Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2021
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

ÜLDOLULIST

Riigikogu kiitis heaks Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ

Tegemist on esimese siseriikliku arengudokumendiga, mis seab Eestile kohustuse saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Riigikogu võttis 12. mail vastu strateegia ˮEesti 2035ˮ, millega seatakse Eesti riigile ja rahvale järgmiseks viieteistkümneks aastaks viis strateegilist sihti ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. Keskkonnateemadega seotud olulisima sihina seisab strateegias: aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Tegemist on esimese siseriikliku arengudokumendiga, mis seab Eestile kohustuse saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. 

"Eesti 2035" sihid on kokku lepitud 2018-2020 aastate jooksul üle Eesti toimunud aruteludel ning arvamuskorje põhjal (koosloomes on oma panuse andnud peaaegu 17 000 inimest). Strateegilised sihid on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja nende elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Samuti arvestatakse neid riigi eelarvestrateegias ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel. Strateegia kohaselt on sihtideni jõudmiseks vaja arvestada Eesti arenguvajaduste, üleilmsete suundumuste, Euroopa Liidu poliitikaraamistiku ning üleilmsete säästva arengu eesmärkidega. 

29. aprillil valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuskavas „Eesti 2035“ elluviimiseks on seatud 2035. aasta eesmärgiks vähendada KHG netoheidet (sh LULUCF) 8 mln tonnini CO2 ekv, mis tähendab ligi 43% vähendamist võrreldes 2019. a tasemega (mis oli 14 mln t CO2 ekv sh LULUCF).

"Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sihtide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgitakse omavahel seostatavate mõõdikutega. Keskkonnaga seotud mõõdikuteks on võetud kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor) ning Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis. 29. aprillil valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuskavas „Eesti 2035“ elluviimiseks on kliimaga seoses seatud 2035. aasta eesmärgiks vähendada KHG netoheidet (sh LULUCF) 8 mln tonnini CO2 ekv, mis tähendab ligi 43% vähendamist võrreldes 2019. a tasemega (mis oli 14 mln t CO2 ekv sh LULUCF). Seejuures peaks 2035. aastaks olema taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimisest suurem kui 55%, vrd 2019. a oli see 31.9%. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis peab jääma samaks või olema väiksem kui 10, mis oli 2020. aastal. 

Strateegia „Eesti 2035“ 

Valitsuse tegevuskava


Ministeeriumite juhtkonnaliikmed hakkavad avaldama lobistidega kohtumise teavet ning pärast ametist lahkumist hoiduma kohesest lobitööst sama asutuse suhtes

Vabariigi Valitsus kiitis 5. mail heaks lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. Hea tava järgimisega kaasnevad valitsusasutuste juhtidele ja nende asetäitjatele eelkõige aruandekohustus ning piirangud kingituste vastuvõtmise ja endiste ametnike lobitöö kohta. 

Ametiisik peab hoiduma vähemalt aasta jooksul lobitööst ametiasutuse suhtes, kus ta enne teenistuses oli.

Juhistega ei ole kooskõlas, kui ametnik nõustub seadusemuudatuse eel kohtuma vaid enda seisukohta toetava huvirühmaga. Lobistidega kohtuvad ametnikud peavad vähemalt kord kvartalis avaldama nende kohtumiste kohta teavet. Hea tavaga ei ole kooskõlas, kui ametiisik läheb ametist lahkudes aasta jooksul tööle lobisti või selle esindatava juurde, kelle suhtes ta viimasel aastal ametis olles vahetult otsuse tegi, millega kaasneb eelis või soodustus üksnes lobistile või tema esindatavale. Hea tava selgituste kohaselt hoitakse selle piiranguga ära näiteks olukordi, kus ametiisik saab lobisti huvide seismise eest vastutasuks hilisema töökoha lobisti juures. Samuti peab ametiisik hoiduma vähemalt aasta jooksul lobitööst ametiasutuse suhtes, kus ta enne teenistuses oli. 

