ÜLDOLULIST
Euroopa Keskkonnaamet: Euroopa Liidul jäävad 2030. aastaks täitmata enamik keskkonnaeesmärke
Euroopa Keskkonnaamet avaldas iga-aastase aruande kaheksanda keskkonnategevuskava täitmisest, millest nähtuvalt jätab Euroopa Liit saavutamata enamiku eesmärkidest. Kaheksas keskkonnategevuskava on EL keskkonnapoliitika raamistik aastani 2030, mille pikaajaline eesmärk on tagada sajandi keskpaigaks hea elu planeedi piirides.
On üpris kindel, et EL jääb kaugele LULUCF sektoris süsiniku sidumise, primaarenergia kasutuse vähendamise, mahepõllumajanduse ja ressursikasutuse piiramise eesmärkidest.
Euroopa Keskkonnaameti hinnangul on tõenäoline, et liit saavutab viis eesmärki 28-st, sealhulgas vähendada õhusaaste põhjustatud enneaegseid surmasid 55% võrra (võrreldes 2005. aastaga), suurendada keskkonnakaitsetegevuste rahastust ja kasvatada majanduses keskkonnakaitse ja ressursside käitlemise osakaalu. On aga üpris kindel, et EL jääb kaugele LULUCF sektoris süsiniku sidumise, primaarenergia kasutuse vähendamise, mahepõllumajanduse ja ressursikasutuse piiramise eesmärkidest. Samas nenditakse aruandes, et eesmärkide täitmine on siiski võimalik, kui riigid kehtestavad selleks vajalikud nõuded enne kümnendi lõppu. Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne Keskkonnaagentuuri uudis
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus selgitas, mida tähendavad keskkonnateabe direktiivis „asutusesisese teabevahetuse“ ja „riigiasutuste töö“ kohta käivad erandid (C‑84/22)
Novembri lõpus tegi Euroopa Kohus eelotsuse asjas C‑84/22, kus oli küsimuse all kuidas tõlgendada keskkonnateabe direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud erandite mõisteid „asutusesisene teabevahetus“ ja „riigiasutuste töö“, mis võimaldavad ametiasutustel keskkonnateabe taotlust tagasi lükata. Eelotsusetaotlus oli esitatud MTÜ Right to Know CLG ja An Taoiseachi (Iiri peaminister) vahelises kohtuvaidluses seoses Iiri valitsusele 2016. aastal esitatud taotlusega tutvuda kõigi dokumentidega, mis puudutavad 2002.–2016. aasta nõupidamistel toimunud ministrite nõukogu arutelusid Iirimaa kasvuhoonegaaside heitkoguste üle. Euroopa Kohus toonitas esmalt, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab direktiivis 2003/4 ette nähtud keskkonnateabega tutvumise õigus seda, et sellise teabe avalikustamine peaks olema üldreegel ja riigiasutustel peaks olema lubatud keskkonnateabe taotlust tagasi lükata ainult konkreetsetel ja selgelt määratletud juhtudel. Erandeid teabega tutvumise õigusest peaks seega tõlgendama kitsalt, et avalikustamisega seotud üldine huvi oleks tasakaalus avalikustamisest keeldumise huviga. Euroopa Kohus määratles, et „asutusesisese teabevahetuse“ kohta ette nähtud erand hõlmab teavet, mis ringleb riigiasutuses ja mis ei ole teabetaotluse esitamise ajal selle asutuse sisekasutusest väljunud, vajaduse korral teavet ka pärast seda, kui nimetatud asutus on teabe kätte saanud, ja tingimusel, et seda teavet ei ole tehtud või ei oleks tohtinud teha üldsusele kättesaadavaks enne seda, kui see asutus on teabe kätte saanud. Kohus selgitas, et tegemist on eriti laia erandiga, mida võib kohaldada nende asutuste kogu töö igas etapis. Sellest järeldub, et tegemaks kindlaks, kas nimetatud erandi kohaldamisalasse kuuluva teabega tutvumise võimaldamisest keeldumine on põhjendatud, peab olemasolevate huvide, st teabe avalikustamisega vastuolus olevate huvide ja teabe avalikustamist õigustavate huvide kaalumine olema rangelt piiritletud.
