärbitakse emissioone alates
2031. aastast. Kohus selgitas, et Saksa õigus sätestab eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus
aastaks 2050, mis on selge kohustus seadusandjale kaitsta kliimat, juhindudes
Pariisi kliimaleppest ja võttes arvesse ka tulevaste põlvkondade vajadusi. Kohtu
hinnangul rikuvad praegused kliimaseaduse meetmed kaebajate, kellest osad on praegu
veel väga noored, põhivabadusi, sest lükkavad liiga suure osa tegevustest, mida
Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks vaja teha, perioodi pärast 2030.
aastat.
Kohus märkis, et kui Saksamaa kasutab 2030. aastaks ära suurema osa oma
lubatud CO2 heitmest (nn süsiniku eelarvest), siis võib tulevasi põlvkondi
tabada tõsine vabaduste piiramine. Kohus selgitas, et põhimõtteliselt võivad
need tulevased heitmete vähendamise kohustused mõjutada kõiki vabadusi, sest
peaaegu kõik inimeste eluvaldkonnad on jätkuvalt seotud KHG emissiooniga ning seetõttu
ohustatud drastilistest piirangutest pärast 2030. aastat. Ka ei taga kohtu
hinnangul praegused Saksa kliimameetmete ajakohastamise menetlusnõuded, et riik
suudaks kliimaneutraalsuseni jõuda õigeaegselt. Kohtuotsuse kohaselt tuleb seadusandjal
viia kliimaregulatsiooni sisse vastavad muudatused 2022. aasta lõpuks.
Tegemist on järjekordse teedrajava otsusega, mille järeldused on
asjakohased ka teistele riikidele. Loe viimastest edukatest kliimakaebustest veel
veebruarikuu (2021),
augustikuu (2020)
ja jaanuarikuu
(2020) uudiskirjadest.
Saksa
konstitutsioonikohtu pressiteade (ing k)
Kohtuasja
materjalid kliimamuutuste kohtuasjade andmebaasis
LOODUSKAITSE
Värske uuring kinnitab, et hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist
Uuring näitab, et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates
2015. aastast hüppeliselt kasvanud.
Estwatchi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring “Kui hästi on hoitud
kaitsealused suure loodusväärtusega metsad? Muutused Natura 2000 võrgustikku
kuuluvate kaitsealuste metsaelupaikade raietegevuses ja raiepiirangutes” näitab,
et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates
2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Uuring kinnitas varasemat
Keskkonnaagentuuri raporti (2019) järeldust, et praegune hoiualade ja
kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist.
Ligi pool hävinud
metsaelupaikadest olid esmatähtsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad.
Uuringus leiti, et perioodil 2008–2018 hävis 1663
hektarit kaitsealuseid metsaelupaiku, millest enam kui pool aastatel 2015–2018.
Seejuures on kõige suurema löögi all kaitsealade piiranguvööndid, mille puhul
on aastatel 2008–2018 hinnatud metsakadu kokku 740,9 hektarile, mis moodustab kõigi
metsaelupaikade sama ajavahemike metsakaost 45 protsenti. Ligi pool hävinud
metsaelupaikadest olid esmatähtsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad.
Ulatuslikke raieid toimub ka siirdesoo- ja rabametsades ja soo-lehtmetsades.
Viimase Keskkonnaagentuuri raporti järgi on üheteistkümnest Natura metsaelupaigast 10
halvas või ebapiisavas seisundis. Juba toonases raportis jõuti järeldusele, et
hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade
säilimist.
Raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute
leevendamine.
Kuigi range kaitse all oleva metsa osakaal on
Eestis aastate jooksul mõnevõrra kasvanud, näitab Estwatchi ja ELFi uuring, et
raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute
leevendamine. Viimase kümne aasta jooksul on muudetud 104 metsaelupaikadega
Natura 2000 loodusala kaitset reguleerivat kaitse-eeskirja, millest 58 puhul
muudeti raiumist varasemast lihtsamaks, 12 puhul muutusid piirangud rangemaks
ja 34 ala kaitse-eeskirjas jäid raiepiirangud samaväärseks
Uuringus tõdetakse, et metsaelupaiku on ilmselt
hävinud märgatavalt rohkem, ent paraku puudub selle kohta täielik info, sest
Eestis on kaardistamata 49% Natura 2000 võrgustiku metsamaast, mille hulka
taolised elupaigad kuuluvad.