Heast tavast kinnipidamiseks ei saa Keskkonnaministeeriumi ametnikud enam astuda eelkäijate rada pidi: näiteks ministeeriumi kantsler asus 2018. aastal ametist lahkudes lühikese aja jooksul tööle Eesti Erametsaliidu tegevjuhiks, kus ta ka aasta jooksul pärast kantslerikohalt lahkumist sama ministeeriumi ja selle allasutuste suhtes lobitööd tegi: sealhulgas esitas erametsaliidu esindajana ettepanekuid kalakotka kaitse tegevuskava muutmiseks, tegutses metsanduse arengukava (MAK) töögrupis ja esitas Keskkonnaministeeriumile seisukohti raierahu kohta. 

Keskkonnaministeeriumi ametnikud on alustanud lobistidega kohtumise ülesmärkimist ja teave avalikustatakse 30. juunil ministeeriumi veebilehel.

Keskkonnaministeerium kirjutab, et ministeeriumi ametnikud on alustanud lobistidega kohtumise ülesmärkimist ja teave avalikustatakse 30. juunil ministeeriumi veebilehel. Järelikult on sestsaati võimalik igaühel näha, missugused äriühingud, ettevõtjate liidud, erialaliidud ja keskkonnaorganisatsioonid või nende esindajad on Keskkonnaministeeriumiga suhelnud. 

Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

 




RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi 
(3-17-2013) 

Riigikohus leidis 26. mai otsuses, et tuuleenergia arendamise kasuks räägib oluline avalik huvi ja nii riigiasutustel kui ka kohalikul omavalitsusel tuleb teha mõistlikke pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud tuulepargi rajamine oleks võimalik. 

Kohtusse jõudnud vaidlus puudutab Lavassaare turbamaardlas asuvat 892 hektari suurust maa-ala, mis sobib Pärnu maakonnaplaneeringu ja endise Sauga valla üldplaneeringu järgi tuulepargi rajamiseks. Samas on planeeringutes märgitud, et elektrituulikud on võimalik sinna püstitada alles pärast maavara ammendamist. Eurowind OÜ ja Nelja Energia AS taotlesid 2017. aastal vallalt projekteerimistingimusi, et ehitada turbamaardla alale Elbu ja Nurme rappa tuulepark. Vald lükkas aga taotlused tagasi, sest maa-amet ja keskkonnaamet jätsid need kooskõlastamata. Ametid selgitasid, et riigimaal asuvatel kinnistutel toimub parajasti turba kaevandamine ning tuulikute püstitamine võiks halvendada juurdepääsu maavarale ja selle säilimist. Samuti vaidlesid tuulepargi rajamisele vastu kaks kaevandusfirmat, sest praeguse tehnoloogia järgi kaevandatakse turvast korraga tervel tootmisväljakul ja maavara väljamine kestab rabades veel aastakümneid. OÜ Eurowind vaidlustas valla korralduse halduskohtus. 

Riigikohus leidis, et kui planeeringutes on ette nähtud turbaalale tuulepargi rajamine, siis tuleb projekteerimistingimuste andmise üle otsustades teha kõik mõistlikult võimalik, et see plaan saaks teoks.

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid OÜ Eurowind kaebuse rahuldamata, kuid Riigikohus tühistas 26. mail varasemad otsused ja kohustas Tori valda – mis on Sauga valla õigusjärglane – taotlust uuesti läbi vaatama.  Kolleegium leidis, et vastustajad on teinud kaalutlusvea ning rikkunud uurimispõhimõtet. Riigikohus rõhutas, et kui planeeringutes on ette nähtud turbaalale tuulepargi rajamine, siis tuleb projekteerimistingimuste andmise üle otsustades teha kõik mõistlikult võimalik, et see plaan saaks teoks. See kohustus laieneb nii kohalikule omavalitsusele kui ka haldusmenetlusse kaasatud keskkonnaametile ja maa-ametile. Riigikohus pidas tähtsaks, et nii tuuleenergia tootmise kui ka seni kasutusele võetud turbaalade ammendamise poolt räägib oluline avalik huvi. Rabade edasist kuivendamist tuleks vältida ning jätkata kaevandamist juba kasutusele võetud turbaaladel. Tuuleenergia tootmisvõimalusi kaaludes peab arvestama ka riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega.  Vastustajad ei ole välja selgitanud, kas oleks võimalik leida neid eesmärke paremini tasakaalustav lahendus kui tuulepargi rajamine alles aastakümnete pärast.   

