Riigikohus: KOV võib keelduda tuulegeneraatorite lubamisest ka juhul, kui nende müra jääb alla piirväärtuse (RKHKo 3-20-2773)

Riigikohus tegi 22. juunil olulise lahendi tuulegeneraatorite planeerimise teemal. Riigikohtu lahendist nähtuvalt on KOV-del õigus ja kohustus kaaluda tuulegeneraatoritele ehitusõiguse andmisel planeeringutes mürahäiringu olulisust ka juhul, kui müra jääb olemasoleva üldplaneeringu alal alla piirväärtuse.

Loe lähemalt

Riigikohus tühistas Paikuse õppesõiduraja laiendamise ehitusloa, kuna müra polnud võimalik piisavalt vähendada (RKHKo 3-20-19)

Riigikohus tühistas 20. juuni otsusega esimese ja teise kohtuastme otsused ning tühistas Pärnu Linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa, millega oli antud luba Paikusel Sisekaitseakadeemiale kuuluva autodroomi laiendamiseks.

Loe lähemalt

Loomingulisi kliimakaebuseid tuleb nagu seeni pärast vihma

Kliimamuutuste peatamiseks minnakse üle maailma aina enam kohtusse ja kasutatakse järjest mitmekesisemaid strateegiaid, selgub ÜRO keskkonnaprogrammi ning London School of Economicsi jt avaldatud raportitest. Järjepanu algatatakse kliimakaebuseid riikides, kus seda pole varem tehtud: eelmisel aastal mindi kliimamuutuste pärast esmakordselt kohtusse Soomes, Venemaal ja Tais ning sel aastal esitati esimene kliimakaebus Rumeenias. Aina enam saavad tähelepanu lõunapoolkera riikides algatatud kliimakohtuasjad.

Loe lähemalt

KLIIMAMUUTUS

Algas kliimaseaduse koostamine

Juulis tööd alustanud Kliimaministeerium on teatanud ametlikult kavatsusest alustada kliimaseaduse eelnõu koostamist.

Augusti lõpus kogunes esimest korda teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev kliimanõukogu, mis annab Kliimaministeeriumile sisendit kliimaseaduse koostamiseks. Nõukogus on 17 liiget ning selle juhiks valiti Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. Järgmisena koguneb kliimanõukogu oktoobris, mil on plaanis alustada ka seaduse eelnõu koostamisega.

20. septembril korraldab Kliimaministeerium kliimaseaduse koostamise avaürituse, kus ministeerium annab avalikkusele ülevaate seaduse koostamise senistest sammudest ja edasistest plaanidest

Kevadel alanud arutelu kliimaseaduse vajalikkuse ja sisu üle, mida kajastasime märtsikuu uudiskirjas, on jätkunud õigusekspertide mõttevahetusega õigusajakirjas Juridica. Kevadises Juridica erinumbris ilmus KÕKi õiguseksperdi Kärt Vaarmari artikkeli „Millist kliimaseadust Eesti vajab?“, milles esitatud argumentidega diskuteerib  juba järgmises ajakirjanumbris edasi õiguskantsleri ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopmani artikkel „Kas kliimat saab kaitsta üldnormi alusel?“. Kliimaalase regulatsiooni vajalikkust on varem esile toonud nii õiguskantsler oma ettekandes Riigikogule kui KÕK oma analüüsis kliimaseaduse perspektiivikusest Eestis, ent eriarvamusi on olnud seisukohtades, kas selleks on vaja eraldiseisvat kliimaseadust, ning mis kliimaalastes õigusnormides kirjas peaks olema.

Kliimaministeeriumi plaanide kohaselt on kliimaseadus kavandatud jõustuma 2025. aasta alguses.

Kliimaministeeriumi uudis

Kärt Vaarmari artikkel “Millist kliimaseadust Eesti vajab?” (Juridica 2023/3)

Evelin Lopmani artikkel “Kas kliimat saab kaitsta üldnormi alusel?” (Juridica 2023/4-5)

Kliimaministeerium: automaks peab rohkem sõltuma sõiduki kliimamõjust

Juuli keskel avalikustas Rahandusministeerium mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Maksu eesmärk on vähendada Eesti maanteetranspordi süsinikuheidet ning teenida riigikassasse tulu.