Keskkonnaministeerium selgitas Postimehele, et
"eesmärgiks ei ole võetud iga elupaiga esinemiskohta sihtkaitsevööndisse
piiritleda, väiksemad elupaigalaigud, mis on ümbritsetud majandatud aladega,
jäävad ka piiranguvöönditesse, kus üldjuhul on raie lubatud. Eelduseks on
olnud, et kaitse-eesmärkide täitmine tervikuna ei tohi ohtu sattuda. Ka nende
piiranguvööndisse jäävate elupaigalaikude suhtes on kokkulepe RMKga, et
riigimaadel nendes raieid ei teostata." Keskkonnaministeeriumi sõnutsi on
töös olevate eelnõude järgi plaanis laiendada kaitsealade pindala maismaal ligi
12 000 ha ulatuses, samuti kavandatakse uusi meetmeid looduskaitsepiirangute
kompenseerimiseks eramaadel.
Estwatchi
ja ELFi uuring
Postimehe
artikkel
Euroopa Kohus: traditsioonid ei õigusta valimatut lindude püüdmist liimi abil (C-900/19)
Euroopa Kohus leidis 17. märtsi otsuses, et lindude püüdmise viisi traditsioonilisuse
argument ei seadusta olukorda, kus kaaspüügina langevad ohvriks ka linnud,
kelle püük ei ole lubatud.
Linnudirektiivi järgi on reeglina keelatud looduslikult
esinevate lindude mis tahes tahtlik tapmine või püüdmine. Eranditeta on
keelatud lindude massilist ja valimatut püüdmist või tapmist võimaldavad püügi-
ja tapmisvahendid. Liikmesriigid võivad väikeses mahus lubada valikuliselt
teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, kui puuduvad rahuldavad
alternatiivid. Sellisel juhul peab olema sätestatud erandi tegemise aeg, koht, püügiviis
ja erandiga hõlmatud linnuliik, ning kindlaks tehtud, milline riigiasutus,
kuidas ja millised kontrollimeetmeid rakendab.
Euroopa Kohus leidis, et kui püügiviis on selline, millega püütakse tahtmatult
ka teisi linde, ei ole see ühelgi juhul kooskõlas linnudirektiiviga. Prantsusmaal oli lubatud kasutada linnuliimi selleks, et
peibutuslindudeks püüda elusalt väikesi metsalinde, eelkõige rästaliikide isendeid.
Euroopa Kohus leidis, et kui püügiviis on selline, millega püütakse tahtmatult
ka teisi linde, ei ole see ühelgi juhul kooskõlas linnudirektiiviga. Kohus asus
seisukohale, et traditsiooniline meelelahutuslikul eesmärgil peetav
metslinnujaht ei kujuta endast erandit linnudirektiiviga kehtestatud kaitsekorrast
ning isegi kui rästaste püüdmine on vajalik, siis lindude püüdmisele liimi abil
tuleb leida alternatiiv.
Eestis on lindude tapmise teemad aktuaalsed. Peale pesitsusaegse raierahu rikkumise tulemusena häiritud
lindude ja hukkuvate linnupoegade temaatika on hiljuti toimunud arenguid rändlinnujahi
valdkonnas. Eesti Ornitoloogiaühing pöördus halduskohtusse
põhjusel, et Keskkonnaamet lubas kevadist hanede ja laglede küttimist, kuna
need rändlinnud toituvad põldudel teraviljast. Ornitoloogiaühingut on kohtuasjas
siiani edu saatnud. Ühing leidis 2019. ja 2020. aasta teadusuuringutele tuginedes, et surmav
heidutus ei ole tõhusam kui põllulindude peletamine põldudelt ilma nende
tapmiseta. Ühing on varem sedastanud, et kuna kütid ei erista kaitsealuste liikide
isendeid tavalistest lindudest, siis kevadine heidutusjaht ohustab peale levinumate linnuliikide
ka väljasuremisohus liike, kelle tapmist ei ole Keskkonnaamet
lubanud. Eelviidatud uue Euroopa Kohtu lahendi valguses võib tegemist olla
kaaspüügi olukorraga, mis on linnudirektiivi järgi igal juhul lubamatu.