Seejuures võib Riigikohtu hinnangul avalikke huve kõige paremini teenida lahendus, mille puhul mõlemad tegevused toimuvad ühel ajal samas kohas, mistõttu tuleks lähemalt uurida, kas tehnilised lahendused seda võimaldavad. Kolleegium märkis ka, et projekteerimistingimused kehtivad igaühe, mitte üksnes nende taotleja suhtes. Seega võiksid need anda raamistiku läbirääkimiste pidamiseks igale arendajale. Kuivõrd arendusala paikneb riigi maal, on ehitusõiguse saamisel otsustav see, milline ettevõtja omandab maakasutusõiguse. 

Riigikohtu otsus 

ERR uudis


Õiguskantsleri arvamus väärtusliku põllumaa kaitse eelnõu kohta

13. mail esitas õiguskantsler arvamuse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS) eelnõu kohta, mis 11. mail riigikogus esimese lugemise läbis.  

Õiguskantsler: Eelnõus väljapakutud lahendused ei jäta omavalitsusele väärtusliku põllumaa osas erilist otsustusruumi, mistõttu on vähetõenäoline, et KOV-i planeerimisvõimu riive võiks sellistel tingimustel olla proportsionaalne.

Eelnõu on riigikogus topanud juba aastaid. Viimati oli see riigikogus menetluses 2018-2019, mil esimesest lugemisest kaugemale ei jõutud. Jaanuaris 2021 võttis Riigikogu menetlusse uue eelnõu 309 SE, mille eesmärgiks oli samuti MPKS-i ja sellega seonduvate seaduste muutmine. Õiguskantsler esitas selle kohta oma arvamuse, leides et eelnõu näeb väärtusliku põllumaa kaitse ette nii, et KOV peab eelnõus sätestatud kriteeriumitele vastavat maad üldplaneeringus kindlal moel kaitsma. Õiguskantsler tõi välja, et keskseks küsimuseks antud asjas on see, kas piirang on universaalne ja kohustuslik või kohaldatakse seda kaalumise tulemusena ja üksikjuhtumit silmas pidades ning sellele parimat lahendust otsides. Eelnõus väljapakutud lahendused ei jäta omavalitsusele väärtusliku põllumaa osas erilist otsustusruumi, mistõttu on vähetõenäoline, et KOV-i planeerimisvõimu riive võiks sellistel tingimustel olla proportsionaalne.

Seadusest tulenevate piirangute vahetu ülekandumine planeeringusse tähendaks ka omandiõiguse piiranguid maaomanikele, mis võivad olla ebaproportsionaalsed kuna ei arvesta üksikjuhtumi asjaoludega. Õiguskantsler rõhutas veelkord oma varasemas arvamuses välja toodud seisukohta, et kehtiv planeerimisseadus näeb juba väärtusliku põllumaa kaitse ette. Konkreetse planeeringulahenduse kohustusliku ettekirjutuse asemel võiks piisata seaduses väärtusliku põllumaa mõistelisest määratlemisest ning selle kaitse põhimõtete sätestamisest, millega KOV peab planeeringut koostades arvestama. Kui Riigikogu peab vajalikuks veel mingit täiendavat võimalust, et KOV-de planeerimiskaalutlusi ja lahendusi kontrollida ning vajadusel vaidlustada, on võimalik seadusega pädevale asutusele anda protesti esitamise õigus.

Keskkonnaühendused: eelnõu ei täida eesmärki kaitsta mulla tervist, vaid soodustab hoopiski eesmärgile vastupidiselt erosiooni, intensiivset kasutust ning mullaelustiku vaesumist.

