SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Tööstusheite seadusesse luuakse võimalus väljastada kompleksluba tähtajalisena
2. novembril tegi valitsus kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse muuta tööstusheite seadust (THS) ja luua võimalus tähtajaliste komplekslubade väljastamiseks. Seadusemuudatuse ajendiks on valitsuse otsus liikuda edasi Enefit280-2 põlevkiviõlitehase arendamisega, mille ehituse Riigikohus peatas (sellest kirjutasime põhjalikult eelmises uudiskirjas). Kliimaministeerium esitas ettepaneku THS muutmiseks Riigikogu keskkonnakomisjonile, kes liitis selle esimese lugemise järel keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõule (300 SE) ning sidus seejärel usaldusküsimusega. Eelnõu teise lugemise järel võttis Riigikogu selle seadusena vastu. Jõustumiseks peab selle välja kuulutama president. Seni kehtinud THS kohaselt väljastatakse kompleksluba, mis reguleerib käitise töötamise keskkonnamõju, alati tähtajatult. Seaduse kohaselt tuleb luba regulaarselt üle vaadata ning parima võimaliku tehnika muutudes või muude arengute valguses vajadusel muuta. Muudetud THS kohaselt on tähtajalise loa andmise tingimus keskkonnakaitseline põhjendatus. Tähtajalist kompleksluba soovib valitsus õlitehasele väljastada selleks, et luua selgust, et tehas kehtivate kliimaeesmärkide valguses ei saa praegu kavandatud kujul pärast 2035. aastat töötada. Keskkonnaühenduste hinnangul on THS muutmine problemaatiline. Senine THS näeb ette paindlikud võimalused keskkonna kaitseks kompleksloa muutmiseks ja tühistamiseks, mistõttu pole muudatus vajalik. Kuna kliimaeesmärgid võivad lähiajal muutuda (näiteks seoses kliimaseaduse vastuvõtmisega), on ebaotstarbekas anda praegu kindlust, et suure kliimamõjuga käitis nagu põlevkiviõlitehas saab igatahes töötada 2035. aastani. Lisaks mõistavad ühendused hukka sedavõrd põhimõttelise muudatuse menetlemise avalikkust kaasamata. Eelnõu 300 SE menetlus Riigikogus Keskkonnaühenduste seisukoht Roheportaali uudis
KLIIMAMUUTUS
Riigikogu menetleb taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõu
Oktoobris võeti Riigikogu menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (308 SE), mis on osa muudatustest taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Kajastasime põgusalt seda ja teisi seotud muudatusi märtsikuu ja septembrikuu uudiskirjas. Eelnõu juhtivkomisjoniks on majanduskomisjon. Eelnõuga luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, veeluba ja ehitusluba) nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks. Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab eelduslikult ka kohtuvaidluste arvu. Muudatuste tulemusel kaoks asjaomaste asutustega KMH aruande kooskõlastamise etapp.Lisaks on eelnõu suunatud keskkonnamõju hindamise tervikprotsessis menetlusetappide optimeerimisele ja tõhustamisele. Näiteks kaoks muudatuste tulemusel asjaomaste asutustega KMH aruande kooskõlastamise etapp, asutustel on võimalik esitada oma seisukohti avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul. See suurendab otsustaja rolli ja vastutust. Samuti kaoks muudatuste tulemusel võimalus teatud menetlustähtaegu pikendada. Rakendussättega nähakse ette võimalus kohaldada kiiremat menetlust ka pooleliolevates menetlustes alates järgmisest menetlustoimingust. Seletuskirjast nähtub, et kui kehtiva KeHJSi järgi kestab KMH keskmiselt 2 aastat, siis eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel lüheneb KMH menetlustoiminguteks kuluv aeg 4 kuu võrra. Ühtlasi plaanitakse eelnõuga kaotada dubleerivate keskkonnamõju hindamise eelhinnangute kohustus. Vajaduse korral saavad sama tegevuse kohta varem koostatud eelhinnanguid kasutada eri otsustajad. Eraldi lisatava paragrahviga luuakse eelnõuga erisus ELi otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määrusega 2022/2577 artikli 5 ettenähtud tuule- või päikeseparkide ajakohastamise projektide kiireks KMH-ks. Vajalikku tegevusluba on siis võimalik väljastada kuue ning teatud juhtudel kolme kuuga, sh KMH. Seaduse üldiseks jõustumise ajaks on kavandatud 2024. aasta 1. jaanuar Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõu (308 SE)