„Riigiasutuste töö“ jaoks ette nähtud erand hõlmab üksnes teavet, mida on vahetatud riigiasutuste otsustusprotsessi viimases etapis, mis on riigisiseses õiguses selgelt määratletud kui „töö“ ja mille puhul näeb riigisisene õigus ette konfidentsiaalsuskohustuse.
Euroopa Kohtu sõnul hõlmab „riigiasutuste töö“ jaoks ette nähtud erand üksnes teavet, mida on vahetatud riigiasutuste otsustusprotsessi viimases etapis, mis on riigisiseses õiguses selgelt määratletud kui „töö“ ja mille puhul näeb riigisisene õigus ette konfidentsiaalsuskohustuse. Euroopa Kohus toonitas otsuses oma varasemat seisukohta, et eelmainitud erand ei võimalda aga tagasi lükata taotlust tutvuda „keskkonda sattuvaid heitmeid käsitleva teabega“. Täpsemalt, kui tegu on teabega, mis käsitleb keskkonda sattuvaid heitmeid, siis isegi kui seda teavet peetakse liikmesriigi õiguse kohaselt põhimõtteliselt konfidentsiaalseks, ei saa sellega tutvumise võimaldamisest keelduda, välja arvatud juhul, kui seda teavet ei ole võimalik eraldada muust samas kontekstis vahetatud teabest. Kohus märkis seejuures, et nende erandite, „asutusesiseseks teabevahetuseks“ ja „riigiasutuste tööks“ kumulatiivne kohaldamine on välistatud. Euroopa Kohtu otsus C‑84/22
KLIIMAMUUTUS
COP28 kliimakonverentsil sündis kokkulepe fossiilkütustest eemale liikuda
Detsembris toimus 28. ÜRO kliimakonverents, kus jõuti ajaloolisele kokkuleppele energiasüsteemides fossiilkütustest „eemale liikuda“ ning lubati panustada raha kliimakahjude fondi. Konverentsil tehti ka esimene vahekokkuvõte Pariisi leppe täitmisest, mis kinnitas, et riikide praegune tegevus ei ole kliimasoojenemise piiramise kursil. Konverentsi alguses saavutati kokkulepe kliimakahjude (loss and damage) fondi kohta, mille eesmärk on aidata kliimamuutustest enim mõjutatud riikidel elada üle aina tugevamaid torme, põudasid ja teisi ekstreemseid ilmastikuolusid. Konverentsi lõpuks olid riigid lubanud maksta fondi 700 miljonit eurot (sh lubas Eesti panustada 50 000 eurot), mis moodustab aga ainult 0,2% iga-aastastest kliimakahjudest arengumaades. COP28 keskmes oli Pariisi leppe vahearuanne (global stocktake) ehk kokkuvõte sellest, kas maailm on Pariisi leppega võetud eesmärkide – hoida kliimasoojenemine tuntavalt alla 2 kraadi – kursil. Tuhandete dokumentide põhjal koostatud vahearuande järeldused ei olnud üllatavad: kasvuhoonegaaside heide kasvab, mitte ei kahane, riigid ei ole piisavalt kliimamuutustega kohanenud ja jõukamad riigid ei toeta piisavalt neid, kes juba kliimamuutuste tõttu valusalt kannatavad. Märkimisväärne osa läbirääkimisi konverentsil käis selle üle, milline saab olema kokkulepe fossiilkütuste kasutuse vähendamise kohta. Esimest korda ÜRO kliimakonverentside 30-aastase ajaloo jooksul saavutati kokkulepe energiasüsteemides fossiilkütustest eemale liikuda (transition away), mis on aga oluliselt pehmem sõnastus kui lõpetamine (phase out). Konverentsi lõppdokumendis sisalduvad ka üleskutsed kiirendada pingutusi söeenergia tootmise vähendamiseks, kui selle juures ei kasutata süsiniku sidumise tehnoloogiaid, ja ebatõhusate fossiilkütuste subsiidiumite võimalikult kiire lõpetamine. Kuigi kokkulepe ei ole õiguslikult siduv, annab see märku „fossiilkütuste lõpu algusest“. Kuna Euroopa Liidu kliimapoliitika on COP28 järeldustest eesrindlikum, siis konverentsi tulemusena ei tekkinud Euroopale uusi kliimaeesmärke. Samas ei ole ka EL tegevused kooskõlas kliimasoojenemise hoidmisega 2 kraadi piires. Järgmine ÜRO kliimakonverents toimub käesoleval aastal Bakuus, Aserbaidžaanis. 