ÜLDOLULIST
Riigikogu kiitis heaks Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ
Tegemist
on esimese siseriikliku arengudokumendiga, mis seab Eestile kohustuse saavutada
kliimaneutraalsus aastaks 2050.
Riigikogu võttis 12. mail vastu strateegia ˮEesti 2035ˮ,
millega seatakse Eesti riigile ja rahvale järgmiseks viieteistkümneks aastaks
viis strateegilist sihti ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud
muutused. Keskkonnateemadega seotud olulisima sihina seisab strateegias:
aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja
majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas
elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid
mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Tegemist
on esimese siseriikliku arengudokumendiga, mis seab Eestile kohustuse saavutada
kliimaneutraalsus aastaks 2050.
"Eesti 2035" sihid on kokku lepitud 2018-2020 aastate jooksul
üle Eesti toimunud aruteludel ning arvamuskorje põhjal (koosloomes on oma
panuse andnud peaaegu 17 000 inimest). Strateegilised sihid on aluseks
riigi strateegiliste valikute tegemisel ja nende elluviimisse panustavad kõik
Eesti strateegilised arengudokumendid. Samuti arvestatakse neid riigi eelarvestrateegias
ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel. Strateegia kohaselt on sihtideni
jõudmiseks vaja arvestada Eesti arenguvajaduste, üleilmsete suundumuste,
Euroopa Liidu poliitikaraamistiku ning üleilmsete säästva arengu eesmärkidega.
29. aprillil valitsuse poolt heaks kiidetud
tegevuskavas
„Eesti 2035“ elluviimiseks on seatud 2035. aasta eesmärgiks
vähendada KHG netoheidet (sh LULUCF) 8 mln tonnini CO2 ekv, mis tähendab ligi
43% vähendamist võrreldes 2019. a tasemega (mis oli 14 mln t CO2 ekv sh LULUCF).
"Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sihtide
saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgitakse omavahel seostatavate
mõõdikutega. Keskkonnaga seotud mõõdikuteks on võetud kasvuhoonegaaside
netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor) ning Eesti koht üleilmses
säästva arengu eesmärkide indeksis. 29. aprillil valitsuse poolt heaks kiidetud
tegevuskavas
„Eesti 2035“ elluviimiseks on kliimaga seoses seatud 2035. aasta eesmärgiks
vähendada KHG netoheidet (sh LULUCF) 8 mln tonnini CO2 ekv, mis tähendab ligi
43% vähendamist võrreldes 2019. a tasemega (mis oli 14 mln t CO2 ekv sh LULUCF).
Seejuures peaks 2035. aastaks olema taastuvenergia osakaal energia summaarses
lõpptarbimisest suurem kui 55%, vrd 2019. a oli see 31.9%. Eesti koht üleilmses
säästva arengu eesmärkide indeksis peab jääma samaks või olema väiksem kui 10,
mis oli 2020. aastal. Strateegia „Eesti
2035“
Valitsuse
tegevuskava
Ministeeriumite juhtkonnaliikmed hakkavad avaldama lobistidega kohtumise teavet ning pärast ametist lahkumist hoiduma kohesest lobitööst sama asutuse suhtes
Vabariigi Valitsus kiitis 5. mail heaks lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. Hea
tava järgimisega kaasnevad valitsusasutuste juhtidele ja nende asetäitjatele
eelkõige aruandekohustus ning piirangud kingituste vastuvõtmise ja endiste
ametnike lobitöö kohta.
Ametiisik peab
hoiduma vähemalt aasta jooksul lobitööst ametiasutuse suhtes, kus ta enne teenistuses
oli. Juhistega ei ole kooskõlas, kui ametnik nõustub seadusemuudatuse eel
kohtuma vaid enda seisukohta toetava huvirühmaga. Lobistidega kohtuvad
ametnikud peavad vähemalt kord kvartalis avaldama nende kohtumiste kohta
teavet. Hea tavaga ei ole kooskõlas, kui ametiisik läheb ametist lahkudes aasta
jooksul tööle lobisti või selle esindatava juurde, kelle suhtes ta viimasel aastal
ametis olles vahetult otsuse
tegi, millega kaasneb eelis või soodustus üksnes lobistile või tema esindatavale.