Riigikontroll avaldas auditid Eesti elektrisüsteemi suundumuste kohta
Riigikontroll avaldas novembris kaks auditiaruannet „Eesti elektrisüsteemi valikud“ ja „Elektriga varustamise kindlus Eestis“, mille fookuses on Eesti elektrisüsteemi suundumused. Riigikontrolli põhijäreldus oli, et Eesti energiamajanduse pikaajaline planeerimine on kulgenud aastate vältel vaevaliselt ja paljud olulised põhimõttelised otsused ootavad jätkuvalt tegemist. Tõsiseid probleeme on tootmisvõimsuste ja välisühenduste piisavuses, mille lahenduseta jätmisel tekib risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis on Eesti ühiskonnale vastuvõetamatu. Riigikontrolli sõnutsi on kiiremas korras vaja teha otsuseid, kuidas tagada ressursside piisavus eelkõige pärast 2030. aastat. Riigikontroll juhtis tähelepanu, et Eesti riik on võtnud eesmärgi toota aastaks 2030 Eestis taastuvelektrit vähemalt sama palju, kui riigis aasta jooksul elektrienergiat kokku tarbitakse, kuid selle sihi saavutamiseks puudub konkreetne tegevuskava ja Kliimaministeeriumil ei ole plaanis seda ka koostada. Taastuvelektri potentsiaal on Riigikontrolli hinnangul seni alakasutatud. Ehkki päikeseenergiast elektritootmine on teinud viimastel aastatel Eestis suure hüppe, tammub tuuleenergia tootmine paigal. Riigikontroll nentis, et juhul kui pärast 2030. aastat siiski lisandub kavandatud mahus taastuvenergiat, on Eestis küll piisavalt elektri tootmisvõimsusi, kuid puudu võib jääda juhitavatest tootmisvõimsustest, mida on muu hulgas vaja elektri võrgusageduse tagamiseks. Siin on variant taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmisvõimsuse strateegilise reservi loomiseks. Riigikontrolli hinnangul ei jõuta aga suure tõenäosusega uusi elektritoomise võimsusi planeerida ega ehitada ning suure tõenäosusega saavad strateegiliseks reserviks Eesti Energia AS-le kuuluvad vanad tolmpõletuskatlad. Aruandes on välja toodud, et kui riigiabi luba strateegilise reservi loomiseks ei õnnestu saada, on Rahandusministeeriumil ka põhimõtteliselt võimalik varustuskindluse tagamiseks kohustada Eesti Energia AS-i hoidma piisaval määral juhitavat tootmisvõimsust töökorras omal kulul ka pärast 2026. aastat. Riigikontrolli sõnul on küsitav, kas ja millises mahus on Eesti Energia AS võimeline sellest kohustusest tulenevat kahjumit kandma. Riigikontrolli kontrolliaruanne „Eesti elektrisüsteemi valikud“ Riigikontrolli kontrolliaruanne „Elektriga varustamise kindlus Eestis“
CAN Europe: Eesti energia- ja kliimakava vajab konkreetsust ning suuremat ambitsiooni
Keskkonnaühenduste võrgustik Climate Action Network (CAN) Europe avaldas raporti ajakohastamisel olevatest riiklikest energia- ja kliimakavadest (REKK). CAN tuvastas, et ükski uuendatud REKKi kavand ei ole kooskõlas vajadusega hoida kliimasoojenemist Pariisi leppega eesmärgiks võetud 1,5 kraadi piires. Iga EL liikmesriik peab koostama REKKi, mis koondab riigi energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks. Selle aasta suvel pidid riigid esitama Euroopa Komisjonile 2030. aastani kehtivate REKKide uuendamise kavandid. Peamiste puudujääkidena tõi CAN Eesti puhul välja, et REKKis puudub selge plaan põlevkivist väljumiseks ning LULUCF sektoris süsiniku sidumise eesmärgi saavutamiseks.