VTK-s pakkus ministeerium välja kaks maksumudelit, mis mõlemad koosnevad registreerimismaksust ja aastamaksust. Mudel A võtab maksu suuruse arvutamisel arvesse nii sõiduki CO₂ heidet, tühimassi, vanust kui ka mootori võimsust. Mudeli B puhul sõltub registreerimismaks üksnes CO2 heitest, aastamaksu puhul lisandub sellele ka vanuse komponent. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse esialgse analüüsi kohaselt Rahandusministeeriumi välja pakutud automaksud küll vähendaksid Eesti sõidukite kliimamõju, kuid seda marginaalselt.

Augustis andis Kliimaministeerium teada oma seisukoha, et maksuga tuleks suunata Eesti inimesi oluliselt jõulisemalt säästlikke sõidukeid kasutama, mistõttu peaks registreerumismaksu suurus sõltuma üksnes sõiduki CO₂ heitest ning olema tugevalt progresseeruv, st suurema heitega sõidukite registreerimismaks peaks olema oluliselt suurem väiksema heitega sõidukite omast. Õiguskindlust ja õigustatud ootust silmas pidades soovitab Kliimaministeerium näha eelseisvatel aastatel ette muutused, millega aja jooksul kaotatakse väikese heitega sõidukite maksuvabastus või vähendatakse maksuvabastuse heitekünnist. Nõnda oleks riik paremini valmis 2035. aastaks, mil Euroopa Liidus keelatakse uute süsinikuheitega sõidukite turustamine, mis toob kaasa aktsiisi- ja muude tulude vähenemise.

Lisaks ei poolda Kliimaministeerium sõiduki vanuse arvestamist maksu vähendava tegurina, kuna see soodustaks vanade sõidukite sissevedu Eestisse. Vanad sõidukid on aga üldiselt suurema keskkonnamõjuga ega vasta kõrgeimatele ohutusstandarditele.

Automaks on kavandatud jõustuma 1. juulil 2024.

Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (pdf)

Kliimaministeeriumi ettepanekud mootorsõidukimaksule

Rahandusministeeriumi infoleht mootorsõidukimaksu teemal

Uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus lubab põua ajal piirata veekasutust

1. juulist jõustus uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus, mis võeti vastu juba veebruaris. See annab vee-ettevõtjatele õiguse küsida põua ajal keskmist joogivee tarbimist ületava veetarbimise eest kõrgemat tasu, et piirata joogivee kasutamist kastmiseks. Samuti tekkis uue seadusega nendel inimestel, kes elavad KOV määratud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetud alas ning kelle lähedal on välja ehitatud nõuetekohane liitumispunkt, kohustus lähiaastatel liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Inimestel, kes elavad üle 2000 elanikuga reoveekogumisaladel, kus pole välja ehitatud ühiskanalisatsiooni, langeb aga purgimisteenuse hind.

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus

Kliimaministeeriumi uudis

EL kavatseb lahkuda energiaharta lepingust

Euroopa Komisjon tegi suvel ettepaneku, et Euroopa Liit võiks taganeda energiaharta lepingust. Tegemist on 1990ndatel jõustunud energiaalase kaubandus- ja investeerimislepinguga, mille olulisim omadus on kaitsta fossiilkütustesse tehtud investeeringuid keskkonnahoidlike poliitikameetmete mõjude eest. Leping ei ole aga enam kooskõlas ei Euroopa roheleppega kui ka Euroopa Liidu õigusega laiemalt ning pingutused lepingu kaasajastamiseks pole tulemusi andnud.

Energiaharta leping võimaldab algatada kulukaid vaidluseid riikide vastu rahvusvahelistes vahekohtutes ja on võimaldanud nõuda edukalt riikide käest ka keskkonnameetmete tõttu saamata jäänud kasumi hüvitamist. Nii pidi näiteks Itaalia maksma Ühendkuningriikide energiaettevõttele Rockhopper ligi 250 miljonit eurot, kuna lõpetas rannikuäärsesse merre nafta puurimise lubade väljastamise. Lepingus sisaldub veel nn loojanguklausel, mille järgi kohalduvad juba tehtud investeeringutele lepingu sätted veel 20 aasta jooksul pärast lepingust väljaastumist. Selle mõju on aga võimalik vältida, kui kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taganevad lepingust üheaegselt ning sõlmivad sätte tõlgendamise kohta eraldi kokkuleppe.

Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Holland, Hispaania ja Itaalia on juba varem teatanud leppest taganemisest. Augusti lõpuni kogus Kliimaministeerium sisendit Vabariigi Valitsuse seisukoha jaoks komisjoni ettepaneku suhtes. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis teada, et tervitab ettepanekut, kuna leping on selgelt vastuolus ELi kliimaalaste kohustustega.

Euroopa komisjoni ettepanek

CAN Europe policy briefing on the Energy Charter Treaty

Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukoht komisjoni ettepaneku suhtes

Energiaharta leping (Riigi Teataja)

LOODUSKAITSE

ELi looduse taastamise määruse eelnõu läbis napilt hääletuse Euroopa Parlamendis

Suve keskel toimus järgmine vaatus Euroopa Liidu looduse taastamise määruse menetluses: 12. juulil võttis Euroopa Parlament vastu enda seisukoha määruse eelnõu suhtes. Eelmistest etappidest, täpsemalt komisjoni ettepanekust ja nõukogu positsioonist kirjutasime eelmisel suvel ning selle aasta juunis. Määrus seab konkreetsed eesmärgid looduse taastamiseks ehk loodusele tekitatud kahju heastamiseks kõikjal Euroopas, alates põllumajandusmaadest ja meredest kuni metsade ja linnakeskkonnani.

Enamasti on Euroopa Parlament kolmest EL institutsioonist ambitsioonikaim, kuid mitte selle määruse puhul. Hääletus parlamendis oli äärmiselt napp: vaid 12 häälega pääses määrus täielikust tagasilükkamisest, mis oleks tõsiselt kahjustanud kogu Euroopa rohelepet. Eesti saadikutest hääletasid eelnõu vastu Jaak Madison (EKRE/ID) ja Riho Terras (Isamaa/EPP).

Parlament eemaldas määrusest kohustuse taastada põllumajanduslikke maid ning jättis taastamise kohustuse alt välja maa, mis ei kuulu Natura 2000 võrgustikku.

Kuigi Euroopa parlament eelnõud täielikult tagasi ei lükanud, võeti vastu hulk muudatusi, millest enamus lahjendas looduse taastamise kohustusi. Näiteks eemaldas parlament määrusest kohustuse taastada põllumajanduslikke maid ning jättis taastamise kohustuse alt välja maa, mis ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Samuti tõmbas parlament kriipsu peale surnud puidu arvestamisele metsa looduslikkuse ühe näidikuna, kuigi surnud puit on oluline elupaik paljudele liikidele ning aitab süsinikku siduda.

Parlamendis vedas vastuseisu määrusele parempoolse Euroopa Rahvapartei (EPP) juht Manfred Weber, kes väitis, et looduse taastamine komisjoni ettepaneku kohaselt seab ohtu toidutootmise ning et komisjoni sotsiaalmajanduslik mõjuhinnang ei ole piisav. Teadlased lükkasid aga toidujulgeolekut puudutavad väited ümber ning kannustasid saadikuid määruse poolt hääletama. Erandlikult tegid avaliku üleskutse määruse poolt hääletada isegi Euroopa Parlamendi praktikandid.

Enne määruse jõustumist peavad veel komisjon, nõukogu ja parlament jõudma üksmeelele määruse lõpliku teksti suhtes. Läbirääkimised selleks jätkuvad sügisel.

Ivo Krustoki kokkuvõte hääletusest parlamendis

Euractivi artikkel

Aleksei Lotmani analüüs Postimehes

Euroopa komisjoni ettepanek looduse taastamise määruse kehtestamiseks

Euroopa Kohus: Iirimaa ei ole võtnud piisavalt Natura alasid kaitse alla ning kaitsemeetmed ei ole piisavad (C‑444/21)

Euroopa Kohus tegi 29. juunil otsuse rikkumismenetluses Iirimaa vastu, milles käsitles loodusdirektiivi sätteid ja nendest tulenevaid kohustusi seoses Natura 2000 erikaitsealade moodustamisega, kaitse-eesmärkide kindlaksmääramisega ning kaitsemeetmete võtmisega.