Eelnõule 309 SE esitas oma arvamuse ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kes leidis, et eelnõu ei täida eesmärki kaitsta mulla tervist, vaid soodustab hoopiski eesmärgile vastupidiselt erosiooni, intensiivset kasutust ning mullaelustiku vaesumist. Koja hinnangul võib eelnõu põlistada ligikaudu 65-70% Eesti põldude väga ühetaolise kasutuse, kuivõrd keelatakse maastikuelementide rajamine, mitmekesiste põllumajanduspraktikate, nt agrometsanduse rakendamine ja maa pikemalt sööti jätmine. Sellised meetmed on täielikus vastuolus nii Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava kui ka Euroopa Liidu põllumajanduse ja looduskaitse eesmärkidega.

Nii õiguskantsler kui Eesti Keskkonnaühenduste Koda kinnitasid oma arvamustes väärtusliku põllumaa kaitse olulisust, kuid leidsid, et eelnõus planeeritavad meetmed oma praegusel kujul ei ole selleks sobilikud, tuues kaasa võimalikud põhiõiguste riived ning ohustades elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse säilimist ja suurendamist.

Õiguskantsleri arvamus

Keskkonnaühenduste arvamus


Riigikohtus tühistatud Rail Balticu raudteetrassile pakuti välja uued koridorid

Riigikohus tühistas mullu kevadel osaliselt Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu põhjusel, et planeeringu koostajad on jätnud Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega (vt lähemalt 2020. juunikuu uudiskirja). Tulenevalt Riigikohtu otsusest otsustati uuendada Rail Balticu maakonnaplaneeringut ja keskkonna strateegilist hindamist. Uuendamine puudutab umbes 40-kilomeetrist lõiku Pärnu ja Eesti-Läti piiri vahelisel alal. 

Nüüdseks on välja pakutud kolm erinevat teekoridori, mida saab omavahel sobitada kuut moodi. Üks võimalus on, et Rabakülast sõidab rong üle Uulu–Soometsa–Häädemeeste tee lääne suunas, kulgeb seda teed pidi alla Võidu poole ja ühineb enne Massiarut senise kokkuleppelise teega. Teine versioon on jätkata kunagises teekoridoris, kuid Luitemaa linnukaitseala ümbert viia raudtee ida poolt mööda ja jätkata taas vanas koridoris. Kolmas variant on, et Reiust suundub raudtee üle Surju-Seljametsa tee ja kulgeb kumeralt ümber Luitemaa, seejärel läbib Laiksaare ja Nepste küla, suundudes siis seni kokku lepitud teekoridori. 

Rail Balticu maakonnaplaneeringu uuenduste avalik väljapanek toimub selle aasta juulis-augustis ning avalik arutelu septembris. Kava kohaselt kehtestatakse uus maakonnaplaneering novembris 2022. 

MKM uudis

Postimehe artikkel





KLIIMAMUUTUS

Muudetakse energiamajanduse korralduse seadust ja biokütuste säästlikkuse nõudeid

Vabariigi Valitsus arutas 29. aprilli istungil muu hulgas energiamajanduse korralduse seaduse muutmist. Muudatusega seatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks valdkondade kaupa eesmärke. 

Seaduseelnõu eesmärk on taastuvenergia direktiivi (direktiivi (EL) 2018/2001) Eesti õigusesse ülevõtmine, et suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate hulgas. 

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted (sh päritolutunnistuste temaatika); enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine (sh planeeringud, haldus-ja loamenetlused); biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. 

Direktiivis seatakse eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 32%-line osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises, millele peavad kaasa aitama kõik liikmesriigid: Eestil on eraldi eesmärgid seatud elektrienergia, soojusenergia ning maantee- ja raudteetranspordil kasutatava energia kohta, millest saab lähemalt lugeda seaduseelnõu seletuskirjast. 

Uue määruse siht on vältida olukorda, kus kütust toodetakse sööda- ja söögikultuuridest nagu näiteks teravili ning kus kütuse tootmiseks kasutatakse väärtuslikku tooret, mis ei koosne jäätmetest ega jääkidest.

Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid on parasjagu muutmisel keskkonnaministri määruse muutmise kaudu. Uue määruse siht on vältida olukorda, kus kütust toodetakse sööda- ja söögikultuuridest nagu näiteks teravili ning kus kütuse tootmiseks kasutatakse väärtuslikku tooret, mis ei koosne jäätmetest ega jääkidest. Riske, mis kaasnevad, kui kasutada metsa biomassina, on välja toodud näiteks Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) raportis. Raporti kohaselt on nõudlus puitbiomassi järele põhjustanud Eestis ja Lätis looduskaitsealade, sh Natura 2000 metsaelupaikade hävitamist. 

Taastuvenergia direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 30. juuniks.

Taastuvenergia direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 30. juuniks. Taastuvenergia osakaalu ja biomassi säästlikkuse nõuded mõjutavad mitmesuguseid ettevõtjaid, kel võib vastavalt riigisisestele eesmärkidele olla vajalik oma tegevust taastuvenergia suurema osakaalu saavutamiseks ümber korraldada. Ühtlasi puudutavad muudatused avalikkust ja keskkonnaorganisatsioone, kes tegelevad biomassiks kasutatava toorme keskkonnasäästlikkuse küsimustega.

 

Valitsuse 29.4 istungi kommenteeritud päevakord

Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Biokütuste säästlikkuse määruse muutmise teave eelnõude infosüsteemis





VESI

Veeseaduse muudatustega on kavas kärpida bürokraatiat

Mai alguses võttis riigikogu menetlusse seaduseelnõu 381 SE  veeseaduse (VeeS) muutmiseks, millele valitsus 22. aprilli istungil heakskiidu andis. VeeS muutmisega soovitakse vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, täpsustada veekogu mõistet ning muuta selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud.

Kui riigikogu muudatused vastu võtab, kaotatakse VeeS-st vedelsõnniku laotamisplaani ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus.

Kui riigikogu muudatused vastu võtab, kaotatakse VeeS-st vedelsõnniku laotamisplaani ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Seadusemuudatusega täpsustatakse ka suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata, kui sellega ei kaasne keskkonnale tulu või selle rajamine on liiga kulukas.

Eelnõu täpsustab veekogu tüüpide avatud loetelu - lisatud on paadikanal ja märgitud, et veekogu osa on ka vooluveekogul asuv paisjärv. Õigusselguse huvides märgitakse tehisjärv ka loetelus järve termini osana.

Eelnõu täpsustab ka veekogu terminit, tagamaks mõistest ühtlasem arusaamine ning seeläbi seaduse ühetaoline rakendamine.Veekogu määratlemine veeseaduses on oluline, sest sellega määratakse, millistel juhtudel kehtivad veekogu kasutamise nõuded, sh veeloa või registreeringu nõue, ja keskkonnakaitsemeetmed. Veekogu mõistest sõltub ka see, millistele veekogudele rakenduvad veekaitsevööndi nõuded. Veekogu tüüpide avatud loetelu on täpsustatud -  lisatud on paadikanal ja märgitud, et veekogu osa on ka vooluveekogul asuv paisjärv. Õigusselguse huvides märgitakse tehisjärv ka loetelus järve termini osana.

Lisaks tahetakse muuta veekogust sette eemaldamiseks loa taotlemise korda – edaspidi piisab selleks Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Veel ühe muudatusena läheb nitraaditundliku ala määramise õigus Vabariigi Valitsuselt üle keskkonnaministrile.

Keskkonnaministeeriumi uudis

Eelnõu materjalid eelnõude infosüsteemis




MEREKAITSE

Nafta ümberpumpamine kavatsetakse sisemerel keelata, avamerel keelustamine pole veel selge

Riigikogu ja Keskkonnaministeerium tegelevad merekeskkonnale ohtu kujutava nafta ümberpumpamise küsimustega, millest oli juttu KÕKi aprillikuu uudiskirjas. Vahepeal on riigikogu seda suurt avalikku huvi äratavat küsimust arutanud: nüüd võidakse nafta ümberpumpamine viia sadamatesse, kus on olemas reostustõrjevarustus. 

Eesti territooriumi osaks olev meri jaguneb sisemereks, majandusvööndiks ja territoriaalmereks. Nafta ümberpumpamisest huvitatud äriühingute esindajad on avaldanud varasema eelnõu märkustes, et majandusvööndis ja territoriaalmeres (avamerel) nafta ümberpumpamine oleks keskkonnale veel ohtlikum. Keskkonnaministeerium aga märgib oma pressiteates, et Eesti tohib ümberpumpamist keelata vaid sisemerel. 