2025. aastal peavad riigid esitama ÜRO-le oma riiklikud kindlaksmääratud panused kliimamuutuste leevendamiseks ning seda tehes peaksid nad võtma arvesse ka vahearuande järeldusi. CarbonBriefi analüüs COP28 võtmetähtsusega tulemustest COP28 Pariisi leppe vahearuande lõppjäreldus Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi kokkuvõte COP28-st EJIL:Talk! “Historic” or “Historic Failure”? Fossil Fuels at COP28
Komisjon kritiseerib uuendatavat Eesti riiklikku energia- ja kliimakava
Euroopa komisjon avaldas tagasiside liikmesriikide uuendatavate riiklike energia- ja kliimakavade (REKK) kohta ning eraldi tagasiside Eesti REKK-le. Praegu uuendavad riigid üle Euroopa 2019. aastal koostatud kavasid, mis on aluseks Euroopa roheleppega, „Eesmärk 55“ paketi ja REPowerEU plaaniga seatud energeetikaeesmärkide saavutamiseks. Nii komisjoni üle-euroopaline tagasiside kui kommentaarid Eesti REKK kohta on kriitilised. Kuigi EL kasvuhoonegaaside heide on langenud, ei suuda liit REKK-des kavandatud tegevustega vähendada 2030. aastaks heidet vähemalt 55% võrra (võrreldes 1990. aastaga) ehk täita roheleppes seatud eesmärki. Komisjon toob Eesti puhul välja samu puudujääke, mida on esile tõstnud ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Climate Action Network (kelle analüüsist kirjutasime novembri uudiskirjas): näiteks ei suuda Eesti täita LULUCF eesmärke ning puudub konkreetne tähtaeg põlevkivi kasutamise lõpetamiseks.
Komisjon ei ole rahul, et Eesti üksnes kordab uuendatavas REKK-s varem kehtestatud eesmärke ega kasuta võimalust ambitsiooni suurendamiseks.
Komisjon ei ole rahul, et Eesti üksnes kordab uuendatavas REKK-s varem kehtestatud eesmärke ega kasuta võimalust ambitsiooni suurendamiseks. Eriti kritiseerib komisjon, et paljud Eesti kavandatud meetmed on samad, mis 2019. aastal esitatud kavas. 2024. aasta juuni lõpuks peab Eesti esitama komisjonile uuendatud REKKi lõppversiooni. Euroopa komisjoni kokkuvõtlik tagasiside liikmesriikide uuendatavatele REKK-dele Euroopa komisjoni tagasiside Eesti uuendatud REKK kavandile Eesti uuendatud REKK kavand
LOODUSKAITSE
Riigikohus: riik peab kaitsealuse liigi elupaiga leiust maaomanikke teavitama (RKHKo 3-21-552)
Riigikohus leidis 4. detsembri 2023 kohtuotsuses, et Keskkonnaamet tegi menetlusvea, kui jättis maaomaniku ärakuulamata metsateatiste registreerimata jätmisel, tuvastades kinnistul kanakulli elupaiga. Sellest menetlusveast hoolimata nõustus Riigikohus eelnevate kohtuastmetega, et Keskkonnaameti otsus oli kokkuvõttes õiguspärane. 2019. aastal märkis Keskkonnaamet keskkonnaregistrisse kanakulli elupaiga, kuid ei teavitanud sellest kinnistuomanikku, kelle maalt elupaik leiti. 