Hea tava selgituste kohaselt hoitakse selle piiranguga ära näiteks olukordi,
kus ametiisik saab lobisti huvide seismise eest vastutasuks hilisema töökoha
lobisti juures. Samuti peab ametiisik hoiduma vähemalt aasta jooksul lobitööst ametiasutuse
suhtes, kus ta enne teenistuses oli.
Heast tavast kinnipidamiseks ei saa Keskkonnaministeeriumi ametnikud enam
astuda eelkäijate rada pidi: näiteks ministeeriumi kantsler asus 2018. aastal ametist
lahkudes lühikese aja jooksul tööle Eesti Erametsaliidu tegevjuhiks, kus ta ka aasta
jooksul pärast kantslerikohalt lahkumist sama ministeeriumi ja selle allasutuste
suhtes lobitööd tegi: sealhulgas esitas erametsaliidu esindajana ettepanekuid kalakotka kaitse tegevuskava muutmiseks,
tegutses metsanduse arengukava (MAK) töögrupis ja
esitas Keskkonnaministeeriumile seisukohti raierahu kohta. Keskkonnaministeeriumi
ametnikud on alustanud lobistidega kohtumise ülesmärkimist ja teave
avalikustatakse 30. juunil ministeeriumi veebilehel.Keskkonnaministeerium kirjutab, et ministeeriumi
ametnikud on alustanud lobistidega kohtumise ülesmärkimist ja teave
avalikustatakse 30. juunil ministeeriumi veebilehel. Järelikult on sestsaati
võimalik igaühel näha, missugused äriühingud, ettevõtjate liidud, erialaliidud ja
keskkonnaorganisatsioonid või nende esindajad on Keskkonnaministeeriumiga
suhelnud.
Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi (3-17-2013)
Riigikohus leidis 26. mai otsuses, et tuuleenergia arendamise kasuks
räägib oluline avalik huvi ja nii riigiasutustel kui ka kohalikul omavalitsusel
tuleb teha mõistlikke pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud
tuulepargi rajamine oleks võimalik.
Kohtusse jõudnud vaidlus puudutab Lavassaare turbamaardlas asuvat 892
hektari suurust maa-ala, mis sobib Pärnu maakonnaplaneeringu ja endise Sauga
valla üldplaneeringu järgi tuulepargi rajamiseks. Samas on planeeringutes
märgitud, et elektrituulikud on võimalik sinna püstitada alles pärast maavara
ammendamist. Eurowind OÜ ja Nelja Energia AS taotlesid 2017. aastal vallalt
projekteerimistingimusi, et ehitada turbamaardla alale Elbu ja Nurme rappa
tuulepark. Vald lükkas aga taotlused tagasi, sest maa-amet ja keskkonnaamet
jätsid need kooskõlastamata. Ametid selgitasid, et riigimaal asuvatel
kinnistutel toimub parajasti turba kaevandamine ning tuulikute püstitamine
võiks halvendada juurdepääsu maavarale ja selle säilimist. Samuti vaidlesid
tuulepargi rajamisele vastu kaks kaevandusfirmat, sest praeguse tehnoloogia
järgi kaevandatakse turvast korraga tervel tootmisväljakul ja maavara väljamine
kestab rabades veel aastakümneid. OÜ Eurowind vaidlustas valla korralduse
halduskohtus.
Riigikohus leidis, et kui
planeeringutes on ette nähtud turbaalale tuulepargi rajamine, siis tuleb
projekteerimistingimuste andmise üle otsustades teha kõik mõistlikult võimalik,
et see plaan saaks teoks.
Haldus- ja ringkonnakohus jätsid OÜ Eurowind kaebuse rahuldamata, kuid Riigikohus
tühistas 26. mail varasemad otsused ja kohustas Tori valda – mis on Sauga valla
õigusjärglane – taotlust uuesti läbi vaatama. Kolleegium leidis, et vastustajad on teinud
kaalutlusvea ning rikkunud uurimispõhimõtet. Riigikohus rõhutas, et kui
planeeringutes on ette nähtud turbaalale tuulepargi rajamine, siis tuleb
projekteerimistingimuste andmise üle otsustades teha kõik mõistlikult võimalik,
et see plaan saaks teoks. See kohustus laieneb nii kohalikule omavalitsusele
kui ka haldusmenetlusse kaasatud keskkonnaametile ja maa-ametile. Riigikohus
pidas tähtsaks, et nii tuuleenergia tootmise kui ka seni kasutusele võetud
turbaalade ammendamise poolt räägib oluline avalik huvi. Rabade edasist
kuivendamist tuleks vältida ning jätkata kaevandamist juba kasutusele võetud
turbaaladel. Tuuleenergia tootmisvõimalusi kaaludes peab arvestama ka riigi
seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Vastustajad ei ole välja
selgitanud, kas oleks võimalik leida neid eesmärke paremini tasakaalustav
lahendus kui tuulepargi rajamine alles aastakümnete pärast.