Üks võimalus oleks nafta ümberpumpamine viia sisemerest Eesti territoriaalmerre, aga see on seotud veel suurema keskkonnaohuga.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tõi välja, et Eesti sisevetes ohtlike ainete laevalt laevale laadimisega on loodud väga suured eelised teatud ettevõtjatele ja need konkurentsieelised tulevad keskkonnaohutuse arvelt. Komisjon nimetas nafta ümberpumpamist ülimalt keskkonnaohtlikuks tegevuseks ja märkis, et sellesse on väga kriitiliselt suhtunud paljud organisatsioonid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ornitoloogiaühing, Tallinna Sadam, Meremeeste Ametiühing, Politsei- ja Piirivalveamet, Laevajuhtide Liit, samuti Tallinna linn ning kohalikud elanikud piirkondadest, mille lähedal niisugune ümberpumpamine on toimunud. Komisjoni istungil selgus, et üks võimalus oleks nafta ümberpumpamine viia sisemerest Eesti territoriaalmerre, aga see on seotud veel suurema keskkonnaohuga ja Eestil tuleks sel juhul suurendada reostuse likvideerimise võimekust. 

17. mail arutati riigikogus ohtlike ainete ümberpumpamise sadamasse viimise rahvaalgatust. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender möönis Tallinna lahes ohtlike ainete laevalt laevale laadimise probleemsust. 

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on uus valitsuse määruse eelnõu ettevalmistamisel ja läheb lähemal ajal kooskõlastusringile. Siis on oodata selgust küsimuses, kas avamerel jääb ohtlike ainete ümberpumpamine lubatuks või hakatakse seda lubama vaid reostustõrjevalmidusega sadamates.

 

Riigikogu pressiteade korruptsioonivastase erikomisjoni leidude kohta

Keskkonnaministeeriumi pressiteade nafta ümberpumpamise keelamise kohta sisemerel





METSANDUS

Tallinna Ringkonnakohus peatas raieloa kehtivuse lindude pesitsusajaks (3-20-2652)

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium peatas 29. aprilli määrusega Märjamaa metsapargi kohtuasjas kahel metsaeraldisel esialgse õiguskaitse korras raieloa kehtivuse põhjendusega, et alal pesitsevad eelduslikult linnud. Kohus ei pidanud vajalikuks uurida, kui palju ja mis liiki linde seal pesitseb. 

Märtsikuises eelotsuses leidis ka Euroopa Kohus, et linnudirektiivi artiklite 1 ja 5 kohaselt tuleb kaitsta kõiki linde pesitsusaegse tapmise, häirimise ning linnumunade ja -pesade hävitamise eest. Sellest otsusest kirjutas lähemalt KÕK märtsikuu uudiskirjas. 

Keskkonnaamet on edasi arendanud halduspraktikat, peatades lindude pesitsemise ajal toimuvaid metsaraieid varasemast enam. Keskkonnaamet põhjendab muutust ülalnimetatud ringkonnakohtu lahendi, ülalviidatud Euroopa Kohtu lahendi, linnudirektiivi, õiguskantsleri 2019. aasta seisukoha ning kevadsuviste raiete mõju-uuringutega. Halduspraktika areng näitab, et nüüdsest hakatakse lindude pesitsusrahu osas looduskaitseseadusest kinnipidamist senisest enam kontrollima. 

KÕK selgitab, et looduskaitseseaduses on sarnane säte nagu linnudirektiivis. Nii nagu kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, on ka Eestil kohustus tagada, et eelkõige pesitsusajal linde ei tapetaks, häiritaks, linnumune ega -pesi ei hävitataks. Linnudirektiiviga kohustusliku tulemuse (lindude pesitsusaegsest tapmisest ja häirimisest hoidumise) võib liikmesriik saavutada põhimõtteliselt mis tahes meetmetega, aga Keskkonnaametil oleks ülemäärase halduskoormuse vältimiseks otstarbekas reguleerida raieks lubatud ajavahemikku näiteks raieloa kõrvaltingimuses, samuti teavitada üldsust pesitsusaegsest raiekeelust senisest konkreetsemal viisil. 