2020. aastal esitas maaomanik Keskkonnaametile metsateatised, millega soovis teha osalist lageraiet samal kinnistul. Keskkonnaamet jättis metsateatised registreerimata, kuivõrd kanakull, kelle elupaik kinnistul oli tuvastatud, on liigina ohualdis ning lageraie olemus ja elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad. Kaebaja vaidlustas metsateatiste registreerimata jätmise. Päev enne metsateatiste registreerimisest keeldumist teavitas Keskkonnameti esindaja telefonikõnes kaebajat, et tema kinnistul on kanakulli elupaik ja et sellest tulenevalt jäävad metsateatised registreerimata. Riigikohtu hinnangul ei jätnud see kaebajale mõistlikku ajaakent piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja jaoks oli kanakulli elupaik tema kinnistul uudiseks. Kolleegiumi sõnul ei ole välistatud, et õigeaegne elupaigast teavitamine oleks hoidnud ära vaidluse selle üle, kas ja millal on kanakull väidetavaid pesapuid kasutanud ja seega kas lageraie peaks olema lubatav. Kuna kanakulli vaatlused ja elupaiga registreerimine toimusid kaebaja selja taga, oli Riigikohtu hinnangul kaebajal keeruline tagantjärele esitada ka tõendeid selle kohta, mis tema kinnistul viimaste aastate jooksul on sellega seoses toimunud. Riigikohus sedastas, et maaomanike teavitamine on oluline. Ühe lahendusena pakkus kolleegium välja automatiseeritud teavitussüsteemi, mis saadaks omanikule näiteks e-kirja, kui tema maal leitakse kaitsealuse liigi elupaik. Riigikohtu 04.12.2023 kohtuotsus 3-21-552 Riigikohtu pressiteade
Riigikohus küsib Euroopa Kohtult eelotsust linnudirektiivi tõlgendamiseks raievaidluste lahendamisel (RKHKm 3-21-1266)
Riigikohus esitas 19. detsembril Euroopa Liidu kohtule taotluse eelotsuse saamiseks haldusasjas nr 3-21-1266 linnudirektiivi tõlgendamiseks omandi- ja ettevõtlusvabaduse valguses (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 lg 1 p b). Kaebajad vaidlustasid Keskkonnaameti ettekirjutused, millega peatati kevadsuvisel perioodil lindude kaitseks raied. Kohtuasi on peatatud kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Riigikohtul pole piisavat kindlust, millistel asjaoludel lugeda lindude kahjustamine tahtlikuks ja millistel erandjuhtudel oleks tahtlik lindude kahjustamine metsatööde tegemisel lubatav. Üheks selliseks erandjuhuks võib olla tõsise kahju vältimine metsadele, kuid on ebaselge, kas erandi saab sel juhul teha tõsise majandusliku kahju vältimiseks metsanduses ning kas selline kahju võib seisneda metsa raiumisest saadava tulu äralangemises või ülemäärases vähenemises. Kolleegiumi hinnangul on kaalukaid argumente selleks, et pidada võimalikuks erandit, mis lubaks viidatud keeldudest kalduda kõrvale tõsise kahju vältimiseks metsanduses, ning et selline kahju võiks põhimõtteliselt seisneda ka metsa raiumata jäämisest saadava tulu äralangemises. Vaidluse all on ka see, kuidas tuleb raiutavas metsas tuvastada pesitsevad linnud, kuidas hinnata lindudele ning nende pesadele ja munadele avalduvat ohtu ning millises ruumilises ja ajalises ulatuses on piirangud selle ohu vältimiseks vajalikud. Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotlusega esitatud küsimuste ja asjaoludega saab tutvuda Riigikohtu 19.12.2023 kohtumääruses 3-21-1266 Riigikohtu pressiteade
Euroopa Kohus selgitas Natura hindamise kohustust metsade tuleohutustaristu korrashoiu tegevuste puhul (C‑434/22)
