Avalikustati kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus

Kliimaseaduse loomine jõudis esimese käegakatsutava verstapostini, kui mõõtmisajaloo kõige soojema septembrikuu lõpus avalikustas Kliimaministeerium seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). Sellele eelnenud teekonnast ja aruteludest kirjutasime viimati augustikuu uudiskirjas. Iga huviline saab VTK-le tagasisidet anda kuni 25. oktoobrini Kliimaministeeriumi kodulehel asuva vormi kaudu.

Loe lähemalt

Riigikohus tunnistas Keskkonnaameti automaatraieload õigusvastaseks (RKHKo 3-21-979)

Riigikohus tegi 28. septembril olulise otsuse asjas nr 3-21-979 (Päraküla Selts MTÜ kaebused Keskkonnaameti vastu) seoses metsaraiete lubamisega rohevõrgustike aladel ning metsateatiste andmisega automaatmenetluses. Tegemist on teedrajava lahendiga, kuna see tunnistab põhimõtteliselt valeks senise Keskkonnaameti praktika metsateatiste registreerimisel ja raiete lubamisel ning muudab mitmes olulises küsimuses ka juba alama astme kohtutes välja kujunenud kohtupraktikat.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Augustis algatati ja saadeti kooskõlastusele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus (VTK). HKMS muutmise eesmärgiks on võetud, et kohtutel oleks võimalik kasutada meetmeid, mis aitaksid esmajoones taastuvenergiaprojektidega seotud vaidlusi kiiremini ja tõhusamalt lahendada, kuid aitaksid kaasa ka muude suure tähtsusega asjade kiiremale lahendamisele. 

Üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel peetakse valminud auditi kohaselt pikki ja keerulisi haldusmenetlusi ning ebamõistlikult pikka kohtumenetlust.

2022. aasta sügisel viidi Riigikantselei juhtimisel läbi planeeringute, keskkonnamõjude hindamise, lubade protsessi ja kohtumenetluse auditeerimine, mille eesmärgiks oli kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel peetakse valminud auditi kohaselt pikki ja keerulisi haldusmenetlusi ning ebamõistlikult pikka kohtumenetlust. Samuti on Euroopa Parlamendi menetluses EL direktiivi eelnõu, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et taastuvenergiaga seotud projektide vaidlustamisel kohaldatakse kõige kiiremat asjaomasel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemas olevat haldus- ja kohtumenetlust. 

Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks tehtavad muudatused loamenetluses on koondatud ehitusseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõusse, millega mh luuakse uue loa liigina mereala tuulepargi hoonestusluba.  Loe eelnõu kohta lähemalt Rohereeglite blogist.

HKMS-s kavandatud võimalikud regulatiivsed lahendused seisnevad VTK kohaselt järgnevas: 1) anda kohtule võimalus teha vaheotsus, millega vaidlustatud haldusotsuses ilmnenud vead tuvastada ja anda haldusorganile võimalus need puudused kõrvaldada, mille järel kohtumenetlus jätkuks sealt, kus see pooleli jäi; 2) suurendada kohtu rolli kompromissiläbirääkimistes ja läbirääkimisteks maksimaalse tähtaja seadmine; 3) esialgse õiguskaitse puhul erandkorras määruskaebeõiguse andmine ringkonnakohtu loal; 4) võimaldada taotleda Riigikohtult õiguslikku arvamust. 

VTK läbis eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringi juba septembri alguses. VTK-le küsiti ka arvamust Riigikohtult ja õiguskantsleri kantseleilt. Eelnõude infosüsteemis nende vastuseid ei nähtu, ent Riigikohus on oma seisukoha siiski esitanud, eelkõige seonduvalt vaheotsuse tegemisega, ent ka muudes küsimustes. 

HKMS jt seotud seaduste muutmise eelnõu väljatöötamine algab VTK kohaselt pärast väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside analüüsimist. 

HKMS muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus

Rohereeglite blogipostitus

Valitsus kiitis heaks rohereformi tegevusplaani

Augusti lõpus andis valitsus heakskiidu riigikantselei poolt ettevalmistatud Eesti rohereformi tegevusplaanile aastateks 2023-2025, mis koondab ligi 300 erinevat tegevust pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. 