Kuigi Eesti REKK on kooskõlas jõupingutuste jagamise määruse kliimaeesmärkidega, ei suuda me kava alusel siiski saavutada LULUCF eesmärki. Peamiste puudujääkidena tõi CAN Eesti puhul välja, et REKKis puudub selge plaan põlevkivist väljumiseks ning LULUCF sektoris süsiniku sidumise eesmärgi saavutamiseks. CAN andis soovituse teiste riikide eeskujul kasutada REKKi rohkemaks kui vaid olemasolevatest eesmärkidest ülevaate andmiseks ning seada selles varasemast ambitsioonikamaid eesmärke ja vajalikke meetmeid. Lisaks soovitas CAN praegusest kõrgemad eesmärgid kliimaseaduses. Eestil on aega puudujääkide kõrvaldamiseks ja avalikkuse paremaks kaasamiseks 2024. aasta juuni lõpuni, mil kõik liikmesriigid peavad esitama lõplikult uuendatud REKKid. CAN Europe’i raport "Time to step up national climate action" Eesti REKK 2030 ja info selle uuendamise kohta Keskkonnaühenduste ühiskiri REKKide vähese sisukuse ja ambitsiooni kohta Keskkonnaühenduste tagasiside Eesti REKKi ajakohastamise kavandile (mai 2023)
Riigid plaanivad 2030. a toota lubatust kaks korda rohkem fossiilkütuseid
ÜRO fossiilkütuste tootmise värske raporti (Production Gap Report) kohaselt plaanivad maailma riigid kokku toota 2030. aastal kaks korda rohkem fossiilkütuseid, kui lubatav, et hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires, ning suurendada fossiilkütuste tootmist 2050. aastani. Raportis kirjeldatakse nafta, gaasi ja kivisöe tootmise stsenaariume, mis oleks kooskõlas selle eesmärgiga, ning kõrvutatakse riikide kavatsusi nende stsenaariumitega.
Kuigi aina rohkem riike lubavad saavutada kliimaneutraalsuse, ei ole riikide plaanid ega tegevus endiselt piisavad, et hoida kliimasoojenemist isegi 2 kraadi piires, nagu selgub uuest ÜRO heitmete puudujäägi raportist (Emissions Gap Report). Kui riigid jätkavad praegusel kursil, siis 2035. aastaks muutub raporti kohaselt vahe vajaliku ja tegeliku heitkoguse vähendamise vahel ületamatult suureks.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel on käesolev aasta ilmselt mõõtmisajaloo kõige kuumem: seniste mõõtmiste kohaselt 1,43 kraadi soojem võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Pariisi leppes sätestatud eesmärki hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires ei hinnata mitte üksikute aastate, vaid mitmekümneaastaste aegridade põhjal, kuid siiski näitab selle aasta kuumus, et kliimasüsteem on eesmärgiks seatud piirile väga lähedal.
ÜRO 2023 Production Gap Report ÜRO 2023 Emissions Gap Report
LOODUSKAITSE
Looduse taastamise määrus liigub jõudsalt edasi
Novembris jõudsid Euroopa Parlament, Komisjon ja Nõukogu kokkuleppele looduse taastamise määruse osas (kirjutasime selle arengutest veel juuni ja augustikuu uudiskirjas). Euroopa Liitu ajendas looduse taastamise suunal tegutsema tõsiasi, et üle 80 protsendi Euroopa elupaikadest on halvas seisukorras. Seadusandjad leppisid kokku eesmärgis taastada 2030. aastaks vähemalt 20 protsenti nii maismaa- kui merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad ELi riigid taastama 2030. aastaks vähemalt 30 protsenti uue õigusakti I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpidest (nt märgalad, rohumaad, metsad, jõed, järved, mereökosüsteemid) heasse seisundisse, 2040. aastaks tuleb see näitaja tõsta 60 protsendini ja 2050. aastaks 90 protsendini. Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga peaksid ELi riigid eelistama Natura 2000 aladel asuvaid alasid kuni 2030. aastani. ELi riigid peavad hiljemalt 2030. aastaks peatama tolmeldajate populatsioonide vähenemise. Looduse taastamiseks peavad riigid näiteks eemaldama rohumaadelt, märgaladelt ja metsadest võõrliike ning edendama metsiku looduse kaitsmist. Riigid peavad taassoostama kuivendatud turbaalasid ning ühendama killustatud elupaiku. Samuti on taastamismeetmena ette nähtud keemiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamise peatamine või vähendamine. Määrus näeb ette elupaikade soodsa seisundi kindlad näitajad, milles on vaja riikidel saavutada kasvutrend. Kahe aasta jooksul pärast määruse jõustumist peavad liikmesriigid esitama komisjonile hindamiseks riiklikud taastamiskavad, milles näidatakse, kuidas on plaanis eesmärgid saavutada. Samuti peavad liikmesriigid oma edusamme jälgima ja nende kohta aru andma. Määrus võimaldab liikmesriikidel võtta oma kavade kehtestamisel arvesse nende erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi nõudeid, piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi ning rahvastiku tihedust, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade erilist olukorda. Samuti on erandid riigikaitselisele taristule ja taastuvenergia projektidele. Määruses nähakse ette ka võimalus peatada määruse kõnealuste agroökosüsteeme käsitlevate sätete rakendamine rakendusaktiga kuni üheks aastaks, kui toimuvad ettenägematud ja erakorralised sündmused, mis ei ole ELi kontrolli all ja millel on kogu ELis tõsised tagajärjed toiduga kindlustatusele. Esialgne kokkulepe esitatakse nüüd kinnitamiseks liikmesriikide esindajatele Euroopa Nõukogus ja Parlamendi keskkonnakomisjonile. Kui tekst kiidetakse heaks, peavad mõlemad institutsioonid selle ametlikult vastu võtma. Kliimaministeeriumi uudis ELi Nõukogu pressiteade
Eelotsusetaotlus: kas hunti tuleb kaitsta Eesti või Baltikumi piires? (RKHKm 3-20-2368)
Riigikohus esitas 13.oktoobril Euroopa Liidu Kohtule taotluse eelotsuse saamiseks haldusasjas nr 3-20-2368, milles on küsimuse alla hundi kaitsestaatus ja loodusdirektiivi tõlgendamine. Kohtuasi on peatatud kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kolleegiumi hinnangul ei ole selge, kas loodusdirektiivi artiklis 14 käsitletud meetmeid võttes tuleb säilitada soodne kaitsestaatus artikkel 1 punkti i mõttes liigi konkreetses liikmesriigis paiknevale piirkondlikule populatsioonile või võib arvestada kogu populatsiooni (Eesti puhul Balti populatsiooni) EL liikmesriikide territooriumil paikneva osa kaitsestaatust. Riigikohtu hinnangul on vaja Euroopa Kohtult selgesõnalist vastust, kas loodusdirektiivi tuleb tõlgendada selliselt, et selle eelduseks on populatsiooni levilaga hõlmatud liikmesriikide vaheline formaliseeritud koostöö selle populatsiooni kaitsel, sh kaitse‑ ja ohjamismeetmete koordineerimine või isegi ühine kaitsekorralduskava ning selgitust sellele, kas loodusdirektiivi art 1 punkti i saab tõlgendada selliselt, et liigi piirkondlik populatsioon, mis on IUCN punase nimestiku kriteeriumide alusel kvalifitseeritud “ohualtiks”, saab olla loodusdirektiivi mõttes soodsas kaitsestaatuses. Kolleegium palus Euroopa Kohtul vastata, kas loodusdirektiivi art 1 punkti i koosmõjus art 2 lg‑ga 3 saab tõlgendada selliselt, et liigi soodsa kaitsestaatuse määratlemisel võib arvesse võtta ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotlusega esitatud küsimuste ja asjaoludega saab tutvuda Riigikohtu 13.10.2023 kohtumääruses 3-20-2368.