Euroopa Kohus tegi 7. detsembril eelotsuse C‑434/22, milles selgitas loodusdirektiivist 92/43/EMÜ tulenevat Natura hindamise kohustust olukorras, kus Natura alal toimuv raie on tingitud vajadusest tagada metsade tuleohutustaristu korrashoid ning selle elluviimist nõuab metsa tuleohutust käsitlevad riigisisesed õigusnormid. Põhikohtuasi puudutas Lätis asuvat Ance soode ja metsade Natura 2000 võrgustiku ala, kus äriühing oli tuleohutuse eesmärgil lasknud u 17 km ulatuses loodusradade ääres puid langetada. Euroopa Kohus märkis, et ka Natura ala füüsiliselt muutev metsade tuleohutustaristu korrashoid vastavalt metsade tuleohutust käsitlevatele riigisisestele õigusnormidele on „projekt“ loodusdirektiivi art 6 lõige 6 tähenduses. Seejuures kohustab loodusdirektiiv kohtu sõnul hindama kavasid ja projekte ka siis, kui nende elluviimist nõuavad metsade tuleohutust käsitlevad riigisisesed õigusnormid. Kohus selgitas, et taoline tuleohutuse eesmärgil tehtav tegevus on vabastatud Natura hindamise kohustusest üksnes kui see on otseselt seotud asjaomase ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik, mis eeldab, et see tegevus on kohandatud ala kaitse-eesmärkidega ning kuulub ala kaitsemeetmete hulka. Euroopa Kohus toonitas, et kõnealust tegevust Natura võrgustikku kuuluvas metsas eesmärgiga tagada metsade tuleohutustaristu korrashoid, on loodusdirektiivist tulenevalt keelatud alustada ning – veelgi enam – jätkata ja lõpule viia enne, kui on lõpule viidud Natura hindamine selle tegevuse tagajärgede hindamiseks, välja arvatud juhul, kui see tegevus on üks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 1 alusel juba vastu võetud Natura ala kaitsemeetmetest või kui selle ala säilimist ohustav tegelik või vahetu oht nõuab selle tegevuse viivitamatult teostamist. EL õigus kohustab liikmesriigi põdevaid asutusi võtma meetmeid eelneva Natura hindamiseta tehtud tööde võimalike oluliste tagajärgede keskkonnale heastamiseks ja hüvitama neist töödest tuleneva kahju.Ühtlasi märkis Euroopa Kohus, et loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 3 koostoimes lojaalse koostöö põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriiki, eeskätt selle pädevaid asutusi, võtma meetmeid eelneva Natura hindamiseta tehtud tööde võimalike oluliste tagajärgede keskkonnale heastamiseks ja hüvitama neist töödest tuleneva kahju. Seevastu ei kohusta see säte liikmesriiki nõudma eraõiguslikelt isikutelt niisuguse kahju hüvitamist juhul, kui selle põhjustamine on neile süüks pandav. Euroopa Kohtu otsus C‑434/22
VESI
Õiguskantsler toonitas KOVi kohustust tagada puhta joogivee kättesaadavus
Õiguskantslerini jõudis mitu avaldust, milles inimesed muretsevad puhta joogivee kättesaadavuse pärast. Õiguskantsler rõhutas oma seisukohas, et just valdadel ja linnadel tuleb tagada, et nende elanikele oleks kättesaadav puhas joogivesi. Veeseaduse § 88 kohaselt peavad kohalikud omavalitsused korraldama oma territooriumil puhta joogivee kättesaadavuse. See tähendab, et kui joogiveele juurdepääs on mingil põhjusel takistatud, peab KOV hoolitsema, et inimesed ei jääks puhta joogiveeta. Muu hulgas peab KOV välja selgitama, mis takistab joogiveele juurdepääsu ning kuidas on võimalik olukorda parandada. Seejuures on õiguskantsleri sõnul väga oluline, et KOV rakendaks vajaduse korral asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid haavatavatele ja tõrjutud rühmadele joogivee kättesaadavuse parandamiseks. Õiguskantsler viitas, et ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt ei tohiks avalik joogiveevõtukoht jääda inimese kodust kaugemale kui üks kilomeeter (kõige rohkem 30-minutise jalutuskäigu kaugusele). Lisaks peab KOV jälgima, et joogivee kaitseks oleks vastu võetud vajalikud eeskirjad, ning hoolitsema, et neid eeskirju täidetaks.