Rohereformi põhilised eesmärgid on tegevusplaani kohaselt 1) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine; 2) nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine; 3) konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasa aitamine. 

Nende kolme põhieesmärgi saavutamiseks keskendub tegevuskava kõige vajalikumatele tegevustele kümnes valdkonnas, milleks on: energeetika, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, õiglane üleminek, ruumiloome ja hooned, elurikkus ja maakasutus, transport ja liikuvus, kestlik toidusüsteem, teadmismahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline rohemajandus, ringmajandus ja jäätmed ning riigivalitsemine. Viidatud kümme valdkonda jagunevad omakorda 52 tegevussuunaks, millest täpsemalt saab lugeda Rohereformi tegevusplaanist. 

Rohereformi tervikliku elluviimise eest vastutab Kliimaministeerium. Lisaks aitab rohereformiga seotud poliitilisi seisukohti kujundada ja sellega seotud valdkonnaüleste lahenduste leidmist koordineerida rohepoliitika juhtkomisjon. 

Vabariigi Valitsuse uudis

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

ÜRO: lapse õiguste konventsioonist tuleneb iga lapse õigus puhtale keskkonnale

Pärast mitme aasta pikkust eeltööd ja nõupidamisi eri riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja lastega üle maailma avaldas ÜRO augusti lõpus lapse õiguste komitee põhjaliku suunise laste õiguste kohta kliimamuutuste, elurikkuse kao ja keskkonna saastumise tingimustes. Komitee rõhutas, et lapse õiguste konventsioonist tuleneb iga lapse õigus puhtale ja tervislikule keskkonnale (inkl k right to a clean, healthy and sustainable environment), et kaitstud oleks tema õigus elule, tervisele, arengule, adekvaatsele elatustasemele ja haridusele. 

Õigus puhtale keskkonnale hõlmab õigust sellistele hüvedele nagu puhas õhk, turvalinet ja stabiilne kliima, terved ökosüsteemid ja elurikkus, puhas vesi, tervislik toit ning mürkidevaba keskkond.

Komitee suunise kohaselt on õigus puhtale keskkonnale äärmiselt oluline just lastele, sest oma arenguetapi tõttu on nad eriti haavatavad kahjulikele keskkonnamõjudele ning oma ühiskondliku positsiooni tõttu on nad nende mõjude eest vähe kaitstud. Õigus puhtale keskkonnale hõlmab õigust sellistele hüvedele nagu puhas õhk, turvalinet ja stabiilne kliima, terved ökosüsteemid ja elurikkus, puhas vesi, tervislik toit ning mürkidevaba keskkond. Laste õiguste tagamiseks peaksid riigid komitee hinnangul kiiresti parandama õhukvaliteeti, lõpetama fossiilkütuste kasutamise ja taastama elurikkust. 

ÜRO: Riikidel tuleb rakendada kõiki vajalikke meetmeid, et ettevõtted vähendaksid oma kasvuhoonegaaside heidet võimalikult kiiresti.

Komitee toonitas riikide ulatuslikku vastutust laste õiguste kaitsel. Muuhulgas peavad riigid tagama, et lapsed ei kannataks ettevõtete põhjustatud keskkonnakahjude käes. Kliimameetmeid kavandades peaksid riigid selgelt keskenduma laste huvide kaitsele. Riikidel tuleb rakendada kõiki vajalikke meetmeid, et ettevõtted vähendaksid oma kasvuhoonegaaside heidet võimalikult kiiresti. Samuti peavad riigid kaasama lapsi sisukalt keskkonnaotsuste tegemisse, mis võivad neid mõjutada, ning tagama tõhusa ligipääsu õiguskaitsele ja võimaluse kiiresti heastada lastele tekkinud kahju. Sealjuures peab olema tagatud võimalus nõuda eelseisva kahju ärahoidmist ning kestva õiguste rikkumise lõpetamist. 