Tallinna külje all sünnib pikalt oodatud Sõrve looduskaitseala
Kliimaminister saatis novembris kooskõlastusringile Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu. Sõrve looduskaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ning Saue vallas Vatsla külas. Sõrve looduskaitseala loomise algatas Harku vald juba 2006. aastal ja kogu pikka protsessi on saatnud suur avalik huvi. Kliimaministeeriumi uudis Sõrve looduskaitseala moodustamise eelnõu
VESI
Veeseaduse muudatusega on kavas luua võimalus vee taaskasutuseks
Novembris algatas Vabariigi Valitsus veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob võimaluse anda kasutatud vett (heitvesi, karjääri- ja kaevandusvesi, vesiviljelusest pärinev vesi) vajaduse korral täiendavalt puhastatuna üle kolmandale isikule, kes kasutab seda näiteks niisutuseks põllumajanduses või haljastuses, tänavapuhastuses, tööstuslikes protsessides vms. Seni on kehtiv regulatsioon võimaldanud kasutatud vett juhtida suublasse, milleks võib olla veekogu või pinnas, kuid mitte taaskasutada. Positiivse mõjuna toob seletuskiri esile puhta vee varude säästlikumat kasutust, sest taaskasutatava vee koguste võrra tarbitakse vähem looduslikke veeressursse. Tervise- ja keskkonnariskide maandamiseks sätestab eelnõukohane seadus, et veeloaga määratakse taaskasutusvee saasteainete sisalduse piirväärtused ning konkreetsele taaskasutusveele lubatavad kasutusotstarbed. Veeloa ja registreeringu taotlemisel tehakse taotlejale kohustuslikuks lisada asjakohane riskijuhtimise kava, kirjeldades taaskasutusvee päritolu, kuidas see on puhastatud, millistele parameetritele vastab, kus seda kasutada saab ning kuidas tagatakse selle ohutus inimestele ja keskkonnale. Kui taaskasutusvett soovitakse kasutada põllumajanduslikuks niisutuseks, tuleb riskijuhtimise kava kooskõlastada ka Põllumajandus- ja Toiduametiga. Uus seadus puudutab eelkõige vee-ettevõtteid, kaevandusettevõtteid ja suure veetarbimisega tööstusettevõtteid. Seadusemuudatusega ei looda juurde uusi kohustusi – vee taaskasutamine on vabatahtlik võimalus, millele nüüd plaanib riik luua õigusreeglistiku. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu
METSANDUS
RMK arengukava perioodiks 2024–2028
Novembris valmis ja kiideti nõukogu poolt heaks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) arengukava perioodiks 2024–2028. Arengukavaga lubab RMK uuendusraiete lõppu kaitsealade piiranguvööndites. Seni on RMK kaitsealade piiranguvööndites raiunud ca 100 hektaril aastas. RMK hoida ja hallata on 45% Eesti metsadest ehk pisut üle miljoni hektari metsa kuulub riigile. Arengukava kohaselt töötatakse välja ja rakendatakse põhimõtted lageraiest erinevate majandamisvõtete kasutamiseks majandusmetsades ja väiksemate lageraielankide tegemiseks. Lubatakse, et turberaiega ja valikraiega raiutud lankide ning vähem kui 1 hektari suuruste lageraiete osakaal uuendusraiete aastasest kogupindalast on vähemalt 20%. Metsast väljatoodavast puidust püütakse luua eelkõige tooteid, milles süsinik püsib seotuna veel aastakümneid. Raiemahtu RMK arengukava ei käsitle, sest uuendusraie pindala otsustab valdkonna eest vastutav kliimaminister. Arengukava perioodil teeb RMK uuendusraieid igal aastal, lähtudes kliimaministri viieks aastaks kinnitatud raiepindalast. Eestimaa Looduse Fondi esindaja sõnul on elurikkuse eesmärkide saavutamiseks vaja vähendada oluliselt intensiivset metsamajandamist nagu kuivenduskraavid või teedeehitus, kuid selle kohta uues arengukavas konkreetseid lubadusi pole. RMK arengukava 2024–2028 Maalehe artikkel Keskkonnaühenduste tagasiside RMK arengukavale
JÄÄTMED
Jäätmereformi elluviimiseks on koostamisel regulatiivsete muudatuste pakett
Kliimaministeerium avalikustas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu, millega kavandatakse nn jäätmereformi. Jäätmereformi peamine eesmärk on saavutada olmejäätmete ringlussevõtt jäätmevaldkonna direktiivides ettenähtud tasemetel, näiteks tuleb 2025. aastaks võtta ringlusesse 55% olmejäätmetest. Euroopa Komisjoni 2023. aasta varajase hoiatuse aruandes kohaselt on Eesti üks 18 liikmesriigist, kes tõenäoliselt ei suuda seda eesmärki täita. 2021. aastal võeti Eestis ringlusse 30,4% olmejäätmeid. VTK koostamisel on lähtutud varasematest jäätmereformi elluviimise püüdlustest, mis on siiani jäänud rakendamata. Samuti tugineb VTK olulises osas Maailmapanga 2021. a sügisel valminud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsis välja pakutud muudatusettepanekutele. Riigil on kavas määrata KOVdele ringlussevõtu sihtarv ning anda neile seaduslik õigus kehtestada riigi poolt antud ülesande täitmiseks kohalik jäätmetasu.