Kui KOV on jätnud oma kohustused joogivee kaitsel või kättesaadavuse tagamisel täitmata ja inimesed kannavad selle tõttu kahju, on neil õigus nõuda KOV-lt kahju hüvitamist. Õiguskantsler selgitas, et kui KOV on jätnud oma kohustused joogivee kaitsel või kättesaadavuse tagamisel täitmata ja inimesed kannavad selle tõttu kahju, on neil õigus nõuda KOV-lt kahju hüvitamist. See tähendab, et kui inimesed on ise hankinud endale joogivee ning kandnud sellega seotud kulud, siis saavad nad esitada KOV vastu nõude varalise kahju hüvitamiseks. Võimalik on nõuda ka puhta joogivee puudumise tõttu tekkinud tervisekahjuga kaasnenud kulu ja mittevaralise kahju hüvitamist. Õiguskantsleri seisukoht
METSANDUS
EL metsaseiremäärusega plaanitakse metsade kohta paremini andmeid koguda
2023. aasta novembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada metsaseiremäärus, millega luuakse raamistik metsade kohta võrreldavate andmete kogumiseks üle Euroopa. See määrus on ainus õigusakt, mille kehtestamine on kavandatud EL metsastrateegias, mis on omakorda osa Euroopa roheleppest. Määrus puudutab ennekõike liikmesriikide ja Euroopa Liidu asutusi, kes tegelevad metsa seiramisega.
Kõige drastilisemalt on kõrgete metsada pindala vähenenud Eestis ja teistes põhjamaades.
Metsaseiremääruse ettepanek tuli ajal, mil selgus värskest uuringust, et kuigi Euroopas on sel sajandil pisut suurenenud puudega kaetud pindala, on märkimisväärselt vähenenud kõrgete metsade pindala. Kõige drastilisem on olnud muutus Eestis ja teistes põhjamaades. Vanad metsad on aga tähtsad elurikkuse hoidmisel ja süsiniku sidumisel. Selleks, et tagada Euroopa metsastrateegia, elurikkuse strateegia ja looduse taastamise määruse eesmärkide saavutamist, on vaja läbipaistvalt jälgida. Metsaseiremäärusega pannakse liikmesriikidele kohustus koguda metsade kohta andmeid kohapealsete uuringutega ning Euroopa komisjonile kohustus koguda andmeid Euroopa metsade kohta Copernicuse satelliitidega. Tänu ühtsetele andmete kogumise ja esitamise standarditele peaks määruse tulemusena tekkima Euroopa metsade seisukorrast terviklik, võrreldav ja regulaarselt uuendatav andmekogu. Euroopa metsaseiremääruse eelnõu World Resources Institute’i uuring Euroopa metsade seisukorrast Euractivi uudis metsaseiremääruse kohta
JÄÄTMED
Kinnitati riigi jäätmekava 2023–2028
Kliimaminister kinnitas 21. detsembril kogu riigi jäätmevaldkonda hõlmava arengudokumendi „Riigi jäätmekava 2023–2028“. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Uue jäätmekava alusel on Eestil võimalus kasutada lähiaastatel Euroopa Liidu toetusraha kokku 111 miljonit eurot, et lahendada jäätmesektorit puudutavad probleemid tervikuna. Uus jäätmekava on seotud jäätmereformis väljapakutud muudatuste elluviimisega eeskätt olmejäätmete vallas. Kirjutasime jäätmereformist lähemalt novembrikuu uudiskirjas. Kliimaministeeriumi uudis Riigi jäätmekava 2023-2028
|