ÜRO: Kõik keskkonnaalased õigusaktid, poliitikad, projektid, eelarved, sh need mis juba jõus, vajavad igakülgset mõjuanalüüsi laste õiguste aspektist.

Olulisena on komitee suunises välja toodud, et kõik keskkonnaalased õigusaktid, poliitikad, projektid, eelarved, sh need mis juba jõus, vajavad igakülgset mõjuanalüüsi laste õiguste aspektist. Riigid peaksid nõudma sellist mõjuanalüüsi nii enne kui pärast keskkonda mõjutavate regulatsioonide ja tegevuste elluviimist, võttes arvesse nii otsest kui kaudset mõju kliimale ja keskkonnale, sh piiriülest mõju, kumulatiivset mõju ning tootmise ja toote kasutamise mõju. Näitena on komitee toonud fossiilkütuse tööstustega seotud otsuseid, mille puhul tuleks riikidel hinnata nende otsuste sotsiaal-majanduslikku mõju lastele. Seejuures tuleb mõjuhindamised teha otsustusprotsessi võimalikult varajases etapis. Mõjuhindamise tulemused peaksid olema kirjas lastele arusaadavas keeles. 

ÜRO suunis ise ei oma otsest õigusjõudu, kuid on oluliseks lähtekohaks lapse õiguste konventsiooni sätete tõlgendamisel. Lapse õiguste konventsioon on õiguslikult siduv ning osa Eesti õiguskorrast, asudes õigushierarhias kõrgemal Eesti riigisisestest seadustest. 

ÜRO uudis ja link täismahus suunisele

Lastesõbralik versioon ÜRO suunisest

KESKKONNAVASTUTUS

Rohepesu vähendamise direktiivi eelnõu liigub jõudsalt edasi

19. septembril jõudsid Euroopa Parlament ja EL nõukogu kokkuleppele uue roheväidete direktiivi osas, millega vähendatakse eksitavat infot ja tehakse tarbijate jaoks jätkusuutlike toodete valimine lihtsamaks. Euroopa Liidu kavatsusest piirata rohepesu kirjutasime 2022. aasta märtsis, kui Euroopa Komisjon esitas direktiivi ettepaneku. Eksitavate kliimaväidete vastu esitatud kohtuasjadest saab täpsemalt lugeda KÕKi augustikuu uudiskirjast.     

Direktiiviga on plaanis keelata üldised väited toote keskkonnasõbralikkuse kohta näiteks nagu toode oleks „keskkonnasõbralik“, „looduslik“ või „öko“, kui need ei ole sõltumatute uuringutega põhjendatud.

Direktiiviga on plaanis keelata üldised väited toote keskkonnasõbralikkuse kohta näiteks nagu toode oleks „keskkonnasõbralik“, „looduslik“ või „öko“, kui need ei ole sõltumatute uuringutega põhjendatud. Samuti on kavas keelata väited toodete kliimaneutraalsuse kohta, mis põhinevad süsinikuheite offset-skeemidel. Edaspidi on lubatud kasutada üksnes niisuguseid keskkonna- ja ökomärgiseid, mida annavad välja riigiasutused või mida antakse välja tunnustatud skeemide alusel. Tootjate enda leiutatud jätkusuutlikkuse märgiseid tulevikus kasutada ei või. 

Direktiiv peab jõustumiseks saama lõpliku kinnituse Euroopa Liidu nõukogult ja Euroopa Parlamendilt, kus on hääletus plaanis novembris. Seejärel on riikidel aega kaks aastat direktiivi jõustamiseks. 

Euroopa Parlamendi pressiteade

Euractive uudis

KESKKONNATASUD

Riik plaanib suurendada keskkonna kasutamise eest nõutavat tasu

Lisaks olemasolevate keskkonnatasude suurendamisele tegi kliimaministeerium ettepaneku kehtestada raadamistasu, et muuta suure keskkonnamõjuga raadamine majanduslikult vähem otstarbekaks, ning kehtestada riigilõiv metsateatistele.

