KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: asutusesisese teabevahetuse avaldamisest saab riigiasutus keelduda üksnes senikaua, kuni teabe kaitse on põhjendatud (C‑619/19)

Euroopa Kohus leidis 20. jaanuaril keskkonnainfo direktiivi (direktiiv 2003/313/EÜ) tõlgendamist käsitlevas lahendis, et keskkonnateabe avaldamisest keeldumist tuleb iga kord uuesti kaaluda ja aja jooksul võib teabe varjamist õigustanud ülekaalukas huvi ära langeda. 

Euroopa Kohus: teabe avalikustamine peaks olema üldreegel ja riigiasutus saab teabenõude tagasi lükata vaid erandlikel juhtudel. Teabetaotleja ise erihuvi tõendama ei pea.

Euroopa Kohus asus Saksamaa lossipargi puude raiet käsitleva keskkonnateabe eelotsusetaotlust lahendades seisukohale, et teabe avalikustamine peaks olema üldreegel ja riigiasutus saab teabenõude tagasi lükata vaid erandlikel juhtudel. Ka siis tuleb kaaluda avalikku huvi teabe avaldamise vastu ja põhjuseid, mis nõuavad asutusesiseseks teabevahetuseks mõeldud teabe mitteavaldamist. Teabetaotleja ise erihuvi tõendama ei pea. Kui aga teabetaotleja soovib esitada erihuvi kohta tõendeid omal algatusel, peab riigiasutus neid hindama. Olemasolevad huvid võivad ajas muutuda, st tundliku sisuga teave võib olla selle koostamisest möödunud aja tõttu kaotanud oma tundliku laadi. 

Teabenõude tagasilükkamise korral peab asutus esitama põhjused, miks avalikustamine võib viidatud eranditega kaitstud huve konkreetselt ja tegelikult kahjustada; niisugust ohtu peab olema võimalik mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla pelgalt oletuslik.

Teabenõude menetlemise protsess, eelkõige huvide kaalumine ja selle tulemus, peab huvitatud isiku jaoks olema kontrollitav ning vaide- ja kohtumenetluses vaidlustatav, mistõttu peab keeldumise otsus sisaldama keeldumise põhjuseid. Põhjuste esitamisel ei piisa, kui riigiasutus viitab direktiivis toodud erandile, vaid asutus peab esitama põhjused, miks avalikustamine võib viidatud eranditega kaitstud huve konkreetselt ja tegelikult kahjustada; niisugust ohtu peab olema võimalik mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla pelgalt oletuslik. 

Euroopa Kohtu otsus puudutab Eestis keskkonnateabe avaldamise küsimusi, sh muude avaldamiserandite kasutamist peale asutusesisese teabevahetuse kohta võimaldatava erandi. Keskkonnateabe avaldamisest oli juttu näiteks 2020. aasta detsembri uudiskirjas. 

Euroopa Kohtu otsus

Keskkonnainfo direktiiv

Euroopa Kohus lükkas rahvusvahelise biomassikaebuse tagasi

Euroopa Kohus lükkas tagasi rahvusvahelise biomassikaebuse kaebajate kaebeõiguse puudumise tõttu. 

Kaebajate hulka kuulusid Slovakkia, Iirimaa, Prantsusmaa, Rumeenia, USA ja Eesti isikud ning organisatsioonid. Eestist osales SA Hiite Maja esindaja Hasso Krull. Kaebajad tõid välja, et fossiilkütuste puiduga asendamine suurendab süsinikuheidet, tekitab õhusaaste kaudu terviseprobleeme ja soodustab loodusmetsade hävimist. 

Euroopa Kohtusse pöördumine keskkonnaküsimustes on oluliselt piiratud selle range kaebeõiguse puutumusnõude tõttu, mis lubab isikul kohtusse pöörduda üksnes otsese puutumuse korral.