Euroopa Kohtu otsus
Ornitoloogiaühingu uudis
Valitsus kinnitas Tillniidu ja Mullutu-Loode kaitseala uued eeskirjad
1. mail jõustub Vabariigi Valitsuse määrus,
millega muudetakse Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskirja ning määrus,
millega luuakse Mullutu-Loode looduskaitseala. Mõlemad alad olid teataval
määral kaitse all varemgi.
Seni kujutas Rapla- ja Järvamaal asuv Tillniidu kaitseala endast väljasuremisohus
oleva väike-konnakotka ja must-toonekure püsielupaika. Kaitse-eeskirja
muudatusega liidetakse sinna hävimisohus olevad laane-, salu-, ja soovikumetsad.
Osa kaitsealast arvatakse sihtkaitsevööndisse, kus majanduslikul eesmärgil
metsaraie ei ole lubatud, ülejäänud osa lisatakse piiranguvööndisse, kus on lubatud
häilraie ja aegjärkne raie korraga kuni 2-hektarilistel lankidel.
Saaremaal asuv Mullutu-Loode looduskaitseala moodustatakse senisest
hoiualast. Hoiualade kaitsekord tuleneb otse looduskaitseseadusest
ja kaitset täpsemalt reguleerivaid kaitse-eeskirju hoiualade puhul ei koostata.
Suurem osa uuest kaitsealast arvatakse sihtkaitsevööndisse, mis tähendab, et
võrreldes senise hoiuala üldreeglitega ei saa seal enam lubada näiteks
lageraiet. Ka piiranguvööndis lubatakse vaid häil- ja aegjärkset raiet kuni 2
hektariliste lankide kaupa.
Kaitsealadel uuendusraie lubamata jätmine kujutab endast sammu loodusväärtuste
tulemuslikuma kaitse suunas.
Piiranguvööndis on looduskaitseseaduse järgi võimalik kaitse-eeskirjaga
sätestada ka uuendusraie ehk lage- ja turberaie lubamine, mida senises praktikas
on tihtilugu tehtud. Ehkki Tillniidu ja Mullutu-Loode piiranguvööndis lubatud aegjärkne
raiegi, mis seisneb langil algselt kasvava kogu metsa raiumises mõneaastase
vahega, kujutab kaitsealadel uuendusraie lubamata jätmine endast sammu loodusväärtuste
tulemuslikuma kaitse suunas.
Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskiri
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
MEREKAITSE
Nafta ümberpumpamist merel ei ole plaanis keelustada
Hoolimata Eesti Ornitoloogiaühingu vastuseisust kavatsetakse endiselt
lubada nafta laevalt laevale käitlemist merel, mitte piirduda üksnes sadamatega,
kus on olemas vajalik reostustõrjevarustus.
Erinevalt Soome seadustest aga lubatakse
edaspidigi ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimist merel, kus ei nõuta
reostustõrjevarustuse olemasolu. KÕK käsitles veebruari ja põhjalikumalt märtsi uudiskirjas ohtlike ainete käitlemise
määruse muutmist. Nimelt oli senise määrusega lubatud nafta ümberpumpamine Väinamere
hoiuala hulka kuuluval Pakri hoiualal, mille üks osa omakorda on Pakri linnuala.
Keskkonnaministeerium on esitanud Vabariigi Valitsusele eelnõu, kus ei võtnud
arvesse Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukohti. Võrreldes varasemaga keelatakse
tegevus siiski hoiualade piires ja sätestatakse, et iga kord peavad naftat
ümber pumbata soovivad isikud riskantseks tegevuseks kooskõlastust küsima
Keskkonnaametilt. Samuti on võetud plaani sarnaselt Soomega reostuste likvideerimise
rahastamiseks õlifondi loomine. Erinevalt Soome seadustest aga lubatakse
edaspidigi ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimist merel, kus ei nõuta
reostustõrjevarustuse olemasolu.