Septembrikuu jooksul saatis kliimaministeerium ülilühikesele kooskõlastusringile neli eelnõud, millega on kavas suurendada keskkonna kasutamisega seotud tasusid. Lisaks olemasolevate keskkonnatasude suurendamisele tegi kliimaministeerium ettepaneku kehtestada raadamistasu, et muuta suure keskkonnamõjuga raadamine majanduslikult vähem otstarbekaks, ning kehtestada riigilõiv metsateatistele. Samuti pakkus ministeerium välja suurendada riigimaa kaevandamiseks kasutamise tasu, mis on püsinud muutumatuna alates 2001. aastast ning ei motiveeri kaevandatud alasid kiiresti taastama. 

Ühtteist keskkonnaühendust koondav Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas eelnõule oma seisukoha, milles toetas üldjoontes keskkonna kasutamisega seotud tasude suurendamist, kuna praegused tasumäärad ei kata keskkonna kasutamisega seotud kulu ning jätavad osa kulust ühiskonna kanda. Samas tuleks EKO hinnangul suurendada Eestis kehtiva „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamiseks keskkonna kasutamisega seotud tasusid oluliselt rohkem kui ministeerium välja pakkus.

Kliimaministeeriumi uudis raadamistasu kohta

Kliimaministeeriumi uudis kaevandamiseks kasutatava riigimaa tasu kohta

EKO seisukoht keskkonnatasude tõstmise eelnõu kohta 
EKO seisukoht riigilõivude muutmise eelnõu sh metsateatisele riigilõivu kehtestamise kohta
EKO seisukoht raadamistasu kehtestamise kohta

EKO seisukoht maapõueseaduse muudatuste kohta - riigimaa kaevandamiseks kasutamise tasu

LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus selgitas Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkide kehtestamise kohustust (C-116/22)

Euroopa Kohus tegi 21. septembril otsuse rikkumismenetluses Saksamaa vastu, milles leidis, et Saksamaa on rikkunud loodusdirektiivi nõudeid, jättes määramata 88 erikaitseala ning nende üksikasjalikud kaitse-eesmärgid. Samuti jättis Saksamaa kehtestamata vajalikud kaitsemeetmed 737 Natura 2000 võrgustiku ala suhtes. Otsuses selgitas kohus lähemalt kaitse-eesmärkide määratlemise kohustust. Kirjutasime sarnasest rikkumismenetluse otsusest Iirimaa suhtes augustikuu uudiskirjas. 

Kohus juhtis tähelepanu, et kuigi loodusdirektiivi artikli 4 lõike 4 sõnastuses ei ole kaitse-eesmärkide kindlaksmääramise kohustust sõnaselgelt mainitud, nõuab see säte siiski, et liikmesriigid kehtestaksid erikaitseala määramisel prioriteedid lähtuvalt sellest, kui tähtis on ala elupaigatüübi soodsa kaitsestaatuse säilitamise või taastamise seisukohast. Nende prioriteetide kindlaksmääramine eeldab aga, et need kaitse-eesmärgid on kehtestatud enne seda. Kaitse-eesmärgid tuleb kindlaks määrata teabe põhjal, mis saadakse liikide ja nende elupaikade olukorra teaduslikust analüüsist kõnealusel alal. 

EK: Kaitse-eesmärgid ei tohi olla kindlaks määratud üldisel viisil, vaid need peavad olema konkreetsed ja täpsed. Samas tuleb kaitse-eesmärkide kvantitatiivse ja mõõdetava kindlaksmääramise vajadust igal konkreetsel juhul siiski analüüsida ning seda ei saa pidada liikmesriikide üldiseks kohustuseks.