Jäätmereformi keskmes on kohalikud omavalitsused. Riigil on kavas määrata KOVdele ringlussevõtu sihtarv ning anda neile seaduslik õigus kehtestada riigi poolt antud ülesande täitmiseks kohalik jäätmetasu. Jäätmevedajatelt edaspidi enam üksikisikutele arveid ei tuleks, need saadab inimesele kohalik omavalitsus. Jäätmetasu eest saadav teenus sisaldab nii jäätmevedu koduukselt kui ka näiteks jäätmejaamades pakutavat teenust. Kui KOVid ei saa riigi kehtestatud ringlussevõtu määradega hakkama, siis tuleb neil riigile trahvi maksta. Pakendite ja pakendijäätmete osas on kavas tõhustada pakendijäätmete tekkekohalt kogumist, kehtestada müügipakenditele sihtarv ning pakenditele turule laskmise tasu. Pakenditasu põhimõtted võidakse integreerida kas pakendiaktsiisiseadusesse või kujundada välja eraldiseisev keskkonnatasu. Kuna Eestis on probleem, et jäätmete ladestamine ja põletamine energia saamise eesmärgil on hetkel soodsam kui jäätmete ringlussevõtt, siis näeb VTK ette tõsta ladestustasu ning kehtestada olmejäätmete põletustasu või liita Iru jäätmepõletustehas ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. VTK tulemusena ei ole kavas välja töötada uut tervikseadust, vaid kavandatakse muudatusi kehtivates seadustes: nt jäätmeseadus, pakendiseadus, pakendiaktsiisiseadus, keskkonnatasude seadus, kohalike maksude seadus, pakendiaktsiisi seadus ja autoveoseadus. Eelnõu koostamine on plaanis 2024. aasta esimesel poolel ning Riigikogusse peaks see jõudma teisel poolaastal. Muudatused jõustuksid 2025. a jooksul. Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste VTK eelnõu Postimehe artikkel
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Vaata järele konverentsi “Aeg kohaneda kliimamuutusega, aga kuidas?”
Konverents “Aeg kohaneda kliimamuutusega, aga kuidas?” toimus 22. novembril kell 12.30–17.30 Tallinnas Kultuurikatlas. Konverentsil rääkisime, kuidas Eesti kohaneb muutuva kliimaga: kas planeerib meetmeid seal, kus vaja ja nii kiiresti, nagu vaja? Mida peaks kohanemiseks tegema riik, mida kohalik omavalitsus, mida ettevõtted, mida üksikisikud, mida ...? Kuidas jõuda tõhusate meetmeteni ja mis on täna meetmete rakendamise ahelas puudu? Loe lähemalt ja vaata järele
Õiguslik ülevaade: kliimamuutustega kohanemine ja kliimaalaste õiguste kaitse Eestis
Keskkonnaõiguse Keskusel (KÕK) on valminud värske õiguslik ülevaade "Kliimamuutustega kohanemine ja kliimaalaste õiguste kaitse Eestis". Ülevaate peamine eesmärk on selgitada, kuidas Eesti riik on seni kliimamuutusega kohanemist õiguslikult reguleerinud ning milliste kliimaalaste õigustega tuleb otsustajatel arvestada. Loe lähemalt
Keskkonnaühendused: kliimaseadus peab toetuma teadusele
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kliimaseaduse eelnõu kokkupanekul tuleb lähtuda selgelt kirja pandud õiguspõhimõtetest, nagu näiteks teaduspõhisus, inimõiguste kaitse ja põlvkondadevaheline õiglus. Lisaks tõstab EKO esile avalikkuse sisukama kaasamise vajalikkust kliimaseaduse loomisel. Loe lähemalt
Eesti esimene kliimakaebus jõudis võiduka lõpuni
11. oktoobril otsustas Riigikohus rahuldada Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) kaebuse ning peatada Eesti Energia uue Enefit280-2 põlevkiviõlitehase ehituse. Sellega lõppes edukalt 2020. aasta kevadel alanud Eesti esimene kliimakohtuasi. Loe lähemalt KÕKi pressiteatest ja oktoobrikuu uudiskirja erinumbrist
|