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 5. aprillil määruse muudatust. Keskkonnakomisjoni pressiteatest ei nähtu, et
võrreldes Keskkonnaministeeriumi esitatuga oleks eelnõu ümber tehtud. 26.
aprillil esitati juurdepääsupiiranguga määruse memorandum valitsuskabineti
nõupidamisele vastuvõtmiseks. Mitteavalike dokumentide pealkirjadest nähtub, et
nende hulgas on kaart merel asuvatest ankrualadest, kus lubatakse naftat
edaspidigi ümber pumbata. Lähiajal on oodata määruse vastuvõtmist.
Eelnõu menetluse materjalid
(juurdepääsupiiranguga)
Riigikogu pressiteade
Tänavu valmib Läänemere uus tegevuskava ning Eesti merestrateegia meetmekava
Eesti koos kõikide teiste Läänemere riikidega on
uuendamas mere seisundi parandamise plaane. Sellel aastal peaks valmima
Läänemere riikide mereekspertide ette valmistatud uus tegevuskava, mis aitaks
terves Läänemeres saavutada head keskkonnaseisundit. Veelgi täpsemad meetmed
üksikasjalike tegevustena on plaanis paika panna Eesti enda mereseisundi
parandamise meetmekavas, mis peaks samuti selle aasta lõpuks valmis saama.
Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund
saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega.
Läänemere uus tegevuskava keskendub inimese
tekitatud toitainete ülekülluse vähendamisele meres, mereelustiku hoidmisele,
ohtlike ainete ja mereprügi merre sattumise vähendamisele ning mere kaitse
paremale korraldamisele. Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund
saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega. Oktoobriks
valmiv uuendatud tegevuskava sihib Läänemere keskkonnaseisundi märkimisväärset
parandamist 2030. aastaks. Eestil on kavas koos teiste Läänemere riikidega
kokkuleppele jõuda umbes 200 uues meetmes ja need ka enne 2030. aastat ellu viia.
Samal ajal on ka
Euroopa Liidu liikmesriikidel jõudnud järg kätte oma merestrateegia
raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohaste meetmekavade uuendamiseks perioodiks
2022-2027, millede eesmärgiks on saavutada või säilitada mereala head
keskkonnaseisundit. Raamdirektiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel kaasajastatud
meetmekavad valmis saada 2021. aasta lõpuks ning alustada nende rakendamisega
2022. aastal. Hetkel on uute meetmete kirjeldused teadlastelt viimast lihvi
saamas. Esialgsete uute meetmete kohta saab infot Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
KeM
pressiteade
METSANDUS
Arengud metsanduse arengukava koostamisel – kokku kutsuti uus juhtkogu ning alustati KSH programmi koostamist
Keskkonnaminister Tõnis Mölder
kutsus metsanduse arengukava (MAK) koostamiseks kokku uue juhtkogu, kuhu
kuuluvad Eesti ja Helsingi ülikoolide metsanduse ja seotud valdkondade
teadlased. Tööd alustati ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja muude
oluliste mõjude hindamise programmi koostamisega, mis peaks valmima selle aasta
detsembriks. Vabariigi Valitsus ootab keskkonnaministrilt metsanduse arengukava
esitamist hiljemalt järgmise aasta septembriks.
Teadlastest kuuluvad
juhtkogusse Arne Sellin, Maie Kiisel ja Urmas Varblane Tartu Ülikoolist, Rein
Drenkhan, Henn Korjus ja Veiko Uri Eesti Maaülikoolist ning Kajar Köster
Helsingi Ülikoolist. Lisaks kuuluvad juhtkogusse Riigikantselei strateegiabüroo
nõunik Triin Reisner ja Keskkonnaministeeriumi eluslooduse valdkonna
asekantsler Marku Lamp, kes on ühtlasi ka juhtkogu esimees. Keskkonnaühendused
on uue juhtkogu koosseisu kritiseerinud. Näiteks Eestimaa Looduse Fond (ELF) toob välja, et
juhtkogus puudub metsaelustiku asjatundja, mis on elurikkuse kriisi valguses
väga tõsine puudus. Samuti ei esinda ükski teadlane juhtkogus kultuurivaldkonda,
mistõttu on oht, et kultuurilised väärtused jäävad kaalukausil nõrgemale positsioonile.
Selle aasta sihiks on seatud
MAK2030 eesmärkide ja struktuuri korrastamine nii, et see oleks valmis
järgmisel aastal algavale mõjude hindamise protsessiks.