Seejuures võib Riigikohtu hinnangul avalikke huve kõige paremini
teenida lahendus, mille puhul mõlemad tegevused toimuvad ühel ajal samas kohas,
mistõttu tuleks lähemalt uurida, kas tehnilised lahendused seda võimaldavad. Kolleegium
märkis ka, et projekteerimistingimused kehtivad igaühe, mitte üksnes nende
taotleja suhtes. Seega võiksid need anda raamistiku läbirääkimiste pidamiseks
igale arendajale. Kuivõrd arendusala paikneb riigi maal, on ehitusõiguse
saamisel otsustav see, milline ettevõtja omandab maakasutusõiguse.
Riigikohtu
otsus
ERR
uudis
Õiguskantsleri arvamus väärtusliku põllumaa kaitse eelnõu kohta
13. mail esitas õiguskantsler arvamuse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse
(MPKS) eelnõu kohta, mis 11. mail riigikogus esimese lugemise läbis.
Õiguskantsler: Eelnõus väljapakutud lahendused ei jäta
omavalitsusele väärtusliku põllumaa osas erilist otsustusruumi, mistõttu on
vähetõenäoline, et KOV-i planeerimisvõimu riive võiks sellistel tingimustel
olla proportsionaalne.
Eelnõu on riigikogus topanud juba aastaid. Viimati oli see riigikogus menetluses
2018-2019, mil esimesest lugemisest kaugemale ei jõutud. Jaanuaris 2021 võttis
Riigikogu menetlusse uue eelnõu 309 SE, mille eesmärgiks oli
samuti MPKS-i ja sellega seonduvate seaduste muutmine. Õiguskantsler esitas
selle kohta oma arvamuse, leides et eelnõu näeb väärtusliku põllumaa kaitse
ette nii, et KOV peab eelnõus sätestatud kriteeriumitele vastavat maad
üldplaneeringus kindlal moel kaitsma. Õiguskantsler tõi välja, et keskseks
küsimuseks antud asjas on see, kas piirang on universaalne ja kohustuslik või
kohaldatakse seda kaalumise tulemusena ja üksikjuhtumit silmas pidades ning sellele
parimat lahendust otsides. Eelnõus väljapakutud lahendused ei jäta
omavalitsusele väärtusliku põllumaa osas erilist otsustusruumi, mistõttu on
vähetõenäoline, et KOV-i planeerimisvõimu riive võiks sellistel tingimustel
olla proportsionaalne.
Seadusest tulenevate piirangute vahetu ülekandumine planeeringusse
tähendaks ka omandiõiguse piiranguid maaomanikele, mis võivad olla
ebaproportsionaalsed kuna ei arvesta üksikjuhtumi asjaoludega. Õiguskantsler
rõhutas veelkord oma varasemas arvamuses
välja toodud seisukohta, et kehtiv planeerimisseadus näeb juba väärtusliku
põllumaa kaitse ette. Konkreetse planeeringulahenduse kohustusliku ettekirjutuse
asemel võiks piisata seaduses väärtusliku põllumaa mõistelisest määratlemisest
ning selle kaitse põhimõtete sätestamisest, millega KOV peab planeeringut
koostades arvestama. Kui Riigikogu peab vajalikuks veel mingit täiendavat
võimalust, et KOV-de planeerimiskaalutlusi ja lahendusi kontrollida ning
vajadusel vaidlustada, on võimalik seadusega pädevale asutusele anda protesti
esitamise õigus.
Keskkonnaühendused: eelnõu ei täida eesmärki kaitsta mulla
tervist, vaid soodustab hoopiski eesmärgile vastupidiselt erosiooni,
intensiivset kasutust ning mullaelustiku vaesumist.