Euroopa Kohus tunnistas probleemide tõsidust, kuid ei võtnud kaebust menetlusse põhjendusega, et puitbiomassi tööstuslikus mahus põletamise probleemid mõjutavad üldsust samamoodi nagu kaebajaid ning seega puudub kaebajatel õigustus kohtusse pöördumiseks. Kaebuse tagasilükkamine on tingitud asjaolust, et Euroopa Kohtusse pöördumine keskkonnaküsimustes on oluliselt piiratud selle range kaebeõiguse puutumusnõude tõttu, mis lubab isikul kohtusse pöörduda üksnes otsese puutumuse korral. Euroopa Kohus rakendab puutumuse hindamisel nn Plaumanni kriteeriumi, mis kujunes välja kohtuasjast C-25/62 Plaumann versus Euroopa Komisjon. 

Bioneeri artikkel

Biomassikaasuse veebileht (ingl k)

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Riigikohus: enne loodusdirektiivi kehtima hakkamist rajatud paisu mõjusid peab hindama Keskkonnaamet omal kulul (3-17-1739/80)

Riigikohus leidis Hellenurme paisu keskkonnamõju hindamise vaidluses, et kuna pais oli rajatud enne loodusdirektiivi ülevõtmise tähtaja lõppu, peab enne seda tekkinud mõjusid hindama Keskkonnaamet omal kulul. Küll aga saab Keskkonnaamet taotletava uue projekti (elektritootmise) mõju hindamise kulud jätta arendaja kanda.   

OÜ Hellenurme Veski oli vaidlustanud Keskkonnaameti kirja, mille kohaselt otsustas amet algatada Natura mõjuhindamise ka selleks, et tuvastada paisutuse mõju keskkonnale. Pais oli rajatud aga enne loodusdirektiivi kehtivuse algust. Riigikohus leidis, et enne direktiivi kehtima hakkamist ellu viidud projektide mõju on küll riigil kohustus hinnata, aga hindamise eest ei pea tasuma arendaja, vaid Keskkonnaamet. Seda põhjusel, et konkreetsel juhul ei soovi arendaja olemasolevat paisutust muuta, vaid üksnes alustada elektritootmisega. Riigikohus kohustas seega Keskkonnaametit keskkonnamõju hindamise üle uuesti otsustama. 

Riigikohtu otsus

Riigikohtu pressiteade

KLIIMAMUUTUS

Prantsuse kohus: valitsus vastutab kliimaeesmärkide mittetäitmise eest

Prantsuse halduskohus tegi 3. veebruaril otsuse, milles tunnistas Prantsuse valitsuse osalist süüd kliimamuutustega kaasneva ökoloogilise kahju põhjustamises, kuna Prantsusmaa ei ole täitnud oma seaduses sätestatud kliimaeesmärke. Kliimaaktivistide sõnul on tegemist ajaloolise kohtuvõiduga kliimamuutuste vastases võitluses, mis loob olulise pretsedendi, millele tuginedes saavad kliimamuutustes kannatanud isikud oma õigusi edaspidi kaitsta. Kohtuasja toetavale petitsioonile oli Prantsusmaal allkirja andnud üle 2.3 miljoni inimese. 

2019. aasta märtsis esitatud kaebuses nõudsid kaebajad lisaks, et kohus kohustaks valitsust võtma tõhusamaid kliimameetmeid, kuid kohus otsustas selles osas seisukoha võtta hiljem paari kuu jooksul, andes valitsusele aega, et see avaldaks oma tõhustatud meetmete paketi kliimaeesmärkide täitmiseks. Kohus leidis, et Prantsuse valitsust saab vastutusele võtta EL ja siseriiklike kliimaeesmärkide mittetäitmise eest, kuid jättis välja mõistmata kahjuhüvituse ökoloogilise kahju põhjustamise eest, kuivõrd kaebajad ei suutnud ära näidata, et valitsus ei suudaks edaspidi seda kahju heastada. Samuti ei nõustunud kohus kohustama valitsust konkreetseid taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärke täitma, kuna sel puudub eraldivõetuna otsene seos ökoloogilise kahjuga. 

ÜRO raport: kliimakaebuste arv üle maailma on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, sealhulgas on märkimisväärselt kasvanud ka edukate kaebuste arv. Kui 2017 aasta seisuga oli esitatud 884 kliimakaebust 24 riigis, siis 1. juuli 2020 aastaks oli see arv kahekordistunud - ligikaudu 1550 kliimakaebust 38 riigis.