Juhtkogul on kavas sel aastal
kolm kohtumist, millest järgmine on juunis. Enne seda täiendavad teadlased arengukava
oma ettepanekutega ja keskkonnaministeeriumil on plaan maikuus tutvustada seda
asjaomastele ministeeriumitele ja huvigruppidele. Selle aasta sihiks on seatud
MAK2030 eesmärkide ja struktuuri korrastamine nii, et see oleks valmis
järgmisel aastal algavale mõjude hindamise protsessiks.
Täpsustunud ajakava kohaselt valmib KSH programm
selle aasta 12. detsembriks, enne seda toimub septembris KSH programmi avalik
arutelu.
Keskkonnaministeerium on
sõlminud kokkuleppe, et metsanduse uue kümnendi arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja
muude oluliste mõjude hindamise programmi koostavad hanke võidu tulemusel Eesti
ettevõtted Maves OÜ, Hendrikson & Ko OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ. Tööd on
tänaseks juba alustatud ning täpsustunud ajakava kohaselt valmib KSH programm
selle aasta 12. detsembriks, enne seda toimub septembris KSH programmi avalik
arutelu. Lisaks keskkonnamõjudele on KSH raames plaanis hinnata ka teisi
valdkondi - sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku. Nimetatud programmi ja
metoodika järgi tellitakse keskkonnamõjude hindamine sh teiste valdkondade
mõjude hindamisega, mis peaks saama alguse uuest aastast. Eelmisel aastal
otsustati riskide maandamiseks mõjude hindamise protsess jagada kaheks etapiks:
esmalt otsitakse hankega mõjude hindamise programmi ehk hindamismetoodika
koostaja ning seejärel teise hankega programmi läbiviija ehk mõjude hindaja.
KeM
pressiteade – MAK juhtkogu
KeM
pressiteade – MAK KSH
Õiguskantsler: Võsastunud ala on põlluks muuta õiguslikult lihtsam kui vanema metsaga maad
Õiguskantsler selgitas 9. aprilli kirjas senise metsaala kasutusele võtmise
võimalusi põllumaana ja metsamaale ehitamist. Kui maa on metsamaana arvele
võetud, on sinna põllu rajamine ja ka ehitamine piiratud, ent siiski mitte
võimatu.
Õiguskantsler leidis, et kui omanik laseb maa võsastuda sellisel
määral, et see
vastab metsa mõistele, siis tuvastatakse mõne aja möödudes katastriüksuse
kõlvikute andmeid kontrollides mets ning maaüksus muudetakse katastris metsakõlvikuks,
lähtudes muutunud looduslikust olukorrast.
Metsa asemele põllu rajamiseks tuleb mets raadata, st raiuda maha nii,
et sinna uuel metsal kasvada ei lasta. Raadamise põhjendamiseks tuleb metsaseaduse
kohaselt leida sobiv dokument, ent õiguskantsler nendib, et pole selge,
missugune dokument see peaks olema. Teistsuguse rakenduspraktika puudumisel
saaks sobida mis tahes dokument, millega võimaldatakse maad kasutada muul
otstarbel kui metsamaana. Selliseks dokumendiks võib olla muu hulgas
hoolduskava või maareformiaegne maakatastri väljavõte, kus maa-ala oli märgitud
muu kõlvikuna, näiteks põllumaana.
Järelikult on hiljuti võsastunud põllumaale uuesti põldu rajada juriidiliselt
lihtsam kui keskealise või vana metsa asemele, kuna raadamist õigustava sobiva
dokumendi leidmine on viimasel juhul keerulisem.
Õiguskantsleri seisukoht
JÄÄTMED
Riigikogu võttis vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatuse, mis mõjutab meid kõiki
Riigikogu võttis 21. aprillil vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse
muutmise seaduse, mis toob igapäevaellu kaasa mõningaid muutusi. Neist üks
rohkelt kõneainet pakkunud ja meid kõiki puudutav nõue on, et biojäätmeid peab
kõikjal Eestis saama hiljemalt 2023. aasta lõpust tekkekohal ära anda. Samuti antakse kohalikele omavalitsustele
õigus tühjendada täitunud pakendikonteinereid ja hiljem kulu vastutajalt sisse
nõuda. Seadusemuudatusega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Liidu kolmest
direktiividest tulenevad kohustused.
Biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda hiljemalt 2023. aasta lõpust.Biojäätmete liigiti kogumine on küll olnud kohustuslik ka varem, kuid
seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust
või on seda teinud vaid alates teatava arvu korteritega majade puhul. Seetõttu
satub liiga palju biojäätmeid näiteks pakendi hulka, mis omakorda muudab
keeruliseks taaskasutuse või ringlusesse saatmise. Nüüd on seaduses kirjas, et
biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda hiljemalt 2023. aasta lõpust.
Kohalikud omavalitsused saavad õiguse täitunud pakendikonteinerid
tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda.
Seoses pakendikonteineritega, mis on praegu tihtilugu ületäitunud,
saavad nüüd kohalikud omavalitsused õiguse niisugused pakendikonteinerid
tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. Enne, kui omavalitsus
konteinerit tühjendab või selle ümbrusest pakendijäätmete äraveo korraldab,
tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile võimalus kohustuste täitmiseks.
Hiljemalt 2025. aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama oma
territooriumil ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise.
Pakendivaldkonnas tekib pakendiettevõtjatel võimalus
vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ja
siirupi pakenditele.
Oluline osa muudatustest keskendub laiendatud tootjavastutuse nõuete
täpsustamisele ja täiendamisele. Kehtestatakse enesekontrollisüsteemi kohustus
pakendiettevõtjatele, taaskasutusorganisatsioonidele, probleemtoodete tootjatele
ja tootjate ühendustele, kuid leevendatakse pakendiettevõtjate kohustusi seoses
audiitorkontrolliga. Pakendivaldkonnas tekib pakendiettevõtjatel võimalus
vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ja
siirupi pakenditele.
Edaspidi saab paindlikumalt otsustada selle üle, kas jäätmekäitluses on toimunud jäätmete
lakkamine ning neist saanud toode.
Seadusemuudatus kohustab teatud ettevõtteid esitama Euroopa
Kemikaaliameti andmebaasi teavet oma toodetest, milles sisaldub väga ohtlikke
aineid kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi. Seeläbi jõuab teave toodetes
sisalduvatest väga ohtlikest ainetest ka jäätmekäitlejateni. Veel saab edaspidi
paindlikumalt otsustada selle üle, kas jäätmekäitluses on toimunud jäätmete
lakkamine ning neist saanud toode. Karmistatakse ka erinevate jäätmerikkumiste
maksimaalseid trahvimäärasid, et tagada karistuste proportsionaalsus rikkumiste
tõsidusega.
Seadusemuudatusega seatakse olmejäätmete ringlussevõtule järgmiseks 15
aastaks uued, ambitsioonikamad eesmärgid. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete
ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini,
aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse
võtta juba 65 protsenti. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete
ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70 protsendini. Samuti
seatakse piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele.
Aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni
üldkogusest. 2019. aastal ladestati 17% olmejäätmetest.
Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt on need muudatused alles
esimene etapp. Järgmiste sammudena tulevad arutluse alla plasti kasutamise
vähendamine ja pakendivaldkonna arendamine.
KeM
pressiteade seadusemuudatuse vastuvõtmise kohta KeM
pressiteade seaduseelnõu kohta
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Tiina Georg: Keskkonnaotsustes saab osaleda tihti vaid kohtu kaudu
KÕKi jurist Tiina Georg kirjutab Sirbis, kuidas keskkonnaorganisatsioonide
kaasamine keskkonnaotsustesse on hoogustunud, kuid kahjuks on harva sisuline
ning tõhusad osalemisvõimalused annavad end oodata.
Loe
lähemalt
Riigikogus arutati ambitsioonikate kliimaplaanide võimalusi ja takistusi
15. aprillil arutati Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena
kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkuse ja tähtaja üle Eestis. Kõneks tulid
ka konkreetsemad probleemid ja vajadused näiteks transpordi-, energia- ja
metsandussektoris ning lahenduste otsimisel rõhutati tervikpildi olulisust.
Arutelu oli ajendatud rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”,
millega soovitakse riigilt kiiremat tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks
teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.
Peaettekandega esines Riigikogus rahvaalgatuse eestkõneleja Eesti Rohelise
Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser.
Loe
lähemalt
|