Euroopa Komisjon esitas Euroopa Kohtusse hagi Iirimaa vastu, väites, et Iirimaa on rikkunud elupaikade direktiivi artikli 4 lõiget 4 ja direktiivi artikli 6 lõiget 1. Muuhulgas väitis Euroopa Komisjon, et 217 asjaomast ühenduse tähtsusega ala ei ole määratud erikaitsealaks ning et 140 asjaomase ühenduse tähtsusega ala suhtes ei ole kehtestatud kaitse-eesmärke ja et ühegi asjaomase ühenduse tähtsusega ala suhtes ei ole kehtestatud piisavaid kaitsemeetmeid.  

Euroopa Kohus nõustus enamike Komisjoni etteheidetega ning leidis, et Iirimaa on rikkunud loodusdirektiivist tulenevaid nõudeid. Kohtuotsuses toodi esile, et loodusdirektiivi artikkel 6 seab liikmesriikidele rea kohustusi ning näeb ette konkreetsed menetlused, mille eesmärk on liidu tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamine või vajaduse korral taastamine, et saavutada selle direktiivi üldisem eesmärk tagada direktiivi alusel kaitstavate alade puhul keskkonnakaitse kõrge tase. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada tõhusalt ning täielike, selgete ja täpsete meetmetega.

Euroopa Kohus: kaitse-eesmärkide kindlaksmääramine on kohustuslik ja vajalik etapp erikaitsealade määramise ja kaitsemeetmete rakendamise vahel.

Iirimaa rakendab kaitsemeetmeid kümne riikliku programmi kaudu, mis on välja töötatud elupaigatüüpide ja liikide põhjal, ning ülevõtmismäärusega, mis näeb ette loakohustuse tegevuseks, millel võivad olla ühenduse tähtsusega alale olulised või kahjulikud tagajärjed. Euroopa Kohus leidis esiteks, et selline ülevõtmismäärus ei ole piisav, sest kaitsemeetmed ei saa põhimõtteliselt piirduda meetmetega, mille eesmärk on vältida inimese põhjustatud välist kahjustamist ja häirimist, vaid kaitsemeetmed peaksid vajaduse korral hõlmama positiivseid ennetavaid meetmeid ala kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks. Teiseks ei võimalda need kümme riiklikku programmi kohtu hinnangul tuvastada, et Iirimaa oleks kaitsemeetmed kehtestanud vastavalt igal Natura alal esineva iga liigi ja iga elupaigatüübi ökoloogilistele vajadustele nagu nõuab loodusdirektiiv. Eelkõige oli Iirimaa Kohtu hinnangul jätnud olulises osas kehtestamata konkreetsed ja täpsed kaitse-eesmärgid. Kohus toonitas oma varasemat seisukohta, et kaitse-eesmärkide kindlaksmääramine on kohustuslik ja vajalik etapp erikaitsealade määramise ja kaitsemeetmete rakendamise vahel.

Küll aga ei nõustunud Euroopa Kohus Komisjoni väitega, nagu saanuks ainuüksi asjaolust, et Natura aladel võeti enne kaitse‑eesmärkide kindlaksmääramist vastu kaitsemeetmed, järeldada, et kaitsemeetmed ei vasta loodusdirektiivi nõuetele. Sellegipoolest rõhutas kohus, et oluline on tagada, et meetmed vastaksid kaitse-eesmärkidele ka juhul, kui need eesmärgid on määratletud pärast kaitsemeetmete võtmist.  

Euroopa Kohtu otsus C‑444/21

Euroopa Kohus selgitas loodusdirektiivi isendikaitse reeglite (artiklite 12 ja 16) tõlgendamist (C‑166/22)

Euroopa Kohus tegi 6. juulil eelotsuse, millega selgitas loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) isendikaitse nõudeid (artikkel 12) ning erandi tegemise korda (artikkel 16).