ÜRO hiljutisest raportist nähtub, et kliimakaebuste arv üle maailma on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, sealhulgas on märkimisväärselt kasvanud ka edukate kaebuste arv. Kui 2017 aasta seisuga oli esitatud 884 kliimakaebust 24 riigis, siis 1. juuli 2020 aastaks oli see arv kahekordistunud - ligikaudu 1550 kliimakaebust 38 riigis. Kõige enam on kliimakaebusi esitatud valitsuste vastu. ÜRO raporti autorite hinnangul võib arvata, et just kliimakaebuste drastiline kasv ja kohtute kaasamine on liikumapanev jõud tõhustamaks kliimamuutuste vastast võitlust. 

Loe lähemalt märkimisväärsetest edukatest kliimakaebustest näiteks KÕKi 2020. a augustikuu ja  jaanuarikuu uudiskirjast. Prantsuse teisest kliimakohtuasjast kirjutasime 2020. a novembrikuu uudiskirjas. 

Vox News artikkel

Kohtuasja materjalid kliimakohtuasjade andmebaasis  

ÜRO raport kliimakaebustest

METSANDUS

Metsaportaali muudatus võimaldab metsaomanikul vaadata, kes on näinud tema taotletud metsateatisi, ning teada saada naaberkinnistute lage- ja turberaielubadest

Keskkonnaministeerium teatas 8. veebruaril, et metsaomanikele hakatakse teateid saatma, kui nende kõrvalkinnistule on välja antud lageraiet või turberaiet lubav metsateatis. Riigikohus leidis eelmisel aastal, et Keskkonnaamet peab metsateatised teatavaks tegema kõigile kaebeõigusega isikutele. Metsateatistest teada saades tekib isikutel reaalne võimalus neid vaidlustada. Metsateatiste teatavaks tegemist kinnistu piirinaabritele võib pidada sammuks Riigikohtu suunise täitmise suunas. 

Lisaks saab metsaomanik metsaportaalist vaadata, missugused sisseloginud kasutajad on näinud tema taotletud metsateatisi ja metsakaitseekspertiise. Endiselt jääb kättesaadavaks metsaportaali avalik vaade sisselogimata kasutajatele. Nagu tänapäeval suurem osa veebilehti, salvestab ka metsaportaal kasutajate IP-aadressi, mille järgi isikut tuvastada saab aga vaid erandlikel juhtudel: näiteks saavad IP-aadressi järgi isikut tuvastada uurimisorganid kuritegude uurimisel. IP-aadressi järgi isiku tuvastamiseks volitamata ametiasutused ega internetikasutajad seda ise teha ei saa. 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

ELFi raport: riigimetsas on raiutud kümne aastaga 5700 ha kaardistamata vääriselupaiku

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) värskest raportist “Kuhu kaovad meie vanad elurikkad metsad? Kaardistamata vääriselupaikade hävimine riigimetsas 2010–2019” ilmneb, et kümne aastaga on hävitatud 7500 hektarit vääriselupaiku. 

Raportis on välja toodud, et ametkonnad ja RMK on vääriselupaikade kaardistamisega kahetsusväärselt venitanud ning seda lausa takistanud.

Vääriselupaigad (VEP) on suure loodusväärtusega elupaigad majandatavas metsas. Nendel mõne hektari suurustel vana metsa aladel leidub sageli haruldasi, ohustatud või kitsalt kohastunud liike. Suurem osa teadaolevatest vääriselupaikadest kaardistati sajandivahetusel, kuid toona jäi leidmata hinnanguliselt üle poole VEPidest. Raportis on välja toodud, et ametkonnad ja RMK on vääriselupaikade kaardistamisega kahetsusväärselt venitanud ning seda lausa takistanud. Olukorras, kus suur osa vanadest elurikastest aladest oli ametlikult kaardile kandmata, määrati neid aastate jooksul massiliselt lageraiesse. RMK juhtkond on takistanud väliste ekspertide kaardistatud vääriselupaikade keskkonnaregistrisse jõudmist, suurendades nii riigiametnike halduskoormust kui aeglustades kogu vääriselupaikade kaardistamise protsessi. 