Eelnõule 309 SE esitas oma arvamuse ka Eesti
Keskkonnaühenduste Koda, kes leidis, et eelnõu ei täida eesmärki kaitsta mulla
tervist, vaid soodustab hoopiski eesmärgile vastupidiselt erosiooni,
intensiivset kasutust ning mullaelustiku vaesumist. Koja hinnangul võib eelnõu
põlistada ligikaudu 65-70% Eesti põldude väga ühetaolise kasutuse, kuivõrd
keelatakse maastikuelementide rajamine, mitmekesiste põllumajanduspraktikate,
nt agrometsanduse rakendamine ja maa pikemalt sööti jätmine. Sellised meetmed on täielikus vastuolus nii Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava kui ka Euroopa Liidu põllumajanduse ja looduskaitse
eesmärkidega.
Nii õiguskantsler kui Eesti Keskkonnaühenduste Koda kinnitasid oma
arvamustes väärtusliku põllumaa kaitse olulisust, kuid leidsid, et eelnõus
planeeritavad meetmed oma praegusel kujul ei ole selleks sobilikud, tuues kaasa
võimalikud põhiõiguste riived ning ohustades elurikkuse ja maastikulise
mitmekesisuse säilimist ja suurendamist.
Õiguskantsleri
arvamus
Keskkonnaühenduste
arvamus
Riigikohtus tühistatud Rail Balticu raudteetrassile pakuti välja uued koridorid
Riigikohus tühistas mullu kevadel osaliselt Rail Balticu Pärnu
maakonnaplaneeringu põhjusel, et planeeringu koostajad on jätnud Rail Balticu
trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt
tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega (vt lähemalt 2020.
juunikuu uudiskirja). Tulenevalt Riigikohtu otsusest otsustati uuendada
Rail Balticu maakonnaplaneeringut ja keskkonna strateegilist hindamist. Uuendamine
puudutab umbes 40-kilomeetrist lõiku Pärnu ja Eesti-Läti piiri vahelisel alal.
Nüüdseks on välja pakutud kolm erinevat teekoridori, mida saab omavahel
sobitada kuut moodi. Üks võimalus on, et Rabakülast sõidab rong üle
Uulu–Soometsa–Häädemeeste tee lääne suunas, kulgeb seda teed pidi alla Võidu
poole ja ühineb enne Massiarut senise kokkuleppelise teega. Teine versioon on
jätkata kunagises teekoridoris, kuid Luitemaa linnukaitseala ümbert viia
raudtee ida poolt mööda ja jätkata taas vanas koridoris. Kolmas variant on, et
Reiust suundub raudtee üle Surju-Seljametsa tee ja kulgeb kumeralt ümber Luitemaa,
seejärel läbib Laiksaare ja Nepste küla, suundudes siis seni kokku lepitud
teekoridori.
Rail Balticu maakonnaplaneeringu uuenduste avalik väljapanek toimub
selle aasta juulis-augustis ning avalik arutelu septembris. Kava kohaselt
kehtestatakse uus maakonnaplaneering novembris 2022.
MKM
uudis
Postimehe
artikkel
KLIIMAMUUTUS
Muudetakse energiamajanduse korralduse seadust ja biokütuste säästlikkuse nõudeid
Vabariigi Valitsus arutas 29.
aprilli istungil muu hulgas energiamajanduse korralduse seaduse muutmist. Muudatusega
seatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks valdkondade kaupa eesmärke. Seaduseelnõu eesmärk on taastuvenergia
direktiivi (direktiivi (EL) 2018/2001) Eesti õigusesse ülevõtmine, et suurendada
taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate
ja -tarbijate hulgas.
Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada
sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende
arvutamise põhimõtted (sh päritolutunnistuste temaatika); enda jaoks taastuvast
energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine (sh
planeeringud, haldus-ja loamenetlused); biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.
Direktiivis seatakse eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia
vähemalt 32%-line osakaal
Euroopa Liidu summaarses
energia lõpptarbimises, millele
peavad kaasa aitama kõik liikmesriigid: Eestil on eraldi eesmärgid seatud elektrienergia,
soojusenergia ning maantee- ja raudteetranspordil kasutatava energia kohta,
millest saab lähemalt lugeda seaduseelnõu
seletuskirjast.
Uue määruse siht on vältida olukorda, kus kütust toodetakse sööda- ja
söögikultuuridest nagu näiteks teravili ning kus kütuse tootmiseks kasutatakse väärtuslikku
tooret, mis ei koosne jäätmetest ega jääkidest.
Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid on parasjagu muutmisel keskkonnaministri määruse
muutmise
kaudu. Uue määruse siht on vältida olukorda, kus kütust toodetakse sööda- ja
söögikultuuridest nagu näiteks teravili ning kus kütuse tootmiseks kasutatakse väärtuslikku
tooret, mis ei koosne jäätmetest ega jääkidest. Riske, mis kaasnevad, kui
kasutada metsa biomassina, on välja toodud näiteks Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) raportis.
Raporti kohaselt on nõudlus puitbiomassi järele põhjustanud Eestis ja Lätis
looduskaitsealade, sh Natura 2000 metsaelupaikade hävitamist.
Taastuvenergia direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud
hiljemalt 30. juuniks.
Taastuvenergia direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud
hiljemalt 30. juuniks. Taastuvenergia osakaalu ja biomassi säästlikkuse nõuded
mõjutavad mitmesuguseid ettevõtjaid, kel võib vastavalt riigisisestele
eesmärkidele olla vajalik oma tegevust taastuvenergia suurema osakaalu
saavutamiseks ümber korraldada. Ühtlasi puudutavad muudatused avalikkust ja
keskkonnaorganisatsioone, kes tegelevad biomassiks kasutatava toorme keskkonnasäästlikkuse
küsimustega.
Valitsuse
29.4 istungi kommenteeritud päevakord
Energiamajanduse
korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Biokütuste
säästlikkuse määruse muutmise teave eelnõude infosüsteemis
VESI
Veeseaduse muudatustega on kavas kärpida bürokraatiat
Mai alguses võttis riigikogu menetlusse seaduseelnõu 381 SE veeseaduse (VeeS) muutmiseks,
millele valitsus 22. aprilli istungil heakskiidu andis. VeeS muutmisega
soovitakse vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, täpsustada
veekogu mõistet ning muuta selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud
piirangud.
Kui riigikogu muudatused vastu võtab, kaotatakse VeeS-st vedelsõnniku laotamisplaani
ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus.
Kui riigikogu muudatused vastu võtab, kaotatakse VeeS-st vedelsõnniku laotamisplaani
ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Seadusemuudatusega
täpsustatakse ka suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel reovee
kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib ühiskanalisatsiooni
jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata, kui sellega ei kaasne
keskkonnale tulu või selle rajamine on liiga kulukas.
Eelnõu täpsustab veekogu tüüpide avatud loetelu - lisatud on paadikanal ja märgitud, et veekogu osa on ka vooluveekogul asuv paisjärv. Õigusselguse huvides märgitakse tehisjärv ka loetelus järve termini osana.
Eelnõu täpsustab ka veekogu terminit, tagamaks mõistest ühtlasem
arusaamine ning seeläbi seaduse ühetaoline rakendamine.Veekogu määratlemine veeseaduses on oluline, sest sellega määratakse, millistel juhtudel kehtivad veekogu kasutamise nõuded, sh veeloa või registreeringu nõue, ja keskkonnakaitsemeetmed. Veekogu mõistest sõltub ka see, millistele veekogudele rakenduvad veekaitsevööndi nõuded. Veekogu tüüpide avatud loetelu on täpsustatud - lisatud on paadikanal ja märgitud, et veekogu osa on ka vooluveekogul asuv paisjärv. Õigusselguse huvides märgitakse tehisjärv ka loetelus järve termini osana. Lisaks tahetakse muuta veekogust
sette eemaldamiseks loa taotlemise korda – edaspidi piisab selleks Keskkonnaametist
registreeringu küsimisest. Veel ühe muudatusena läheb nitraaditundliku ala
määramise õigus Vabariigi Valitsuselt üle keskkonnaministrile.
Keskkonnaministeeriumi
uudis Eelnõu materjalid eelnõude infosüsteemis
MEREKAITSE
Nafta ümberpumpamine kavatsetakse sisemerel keelata, avamerel keelustamine pole veel selge
Riigikogu ja Keskkonnaministeerium tegelevad merekeskkonnale ohtu kujutava
nafta ümberpumpamise küsimustega, millest oli juttu KÕKi aprillikuu uudiskirjas. Vahepeal on riigikogu seda suurt
avalikku huvi äratavat küsimust arutanud: nüüd võidakse nafta ümberpumpamine
viia sadamatesse, kus on olemas reostustõrjevarustus.