Kohus rõhutas, et kaitse-eesmärgid ei tohi olla kindlaks määratud üldisel viisil, vaid need peavad olema konkreetsed ja täpsed, et neid saaks pidada „kaitse-eesmärkideks“ loodusdirektiivi tähenduses. Euroopa Komisjoni hinnangul pidanuks kaitse-eesmärgid olema määratud kvantitatiivsete kontrollväärtustena, mis näitavad piirmäära, milleni jõudmisel on liikmesriigis elupaigatüübi või liigi soodne kaitsestaatus saavutatud. Selle väitega kohus täielikult ei nõustunud ning märkis, et kuigi liikmesriigi kindlaks määratud kaitse-eesmärgid peavad võimaldama kontrollida, kas neil eesmärkidel põhinevate kaitsemeetmete abil on võimalik saavutada ala soovitud kaitsestaatust, tuleb kaitseeesmärkide kvantitatiivse ja mõõdetava kindlaksmääramise vajadust igal konkreetsel juhul siiski analüüsida ning seda ei saa pidada liikmesriikide üldiseks kohustuseks. Kohus nõustus Saksamaa väitega, et kaitse-eesmärkide kindlaksmääramise kvantitatiivne ja mõõdetav lähenemine ei pruugi osutuda sobivaks teatavatele keerulistele elupaikadele ja dünaamilise olemusega kaitsealadele, mille elemendid varieeruvad märkimisväärselt sõltuvalt keskkonnavälistest teguritest või millel on teiste elupaikade ja kaitsealadega märkimisväärne vastastikune mõju. 

Loe kaitse-eesmärkide määratlemise kohta lähemalt KÕKi õiguslikust ülevaatest "Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses" (2022) lk 23 jj. 

KÕKile teadaolevalt on Euroopa Komisjon algatanud analoogsetel põhjustel rikkumismenetluse ka Eesti suhtes, vt Komisjoni sellekohast teadet 2023. a jaanuarist. Komisjoni teate kohaselt ei vasta Eesti erikaitsealadele (Natura aladele) määratud kaitse-eesmärgid alati elupaikade direktiivi õiguslikele nõuetele, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud, mõõdetavad ja aruandlusega hõlmatud. 

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-116/22  

MAAPÕU

Euroopa Parlament toetas ELi kriitiliste toorainete määruse ringlussevõtu eesmärkide suurendamist

7. septembril otsustas Euroopa Parlamendi tööstuskomitee võtta ringlusse vähemalt 45% igast "strateegilisest toorainest" kõikidest liidu jäätmetest. Uued ringlussevõtu eesmärgid hääletati osana Parlamendi seisukohast kriitilise tooraine määruse kohta, mille eesmärgiks on vähendada ELi sõltuvust Hiinast ja teistest riikidest oluliste metallide osas. Kirjutasime Euroopa Komisjoni ettepanekust kriitiliste toorainete määruse väljatöötamiseks juunikuises uudiskirjas.

Euroopa Komisjoni poolt märtsis avaldatud ettepanek seadis eesmärgiks suurendada kodumaist võimekust toorainete kaevandamiseks, töötlemiseks ja ringlussevõtuks, määrates eesmärgid vastavalt 10, 40 ja 15% EL-i aastasest tarbimisest. Nüüd aga pööras Euroopa Parlament selle loogika ümber põhjusel, et EL võtaks materjalid ringlusse otse oma jäätmetest. Varasem ringlussevõtu võrdlusnäitaja oli seotud iga tooraine ELi kogutarbimisega, mitte sellega, kui palju see jäätmetesse jõuab. 

Ühtlasi otsustati 7. septembril Parlamendi seisukohana, et ELi eesmärki kriitiliste toorainete siseriikliku rafineerimise ja töötlemise võimsuse kohta tuleb tõsta 40 protsendilt 50 protsendile. Parlamendi tööstuskomitee toetas ka rangemaid tingimusi tööstusharu juhitud jätkusuutlikkuse sertifitseerimisskeemide üleeuroopaliseks tunnustamiseks ning otsustas, et tuleb tugevdada sotsiaalseid ja keskkonnakaitsemeetmeid ELi toetatavate "strateegiliste" kaevandusprojektide jaoks nii Euroopas kui ka välismaal. 

Kriitiliste toorainete määruse eelnõu sai 14. septembril Euroopa Parlamendi täiskogu istungil heakskiidu, mis avas tee viimasteks kolmepoolseteks kõnelusteks EL-i liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga, et määrus kehtestada. 

Euractive artikkel 07.09.23 (ingl k)

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Avalik pöördumine: kliimaseadus peab saama teaduspõhine

Ligi 20 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält. 

Loe lähemalt