Tallinna Ringkonnakohtu määrus

Postimehe artikkel

 

Järgmisest aastast vähendatakse RMK-le seatavat dividendiootust, raiemahtusid seni vähendatud ei ole

Vabariigi Valitsus otsustas eelarvestrateegias vähendada Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK-lt) eeldatavaid dividende. Keskkonnaministeeriumi andmetel ootab 2021. aastal valitsus RMK majandustegevuse kasumist jagatavaid dividende üle 33 miljoni euro, 2022. aastal ligi 26 miljonit eurot ja alates 2023. aastast 16 miljonit eurot. Postimehe andmetel ei ole otsustatud RMK poolt majandatava riigimetsa raiemahtusid vähendada, vaid dividendidest üle jääva RMK kasumi eest hakatakse hooldama rohkem teid, radu ja rajatisi. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tuleks raiemahtude vähendamisse puutuvalt Keskkonnaministeeriumi ja RMK nõukogu vahelistes läbirääkimistes saavutada tulemus hiljemalt sügisel. 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Postimehe artikkel





JÄÄTMED

Jõustus jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus

15.mail jõustus jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus, mis toob igapäevaellu kaasa olulisi muudatusi. Loe lähemalt aprillikuu uudiskirjast.





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Pressiteade: Kohus peatas Eesti Energia plaanitava õlitehase ehitusloa kehtivuse

Tartu Ringkonnakohus peatas 7. mai määrusega Eesti Energia Enefiti põlevkiviõlitehase ehitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse. Kohtumäärusega on ehitustegevus peatatud kuni asjas lõpliku otsuse tegemiseni. Esimese astme kohtuotsus tuleb 4. juunil. Eesti kliimaaktiviste esindavad kohtus Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Kärt Vaarmari ja Triin Jäädmaa. 

Loe lähemalt


Keskkonnaühendused: väärtusliku põllumajandusmaa eelnõu tuleb tagasi lükata

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel. 

Loe lähemalt


KÕK esindas edukalt klienti vaidluses vallaga sadama detailplaneeringu üle

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Merlyn Mannov ja Triin Jäädmaa esindasid edukalt klienti vaidluses, mille tulemusena kohus tühistas Käsmu sadama detailplaneeringu. 2018. a kevadest on KÕK nõustanud ja esindanud edukalt haldus- ning ringkonnakohtus SA-d Käsmu Meremuuseum, MTÜ-d Käsmu Lahe Kalur ja Haivo Laulikut vaidluses Haljala vallaga Käsmu sadama detailplaneeringu üle. 2021. aprilli lõpul jättis Tartu ringkonnakohus jõusse halduskohtu otsuse, mis tühistas Haljala vallavalitsuse 2018. aastal kehtestatud Käsmu Majaka sadama detailplaneeringu. Kohtuotsuse järgi oli detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga, sisaldas olulisi menetlus- ja kaalutlusvigu, mh oli vald sadama suuruse valikul arvestanud vaid arendaja huvidega ning on kahtlused, et vald pole planeerimismenetlust läbi viinud erapooletult. Tänaseks on otsus jõustunud.

 Loe lähemalt


Oandu kaevanduse loataotluse KMH järeldused mõju kohta kliimamuutusele on liiga üldised

Aprillis saatsid Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Märgalade Ühing Keskkonnaametile oma tähelepanekud Oandu kaevanduse keskkonaloa taotluse keskkonnamõju hindamisele (KMH). Muude aspektide hulgas analüüsiti Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel KMH järeldusi kaevandustegevuse mõjust kliimamuutusele ning leiti, et praeguse KMH põhjal on otsustajal raske kliimamõjule kaalu anda. Keskkonnaametile tehti ettepanek peatada kaevandamisloa menetlemine kuni valdkondlike arengudokumentide uuendatud versioonide kinnitamiseni. 

Loe lähemalt