Eesti territooriumi osaks olev meri jaguneb sisemereks, majandusvööndiks
ja territoriaalmereks. Nafta ümberpumpamisest huvitatud äriühingute esindajad
on avaldanud varasema eelnõu märkustes, et majandusvööndis ja
territoriaalmeres (avamerel) nafta ümberpumpamine oleks keskkonnale veel ohtlikum.
Keskkonnaministeerium aga märgib oma pressiteates, et Eesti tohib ümberpumpamist keelata
vaid sisemerel.
Üks võimalus oleks
nafta ümberpumpamine viia sisemerest Eesti territoriaalmerre, aga see on seotud
veel suurema keskkonnaohuga.Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tõi välja,
et Eesti sisevetes ohtlike ainete laevalt laevale laadimisega on loodud väga
suured eelised teatud ettevõtjatele ja need konkurentsieelised tulevad
keskkonnaohutuse arvelt. Komisjon nimetas nafta ümberpumpamist ülimalt
keskkonnaohtlikuks tegevuseks ja märkis, et sellesse on väga kriitiliselt
suhtunud paljud organisatsioonid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti
Ornitoloogiaühing, Tallinna Sadam, Meremeeste Ametiühing, Politsei- ja
Piirivalveamet, Laevajuhtide Liit, samuti Tallinna linn ning kohalikud elanikud
piirkondadest, mille lähedal niisugune ümberpumpamine on toimunud. Komisjoni
istungil selgus, et üks võimalus oleks nafta ümberpumpamine viia sisemerest Eesti
territoriaalmerre, aga see on seotud veel suurema keskkonnaohuga ja Eestil tuleks
sel juhul suurendada reostuse likvideerimise võimekust.
17. mail arutati riigikogus ohtlike ainete ümberpumpamise sadamasse viimise rahvaalgatust.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender möönis Tallinna lahes ohtlike
ainete laevalt laevale laadimise probleemsust.
Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on uus valitsuse määruse eelnõu
ettevalmistamisel ja läheb lähemal ajal kooskõlastusringile. Siis on oodata
selgust küsimuses, kas avamerel jääb ohtlike ainete ümberpumpamine lubatuks või
hakatakse seda lubama vaid reostustõrjevalmidusega sadamates.
Riigikogu pressiteade korruptsioonivastase erikomisjoni leidude
kohta
Keskkonnaministeeriumi pressiteade nafta ümberpumpamise keelamise
kohta sisemerel
METSANDUS
Tallinna Ringkonnakohus peatas raieloa kehtivuse lindude pesitsusajaks (3-20-2652)
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium peatas 29.
aprilli määrusega Märjamaa metsapargi kohtuasjas kahel metsaeraldisel esialgse
õiguskaitse korras raieloa kehtivuse põhjendusega, et alal pesitsevad
eelduslikult linnud. Kohus ei pidanud vajalikuks uurida, kui palju ja mis liiki
linde seal pesitseb.
Märtsikuises eelotsuses
leidis ka Euroopa Kohus, et linnudirektiivi
artiklite 1 ja 5 kohaselt tuleb kaitsta kõiki linde pesitsusaegse tapmise, häirimise
ning linnumunade ja -pesade hävitamise eest. Sellest otsusest kirjutas lähemalt
KÕK märtsikuu uudiskirjas.
Keskkonnaamet on edasi arendanud halduspraktikat, peatades lindude
pesitsemise ajal toimuvaid metsaraieid varasemast enam. Keskkonnaamet
põhjendab muutust ülalnimetatud ringkonnakohtu lahendi, ülalviidatud
Euroopa Kohtu lahendi, linnudirektiivi, õiguskantsleri
2019. aasta seisukoha ning kevadsuviste raiete mõju-uuringutega. Halduspraktika
areng näitab, et nüüdsest hakatakse lindude pesitsusrahu osas looduskaitseseadusest
kinnipidamist senisest enam kontrollima.
KÕK selgitab, et looduskaitseseaduses on sarnane säte nagu linnudirektiivis.
Nii nagu kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, on ka Eestil kohustus tagada, et
eelkõige pesitsusajal linde ei tapetaks, häiritaks, linnumune ega -pesi ei hävitataks.
Linnudirektiiviga kohustusliku tulemuse (lindude pesitsusaegsest tapmisest ja
häirimisest hoidumise) võib liikmesriik saavutada põhimõtteliselt mis tahes
meetmetega, aga Keskkonnaametil oleks ülemäärase halduskoormuse vältimiseks otstarbekas
reguleerida raieks lubatud ajavahemikku näiteks raieloa kõrvaltingimuses,
samuti teavitada üldsust pesitsusaegsest raiekeelust senisest konkreetsemal
viisil.