Eelotsus puudutas vaidlust Iirimaa ruumilise planeerimise ameti poolt väljastatud ehitusloa üle. Ehitusloaga lubati projekti, mille osaks oli kahe hoone rajamine Dublini krahvkonnas Montpelier Hillis asuv külastuskeskuse jaoks, jalgrajast/jalakäijate sild üle regionaalse tee, okasmetsa muutmine heitlehiseks metsamaaks ja olemasolevate ehitiste konserveerimistööd. Iirimaa amet oli läbi viinud ka keskkonnamõju hindamise, mille raames oli leidnud, et negatiivne mõju Natura aladele puudub. Otsuse vaidlustas kohtus ühendus Hellfire Massy Residents Association, leides, et loodusdirektiivi artiklis 12 ette nähtud range kaitse süsteem, nagu see on Iiri õiguses rakendatud, on kehtetu, kuna esiteks ei hõlma see direktiivi artiklis 16 ette nähtud erandimehhanismi projektidele loa andmise menetluse kohta ja teiseks ei näe see ette üldsuse piisavat osalemist, olles seega vastuolus Århusi konventsiooniga.

Euroopa Kohus selgitas, et loodusdirektiiviga ei ole vastuolus see, kui liikmesriik ei ole kehtestanud loamenetlust, mis hõlmaks pädeva asutuse otsust, mille eesmärk on kindlaks määrata, kas pärast projektile tegevusloa andmist kindlaks tehtud asjaolude tõttu tuleb taotleda erandit selle direktiivi artikli 16 alusel ja/või kas selleks on vaja läbi viia uuringud. Teiseks ei ole EL õigusega vastuolus ka see, kui liikmesriigi õigusnormid ei näe ette üldsuse osalemist kõnealuses erandimenetluses.

Euroopa Kohus juhtis aga tähelepanul, et projektide puhul, mille suhtes EL õigusest tulenevalt on tegevusloakohustus ning keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustus, peab keskkonnamõju hindamise tulemus võimaldama kindlaks teha, kas asjaomasel projektil võib hindamise kuupäeval olla mõju, mis on loodusdirektiivi artikliga 12 keelatud. Sellise mõju olemasolul peab arendaja taotlema ja saama erandi isendikaitse kaitsemeetmetest enne projektile tegevusloa andmist. Vastasel juhul otsustatakse tegevusloa üle puudulikul alusel ja see luba ei vasta seega kohaldatavatele nõuetele.

Euroopa Kohtu otsus C‑166/22

Keskkonnaagentuur analüüsis rohevõrgustike planeerimist ja andis välja juhendi nende paremaks kavandamiseks

Juhendis antakse soovitusi, kuidas kavandada rohevõrgustiku alale uusi hooneid nii, et need ei lõikaks läbi rohevõrgustiku toimimist

Keskkonnaagentuur analüüsis KOV planeeringutega kehtestatud rohevõrgustikke ning koostas juhendi võrgustike paremaks planeerimiseks. Analüüsis tuvastatud kitsaskohtade lahendamiseks on antud juhendis praktilisi näpunäiteid. Näiteks soovitatakse mitte planeerida rohevõrgustikke põllumajandusmaale, kuna seal on väga väike looduslik mitmekesisus, ega ka maardlatele, kus tekib konflikt rohevõrgustiku toimimise ja kaevandamise vahel. Samuti antakse soovitusi, kuidas kavandada rohevõrgustiku alale uusi hooneid nii, et need ei lõikaks läbi rohevõrgustiku toimimist. Keskkonnaagentuuri teatel on juhend mõeldud nii planeerijatele, KOV-dele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.

Õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu ei peeta seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni. Kogu rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika tuleks üle vaadata.

KÕKi hinnangul väärib KAURi analüüs rohevõrgustiku alade kajastusest planeeringutes tunnustust, kuna see aitab rohevõrgustiku planeerimise killustunud praktikat paremini mõista ja kavandada rohevõrgustiku kaitseks tõhusamaid meetmeid. KAURi juhendis antud näpunäited ei pruugi KÕKi hinnangul rohevõrgustiku alade kaitset siiski piisavalt tagada. Näiteks on metsamaa järjepidevuse puhul juhendis viidatud, et selle peab tagama kohalik omavalitsus, samas on praktikas selleks hoovad olemas pigem Keskkonnaametil, kes annab raielube, ning ka Riigimetsa Majandamise Keskusel, kes haldab pea poolt Eesti metsamaast. Igati saab nõustuda aga analüüsi järeldusega, et õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu ei peeta seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning ettepanekuga kogu rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata.

Rohevõrgustike analüüs ja planeerimise juhend Keskkonnaportaalis

VESI

Ütle sõna sekka veekogumite tervise parandamise kohta!