ELF soovitab värske raporti valguses riigil asuda viivitamata vääriselupaiku laialdaselt kaardistama, teha RMK tegevuses olulisi parandusi ning juba raiutud alad kompenseerida. 

ELFi raport

ELFi pressiteade

OHTLIKUD AINED

Keskkonnaministeerium hakkab muutma määrust, mis praegu lubab nafta ümberpumpamist merel

Keskkonnaminister Tõnis Mölder möönis, et nafta laevalt laevale käitlemist võib viimasel kahel aastal olla tehtud ka Pakri hoiualal. Minister teatas, et Keskkonnaministeerium asub ette valmistama määrust, et hoiualadel ja selle lähedal nafta laevalt laevale käitlemine lõpetada. Ministeerium tellis advokaadibüroolt õigusliku analüüsi Soome ja Eesti asjaomaste õigusaktide kohta nafta käitlemise kohta merel. Analüüs peaks valmima 25. veebruariks. 

Hoiualal nafta ümberpumpamise tuvastas esmalt Eesti Ornitoloogiaühing, kelle hinnangul on nõuetekohaste reostustõrjevahenditega varustatud sadamates seda toimingut teha tunduvalt vähemohtlik kui merel. Eelmise aasta juunis võttis Vabariigi Valitsus aga vastu määruse, millega lubas jätkuvalt nafta ümberpumpamist merel. Siiski poleks ka määrus võimaldanud seda teha hoiualadel. 

Ornitoloogiaühing: nafta ümberpumpamine on ülimalt riskantne ja õnnetuse korral tabaks Läänemerd keskkonnakatastroof.  Endiselt ei ole välistatud võimalus, et edaspidigi toimuks nafta käitlemine laevalt laevale merel, mitte  ohutumalt sadamas. 

Pärast Pakri hoiualal nafta ümberpumpamise avastamist lubati seda ikkagi uuesti teha hoiuala lähistel, ehkki Keskkonnaamet oli nüüd toimingu juures ja tuvastas, et ka seekord naftareostust ei juhtunud. Ornitoloogiaühingu andmetel on merel nafta ümberpumpamine aga ülimalt riskantne ja õnnetuse korral tabaks Läänemerd keskkonnakatastroof. Keskkonnaminister ei ole sellest hoolimata kinnitanud, et Ornitoloogiaühingu soovitust järgitakse, st endiselt ei ole välistatud võimalus, et edaspidigi toimuks nafta käitlemine laevalt laevale merel, mitte  ohutumalt sadamas. 

Eesti Ornitoloogiühingu pressiteade

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

KALANDUS

Valitsus kinnitas tänavused lõplikud kalapüügikvoodid

Vabariigi Valitsus kinnitas 5. veebruaril kalapüügikvoodid. Eesti võttis 9. veebruaril jõustunud määrusega üle ja kehtestas Eesti räime- ja kilukvoodid Läänemerel, püügivõimalused Põhja-Atlandil ning Eesti-Vene kokkuleppe kohased kalakvoodid Peipsi järvel. Kvoodid kehtivad nii kutselistele kui ka harrastuskalapüüdjatele. 

Eelmise kuu uudiskirjas käsitleti harrastuspüügile kehtestatud päevaseid kalapüügilimiite.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Vabariigi Valitsuse määrus

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaühendused: tulevikus on Eesti energeetika märksõnad hajutatus, kogukondlikkus ja säästlikkus

Keskkonnaühendused avalikustasid 4. veebruaril ühise energeetikavisiooni, mis kutsub riiki, kogukondi ja ettevõtjaid edendama kogukonnapõhist ja hajutatud energia tootmist ning nutikaid energia salvestamise lahendusi. Samuti on visioonis olulisel kohal tuule- ja päikeseenergia laialdane kasutuselevõtt ning energiasääst. 

Loe lähemalt