Tallinna
Ringkonnakohtu määrus
Postimehe
artikkel
Järgmisest aastast vähendatakse RMK-le seatavat dividendiootust, raiemahtusid seni vähendatud ei ole
Vabariigi Valitsus otsustas eelarvestrateegias vähendada Riigimetsa Majandamise
Keskuselt (RMK-lt) eeldatavaid dividende. Keskkonnaministeeriumi
andmetel ootab 2021. aastal valitsus RMK majandustegevuse kasumist
jagatavaid dividende üle 33 miljoni euro, 2022. aastal ligi 26 miljonit eurot
ja alates 2023. aastast 16 miljonit eurot. Postimehe
andmetel ei ole otsustatud RMK poolt majandatava riigimetsa raiemahtusid
vähendada, vaid dividendidest üle jääva RMK kasumi eest hakatakse hooldama
rohkem teid, radu ja rajatisi. Keskkonnaminister
Tõnis Mölderi sõnul tuleks raiemahtude vähendamisse puutuvalt Keskkonnaministeeriumi ja RMK nõukogu
vahelistes läbirääkimistes saavutada tulemus hiljemalt sügisel.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Postimehe
artikkel
JÄÄTMED
Jõustus jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus
15.mail jõustus jäätmeseaduse
ja pakendiseaduse muutmise seadus, mis toob igapäevaellu kaasa olulisi
muudatusi. Loe lähemalt aprillikuu
uudiskirjast.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Pressiteade: Kohus peatas Eesti Energia plaanitava õlitehase ehitusloa kehtivuse
Tartu Ringkonnakohus peatas 7. mai määrusega Eesti Energia Enefiti
põlevkiviõlitehase ehitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse. Kohtumäärusega
on ehitustegevus peatatud kuni asjas lõpliku otsuse tegemiseni. Esimese astme
kohtuotsus tuleb 4. juunil. Eesti kliimaaktiviste esindavad kohtus
Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Kärt Vaarmari ja Triin Jäädmaa.
Loe
lähemalt
Keskkonnaühendused: väärtusliku põllumajandusmaa eelnõu tuleb tagasi lükata
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja
keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku
põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa
Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse
eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte
kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele
saab tutvuda EKO
kodulehel.
Loe
lähemalt
KÕK esindas edukalt klienti vaidluses vallaga sadama detailplaneeringu üle
Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Merlyn Mannov ja Triin Jäädmaa
esindasid edukalt klienti vaidluses, mille tulemusena kohus tühistas Käsmu
sadama detailplaneeringu. 2018. a kevadest on KÕK nõustanud ja esindanud
edukalt haldus- ning ringkonnakohtus SA-d Käsmu Meremuuseum, MTÜ-d Käsmu Lahe
Kalur ja Haivo Laulikut vaidluses Haljala vallaga Käsmu sadama
detailplaneeringu üle. 2021. aprilli lõpul jättis Tartu ringkonnakohus jõusse
halduskohtu otsuse, mis tühistas Haljala vallavalitsuse 2018. aastal
kehtestatud Käsmu Majaka sadama detailplaneeringu. Kohtuotsuse järgi oli
detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga, sisaldas olulisi menetlus- ja
kaalutlusvigu, mh oli vald sadama suuruse valikul arvestanud vaid arendaja
huvidega ning on kahtlused, et vald pole planeerimismenetlust läbi viinud
erapooletult. Tänaseks on otsus jõustunud.
Loe
lähemalt
Oandu kaevanduse loataotluse KMH järeldused mõju kohta kliimamuutusele on liiga üldised
Aprillis saatsid Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Märgalade Ühing
Keskkonnaametile oma tähelepanekud Oandu kaevanduse keskkonaloa taotluse
keskkonnamõju hindamisele (KMH). Muude aspektide hulgas analüüsiti
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel KMH järeldusi kaevandustegevuse
mõjust kliimamuutusele ning leiti, et praeguse KMH põhjal on otsustajal raske
kliimamõjule kaalu anda. Keskkonnaametile tehti ettepanek peatada
kaevandamisloa menetlemine kuni valdkondlike arengudokumentide uuendatud
versioonide kinnitamiseni.
Loe
lähemalt
|