Keskkonnaamet ootab 15. septembrini ettepanekuid Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavade ja meetmeprogrammide kohta. Nende eesmärk on parandada kehvas seisus olevate veekogumite tervist. Igaüks võib saata oma tähelepanekuid ja soovitusi, millistele veekogumitele tuleks eriti kiiresti tähelepanu pöörata, aadressile info@keskkonnaamet.ee.

Rohkem infot selle kohta on Keskkonnaameti kodulehel.

MULLAKAITSE

Euroopa roheline kokkulepe: taimede ja mulla säästvam kasutamine

5. juulil võttis Euroopa Komisjon vastu peamiste loodusvarade säästvat kasutamist käsitleva meetmepaketi, mis keskendub loodusvarade säästvale kasutamisele ja põllumajanduse vastupanuvõime tugevdamisele. 

Meetmepakett puudutab mitut erinevat teemat ja sisaldab: 

-                 teatist loodusvarade säästva kasutamise kohta

-                 Komisjoni ettepanekut uute genoomitehnoloogiate kohta

-                 Komisjoni ettepanekut taimsete ja metsapaljundusmaterjalide kohta

-                 Komisjoni ettepanekuid toidujäätmete ja tekstiilijäätmete kohta (jäätmete          raamdirektiivi muudatusena)

-                 Komisjoni ettepanekut mullaseiredirektiivi kehtestamiseks. 

Komisjoni hinnangul täiendab see meetmepakett juba varem roheleppe raames vastu võetud akte nagu kliimaseadus ja muudetud metsa- ja maakasutussektori (LULUCF) määrus, samuti veel menetluses olevaid akte nagu looduse taastamise määrus. 

Esimese muldasid käsitleva ELi õigusakti ettepanekuga nähakse ette mulla seisundi ühtlustatud määratlus, kehtestatakse terviklik ja sidus seireraamistik ning edendatakse mulla säästvat majandamist ja saastatud alade tervendamist.

Esimese muldasid käsitleva ELi õigusakti ettepanekuga nähakse ette mulla seisundi ühtlustatud määratlus, kehtestatakse terviklik ja sidus seireraamistik ning edendatakse mulla säästvat majandamist ja saastatud alade tervendamist. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid leevendama mulla saastumisest tulenevaid riske inimeste tervisele ja keskkonnale, juhindudes põhimõttest, et saastaja maksab. 

2021. a võeti vastu EL mullastrateegia, milles nenditakse, et EL ei ole seni suutnud luua piisavat õigusraamistikku, mis tagaks mullale sama kaitsetaseme nagu veele, merekeskkonnale ja õhule.

Mullakaitset on EL püüdnud reguleerida juba aastaid, ent seni suurema eduta. Juba 2006. a töötati välja mullastiku raamdirektiivi eelnõu, ent ei suudetud liikmesriikidelt selle kehtestamiseks piisavalt toetust leida, ning 2014. a loobus Euroopa Komisjon ametlikult sellest eelnõust (vt KÕKi uudiskirja 2014. a juunikuist uudist, milles on kajastatud ka varasemaid arenguid). 2021. a võeti vastu EL mullastrateegia, milles nenditakse, et EL ei ole seni suutnud luua piisavat õigusraamistikku, mis tagaks mullale sama kaitsetaseme nagu veele, merekeskkonnale ja õhule. Uue mullaseire direktiiviga püütakse anda mullakaitsele õiguslikud tagatised. 

Euroopa Komisjoni meetmepaketi järgmiseks sammuks on ettepanekute arutamine ja heakskiitmine Euroopa Parlamendis ja nõukogus. 

Euroopa Komisjoni pressiteade 

Mullaseire direktiivi ettepanek (ENG)

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Kliimakohtuvaidlustes on veel palju avastamata võimalusi

13. juunil korraldas Austria keskkonnaühendus Ökobüro veebiseminari “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses: kliimapoliitika ja -õiguste edendamisvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopas strateegiliste kohtuvaidluste kaudu.” Seminaril anti ülevaade Austria, Tšehhi ja Eesti kliimakaebustest ning arutati kliimamuutuse peatamise võimaluste üle kohtu kaudu.

 Loe lähemalt